Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi
Haapsalu

Nordplusiga saame tisleri, koka ja majutusteenindaja koos tegutsema!

Karol Sepik

Sihtasutus Archimedese värskes aastaraamatus ilmus lugu, kuidas 2016. aasta novembris võõrustas Haapsalu kutsehariduskeskus viie riigi õpilasi, et üheskoos arutleda, kuidas ühiskonnas tolerantsust kasvatada. Eesti kool lööb kaasa Nordplus Juniori projektis “Promote Tolerance – Celebrate Diversity”.

Foto: Laura Vaher, Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilane

Kutsehariduseskuse välissuhete koordinaatori Heli Heimo sõnul arutlesid Eesti, Soome, Rootsi, Islandi, Taani ja Leedu kutseõpilased Haapsalus puuetega inimeste märkamise ja kogukonda kaasamise teemal.

„See on meil juba neljas kord Nordplus Juniori projektis kaasa lüüa. Nordplus lubab õpilased natuke teise rolli panna. Kui Erasmusega käiakse oma erialast praktikat tegemas ja kõik on väga kutseõppe põhine, siis Nordplusiga saame neid nii-öelda kastist välja vaatama. Saame tisleri, koka ja majutusteenindaja koos tegutsema panna, muidu nad üldiselt ei kohtugi omavahel. …ja seda kõike huvitavatel teemadel, millega noor inimene võiks kokku puutuda,” räägib Heimo.

Loe artiklit täies mahus ja vaata pilte Archimedese aastaraamatust.

Populaarseimad postitused
Terevisioon3

Erasmuslased Terevisioonis: te tulete tagasi tohutu pagasiga!

Karol Sepik

Täna hommikul rääkisid Terevisioonis oma kogemusest erasmuslased Eero Loonurm ja Sander Raudauk. Vaata videost, millise pagasiga nad tagasi tulid!

Maailma suurim õpirändeprogramm Erasmus+ tähistab tänavu oma 30. sünnipäeva. Laupäeval (6. mail) tähistatakse seda Euroopa Päeva raames Vabaduse väljakul. Tutvu päeva programmiga.

Populaarseimad postitused
Tadelakt

VIDEO: Milline on õnnestunud Erasmus+ projekt? Siin on hea näide!

Karol Sepik

Kui sul on häid koostööpartnereid välismaal ning mõtteid, mida üheskoos täiskasvanuhariduses ära teha, siis uuri lähemalt Erasmus+ strateegilise koostöö võimaluste kohta. Projektide esitamise tähtaeg on 29.märts.

Siin on hea näide projektist, mis illustreerib kogemuste ja teadmiste vahetust Eestist, Hispaaniast ja Portugalist pärit partnerite vahel.

OÜ Säästvad Ehituslahendused Erasmus+ projekt tegeles loodusehituse tehnikate õpetamismeetoditega, eelkõige keskenduti traditsioonilise veekindla krohvimistehnika tadelakti õpetamisele. Koos partneritega Hispaaniast ja Portugalist vahetati kogemusi loodusehituse eri stiilide õpetamises, jälgiti ja osaleti üksteise koolitustel ja meistriklassides, omandati uusi õpetamise- ja töömeetodeid. Koostöös valmis Tadelakti Kasutusjuhend, mida saab edaspidi kasutada nii tadelakti koolitustel kui ka iseseisva õppematerjalina kõigil asjahuvilistest kodukaunistajatel. Juhend on internetis vabalt kättesaadav, nii eesti, inglise, portugali kui ka hispaania keeles.

Projektijuht Gerda Kättmann räägib oma projektist:

Huvi korral leiad veebist ka projekti käigus valminud tadelakti paigaldusjuhendi.

Populaarseimad postitused
noored

Noorte rahulolu noorsootööga

Sihtasutus Archimedes

Noortevaldkonna arengu planeerimine riiklikul tasandil on oluline, et kindlustada Eesti noortele parim võimalik ettevalmistus, et meie ühiskonna ees seisvate väljakutsetega edukalt toime tulla. Eesmärgipärase ja koordineeritud noortepoliitika teostamiseks on loodud „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020”, mille üheks põhifookuseks on kvaliteetne noorsootöö.

Viimase tagamiseks on oluline kaardistada noorte rahulolu noorsootööga, mis võimaldaks edasise tegevuse planeerimiseks potentsiaalsed murekohad välja selgitada ja objektiivselt jälgida, kuivõrd liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Kuna varasemalt puudus antud teemal terviklik ja üleriigiline analüüs, viis konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic Eesti Noorsootöö Keskuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koostada ulatuslik ülevaade 2015. aastal noorsootöös osalenud 7–26-aastaste noorte rahulolust, vaadeldes tegevusi, kus nad osalesid.

