Haridus- ja teadusvaldkonna areng

Siinkohal toome ülevaate haridus- ja teadusmaastiku hetkeseisust kui ka olulisemates suundumustest, millele sihtasutus oma tegevusega kaasa aitab.

1. Arengutest kõrghariduse kvaliteedi välishindamise süsteemis Eestis 2009 – 2012
2. Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimine
3. Akadeemiline tunnustamine
4. Kutsealane tunnustamine
5. Teaduse evalveerimine
6. T&A riiklikud programmid ja infrastruktuuri teekaart
7. Bologna protsess

Arengutest kõrghariduse kvaliteedi välishindamise süsteemis Eestis 2009 – 2012

Vastavalt ülikooli- rakenduskõrgkooli ja erakooli seadusele rakendub Eestis alates 1. jaanuarist 2010 uus kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise riiklik süsteem:

1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse (nn uue põlvkonna koolitusloa) saamiseks esitavad nii era-, avalik-õiguslikud kui riiklikud kõrgkoolid taotlused koos õppe kvaliteeti, ressursse ja jätkusuutlikkust kirjeldavate andmetega Haridus- ja Teadusministeeriumile. Taotluse menetlemine toimub Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kaasabil. Positiivse tulemuse korral kinnitatakse õppe läbiviimise õigus vabariigi valitsuse määrusega kõrgharidusstandardi lisas.

2) Sõltumatu akrediteerimisagentuuri (Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri või temaga kooskõlastatult välisriigi pädeva kvaliteediagentuuri) poolt läbiviidav välishindamine:

- Kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppeasutuse sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas õppeasutusele antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust õppeasutuse eessmärkidele.

- Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele vastavuse hindamine, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taseme, õppejõudude ja teadustöötajate teadusliku ja pedagoogilise kvalifikatsiooni hindamine, samuti õppe läbiviimiseks ettenähtud ressursside piisavuse ja jätkusuutlikkuse hindamine.

Seaduse kohaselt on uuele süsteemile üleminekuks ettenähtud rakendusaeg 2009-2012. Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on andnud selleks nn uue põlvkonna koolitusloa – õiguse nimetatud õppekavagrupis õpet läbi viia. Selle õigusega kaasneb õigus väljastada riiklikke lõpudokumente.

Aastatel 2009-2011 viiakse läbi kõikide õppeasutuste õppekavagruppide hindamine – üleminekuhindamine, mille tulemuseks on kas õppe läbiviimise õiguse andmine või kohustus õppe läbiviimine lõpetada.

Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist on vastavalt seadusele võimalik taotleda  ja läbi viia alates 2010. aasta 1. jaanuarist, kuid eelduseks on, et vastavale õppeasutusele on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia. Kuna esimesed koolitusload annab vabariigi valitsus 2009. aasta lõpus, lükkub institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamise tegelik käivitumine ilmselt 2011. aastasse.

Uue süsteemi peamised erinevused eelnevaga võrreldes:

1. Kõik kõrgkoolid peavad õppe läbiviimise õiguse saamiseks konkreetses õppekavagrupis ja konkreetsel õppetasemel taotlema koolitusluba riigilt. Koolitusloa saamisel vastavas õppekavagrupis laieneb riiklik tunnustus kõigile selle õppekavagrupi õppekavadele.
2. Üksiku õppekava akrediteerimist ei toimu, välisekspertidest koosnevad hindamiskomisjonid annavad vähemalt iga seitsme aasta järel tagasisidet tervele õppekavagrupile.
3. Institutsionaalne akrediteerimine ehk organisatsiooni kui terviku toimimise ja kvaliteedikindlustamise süsteemi välishindamine kujuneb peamiseks kvaliteedikindlustamise instrumendiks.
4. Kõrghariduse välishindamise eesmärk on tagasiside, mitte sanktsioonide rakendamine.

Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotluste menetlemine toimub taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras kuni 2009. aasta 31. detsembrini. KHNi ülesandeid täidab seejuures tema sisulise (mitte juriidilise) õigusjärglasena tegutsev kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu.

Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimine

„Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013“ kohaselt töötatakse välja ja rakendatakse kutseõppe kvaliteedi riikliku tunnustamise süsteem, mis seisneb akrediteerimise põhimõtete, kriteeriumite ja korralduse väljatöötamises, piloteerimises ja rakendamises kõikides kutseõppe õppekavarühmades. Arengukavas seatud eesmärgi täitmiseks on kavandatud riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise tegevused ja vahendid ESF programmis„Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“. Kutseõppe riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine toetab programmi üldeesmärki: „Kutseõppe sisu on uuendatud, vastab isiksuse arengu, ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustele, kutseõppe kvaliteet ja õppija konkurentsivõime tööturul on tõusnud“. Programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja sihtasutus Archimedes, mille struktuuriüksus Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur korraldab ja viib läbi 2011. aastal õppekavarühmade akrediteerimise pilootvooru.

Akadeemiline tunnustamine

Akadeemiline tunnustamine on protsess, mille tulemusena antakse välisriigi haridusdokumendi omanikule õigus juurdepääsuks õpingutele hariduse järgmisel tasemel või kõrghariduse järgmisel astmel või tehakse ettepanek õpingute tunnustamiseks osalisõpingutena samal haidusastmel. Tunnustamise aluseks on kvalifikatsiooni (diplomi, tunnistuse, akadeemilise kraadi, tiitli, nimetuse, kutsekvalifikatsiooni jne) hindamine ning Eesti haridussüsteemi haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele vastavuse määramine.

Akadeemilisel tunnustamisel hinnatakse välisriigi õppeasutuse poolt välja antud õppekava (või selle osa) täitmist tõendavat dokumenti. Hinnatakse nii dokumendi väljastanud õppeasutust kui haridusdokumenti: õppeasutuse pädevust kvalifikatsiooni andmisel, õppeasutuse tunnustatust asukohariigis, õppeasutuse tüüpi, õppeasutuse või õppekava akrediteerimisotsuseid vm kvaliteedihindamise tulemusi, kvalifikatsiooni enne õpingute alustamist, õppekavas määratletud õppe eesmärki, õppekava nominaalkestust ja mahtu, õpingutele, uurimistööle, praktilisele tööle ja lõpetamisele kehtestatud nõudeid, õpingute süvendatust ja spetsialiseerumist, õppetöö tulemusi, õigusi jätkata õpinguid või asuda tööle asukohariigis.

Akadeemilist tunnustamist reguleerib kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon nn Lissaboni konventsioon, mis on Eestis jõustunud 1.veebruaril 1999.a., ning sellega seonduvad dokumendid. Konventsioonist tulenevaid kohustusi täidab Eesti ENIC/NARIC keskus sihtasutuses Archimedes.

Kutsealane tunnustamine

Vaba liikumine on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus, s.t. õigust töötada, pakkuda teenuseid või luua oma ettevõte teises Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigis (Island, Norra, Liechtenstein, Šveits).

Tunnustamine ei pruugi olla automaatne

Teises riigis töötamiseks peab päritoluriigi kvalifikatsioon olema tunnustatud ka vastuvõtva riigi poolt. Sageli ei ole kvalifikatsiooni tunnustamine automaatne, kuna haridussüsteemid ja tööturu traditsioonid on riigiti väga erinevad. Siiski on tunnustamise üks põhimõtetest, et kui inimesel on õigus ühes riigis töötada teatud kutsealal, siis peab teine riik tunnustamisel sellega ka arvestama, isegi kui kvalifikatsiooninõuded on riigiti erinevad.

Õigus töötada reguleeritud kutsealal

Euroopas on liikmesriigiti erinevad kutsealad seadustega reguleeritud – riiklikult võib olla kehtestatud teatud hariduse või töökogemuse nõue. Reguleeritud kutse puhul vajab välisriigi kvalifikatsioon enne vaba juurdepääsu tööturule vastuvõtva riigi pädeva organi heakskiitu. Mitte-reguleeritud kutsealade puhul on juurdepääs teise riigi tööturule vaba, ning tööle võtmise otsustab tööandja.
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks on Euroopa Liidus loodud direktiiv 2005/36. Arsti, õe, ämmaemanda, proviisori, hambaarsti, loomaarsti ja arhitekti kutseid nimetataksesektoraalseteks kutseteks ning teisi reguleeritud kutseid üldsüsteemi kutseteks.
Reguleeritud kutsete kohta informatsiooni paremaks pakkumiseks on kõigis riikides loodudinfokeskused. Reguleeritud kutse – või ametialal töötamiseks teises riigis tuleb esmalt kontakteeruda vastava riigi infokeskusega, kes annab informatsiooni reguleeritud kutsete, pädevate asutuste, taotlusprotseduuri, vajalike dokumentide jms kohta.

