Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Meedia- ja infopädevuse projektilabor: võitluskunstidega vihakõne vastu

Mattias Jõesaar

Tekst: Mila Corlăteanu (Deutsche Welle Akademie koolitaja, vabakutseline ajakirjanik)

Kuidas hoida ära vihakõnet võitluskunstide abil ja miks on elu nii sarnane internetimänguga? SALTO Noorte Osaluse ja Informatsiooni Ressursikeskus (SALTO PI) 28.-30. augustil Tallinnas meedia- ja infokirjaoskuse projektilabori, kus 27 riigist pärit ajakirjanikud, noortejuhid, koolitajad ja sotsiaalmeedia mõjuisikud töötasid külg külje kõrval, et algatada projekte, mis aitaks suurendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust.

Endises tööstuskvartalis ja Tallinna hipsterite meelispaigas, Telliskivi loomelinnakus, asuva Erinevate Tubade Klubi uksel seisab kiri „Palun võtke enne klubi ruumidesse sisenemist kingad jalast”. „Täpselt nagu meie klassides!“ märgib Elisa Guerzoni. „Üks erinevus siiski on – meie laborites ei istuta mugavalt tugitoolis, vaid tuleb paljajalu üksteisega võidelda!” Justnimelt, ka Elisa projekt koosneb laboritest.

Elisa (vasakult esimene) oma projektimeeskonnaga Tallinnas / Foto: Erakogu

Elisa on pärit Itaaliast Modenast, kus ta juhib viis aastat tagasi 20 erineva ameti entusiastide poolt asutatud organisatsiooni Il Cassetto dei Sogni. Asutajate hulka kuulus juriste, arste, õpetajaaid ja üks medõdesid jpt. Neid eri elualade inimesi ühendavad kaks asja: nimelt tegelevad nad kõik võitluskunstidega ja töötavad noortega. Elisa jagab meedia- ja infopädevuse projektilaboris kogemusi, mis tulnud aastate jooksul tegeledes õpilastega, kellel on raskusi eakaaslastega suhtlemisel. „Küberruumist on saanud nende ainus suhtluskanal, isegi üksteise kõrval olles saadavad õpilased sõnumeid, nad ei räägi omavahel. Vahel edastavad nad hullumeelseid kuulujutte või halbu nalju koolikaaslaste kohta ja samas puudub neil julgus seda kaaslastele otse näkku öelda. Just seetõttu kutsuvad koolid meid appi. Võitluskunstide abil aitame noortel vabalt rääkida. Me selgitame, et kiusamine lõpeb siis, kui oled ringi keskel, kus on kindlad reeglid, mida tuleb järgida,” ütleb Elisa. 

Tagasi päris ellu

Näiteks Capoeira‘t harrastades ei ole kunagi lubatud oma vastast puutuda, Brasiilia jūjutsu puhul tuleb teise võitlejaga põrandal üksteisele väga lähedal olla. Võitluskunstide abil selgitavad Elisa ja tema kolleegid, mida tähendab kellegi isiklikku ruumi sisenemine ja millised võivad olla selle tagajärjed. „Kui kool meid kutsub, tuleme, et töötada mitu nädalat ühe 20–25 õpilasest koosneva klassiga. Tegeleme rühmas konkreetse probleemiga, nagu näiteks vihakõne või küberkiusamine. Pärast umbes tunniajalist harjutamist istume tavaliselt ringis ja arutame, mis tundeid õpilased kogesid.”

Elisa näeb hiljem sageli oma endiseid õpilasi: „Näen võistlustel neid, keda internetis kiusati, ning tean, et nad said meie laborites enesekindlust juurde. Mul on väga hea meel, et võitluskunstid on noortele suhtlusvahendiks ja aitavad neid tagasi päris ellu.”

 

MIL projektilabor / Foto: Karin-Liis Tambaum

SALTO PI korraldatud Meedia- ja infopädevuse projektilabor on Elisa meelest suurepärane võimalus laiendada projekti väljapoole Itaaliat. „Koos Belgia, Leedu, Gruusia, Prantsusmaa ja Rumeenia kolleegidega plaanime taotleda Erasmus+ rahastust noortevahetuse korraldamiseks. Meie eesmärgiks on jõustada noori, et nad oleksid vastutustundlikud ja empaatilised digikodanikud, kes on kontaktis oma emotsioonidega ja oskavad nendega toime tulla – nii internetis kui “päris” elus,“ lisab Elisa.

Mänguline meediapädevuse käsitlus

Gabriel Encev on pärit Moldovast, kus meediapädevus lisati hiljuti kooli õppekavasse valikainena. „Pole kahtlustki, et selliste ainete lisamine valikainena on suurepärane, kuid sellest ei piisa,” ütleb Moldova vabaühenduse Noorte Meediakeskus koordinaator. Gabriel loodab formaalse ja mitteformaalse hariduse mõistlikule koostööle ning leiab, et meediapädevust saaks õpetada ka näiteks simulatsioonimängude abil. Näiteks 2018. aastal arendati Noorte Meediakeskuse häkatonil välja mäng „Media Quiz“ („Meediaviktoriin“). Gabriel tuligi Tallinnasse, et esitleda mängu projektilabori laadal. 

Media Quiz / Foto: Centrul Media Pentru Tineri

Gabriel usub, et taolistel rahvusvahelistel kogemuste jagamise sündmustel on mõju ja toob näit: „Me proovisime Saksamaal õppereisil olles alternatiivse reaalsuse mängu „Data Run“ ja nautisime täiel rinnal Berliini Tehnikaülikoolis uurivateks ajakirjanikeks kehastumist.” Sealt innustust saanuna naasis meeskond koju ja arendas oma mängu, mis sobiks Moldova keskkonda. Et sotsiaalmeedia on Moldovas noorte peamine teabeallikas, on viktoriinis palju küsimusi valeinfo allikate, ohutute vestluste ja kriitilise analüüsi kohta.

„Stsenaarium on lihtne: ühele noorte grupile antakse poolteist tundi aega leida QR-koodid ja muud ruumi peidetud vihjed, vastata tuleb mitmetele küsimustele meedia kohta ja selleks tuleb kasutada erinevaid info kontrollimise vahendeid. Lõpuks Peab üles leidma peidetud portfell,” ütles Gabriel. Gabrieli sõnul meeldib noortele väga neid ülesandeid ajaga võidu lahendada. Nii on neil motivatsioon koos töötada ja kujuneda tõeliseks meeskonnaks, otsida salasõnu ja õigeid vastuseid.

Tänaseks on „Media Quizi“ mängitud umbes kümnes koolis ja tagasiside on olnud üksmeelne: õpilased ütlevad, et nad toimetavad nüüd internetis vastutustundlikumalt. „Meil on hea meel, kui õpetajad, kes õpetavad keskkoolis meedia- ja infopädevuse kursust, kutsuvad meid oma õpilastega „Media Quizi“ mängima. See on parim viis õpitud teooria rakendamiseks praktiliste ülesannete abil,” lisas Gabriel.