Uuringus võeti luubi alla kaheksa noorsootöö valdkonda:

  • huvihariduses osalemine
  • huvitegevuses osalemine
  • avatud noorsootöös osalemine (st noortekeskustes ja -tubades käimine)
  • noorteinfo teenuse kasutamine (st Rajaleidja keskuses, teavitus- ja nõustamiskeskustes käimine)
  • noortemalevas osalemine
  • noortelaagris osalemine
  • noorteühingus osalemine
  • noorte osaluskogus osalemine

 

Täismahus uuringuga saad tutvuda siin:

uuringcover

Noorsootööga rahulolu mõõtmiseks küsiti noortelt viiepallisüsteemis ühte üldist kokkuvõtlikku rahulolu hinnangut. Seejuures loeti üldise rahulolu indikaatori (mitu % noortest on noorsootöö tegevusega rahul) arvutamisel rahuloluks hindeid 4 ja 5 (st variandid „pigem rahul” või „väga rahul”). Lisaks keskenduti uuringus neljale spetsiifilisemale teemale, et saada detailsem ülevaade rahulolu aspektidest. Täpsemalt kaardistati, milline on noorte endi hinnangul noorsootöö vastavus nende vajadusele, kasulikkus, füüsiline ja sotsiaalne keskkond. Detsembris (2015) ja jaanuaris (2016) kuue nädala vältel toimunud veebiküsitlusest võeti aktiivselt osa – kokku avaldas arvamust 2859 noort, mis on piisav (arvestades 95% usaldusnivood ja 5% veapiiri), et teha usaldusväärseid järeldusi üldkogumi (st kõikide Eesti noorte) kohta. Ent millised olid uuringu peamised tulemused ja järeldused?

Noored on noorsootööga üldiselt rahul

Uuringus selgus, et 87% noortest olid rahul noorsootöö tegevustega, kus nad 2015. aastal osalesid. Seejuures oli kõige suurem rahulolevate noorte osakaal noortemaleva (95%) ja noorte osaluskogude (90%) puhul ning kõige rohkem väga rahul olevaid noori oli osalenud noortelaagrites ja huvihariduses (vastavalt 65% ja 64%). Veidi madalam rahulolu oli noorteinfo teenusega, mille puhul 32% vastanutest olid väga rahul ja iga teine pigem rahul. Samas tuleb arvestada, et käesolevas uuringus käsitleti noorteinfot selle kitsamas tähenduses ja keskenduti vaid Rajaleidja keskuste ning teavitus- ja nõustamiskeskuste külastajate rahulolu mõõtmisele.

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata noormeeste huvidele

Üldjuhul olid tüdrukud noorsootööga veidi enam rahul kui poisid – taoline trend ilmnes kõikide vaadeldud tegevuste osas, välja arvatud noortemalevad ja avatud noorsootöö. Huvihariduse ja -tegevuse tulemusi võrreldi eraldi ka 5 valdkonna kaupa: sport, loodus ja tehnika, kunst, muusika, üldkultuur (nt keeled, teater, tants jne). Ka valdkondade võrdluses ilmnes tüdrukute kõrgem rahulolu peaaegu igal pool. Ainsaks erandiks oli sport, kus poisid olid veidi enam rahulolevad. Seega tasub noorsootöötajatel enamike tegevuste arendamisel edaspidi fookuse alla võtta eelkõige just poiste vajadused ja soovid, et ka nende rahulolu jõuaks samale tasemele nagu tüdrukutel.

Noorsootöö kättesaadavuse probleem

Kuigi üle poolte (u 60%) noortest leidsid, et nende kodu läheduses on piisavalt võimalusi noorsootööst osa võtta, on oluline märkida, et peaaegu iga kümnenda noore hinnangul ei ole tema kodupiirkonnas üldse mingeid võimalusi vaba aega sisukalt veeta. Tähelepanuväärne on ka see, et noorsootöö piisavuse küsimustes varieerusid vastused Eesti eri piirkondade lõikes. Näiteks Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal elavatest noortest leidis vastavalt koguni 17%, 15% ja 14%, et nende kodupiirkonnas ei ole üldse võimalusi vaba aega sisukalt veeta. Samas Eesti viies suuremas tõmbekeskuses (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu) hinnati võimalusi paremaks kui mujal. Lisaks sellele hindasid tõmbekeskuses elavad noored rahulolu noorsootöö tegevustega ka statistiliselt oluliselt kõrgemalt kui teistes piirkondades elavad noored.