Lisainformatsioon

Kutsealast tunnustamist Eestis koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Eestis reguleerib üldsüsteemi kutsealade tunnustamist välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseseadus ja sektoraalsete kutsealade tunnustamist valdkondlikud seadused (tervishoiuteenuste korraldamise seadus, ravimiseadus, veterinaarkorralduse seadus, ehitusseadus, planeerimisseadus).
Informatsiooni Eestis reguleeritud kutsealade, pädevate asutuste, taotlemise korra jms kohta annabEesti ENIC/NARIC Keskus. Pädeva organi nõudmisel hindab Eesti ENIC/NARIC Keskus ka välisriigi haridust tõendava dokumendi vastavust Eesti diplomitele.
Kutsealase tunnustuse taotleja pöördub otse pädeva organi poole, kes võrdleb seadusega sätestatud korras taotleja kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ning langetab otsuse selle kohta, kas antud kvalifikatsioon vastab ametikoha nõuetele Eestis.

Teaduse evalveerimine

Teadus- ja arendustegevuse evalveerimine on välishindamine, mis viiakse läbi kas korralise evalveerimisena teadus- ja arendusasutuse konkreetse valdkonna taseme hindamiseks või sihtevalveerimisena teaduspoliitika kujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks vajaliku teabe saamiseks.

Korralise evalveerimise käigus hinnatakse teadus- ja arendusasutuse vastava valdkonna taset, mille aluseks võetakse selle valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumid. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatakse 3–16-liikmeline välisekspertidest koosnev hindamiskomisjon, mis annab hinnangu evalveeritavas valdkonnas tegutsevate asutuste teadus- ja arendustegevusele.

Haridus- ja teadusminister kinnitab hindamiskomisjoni põhjendatud ettepaneku alusel korralise evalveerimise otsuse, mille alusel evalveeritakse teadus- ja arendusasutuse tegevus vastavas valdkonnas positiivselt või negatiivselt. Positiivse otsuse kehtivusaeg on seitse aastat ja see annab asutusele õiguse taotleda:

• teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud alustel oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest;
• doktoriõppe avamist õppe aluseks olevas teadusvaldkonnas ülikooliseaduses sätestatud alustel.

2010. aastal toimunud korralise evalveerimise tulemused

T&A riiklikud programmid ja infrastruktuuri teekaart

SA Archimedeses on hetkel ettevalmistamisel kolm riiklikku programmi:

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programm
• Tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programm
• Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm

Lisaks on töös Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart.

Bologna protsess

1999.a  kirjutasid 29 riigi haridusministrid alla Bologna Deklaratsioonile, kokkuleppele, mille eesmärgiks on luua Euroopa ühtne kõrgharidusruum 2010.aastaks.  Bologna deklaratsioonis on nimetatud kuus prioriteetset tegevussuunda:

• Lihtsalt mõistetavad ja omavahel võrreldavad kõrgharidusastmed ja –kvalifikatsioonid
• Kahele põhitsüklile, bakalaureuse- ja magistriõppele tugineva kõrgharidusmudeli kasutuselevõtt
• Euroopa ühtse ainepunktide ülekandmise süsteemi kasutuselevõtt (s.h. mitteformaalse ja informaalse õppe arvestamiseks)
• Vaba liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamine
• Euroopa koostöö edendamine kvaliteedi tagamise alal
• Euroopa mõõtme soodustamine kõrghariduses

Praeguseks on Bologna protsessiga liitunud 47 riiki.

Bologna protsess on oluliselt intensiivistanud rahvusvahelisi arenguid rahvuslikes kõrgharidussüsteemides ning ühtlustanud prioriteetsete valdkondade tegevussuundi.