SALTO-YOUTH Participation & Information Resource Centre ’i (ehk SALTO PI) ülesandeks on arendada uuenduslikku strateegilist lähenemist noorte osalusele Euroopa noorsootöös, tutvustades trende ja parimaid kogemusi. Keskus pakub sisendit ka Euroopa Komisjoni töösse, toetab Erasmus+ riiklikke noorteagentuure 33 programmiriigis ja teeb koostööd teiste noorte osaluse valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega. Suure tähelepanu all on e-osalus, meedia- ja infokirjaoskus ning kriitiline mõtlemine kui demokraatlikus elus osalemise oluline eeldus. Deutsche Welle Akademie osales projektis nõustaja ja partnerorganisatsioonina.

 

Populaarseimad postitused

Eesti želatiinipõhine materjal võib vallutada moemaailma

Mattias Jõesaar

Eesti iduettevõte Gelatex Technologies on suutnud luua nahast odavama ja keskkonnasõbralikuma želatiinipõhise materjali, mida himustavad juba mitmed suured moebrändid. Tartu Ülikooli füüsikute abil loodi edukalt materjali tootmisliini prototüüp, mida on võimalik suurendada masstoodangule vastavaks.

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Ühes Mustamäel asuvas garaažis käib nokitsemine pealtnäha lihtsakoelise aparaadi kallal. „Seda juppi ära pildista, see on meil intellektuaalomand,“ ütles tootmisjuht Robert Männa naerulsui, kui masinat lähemalt uurida ja jäädvustada.

Garaaž on peakontor iduettevõttele Gelatex Technologies ja selles asuv aparaat on želatiinipõhise materjali tootmisliini prototüüp. Pilootliin valmis tänu Sihtasutuse Archimedes rahastatud Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringule, mida Gelatex viis läbi koos Tartu Ülikooli füüsikutega.

„Masina eesmärk on toota jooksvat kangast. See aparaat on otsast lõpuni enda loodud ning seda on võimalik lihtsasti skaleerida. Minu töö on mõelda, kuidas masina tegevust optimeerida ja tootmist digitaliseerida,“ rääkis Männa.

Gelatexi kaasasutaja Märt-Erik Martens ütles, et ettevõte taotleb praegu Horisont 2020 kaudu rahastust, et prototüübist tõeliselt töötav masin saada. „Kui see nüüd õnnestub, siis järgmise kahe aasta jooksul saame valmis materjalide arendustööd ja üles seada masinapargi, ehk selle prototüübi viiekordne koopia. Nii saame hakata esimesi kliente teenindama. Meie eesmärk on olnud kohe algusest see, et skaleerimine oleks lihtne ja tootmine peaks toimuma mass-skaalal,“ avaldas Martens lähituleviku plaane.

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi tehakse želatiinist, mida valmistatakse loomsetest jäätmetest, mis tihtipeale lihtsalt ära põletatakse või visatakse minema. Gelatexi materjal saab alguse želatiini lahustamisest vees. Seejärel kedratakse sellest fiibriline alusmaterjal, mida ristsidestatakse mehaaniliste omaduste ja veekindluse parandamiseks ahjus. Lõpetuseks tehakse materjalile pinnatöötlus.

„Keskkonnasõbralikkuse osas on meil kõige parem toode,“ ütles Gelatexi kaasasutaja Martens kindlalt. Nimelt on maailmas on mitmeid ettevõtteid, mis loovad toksiinirohkele kroompargitud nahale loodust säästvaid alternatiive, kuid osade valmistamisel ei pääseta nafta kasutamisest. „Mõni ettevõte võib luua materjali 50% ulatuses õuntest, kuid sellele tõmmatakse ikka peale naftapõhine viimistlus,“ selgitas ta.

Samuti räägib Gelatexi materjali kasuks see, et selle tootmine ei ole liialt keeruline ja on seetõttu konkurentidest kordades odavam. „Probleem nahaalternatiividega on see, et need on hästi aeglaselt toodetavad ja seetõttu kallid või on toorainet raske saada. Meil on toorainet kõvasti käes, sest meie materjali tootmiseks läheb vaja konte, kõõluseid ja nahkasid, mis muidu lihtsalt ära põletatakse. Puhtalt Eestist pärit toormega saaksime toota kaks miljonit ruutmeetrit materjali aastas,“ rääkis Martens.

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Toote huvilistest puudust ei ole, sest moebrändide kliendid on muutumas üha keskkonnateadlikumaks ja neile on vaja pakkuda loodussõbralikumaid tooteid. „Iga nädal kirjutavad meile disainerid üle maailma ja küsivad toote saadavuse kohta. Samas on meil veel vaja veidi arendustööd teha, enne kui saame müüma hakata, kuid klientide leidmisega probleeme ei ole. Kõige suuremat väärtust suudame pakkuda massimoetootjatele,“ tõdes ettevõtte kaasasutaja.

Idee luua želatiinipõhist materjali tekkis Martensil Tartu Ülikooli materjaliteaduse bakalaureuseõpingute käigus. „Alguses katsetasime lihtsalt laboris, kuidas želatiinipõhist materjali vastupidavamaks teha, et seda mingil moel erinevate toodete valmistamiseks kasutada. Siis veel otsest eesmärki ei olnud,“ meenutas Martens idee alget.

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Idee hakkas teoks saama siis, kui Martens kohtus ärinduse taustaga tudengi Mari-Ann Meigo Fonsecaga. Üheskoos mõeldi lisaks tootearendusele välja ka äriarendus. Idee ja algne prototüüp viidi 2016. aastal maailma suurimale roheliste äriideede konkursile Climate Launchpad, mis suudeti ära võita. Sealt saadi juba lõplikult aru, et see idee on arendamist väärt ja nõnda Gelatex loodigi.

Martens ja Meigo Fonseca osalevad praegugi Gelatexiga USA ühe kõige mainekama ärikiirendi Techstarsi juures, mis sel korral on mõeldud materjaliteadusega seotud ettevõtetele. „See on hästi intensiivne. Me pidime oma ideed tutvustama 70-80 inimesele, kes kõik on suurettevõtete juhid ning riskikapitalistid. Seal saime aru, et võime oma ärimudeli muuta veel laiemaks, kui leida rakendusi, kus oma fiibrit kasutada töötlemata kujul,“ rääkis Martens.

Gelatexi kujunemislugu pärineks justkui mõnest Ränioru eduõpikust – garaažis loodud firma, mille toode võib tulevikus jõuda miljonite inimeste kasutusse. Tegemist on ettevõttega, millega Eestit esindavad brändisaadikud saavad tulevikus kiidelda oma esitlusslaididel. Sest kõige muu juures aitab ettevõte täita paljuräägitud kliimaneutraalsuse eesmärke.