Seega on oluline noorsootöö edasisel planeerimisel keskenduda väiksemate võimalustega piirkondades elavatele noortele. Üheks võimalikuks lahenduseks on tõhusamate (transpordi)ühenduste loomine lähivaldade, -linnade või tõmbekeskustega, kus noortele on loodud kvaliteetsed ja mitmekülgsed võimalused vaba aega sisukalt veeta nende soovidele vastavalt. Teiseks tasuks kaaluda võimalusi noorsootöö tegevuse mobiilsemaks muutmiseks, mis võimaldaks viia tegevusi ka väiksemate võimalustega piirkondades elavate noorteni.

Samas võib noorsootöö kättesaadavuse probleemi üheks tahuks olla madal rahulolu noorteinfoga. Nimelt, kui noorteinfo ei vasta noorte vajadustele (sh näiteks info sisu või -kanalite osas), siis on võimalik, et noored ei ole lihtsalt erinevate noorsootöö võimalustega piisavalt hästi kursis ja tegelikkuses leidub ka nende kodupiirkonnas noorsootöö tegevusi, milles osalemisest nad reaalselt huvitatud oleksid.

Noorsootöö on noorte arendamise seisukohalt efektiivne

Peaaegu kõik uuringus osalenud noored (kokku 95%) leidsid, et nad on noorsootöös osaledes väga palju või mõningal määral uusi teadmisi või oskusi omandanud. Seejuures tajuti kõige selgemini uute teadmiste omandamist just huvihariduses osaledes. Uuringust selgus ka, et nooremad osalejad (st 7–11-aastased) õpivad enda hinnangul noorsootöö tegevustes osalemise kaudu rohkem kui vanemad noorukid (st 12–26-aastased). Täpsemalt märkis 64% nooremast ja 56% vanemast vanusegrupist, et nad on väga palju uut õppinud. Arvestades aga sellega, et uudishimu ei ole iseloomulik ainult väikestele lastele, vaid kasvab vanusega (vähemalt vanuses 12‒18; McCrae et al., 2002), on uute asjade õpetamine ka vanema vanusegrupi puhul tähelepanu köitmiseks ja huvi hoidmiseks oluline. Seega tasuks teismelistele noortele suunatud noorsootöös panna suuremat rõhku uute teadmiste ja oskuste omandamisele, õpitu lahtimõtestamisele ning rakendamisvõimaluste väljatoomisele.

Üldine rahulolu on seotud tegevuse huvitavuse ja olulisusega

Noorte üldine rahuloluhinnang oli kõige tugevamini seotud sellega, kui huvitavaks või oluliseks noored antud tegevust pidasid. See tähendab, et rohkem ollakse rahul tegevustega, mida peetakse huvitavaks ja oluliseks. Üldine rahulolu oli väga nõrgalt seotud noorsootöö füüsiliste aspektidega, nagu ligipääsetavus või tegevuskoha ruumide ja -vahendite kvaliteet. Seega, kui tegevus kedagi tugevasti paelub, siis üldjuhul ei ole kehvemad tingimused (näiteks kulunud vahendid või remontimata ruumid) osalemisel takistuseks.

Noorsootöös mitteosalemise põhjused

Noortelt, kes 2015. aasta jooksul üheski noorsootöö tegevuses ei osalenud, küsiti veebiküsitluses ka põhjuseid, miks nad seda teinud ei ole.

12–26-aastased noored pole noorsootöös enda hinnangul osalenud peamiselt seetõttu, et neile huvipakkuvad tegevused kas puuduvad või ei olda nendest teadlikud (kokku 38% põhjendustest). Võrdlemisi sage põhjendus oli ka ajapuudus (30% põhjendustest oli „Pole aega, sest koolis/tööl on suur koormus”). Vabades vastustes toodi kõige sagedamini välja järgmisi põhjendusi: lapsega kodus olemine, tervislikud põhjused ja lemmikloomadega tegelemine vabal ajal. 7–11-aastased noored ei osanud sagedasti seletust anda (veerand kõikidest põhjendusest olid „Ma ei tea”) või põhjendasid noorsootöös mitteosalemist sellega, et neil on koolis palju õppida (19% põhjendustest).

Kokkuvõtteks võib antud uuringu põhjal öelda, et noorsootöötajad on oma tööd edukalt teinud, sest üldjuhul on noored noorsootööga rahul. Kuna hetkel pakutav noorsootöö on kvaliteetne, tulekski edaspidi keskenduda eelkõige sellele, kuidas luua kõikidele noortele võrdsed võimalused noorsootöös osalemiseks ning viia huvitavaid ja harivaid vabaajategevusi ka nende noorteni, kes elavad väiksemate võimalustega piirkondades ja pole seni veel noorsootöös osalenud. Teiseks võiks tähelepanu suunata just noormeeste rahulolule ja keskenduda selliste tegevuste arendamisele, mis vastaksid poiste huvidele ja vajadustele.

 

Allikas:
McCrae, R. R., Costa, P. T. jun, Terracciano, A., Parker, W. D., Mills, C. J., De Fruyt F., Mervielde, I. (2002) Personality trait development from age 12 to age 18: longitudinal, cross-sectional, and cross-cultural analyses. – Journal of Personality and Social Psychology, 83(6), 1456–1468

 

Artikkel on kirjutatud 2016. aastal seoses Eesti noorsootööajakirja MIHUS nr. 20 teemaga “Noorte elu”.
Artikli autor on Kai-Riin Veromann. Kai-Riin osales uuringus Ernst & Young Balticu analüütikuna.

Olav Kersen
Sihtasutus Archimedes
MIHUS peatoimetaja
e-post: olav.kersen@archimedes.ee

noored

 

Kommentaar
Ave Kongo
Tartu noorte töömaleva koordinaator

Rõõmustav on teada saada, et noorte rahulolu noortemalevate osas on kõrge. Kuigi vastanute hulgas oli poiste ja tüdrukute hulgas võrdne rahulolu malevatega tuleb siiski tõdeda, et noortemalevas osaleb üldiselt vähem noormehi. Põhjuseid võib olla mitmeid – alternatiivsed ja tulusamad töövõimalused, malev ei paku piisavalt väljakutseid, ühistegevused ei ole köitvad. Arvan, et võimalusel tuleks malevas noormeestele rohkem rõhku pöörata küll. Seda siiski noorsootöö põhimõtteid ehk noorte võrdse kohtlemise printsiipi arvestades ning alaealiste töötamist reguleerivat seadusandlust järgides. Alustada tuleks aga sellest, et uurida malevas juba käinud noormeestelt täpsemalt, kuidas nemad näevad – kas nad tunnevad, et malevas on huvitav ja millest võib olla vajaka.

Üle Eesti on malevas osalemise võimalused üsna erinevad. Ilusti on malevateenusega kaetud mitmed suured keskused nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Põlva jt ning väikesed keskused Saue, Rae, Ülenurme, Otepää jt. Paraku on palju kohalikke omavalitsusi, kus ei ole juba rohkem kui 3 aastat malevat korraldatud ning ei nähta selleks ka vajadust. Enamasti ei ole võimalik nende KOVide elanikuna registreeritud noortel osaleda mõne teise KOVi poolt korraldatud malevas. Seega hetkel ei ole see teenus Eestis noortele võrdselt kättesaadav.

Mitmed noored suvel malevas ei osale. Malevakorraldajana oskan välja tuua mõningaid põhjuseid. Mitmed 15-aastased ja vanemad noored on leidnud võimaluse teha suvel paremini tasustatavat tööd kui malev seda pakkuda suudab. Põhjusena on välja toodud ka seda, et tööd on vaja teha oma pere juures maal / kodus. Osad noored jällegi ei soovi teha töid (hooajatööd põllumajanduses), mida maleval on võimalik pakkuda ning osad ei soovi viibida sellega seoses kodust eemal. Viimase põhjusena saan välja tuua eelpoolmainitud teenuse kättesaadavuse – mitmete noorte kodukohas ei korraldata noortemalevat.

 

Kommentaar

Kuldar Adel
Osaluskogude koordinaator
Eesti Noorteühenduste Liit

Tänaseks on ligikaudu 210-st omavalitsusest osaluskogu 70-s omavalitsuses. See tähendab, et ligi 140-s kohalikus omavalitsuses ei ole üks kõrgeimat rahulolu pakkuvatest noorsootöö valdkondadest noortele kättesaadav – keegi ei kaasa neid ja nad ei saa otsustusprotsessides osaleda.

Noorte huvi ja aktiivne osalus saab tekkida vaid läbi efektiivse kaasamise. Noorte kaasamise all mõistetakse avaliku võimu tegevust, mille sihiks on anda noortele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda otsuste tegemisel. Avaliku võimu tegevus noore kaasamisel mõjutab noore kasvamist aktiivseks kodanikuks – või vastupidi. Selleks, et noorest saaks aktiivne kodanik, peab tal olema juba varases eas võimalus enda elu puudutavaid otsuseid sobivas vormis mõjutada ning saada sellest tulemuslikke osaluskogemusi.

Eesti Noorteühenduste Liidu seisukoht on, et igas kohalikus omavalitsuses peab olema vastutava ametniku üheks tööülesandeks toetada noorte osalust (mh toetada osaluskogude tegevust ja kontrollida nende tegevuse eesmärgipärasust). Omavalitsused peavad tagama vastutava ametniku pädevuse läbi erialaste koolituste. Säärane pädev ametnik suudab tagada noorele tulemusliku osaluskogemuse ja seeläbi kasvatada aktiivseid kodanikke.