Populaarseimad postitused

Õpirännates õpib nii õppur, õpetaja kui koolijuht

Greta Roosaar

15. oktoobril andis sihtasutus Archimedes Tartus toimunud kutsehariduse rahvusvahelistumise päeval üle 2019. aasta Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Tänavu pälvisid need Viljandi Kutseõppekeskus ning Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õpirände harta tähendab suurt tunnustust koolidele, kus on oldud eriliselt edukad Erasmus+ õpirände korraldamises, samuti julgustab see neid edasi arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid. Kokku on Eestis harta omavaid koole nüüd 11. Vestlesime piduliku päeva puhul Viljandi Kutseõppekeskuse direktori Tarmo Loodusega õpirände olulisusest.

 

Õpiränne kui elukool

„Viljandi Kutseõppekeskuses arvame me väga üheselt, et noori ei tohi vati see kasvatada,“ selgitab Tarmo Loodus. „Neile tuleb tekitada olukordi, kus nad peavad iseennast tõestama, iseendaga hakkama saama. Esimest korda välismaale õpirändesse minemine on kindlasti üks katsumus, mille jooksul tuleb iseendaga toime tulla, reisida, uues kohas kohaneda, iseenda eest seista – see on üks osa elukoolitusest!“

Looduse sõnul on kutseõppekeskuse eesmärk jõuda kolme aasta pärast nii kaugele, et kõik nende lõpetajad põhikoolijärgses kutsekeskhariduses on vähemalt ühe korra olnud välismaal praktikal. „Lisaks Erasmusele ja teistele programmidele saadame ka oma kulude ja kirjadega noori välismaale, toetudes oma sõpruskoolide baasile. Näiteks on meil Turu ametikooliga juba aastakümneid väga head kontaktid olnud ning saadame sinna oma erivajadusega õpilasi, sest seal on just see pool hästi tugev.“

 

Õpiränne peab ulatuma ka juhtide tasandile

Looduse sõnul on õpiränne midagi, mis viib Eesti hariduse edulugu edasi. Lisaks õppijatele ja õpetajatele näeb Viljandi Kutseõppekeskuse direktor õpirände vajadust ka juhtide puhul. „Maailma nägemine ning silmaringi laiendamine on nii elementaarsed asjad, et iga koolijuht või juhtkond peaks viibima aeg-ajalt paar nädalat ise õpirändel, et näha, mis maailmas sünnib. Tuleb näha nii meist kehvemaid asju kui ka paremaid asju, tulla koju tagasi, teha omad järeldused ning püüda neid rakendada.“

 

Õpiränne vürtsitab õpet

Õpimeetodid on Looduse sõnul tänapäeval nii kirjuks läinud, et seda kõike kodus istudes või Internetist otsides hoomata ja rakendada ei ole mõistlik ega võimalik. „Kui me toome välismaalt õpetaja meile stažeerima, on maja elevust täis – uus olukord, võõras keel ning uued meetodid. See on nagu selline asi, mis paneb nii-öelda toidule soola juurde, muudab õppe maitsvamaks!“

Viljandi Kutseõppekeskuse sõnul võivad välislektorid innustada ka neid õpilasi, kes varem kahtlesid õpirändesse minemises. „Õpilastes motivatsiooni tekitamine on väga oluline põhjus, miks välisõpetajaid meile tuua. Kindlasti on oluline veel see, et välisõpetajaid muudavad õppe kvaliteeti. Meil on tihti väiksemad kutsekoolid, kus eriala kohta on üks või kaks õpetajat. Kui lisandub kolmas inimene välismaalt ning nad töötavad kolm-neli nädalat üheskoos ning müttavad õpetada, siis arvan, et minu kaks õpetajat arenevad selle aja jooksul pika sammuga edasi. Seega tõuseb kvaliteet, mida oma õpilastele ning hiljem nende läbi ka ettevõtjatele pakume.

 

Harta kui tunnustus

Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta tähendab Looduse sõnul ennekõike seda, et Viljandi Kutseõppekeskus on tunnustust väärinud.  „Ma usun, et tunnustus on väga tähtis, sest meie inimesed on teinud väga head tööd, me oleme õigel teel. Seda on hea tõdeda ja oma inimesi kiita!“

Sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Hanno Tomberg annab Erasmus+ hartat üle Viljandi Kutseõppekeskuse direktorile Tarmo Loodusele / Foto: Morris Peedo

Populaarseimad postitused

Kutseoskuste nädala peasõnum: kutseharidus on arukas valik igale vanusele

Karol Sepik

Selle aasta Euroopa kutseoskuste nädala tulipunkt oli põhjanaabrite juures Helsingis. Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu eesistujariigi Soome korraldataval neljandal kutseoskuste nädalal julgustati igas vanuses inimesi avastama oma andeid kutsehariduse ja -õppe kaudu.

Peale Helsingis toimunu, on registreeritud enam kui 1000 tegevust ja üritust, mis viiakse läbi aasta jooksul kohalikul, piirkondlikul ja riikide tasandil kogu Euroopas ja mujalgi.

 Jõud on koondatud selleks, et tuua esile kutsehariduse eelised, tutvustada võimalusi ning propageerida õppimise viisi, mis võib muuta noorte kui ka vanemate inimeste elu. Oluline osa on kohalike edulugude levitamisel.

“Meie väikelinna eduloo võti on ettevõtjatele paindlik lähenemine ja kompaktsus – siin on nii õppijaid kui tööandjaid,” rääkis Vantaa linna äriarenduse juht Jose Valanta. Vantaa linnas luuakse praegu rohkem uusi töökohti kui Helsingis.

Milleks päris nõudega kolistada kui laua saab virtuaalselt katta!

„Selle aasta kampaania põhiteema on „Kutseharidus ja -õpe kõigile – oskused kogu eluks“, sõnas tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.

„Usun, et kutseharidus või –koolitus aitab inimestel igas vanuses rahuldustpakkuvat karjääri alustada ja üles ehitada. Seepärast soovin, et sellest saaks nii noorte kui ka täiskasvanute arvestatav arukas valik.“

 

Nii lihtne ongi elukestva õppe ja karjääri planeerimise “ökosüsteem”.

Milline on kutsehariduse praegune olukord Euroopas?

 

2019. aasta auhinnad on jagatud

Igal aastal autasustatakse Euroopa kutseoskuste nädalal väljapaistvaid isikuid, organisatsioone ja algatusi tipptaseme auhinnaga „VET Excellence Award“. Sellega soovitakse näidata, kui kvaliteetne võib olla õppe kvaliteet, tuua esile võitjaid, motiveerida osalejaid ning toetada võrgustike ja uute karjäärivõimaluste arendamist.

Neljapäeva õhtul toimunud autasustamise tulemused leiad SIIT.