Tagamaks noorte kõrge rahulolu ka peale kohalike omavalitsuste liitumist suuremateks haldusüksusteks, on oluline tagada noorte kaasamine kõigis kohaliku omavalitsuse piirkondades, mitte vaid tõmbekeskus(t)es ja seda on kõige õigem tagama vähemalt üks kindel palgaline töötaja. Kui jalgpallitrenni veab eest treener, siis noori kaasab ja noorte osalust aitab arendada selleks palgatud ja pädev noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses.

 

Kommentaar

Jane Koppel
Haridus- ja sotsiaalosakonna noorsootöö peaspetsialist
Ida-Viru Maavalitsus

Ida-Virumaal on kahtlemata mõned eripärad, mida mujal Eestimaal ei ole – meie rahvas elab enamasti linnades ( Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi, Kiviõli, Narva-Jõesuu) ja on mitme erineva kodukeelega. Linnanoortel on kahtlemata tunduvalt suuremad võimalused huvitegevuseks ja vaba-aja veetmiseks. Meie linnades on uhkeid kultuurikeskuseid, lastele ja noortele kunsti- ja muusikakoole, huvi- ja loomekeskusi. Ka spordiga tegelemiseks on loodud head võimalused. Kõikides linnades ning paljudes valdades töötavad  noortekeskused ning ka sinna jagub huvilisi. Ühelt poolt on justkui suur valikuvõimalus, kuid tihti ei leia linnades endale meelepärast tegevust eesti kodukeelega laps või noor, sest nende jaoks napib emakeelseid juhendajaid. Samas ei saa väita, et probleemiga ei tegeleta – kõik omavalitsused on siiralt huvitatud oma laste ja noorte heaolust ning püüavad olukorda parandada.  Eesti õppekeelega koolidel on Ida-Virumaal väga oluline missioon kanda, sest nad peavad  pakkuma peale koolitööd oma õpilastele nii meelepärast huvitegevust kui ka  võimalusi noorsootöös osalemiseks.

Meie maapiirkonnad on aga sama probleemi ees kui kogu Eesti – võimalikud huvitegevuse ja vaba-aja veetmise võimalused on heal juhul vaid vallakeskustes ning kaugemates külades elavatel noortel ei ole (põhiliselt aja- ja  transpordiprobleemide tõttu) võimalik meelepärasega tegeleda. Samas on meie noortekeskused , koolimajad ja rahvamajad alati pakkumas noortele erinevaid tegutsemisvõimalusi. Alati on olnud, on ja jääb olema noori, kes ei huvitugi ühistegevustest – nad veedavad oma vaba aega nt  arvuti taga istudes  ja mis seal salata, enamik neist on noormehed. Kui see on nende jaoks oluline tegevus, las nad siis olla ! Targaks ja ettevõtlikuks saab ju mitut moodi, mitte ainult aktiivselt  vaba aega veetes.  Rääkida  täna  infopuudusest ei ole meie arvates tõsiseltvõetav põhjendus – kes otsib, see leiab!

Maakonnas on palju tublisid ja aktiivseid noori, nt  Ida-Virumaa noortekogu on oma tegevusega suutnud ühendada nii maa-kui linna, nii eesti kui vene kodukeelega noori. Meie noortekeskused teevad üha tihedamat koostööd ning toimub meeldejäävaid ühisüritusi. Kahjuks ei saa lubada, et lähiajal saab iga laps ja noor oma kodu lähedal  tegeleda meelepärasega, aga kõik asjaosalised püüavad oma võimaluste piires olukorda parendada!

 

Kommentaar

Merle Maimjärv-Mirka
noorsootöö valdkonna spetsialist
Lääne-Viru Maavalitsus
ja
Aivi Must
haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
Lääne-Viru Maavalitsus

Kõige pealt juhime tähelepanu, et väide, nagu „peaaegu iga kümnenda noore hinnangul ei ole tema kodupiirkonnas üldse mingeid võimalusi vaba aega sisukalt veeta“, ei ole korrektne.  Lääne-Virumaa 13 290 noorest on küsitlusele vastanud 82 noort (0,62%), kui üldse mingeid järeldusi teha, siis korrektne oleks väide, et pea iga kümnes küsitluses osalenud noor ütles, et nende kodupiirkonnas ei ole üldse võimalusi vaba aega sisukalt veeta (nt Lääne-Virumaal selliselt vastanud 17% 82-st on 14 noort).

Ka uuringu läbiviijad viitavad, et kui üldiste järelduste tegemiseks on uuringu vastajate arv piisav (vastas 1,4% noortest), siis kõikides kategooriates ei ole vastuste arv piisavalt suur, et statistiliselt usaldusväärseid järeldusi teha (uuringus lk 12 p1). Kui vaadata vastanute arvu Lääne-Virumaal, siis paraku tuleb tunnistada, et tõsiseltvõetavaid järeldusi selle põhjal teha ei saa. Nt lk 45 5. järeldus väljendab meie maakonna kolme noore arvamust ( ~4% 82-st)!

Väga huvitav oleks siinkohal vaadata ja võrrelda sel aastal omavalitsustes juba läbi viidud või veel viidavaid kvaliteedi uuringuid, kus kvaliteedi kõrvalt tuleb välja ka noorte osalemine erinevates noorsootöö tegevustes. Usun, et nende põhjal saame andmestiku, mille põhjal on ka päriselt võimalik, midagi järeldada.

Olen nõus, et äärealade noortel on tõenäoliselt vähem võimalusi sisukalt vaba aega veeta ja noorsootöös osaleda, kuigi Lääne-Virumaa on noortekeskuste ja -tubadega suhteliselt hästi kaetud. Väikestes kohtades pakub vaba aja veetmise võimalusi kohalik kultuurimaja, selts või kool ise. EHIS-e  andmetel on 17-s registreeritud huvikoolis Lääne-Virumaa õpilasi kokku 1994, lisaks huvikoolidele tegutses 2015/2016 õppeaastal 593 huviringi vähemalt 8642 osalejaga.

Aga, et kui sellele uuringu juurde tagasi tulla, siis samast uuringust tuleb ühtlasi ka välja, et noorsootööga maakonnas on väga rahul või pigem rahul 82% vastanutest.

Populaarseimad postitused
Erasmus_2017_frames

Erasmus+ muudab maailma. Karli, Grete, Kadri ja Girli lood

Eero Loonurm

Euroopa Komisjoni 2014. aasta uuringu järgi usub 64% tööandjatest, et rahvusvaheline kogemus on töölevõtmisel oluline. Sama suur on tööandjate seas nende osakaal, kes usaldaks töökeskkonnas suurema vastutuse kõrgkooli lõpetajale, kel on rahvusvaheline taust. Seekord toome teie ette neli videolugu inimestest, kes räägivad rahvusvahelise kogemuse eelistest.

“Erasmus+ muudab maailma ja avardab karjäärivõimalusi,” ütleb Sihtasutuse Archimedes kõrghariduse valdkonna kommunikatsioonispetsialist Greta Roosaar.

Videolugude eesmärk oli Roosaare sõnul välja tuua erinevaid perspektiive sellest, kuidas Erasmuse kogemus hilisemas elus karjäärile kaasa aitab. “Otsustasime, et räägime mõlema poolega – nii tööandjatega (Swedbank ja Pipedrive) kui ka juba Erasmuse kogemuse saanud juba koolielust väljunud inimestega, kes on rahvusvahelisest kogemusest vahetustudengina kasu saanud.”

Ettevõtte pilgust rahvusvahelisele kogemusele andis hinnangu Swedbank ning müügitarkvaraga tegelev rahvusvahelise kollektiivi ning modernse töökeskkonnaga 2016. aasta parim tööandja Pipedrive. Erasmuslaste endi puhul said meie videote peategelasteks samuti erineva looga noored. Oma loo räägib disainer Karl Annus, kes täiendas eelkõige oma erialaseid oskusi ning Kadri Pikhof, kes leidis vahetusüliõpilasena õppides oma tõelise kutsumusena teletöö.

Karl Annus (Framed by Karl):
“Näiteks seesama tehnoloogiat, mida ma praegu kasutan oma igapäevatöös (puidupainutamine ja vineeripainutamine), seda ma esimest korda saingi katsetada Soomes Turku Ülikoolis õppides.”

Grete Kotkas (Swedbank):
“Ettevõttele annavad inimesed, kes on välismaal õppinud, väga väga palju juurde. Kui inimene on õppinud välisülikoolis, näiteks Erasmusega, siis kui selline inimene meile kandideerib ja tema CVs on see kirjas, siis tekitab see kindlasti huvi.”

Kadri Pikhof (TV3):
“Kui ma praegu mõtlen tagasi oma elule, siis ma võin öelda, et see Portugalis veedetud pool aastat on olnud minu elus üks ägedamaid aegu. Sain palju targemaks (nii elukool kui päris kool) ning leidsin oma tõelise kutsumuse (teleajakirjandus), ilma milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Arvan, et iga noor võiks siiski Erasmusega ära käia.”

Girli Kikkas (Pipedrive):
“Kuna meil on tööl inimesi niivõrd paljudest kultuuridest, siis kindlasti on suureks plussiks see, et inimene on ise viibinud võõras keskkonnas ja ise kogenud seda, mida tähendab olla võõras kultuuris. Ehk siis kuidas meie töötajad siin Eestis ennast tunnevad. Erasmusega välismaal õppides kindlasti saab inimene endale mitmekülgsema hariduse.”