Lisainfo

2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädala veebisait

2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädala ürituste kaart

Ürituse Facebooki veebileht: 2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädal

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Soome (2019) veebisait

Marianne Thyssen Facebookis ja Twitteris

Teemaviited: #EUVocationalSkills, #DiscoverYourTalent

Populaarseimad postitused

UURING: Erasmus+ õpirände tunnustamine omab kvaliteedi näitajana võtmetähtsust

Karol Sepik

Erasmus+ Taani, Läti, Poola, Rootsi ja Eesti riiklike büroode koostöös läbi viidud uuring oli pühendatud õpirände tunnustamisele kõrghariduses. Uuringu tulemused kinnitavad, et tunnustamisega seotud probleemid on universaalsed ja vajavad jätkuvat tähelepanu.

Uuring “Analysis of Academic Recognition for Higher Education Students Studying Abroad with the Erasmus+Program” hõlmas õppelepinguid, nende sõlmimist ja muutmist, kõikvõimalikke tunnustamisega seotud probleeme, Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) kasutamist ning üliõpilaste rahulolu.

Lisaks võrreldi kolme aasta põhjal viie riigi hetkeolukordi ning kaardistati kõrgharidusmaastikust tulenevad erisused. Uuringus osalenud  riikide vahelised erisused ei ole väga suured, aga võrdlused annavad võimaluse olukorda paremini analüüsida ning õppida teiste positiivsetest kogemustest.

Õpirände kvaliteedi indikaatorina on tunnustamine võtmetähtususega. Euroopa Komisjoni ootus on saavutada aastaks 2020 Euroopa-sisese õpirände 100%line tunnustamine, kuid Erasmus+ 2015. ja 2016. aasta aruanded raporteerivad vastavalt 85% ja 83%. osas tunnustamist. Eesti õpirändurite tulemuste tunnustamise protsent jäi nendel aastatel vahemikku 69-79%.

Kokku analüüsiti 58 980 ankeeti ning osalenud riikidest oli kõige suurema osakaaluga Poola 55% – 32 113 ankeeti, järgnes Rootsi (18,1%), Taani(14,1%), Läti (10,2%) ning Eesti (3,2% – 1896 ankeeti).

Viie riigi võrdluses jäid Eesti ja Läti silma suurema Erasmus+ õpirändes osalenud üliõpilaste osakaalu poolest, vastavalt 2,2% ja 2,5% üliõpilaskonnast (Taani 1,5%,Poola 1%, Rootsi 0,9%, EU keskmine 1,6%) 2016. aasta andmetel. Uuringus osalenud riikides on üliõpilaste osalusaktiivsus kasvanud, välja arvatud Roostis.

Populaarseimad postitused

Kui palju on Eestis endise NSV Liidu riikide tudengeid?

Eero Loonurm

Lätis keelati seadusega venekeelse kõrghariduse andmine, mis on seni toonud sinna tuhandeid endiste NSV Liidu riikide tudengeid. Endistest NL riikidest meile saabuvate üliõpilaste arv aina suureneb. Mida nad siia õppima tulevad ja mis neist edasi saab, räägib ERR hommikusaates “Terevisioon” Archimedese välisturunduse peaspetsialist Kristina Piliste.

Study in Estonia statistika kohaselt õpib 2018. aasta lõpu seisuga enim endiste NSV Liidu riikide tudengeid Tartu Ülikoolis (546), Tallinna Tehnikaülikoolis (313), Tallinna Ülikoolis (113) ja Ettevõtluskõrgkoolis Mainor (82). Valdavalt õpivad endiste NL riikide tudengid ingliskeelsetel õppekavadel, venekeelsetel kavadel õpib ligi kümme ning eestikeelsetel õppekavadel kaheksa protsenti.

Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Allikas:
ERR “Terevisioon” – 18. september 2019

Lisainfo:

Kristina Piliste, välisturunduse agentuuri peaspetsialist
Sihtasutus Archimedes
kristina.piliste@archimedes.ee
Study in Estonia

Populaarseimad postitused

Nordplusi projektijuht: keskkonnaprobleemid ei luba meil oodata põlvkonnavahetust!

Karol Sepik

Oleme harjunud nägema õppegruppe lasteaedadest ja üldhariduskoolidest, kes koguvad teadmisi vee-elustikust ja prügi sorteerimises jms. Hiiumaa Ametikooli Nordplusi projekt tõi looduse hoidmise teemad ka täiskasvanuharidusse.

2018. aasta suvel alustasid hiidlased Nordplus programmi toel rahvusvahelist koostööprojekti “Täiskasvanuharidus UNESCO Biosfäärialadel – Eesti, Läti, Rootsi koostöövõrgustik”.

“Keskkonnaprobleemid on aga tänaseks niivõrd käega katsutavad, seadused meie endi jaoks nii kiiresti muutumas, et meil ei ole aega oodata põlvkonnavahetust. Eriti tajutav on see elades ja töötades Lääne-Eesti saarte biosfääri  programmialal. Ka täiskasvanuharidus peab võtma muutustele kaasa aitamisel selgema vastutuse,” kirjeldas projekti eestvedaja Jane Üksik Hiiumaa Ametikoolist.

“Leidsime, et kuigi meil on kutseõppes õppekavasid, mis annavad infot siinse looduskeskkonna väärtustest ja toetavad jätkusuutlikku majandamist (aiandus, turism jms), võiksime ellu kutsuda koolitusplatvormi millel oleks rahvusvaheline mõõde. Platvormi mille ühendavaks lüliks on meie Läänemere-äärne elukeskkond,” lisas ta.

Hiiumaal Suuremõisa lossi köögis toimunud praktilise kokanduse kursusel lähtuti eesmärgist, et kogu tooraine olgu kohalik!

Selleks, et ideid edasi arendada ja kontaktide võrgustikku laiendada andis suurepärase võimaluse Nordplus Adult kaardistusprojektide (mapping projects) programm.

Üksiku sõnul alustasid nad projekti usaldusväärsete partneritega – Hiiumaa Ametikool ja Kuressaare Ametikool Eestist, Litorina Rahvaülikool Rootsist ja MTÜ Põhja-Vidzeme Bisfääriala toetusühing. “Kõiki ühendab töötamine UNESCO biosfääri programmialadel. Igal partner oli kaasatud nii täiskasvanuhariduse vallas kui biosfääri programmiala töös. “

Valmiera jäätmejaama õppeklassis võis teiste hulgast leida ka Väätsa jäätmehakkija töö tulemuse lugupidavalt purki panduna.

Kolme partneri haridusasutuste külastused andsid väärtusliku kogemuse ja kontaktide pagasi. “Läti poolelt saime parima kõrghariduse ja biosfääri alade elukeskkonda puudutavate uurimistööde kogemuse. Rootslased andsid parima kogemuse täiskasvanuhariduse sotsiaalsetest väljakutsetest – kuidas integreerida erineva kultuuritaustaga inimesed nii, et ühe väärtusena saaks omaseks ka keskkonnahoid. Eesti partnerid said pakkuda oma tugevat kogemust kutseõppe vallas,” selgitas Üksik.

Rootsis, Litorina Rahvaülikoolis tutvustati projekti partneritele traditsioonilise paadiehituse kursust.