 

Lisamaterjale:

Uuring: rahvusvahelise kogemusega tudengil on kergem tööd leida. Eurokratt, oktoober 2014.

The Erasmus Impact Study. Euroopa Komisjon, 2014.

Erasmus+ programmist lähemalt. Sihtasutus Archimedes, hariduse rahvusvahelistumise agentuur.

ErasmusPlus_avaleht

Populaarseimad postitused
Terevisioon_ERR_01_17

Terevisioonis nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud: SA Archimedes ja Mooncascade

Eero Loonurm

Täna hommikul tutvustasid ERR Terevisioonis nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeedet SA Archimedese meetmehoidja Tea Tassa ning Taavi Tammiste ühest meie tõeliselt innovaatilistest toetusesaajatest nimega Mooncascade. Tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” toetusmeede aitab ettevõttel koostöös teadusasutustega teha teoks lennukaid arendusplaane.

 

Tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” II taotlusvoor avati 23. jaanuaril 2017. a ning toetust saab taotleda kuni 20. detsembrini 2017. a. Taotlusvooru toetuse maht on kuni 9 000 000 eurot.

Toetuse andmise eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes. Soovitakse tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades ning soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel.

Taotlemiseks vajalik lisainfo ning dokumendid ja juhendid on kättesaadavad struktuuritoetuste agentuuri kodulehelt.

Taotlusvooru infopäevad toimuvad:

30. jaanuaril 2017. a kell 12.00-15.00 Tartus, Hotell Londonis (Rüütli 9)
31. jaanuaril 2017. a kell 10.00-13.00 Tallinnas, Radisson Blu Sky Hoteli (Rävala pst 3) saalis Lybeck + St. Peterburg.

Sihtgrupp: ettevõtjad, kes soovivad NUTIKAS meetmest toetust taotleda.

Registreeruda saab kuni 29.01 või kuni kohtade täitumiseni.

Registreerimine:
https://docs.google.com/a/archimedes.ee/forms/d/e/1FAIpQLSdd9azQbfJYPNNRughi-7In-b-7BhlOXE5t7jaSQzLVPlT3Zw/viewform?c=0&w=1

Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Täiendav informatsioon:

Tea Tassa
Struktuuritoetuste agentuuri meetmehoidja
e-post: tea.tassa@archimedes.ee
tel: 7300 396
www.archimedes.ee/nutikas

 

Lisainfo:

ERR Terevisioon 26.01.2017 – SA Archimedes ja OÜ Mooncascade

SA Archimedes Struktuuritoetuste agentuuri koduleht

Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud

Populaarseimad postitused
Porsche

Unistuste praktika: Eestis autotehnikuks õppiv noormees töötas Prantsuse võidusõidutiimis!

Karol Sepik

Kehtna Kutsehariduskeskuses autotehnikuks õppiv Sander Raudauk käis Erasmus+ õpirändeprojekti projekti raames Prantsusmaal praktikal.
Saadud kogemusest kirjutatud lugu võitis Sihtasutus Archimedese praktikalugude konkursil kolmanda koha. Avaldame sellest katkendi. Kogu Sanderi võistluslugu saad lugeda SIIT.

Mul õnnestus viie kuu pikkuse praktika jooksul viibida 5 nädalat Põhja-Prantsusmaal Rouen’i linna külje all asuvas võidusõidutiimis nimega IMSA Performance.

Nelikümmend Porschet, Lotus Elise, Chevron B26…
Kohale jõudes oli vaatepilt minusuguse „rullnoka“ jaoks hingemattev. Töökojas oli üle 40 Porsche erineva mudeli (alustades esimesest Porsche mudelist 356, lõpetades otse tehasest saabunud autodega), BMW E9, AC Cobra, Lotus Elise, Chevron B26 ja palju muud huvitavat.
Tiim on asutatud aastal 2001 Raymond Narac’i poolt, kes on hetkel üks sõitjatest. IMSA Performance võistleb kereautodega peamiselt erinevates GT-sarjades ja Le Mans’i 24h sõitudes. Samuti võetakse osa erinevatest klubiüritustest ja võisteldakse ka Historic klassis.

Heida pilk IMSA garaaži:

Magny-Cours ringrada
Viie nädala jooksul õppisid töökaaslased mind usaldama ning andsid mulle iseseisvaid töid.
Tööpäevad möödusid rahulikult. Näiteks, lisaks lõunale olid kindlatel kellaaegadel kohvipausid. Ei näinud kordagi mingit ületöötamist või rapsimist. Prantslastel on tähtis nautida igat hetke oma päevas, jääda positiivseks ning mitte lasta muredel ennast koormama.
Eestlastel on palju neilt õppida. Viimasel nädalal võeti mind kaasa testi päevale Neversi linna lähedal asuva Magny-Cours ringrajale (Rouenist 400km). Nimelt oli tiim testimas seal oma uut masinat – 911 GT 3RS. Kaasas oli ka üks klient oma vanema 997-ga, minu aeg kulus selle peale.