“Projekti lõpuseminar “Minu ja minu organisatsiooni roll jätkusuutlikus arengus” oli kujundlikult öeldes peeglisse vaatamise koht. Lõpuseminar oli planeeritava koolitusplatvormi piloot, mille baasilt edasist koostööd kavandada. Nii toome kogukondadele  lähemale nende elukeskkonda mõjutavad teadustööd ja elulised praktilised oskused,” loodab projektijuht.

Populaarseimad postitused

VIDEO: Erasmus+ digioskuste seminarid Eestis edendavad tugeva e-riigi mainet

Karol Sepik

Sihtasutus Archimedes korraldas juba neljandat aastat rahvusvahelist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digipädevuste teemalist kontaktseminari. Eesti e-kogemused on andnud meile nii mõneski valdkonnas teerajaja rolli.

Õpetajad, koolitajad ja haridusspetsialistid kogunesid taaskord Tallinnasse, et jagada kogemusi IKT kasutamises koolikeskkonnas ja hariduses laiemalt ning leidmaks koostööpartnereid, kellega alustada Erasmus+ strateegilist koostööd.

„Oleme nelja aasta jooksul jäänud truuks digipädevuste teemale, sest Eesti on Euroopas ja ka maailmas tuntud kui e-riik,” rääkis Sihtasutuse Archimedes üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo juhataja Made Kirtsi.

Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere tõdes, et Eestis on digipädevused defineeritud ja sees ka meie elukestva õppe strateegias. Ta lisas, et Eestis omatakse näiteks ainulaadset esmakogemust Euroopa Komisjoni loodud digipädevuste standardi DigComp kasutamisel.

Vaata videot:

Vaata lisaks:

Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine

VIDEO: Politseinik Maarja Punak: Eesti on küberkiusamise ennetamisel esirinnas

Populaarseimad postitused

25 riigi noorsootöötajad tulid Eestisse valeinfoga võitlema

Mathis Bogens

28. augustil algas Tallinnas Erinevate Tubade Klubis SALTO Osaluse ja Info Keskuse korraldatav rahvusvaheline meedia- ja infokirjaoskuse projektilabor. Sündmuse eesmärk on algatada uusi noortele suunatud projekte näiteks küberkiusamise, internetiturvalisuse, propaganda, valeuudiste ja kriitilise mõtlemise teemadel.

Kolm päeva kestva projektilabori vältel esitletakse erinevate riikide edukaid projektinäiteid, töötatakse projektiideedega ning tehakse koostööd meediaekspertidega erinevatest riikidest. Kohapeal on ka Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse mentorid, kes toetavad osalejaid projektide vormistamisel, et neist hiljem edukad projektitaotlused vormida. Osalejaid on nii Euroopast kui ka kaugemalt, näiteks Egiptusest, Indiast, Leedust, Austriast, Türgist, Bulgaariast, Moldovast, Azerbaidšanist, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Lätist ja mujalt.

“Meedia- ja infokirjaoskus tähendab võimekust infot leida, hinnata ja kasutada. Lisaks sellele ka oskust ise sisu luua, kasutades erinevaid kanaleid ja vorme alates videost ja fotost lõpetades otsesuhtlusega,” rääkis SALTO Osaluse ja Info Keskuse koordinaator Meelika Hirmo.

“Mille põhjal me oma otsuseid teeme? Kas poliitreklaami või klikimagneti põhjal? Või usume seda kui meile lubatakse lihtsalt ja palju raha? Kas me usume vandenõuteooriaid? Kas me kontrollime allikaid? Kas teame, kuidas internetis ise targalt käituda või toetada noori, keda on internetis näiteks kiusatud või kes on sattunud seksuaalse väljapressimise ohvriks? Oskame me nendega õigesti raskeid teemasid käsitleda,” küsis Hirmo.

Üks projekti koostööpartneritest on rahvusvahelise uudisteagentuuri Deutsche Welle akadeemia, mille eesmärk on toetada vaba ja professionaalse meedia arengut, sõnavabadust ning kvaliteetset meediaharidust. Eksperdina on kaasatud ka Eesti Politsei esindaja, Balti ajakirjanikke ühendav organisatsioon, meediaeksperdid Tartu ja Tampere ülikoolidest jne.

Baltikumis käsitletakse meedia- ja kirjaoskust liiga ühekülgselt

Deutsche Welle akadeemia esindaja Evaldas Rupkus tõdes, et Baltikumis tegeletakse enamasti välisriigi propagandaga, kuid see on vaid väike osa meedia- ja infokirjaoskusest. “Kui me jätame teised vajalikud oskused ja teemad käsitlemata, tekib nõiaring, kus üldine vähene teadlikkus ei too soovitud tulemust. Võime küll teha projekte ja paljastada propagandat, aga kui inimesed ei tea, kuidas meedia töötab, on nad valeinfo suhtes ikkagi vastuvõtlikud.”

“On näha,  et meie piirkonnas on vähe süsteemset lähenemist ja koostööd. Töötatakse liiga palju  eraldi, kuid sarnaste teemadega. Täna alanud sündmusega püüame seda muuta. Teemad, mida peaksime rohkem käsitlema on näiteks radikaliseerumine ja ekstremism, aga teemadering on väga lai.” lisas Rupkus.

SALTO Osaluse ja Info Keskus on üks seitsmest üleeuroopalisest noortevaldkonna kompetentsikeskusest, mis toetab Euroopa Komisjoni, Erasmus+ riiklikke noorteagentuure ja teisi noorte osaluse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. SALTO Osaluse ja Info Keskuse põhieesmärk on noorte osaluse kvaliteedi tõstmine. Meedia- ja infokirjaoskus on alates 2018. aastast Sihtasutus Archimedes Noorteagentuuri all tööd alustanud keskuse üks fookusteemasid.

Populaarseimad postitused

Eestist on loodud rahvusvaheliselt atraktiivse haridusega riik

Mathis Bogens

Täna kuulub Study in Estonia meeskonda viis inimest. Pildil vasakult Helena Alekand, Kristina Piliste, Eero Loonurm ja Triinu Lillepalu. Fotolt on puudu Anastasiia Starchenko.

Archimedese rahvusvahelise agentuuri ja Study in Estonia juht Eero Loonurm räägib sellest, kuidas tekkis Eestisse rahvusvaheline haridusturundus, mis on sellest saanud ja milline saab olema tulevik.

Kuidas loodi Study in Estonia?
Meie tegevused algasid umbes 12-13 aastat tagasi, kui Haridus- ja Teadusministeerium otsustas, et Eesti vajab kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiat. Selle tulemusena kutsuti kokku asjaga seotud valdkondade esindajad, kellele anti ülesanne see luua.

On tõsi, et strateegiad on tihti raskesti hoomatavad ja nendes taga nähakse selle palju bürokraatiat, kuid meie jaoks oli tegemist olulise sammuga – see andis meile võimaluse koostada pikaajaline plaan ja õigustada oma tegevusi strateegiast lähtuvalt.

Süsteemselt alustas Study in Estonia tegevusi 2008. aastal. Alustasime sisuliselt nullist. Meie esimene ülesanne oli panna kokku kogu turunduslik baasmaterjal – riiklikust hariduse brändist kuni sidusrühmade juhtimiseni.

Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis kokku 900 rahvusvahelist üliõpilast. Meie eesmärk oli seda numbrit tõsta ja tänavusel 2018-2019 õppeaastal oli neid kokku üle 5 000. Tagantjärgi võib vist nentida, et tegime õigeid valikuid.

Kuidas te seda tegite?
Väga oluline roll on pühendunud meeskonnal ja seda nii riiklikul tasandil kui ka koostöös ülikoolidega. Kui Study in Estonia alustas, oli meie meeskonnas vaid kaks inimest. See tähendab, et ilma meie-tundeta ja koostööta olnuks eesmärkide saavutamine keeruline ning me nägime, et tuues kõik asjasse puutuvad tegijad kokku, on saavutatud sünergiaga võimalik jõuda heade tulemusteni.

Just koostöös ülikoolidega valisime välja need aspektid, mis võiksid olla parimad ja tõenäolisemad põhjused välisüliõpilaste Eestisse meelitamiseks. Vaadates veelkord tagasi viimase kümne aasta tegevusele, võin öelda, et kõrghariduse turundus Eestis on olnud väga tegus ja inimesed selle ümber on andnud praegustele tulemustele suure panuse.

Me alustasime klassikaliste turunduslike alustaladega – turuanalüüs, sihtgruppide huvide välja selgitamine, enda positsioneerimine, oma tugevuste ja nõrkuste välja selgitamine ja tegevusplaani koostamine. Näiteks pidime tegelema teemaga, et Eestil on maailmas väga vähe saatkondi ja muid riiklike esindusi ning seega pidime arvestama, et potentsiaalse tudengiga kontakti loomisest kuni Eestisse jõudmiseni võib neil kuluda väga palju aega.

Pidime välja valima ka peamised sihtriigid. Sealjuures pidime arvestama nii meie konsulaaralast võimekust, üliõpilasmobiilsust ning potentsiaalsete sihtriikide haridusmaastikku. Selle tõttu valisimegi esimesteks sihtriikideks Soome, Venemaa, Türgi, Hiina, Läti ja Ukraina.

Näiteks Türgis otsisid noored aktiivselt rahvusvaheliste õpingute võimalusi, sest nende enda kõrgharidussüsteemis ületas nõudlus pakkumise (keskkoolilõpetajaid oli rohkem kui kohti ülikoolides). Kuigi nende esimene valik oli Ühendkuningriik, Saksamaa või Ameerika Ühendriigid, tekkis meil küsimus: miks ei võiks me neid kutsuda õppima Eestisse?

Osalesime paljudel värbamise ja B2B messidel, ehitasime üles usaldusväärsed sotsiaal- ja digitaalmeedia kanalid ning alustasime laiapõhjalist koostööd saatkondade ja üliõpilasorganisatsioonidega. Selle kõige kõrvalt tegelesime Eestisisese koostöövõrgustiku arendamisega ja korraldasime ülikoolidele mitmesuguseid seminare ja töötube. Meie eesmärk oli tuua kokku kõik välisüliõpilastest huvitatud pooled ning panna nad tööle ühtse meeskonnana.

Kas teie rahvusvahelisel turundusel on midagi, millest suurte riikide haridusturundus võiks kasu saada või õppida?
Pole vahet, kas oled suurest või väikesest riigist. Igal juhul on mõlemal teineteiselt midagi õppida. Meie näiteks oleme teistelt väga palju õppinud. Erinevad Euroopa agentuurid teevad laiapõhjalist koostööd ka „Study in Europe“ raames, mille kohtumised on osalejate jaoks alati väga inspireerivad.

Kuid, kui tulla tagasi Eesti juurde, siis pean ütlema, et tänu meie heale koostööle kõrgkoolidega, saame saavutada väga palju ja väga kiiresti. Loomulikult ei olnud alustada lihtne, sest esimestel rahvusvahelistel messidel tuli tegelda kõigepealt alustada riigi tutvustamist. Rääkisime, mis on Eesti, kus see asub ning millega seal tegeletakse.

Näiteks pidime ütlema, et „näe, see siin on Eesti: e-hääletmine, puhas loodus, edukad idufirmad, üks vabamaid ajakirjandusi maailmas ja üks arenenumaid avalikke sektoreid IT- ja tehnoloogiamaailmas.“

Tihti pidime ka alustama päris nullist ehk tutvustama seda, et Eesti ikka on demokraatlik riik. Ma ei kujutaks ette, et mõni suurriik seda tegema peaks. Suurriigid saavad tihti toetuda juba olemasolevatele brändidele, ettevõtetele ja rahvusvahelisele tuntusele.

Selliste näidete valguses on meil suurriikidele palju õpetada. Ja me saime seda kõike saavutada vaid heale koostööle kõrgkoolidega.


Millised on Study in Estonia tulevikuplaanid?
Meil on palju plaane. Meie plaanid sünnivad kohtumistel kõrgkoolide turundajatega ja ma pean tunnistama, et ma ei jõua ära oodata, millal toimub järgmine. Nendel kohtumistel paneme me paika oma pikaajalised plaanid. Hetkel on õhus palju põnevaid teemasid, näiteks töö leidmine pärast lõpetamist, vilistlastega seotud tegevused ja ka näiteks eesti keele õpe kraadiõppuritele. Muutumas on see maastik, mida me ootame Eestis kõrgkooli lõpetanud välisriigi kraadiõppuritelt.

Kas Eestisse saavad tööle jääda ka need õppurid, kes tulevad väljast poolt Euroopa Liitu?
Jah, muidugi! Kui nad lõpetavad mõne meie kõrgkooli, antakse neile võimalus viibida Eestis kuni üheksa kuud, et leida endale töö ja tegevus. Tegemist on värske seadusega, mis jõustus vaid mõni aeg tagasi. Koostöös kõrgkoolide ja teiste sihtasutustega nägime aastaid vaeva selle nimel, et luua siin õppinud rahvusvahelistele üliõpilastele paremad tingimused Eestisse jäämiseks. Ma arvan, et praegu on neile loodud siiajäämiseks väga head tingimused.

Aga õppimise ajal?
Rahvusvahelised üliõpilased ei vaja lisaluba Eestis töötamiseks. Kui nad õpivad täiskoormusega mõnes meie kõrgkoolis, võivad nad siin töötada sellises mahus, nagu nende võimalused ja õpingud lubavad.

Meie jaoks on normaalne, et kui eesti üliõpilased saavad õpingute kõrvalt tööd teha, siis miks ei peaks seda saama ka rahvusvahelised üliõpilased?

Üldiselt pean ma välisüliõpilasi kiitma. Sihtasutus Archimedese poolt tehtud uuringust selgus, et ülikooliõpingute katkestamise protsent on rahvusvahelistel üliõpilastel madalam kui Eesti üliõpilastel. See tähendab, et kui nad siia õppima tulevad, siis on nad oma õpingutele väga pühendunud. Tundub, et pikk reis Hiinast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest või teistest riikidest muudab neid kohusetundlikumaks ja seab õpingud suurimaks prioriteediks. Teisalt on see ka arusaadav, sest mida paremini läheb õpingutel, seda lihtsam on hiljem tööd leida.

Eestis elamine pole võrreldes Lääne-Euroopaga nii kallis ja nii on ka meie õppemaksudega – need on taskukohased. See annab üliõpilastele võimaluse rohkem tegeleda õpingutega ja vähem nii-öelda „ellujäämisega“. Mida vähem nad peavad muretsema raha pärast, seda rohkem nad saavad tegeleda kõige olulisema – õppimisega.

Millised on peamised erialad, mida Eestisse õppima tullakse?
Eesti meelitab siia erinevate huvidega üliõpilasi. Ühed tahavad näha meie post-sovieetliku transformatsiooni ja taasiseseisvunud Eestit. Selliste huvidega noored tahavad tihti õppida politoloogiat, rahvusvahelisi suhteid, haldusjuhtimist või haridusvaldkonda.

Teiste jaoks jällegi on oluline siin õppida midagi uut ja viia see tagasi oma koduriiki. Eesti on kuulus oma e-riigi lahenduste poolest ja iga siin õppinu üliõpilane on nautinud meie paberivaba elu või kuulnud sellest, kuidas eestlased saavad valimistel hääletada kasutades ID-kaarti. Teatakse ka meie kõrgeid PISA testi tulemusi, e-residentsust ja hästi toimivat avalikku haldamist.

Kolmandate jaoks on olulised Eesti saavutused infotehnoloogia valdkonnas. Eestist on alguse saanud mitmed rahvusvahelise haardega idufirmad, nagu Transferwise, Pipedrive, Playtech, Bolt (endine Taxify) või Veriff. Lisaks teatakse mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid, mis on siin alguse saanud või siin tegutsevad, nagu Skype, ABB, Ericsson või Swedbank.

Neljandate jaoks mängib rolli jällegi mõne spetsiifilise asja omandamine. Tihti on selleks loomevaldkonnad nagu muusika, filmiõpingud, kunstiõpingud, animatsioon või maastikuarhitektuur. Oleme ka kuulsad semiootikaõpingute poolest. Igal ülikoolil on mõni oma õppekava või valdkond, mille poolest nad tuntud on. Kõik õppekavad, mida me Study in Estoniaga turundame, on rahvusvahelised.

Ja taaskord, kui räägime turundusest, siis põhineb kõik positsioneerimisel. Me teame, et igas maailmas riigis on suurepäraseid ülikoole, seega anname me parima, et Eesti paistaks silma kui üks tõeliselt hea valik õpinguteks.

 

Tõlgitud inglise keelest

Originaalartikkel: Civinini, C. „How do you create a study destination from scratch? Head of international marketing at Study in Estonia Eero Loonurm tells The PIE how the organisation put the country on the international education map“, The Pie News 2019

Viide: www.thepienews.com/pie-chat/eero-loonurm-head-international-marketing-study-in-estonia/

Populaarseimad postitused

Eero Loonurm: Välistudengite arv on 10 aastaga viiekordistunud

Mathis Bogens

29. märtsil 2019 toimus KUMU kunstimuuseumis Tallinnas Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”. Konverentsi korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkt.

Ettekande välistudengite statistikast “International Students in Estonia 2018/2019. Facts and Figures” tegi konverentsil Archimedese välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm, kelle sõnul on suure kasvu taga kõigi suur töö.

“Ettekandes keskendusin suurimatele muutustele ja trendidele, mis on Eestis õppivate kraadiõppe välistudengite valdkonnas toimunud,” kommenteeris Loonurm. “Viimase 10 aasta jooksul on Eestis õppivate tervet kraadi tegevate välistudengite arv viiekordistunud. Selle taga on meie kõrgkoolide nii  turundus- kui vastuvõtuosakondade suurepärane töö kui ka meie ühise algatuse “Study in Estonia” tegevused.”

Ettekannet saab näha Põhjamaade Minsitrite Nõukogu Youtube kanalilt:

Lisaks vedas Loonurm paneelarutelu “Põnevaimad välistudengite riigis hoidmise võtted Euroopast”, kus osalesid talentide meelitamise ja sisserände juht Mari Taverne (Tampere linnavalitsus, Soome), Science City Hannover juht Theda Minthe (Hannoveri linnavalitsus, Saksamaa) ning Ericsson Eesti AS personalijuht Katri Kuuse.

Arvult juba seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents Tallinnas keskendus rändepoliitika väljakutsetele ja eelkõige hariduse rollile sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule.

Populaarseimad postitused

Maailma parima mulla otsingul

Mathis Bogens

Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja idufirma OÜ Click & Grow koostöö maailma parima, loodushoidliku mulla otsingul tõi projekti lõpuks kaasa rohkem küsimusi kui vastuseid.

Nutikaid ja uuenduslikke taimekasvatuspotte ning ürdiaedu arendav Click & Grow seisis kolm aastat tagasi keeruka ülesande ees. Firma soovis arendada edasi oma pottides kasutatavat tasakaalustatud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil. Eesmärk oli asendada senine polümeermaterjal samalaadsete omadustega, ent biolaguneva, loodusliku ja odavama komposiitmaterjaliga.

«Kui tahad oma toodet maailmas müüa, siis peab sel alati olema kõik parim: nii lamp, muld, kastmissüsteem, kooste kui ka kasutusjuhend,» tõi Click & Grow’ arendusjuht Priit Pedastsaar esile projekti käimalükkamise põhjused.

Ka varem TÜ-ga näiteks nii leedlampide spektrite kui ka taimede hingamise mõõtmise asjus koostööd teinud firma võttis ühendust ülikooli materjaliteadlastega ja koos asuti nuputama viise, kuidas luua taimekasvuks parim substraat.

Mõne aja pärast leitigi koostööks sobiv vorm ja rahastus. Selleks sai SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri pakutav nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute meede Nutikas, mis toob kokku Eesti ettevõtted ja teadusasutused. Seejärel võis 176 400 euro suurune tootearendusprojekt alata.

Teadlaste kaasamise väärtus

Pedastsaare sõnul on firma viimase üheksa aasta jooksul rääkinud kõigi Eesti suuremate ülikoolidega, aga seni on see alati olnud võrdlemisi keeruline, projektipõhine ja lühike tegevus.

«Lähed koputad uksele, näed hinnakirja ja tellid. Aga kui targad teadlased mõtlevad sinu tegevuse peale, siis on see väga suur väärtus ja erineb tuntavalt sellest, kui lased teha hinnakirja alusel laboris mõne analüüsi,» kirjeldas Pedastsaar.

Seega andis eelmainitud meede võimaluse teha koostööd paremini, pakkudes ühtlasi rohkem vabadust ja püsivust. Mõni probleem on tootearenduses niivõrd kompleksne, et vajab paar aastat tegelemist, ja just seda Nutikas võimaldaski.

Nii kirjutati algsesse arendusplaani eesmärk töötada välja looduslik ja biolagunev liimaine, mis aitaks hoida kasvusubstraadi komponente koos.

Projektis osalenud TÜ materjaliteaduse teadur Martin Järvekülgrääkis, et koostööpartneritel oli väga selge soov saada tootmisse maailma parim muld, mis kasvataks taimi kõige tõhusamalt. Sooviti, et substraat oleks võimalikult loodushoidlik ning et ka selle tootmine oleks lihtne ja keskkonnasäästlik.

Seejuures tulisamuti arvestada materjali poorsuse ning liimaine hüdrofiilsusega, et turba ja kookose massist substraat saaks piisavalt märguda. Tuli leida võimalikud liimained ning teha neist sobivad ja õige kujuga tükid. Seejärel sai hakata nende sees katsetama taimede kasvamist.

«Katsetasime neid algul ühe taimeliigiga ja selle õnnestudes juba teistega. Seejärel tegime hinnaarvestuse ja hindasime skaleeritavust, et saada valmis potentsiaalselt tööstuslik retsept,» ütles Järvekülg.

Taimed hindasid progressi

Projekti muutis keeruliseks asjaolu, et selle tuum oli elus komponent ehk kasvav taim. Click & Grow’ taimefüsioloog Ann Inger Kari sõnul moodustas suure osa ettevõtmisest taimkatsete tegemine: taimed pidid otsustama, kas neile meeldib arendatav materjal või mitte.

«Hindasime seda näiteks idanemiskiiruse järgi. Jälgisime taimekasvu visuaalselt ja katse lõpus kaalusime taimed, et hinnata nende kasvatatud biomassi hulka,» ütles ta.

Peale selle kasutati projekti käigus mitmesuguseid muudetavaid parameetreid, katsetades nii vee- kui ka katalüsaatorihulgaga.

«Kui esialgses arendusplaanis võis strateegiaid olla umbes kümmekond, siis lõpuks oli läbiproovitud variante paar korda rohkem,» märkis Järvekülg. Seda, et projekti lõpuks kerkis küsimusi tunduvalt rohkem kui vastuseid, möönis ka Pedastsaar, kelle sõnul on seetõttu plaanis projekti jätkata.

Väljatöötatud kasvusubstraadi põhimõte on sarnane sellega, mis oli tootel ka varem: looduslikke kiude hoiab koos liim, et aine ei pudiseks laiali, ent samal ajal imab substraat korralikult vett ning hoiab sobivat niiskust ja õhku, et taim saaks kasvada. Ka on kasvupinnases väetised ja lisaained.

«Mulda on vaja lubjata, et sel oleks õige happesus. Samuti on selles toiteelemendid ja katsetame ka mükoriisadega,» rääkis Pedastsaar.

Uue kasvusubstraadi loomisel võeti üheks sihiks selle biolagunevus, kuna Click & Grow proovib iga etapiga minna üha loodushoidlikumaks. Kari sõnul on see ühest küljest mõistlik ja teisalt moekas. Ka Pedastsaare meelest on vastutustunne planeedi ees oluline, sest taimesõpradena on nad ettevõttes ka loodusesõbrad.

Aga miks sisaldavad firma tooted ja pakendid siiski plasti? Põhjus on äritegemise mastaabis.

«Kui oled väike Eesti ettevõte, ei ole esialgu teisi variante. Muidugi tahaks teha kohe kõik õigesti, aga alguses ei saa, sest see ei vea rahaliselt välja. Omaette küsimus on see, miks ei võta suurettevõtted oma pakenditest plasti välja,» julgustas Pedastsaar teisigi vaatama keskkonnaküsimustega peeglisse.

Koostöö lõi uue kompetentsuse

Kuidas aga hindavad projektis osalenud partnerid koostööd meetme Nutikas käigus, millest on nüüdseks rahastatud üle 40 projekti? Järvekülje hinnangul on praegu teadlastel mure, et ühiskonna reaalsete vajadustega kohandumine on tegelikult väga ebamugav.

«Ei saa tiksuda ja teha rahulikult seda teadust, mida olen siiani teinud, vaid tulebki vaadata, mis on need tegelikud arendusküsimused,» muigas ta. Siiski näeb materjaliteadlane, et teadusesse tuleb juurde üha rohkem noori, kes on huvitatud ühiskonna probleemide lahendamisest.

Omamoodi katsumuseks peab Järvekülg sedagi, et TÜ materjaliteadlaste töörühm võttis täiesti väljastpoolt küsimuse, millele vastamiseks puudus neil enne sisuliselt igasugune kompetentsus. «Küll aga oli meie tiimil tänu varasemale teaduse tegemise taustsüsteemile selge tahtmine teha ära midagi tegelikku ja kasulikku.»

Samuti on teaduri meelest kriitilise tähtsusega see, et meede võimaldas rahastada suunda kolme aasta jooksul pidevalt ja nõnda sai ettevõttele vajaliku pädevuse arendada vähemalt mingi tasemeni välja.

«Meil teadlastena oli võimalik teha lähteülesanne endale selgeks, kohaneda olukorraga ja saada aru, kuidas seesuguseid ülesandeid lahendada. Muidu on ettevõtted paratamatult alati selles lõksus, et Eestis on teadlased olemas, aga tõenäosus, et nad oskavad firma spetsiifilisele küsimusele kohe vastata, on tegelikult väga väike,» ütles Järvekülg.

Materjaliteadlane lisas, et projekt andis teadlastele võimaluse minna täpselt selle poole, kuhu nad olid ka tegelikult huvitatud liikuma.

«Ettevõtjana on see väga tore, et saad alustava firmana palgata endale kolm materjaliteadlast, mis muidu oleks mõeldamatu,» kiitis Pedastsaar.

Tema sõnul pöörduks Click & Grow ikkagi samade inimeste poole juhul, kui ettevõttel oleks vaja saada näiteks materjalist niiskust kätte, sest teadlastel on ligipääs ülikooli taristule ja tutvustele. Nõnda saab ka Eesti teadustulemusi palju lihtsamini kätte ja kasutada. Lisaks aitas projekt kaasa sellele, et firma tutvusringkonnas on nüüd palju rohkem teadlasi.

«Meie ettevõttes on turundajad, klienditoespetsialistid, müügimehed ja aednikud, aga selline luksus nagu oma teadlane, on väikese ettevõtte jaoks üpris haruldane,» lausus Pedastsaar.

Sven Paulus
vabakutseline ajakirjanik

Lugu ilmus esimest korda Tartu Ülikooli ajakirjas UT – https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3217

Populaarseimad postitused