Selline on Magny-Cours:

Tööd jagus ööni
Viibisime seal kaks päeva, esmaspäeva õhtul kohale jõudes käisime söömas ning seejärel sõitsime juba raja äärde garaažiboksi kus alustasime ettevalmistustega järgmiseks päevaks. Minu ülesandeks oli koos sõitjaga uus iste paigaldada ja reguleerida.
Samuti pidin vahetama rehvid ning puhastama auto seest ja väljast. Uue autoga tegelesid teised tehnikud.
Kuna auto oli kätte saadud sama päeva hommikul, toimus sildade ning vedrustuse reguleering sealsamas kohapeal kaasavõetud 2D silla reguleeringu seadmega. Lõpetasime kõik koos kella kolme ajal öösel.

Kui suur osa on motospordis tegelikult meeskonnal?
Hommikul kohale minnes asusime kohe rajapäeva jaoks viimaseid ettevalmistusi tegema. Mõne hetke pärast saabusid ka esimest korda tiimi sõitjad. Sel hetkel sain aru kui suur osa on motospordis tegelikult meeskonnal ja tema efektiivsel tööl.
Meediast jääb tihtipeale mulje, et võidusõitja ongi terve tiim ise, kuid seal taga palju töökaid inimesi, kes veedavad vahest unetuid öid terve tiimi nimel töötades ning kes ajavad n-ö iga sajandikku taga.

Uue Porschega rajalt välja
Teisipäev algas suure vihmaga, seetõttu tuli vahetada uuesti rattad ning korrigeerida rehvirõhud.
Täitsin ka kütusepaagi ning poole tunni pärast kui suurem vihm järgi jäi, läks klient autoga rajale. Mõne hetke pärast järgnes talle ka uus 911. Värske auto sai teha vaid paar ringi, kui sõitja sõitis rajalt välja ning lõhkus auto esiotsa. Purunesid esimene stange, põhja plastikud, mõlemad esimesed logarid ning jahutusradiaator. Sellega oli päev auto jaoks lõppenud. Räägiti, et radiaatori ja mõned uued karbonist kere detailid saab tehasest kohe tellida, kuid see pole võrreldav nt selle raja rendi maksumuse ega tiimi jaoks raisku läinud kahe päevaga. Seda enam, et kahe nädala pärast oli toimumas esimene võistlus Portugalis. Sellegipoolest jäid kõik positiivseks ja alustati sealsamas auto lahtivõtmisega. Samal ajal sõitis teine auto oma ringe edasi, välja tuli ka päike ja ma sain uuesti rattaid vahetada.

Veel praktikalugusid ja -fotosid leiad konkursi “Õpiränne Euroopasse ja tagasi” kodulehelt.

Populaarseimad postitused
erasmus-uus

Viis olulist sõnumit Eesti õpiränduritelt!

Sihtasutus Archimedes

Erasmus+ õpiränne täiskasvanuhariduse valdkonnas on nüüdseks viinud mitmeid eestlasi teadmisi omandama ja koostööd tegema.  Mida on nad tagasi tulles öelnud?

erasmuslend

Koondasime kokku õpirändajate viis kõige enam kõlama jäänud mõtet:

  • „Kõik inimesed on unikaalsed, meist igaühe elu on õpiränne, kus me õpime, saame tundma ennast ja avastame maailma. Lühiajalised õpiränded Erasmus+ raames – see on võimalus igaühele kiiremini ära lahendada oma “õpiülesanne” ja jõuda uuele tasemele,“ Jelena Lohmatova mitteformaalse õppe keskuse VitaTiim juht.
  • „Rännakud panevad inimesed särama. Ja säravad inimesed panevad mõtted ja neid ümbritseva ruumi särisema, toovad kaasa uudishimu ja soovi õppida,“ Maarja Vaino, A. H. Tammsaare muuseumi juhataja.
  • „Tore on õppida ja õpetada, see arendab, värskendab ja sisendab enesekindlust igale õpetajale. Rahvusvaheline koostöö paneb silmad särama!“ Kirsti Sinivee, City Keeltekooli projektijuht.
  • „Õppisime nädalaga rohkem kui muidu ehk mitme aastaga, arendatud said kõigi õpirändajate isiklikud oskused ja Võrumaa Keskraamatukogu on lugejatele nüüd märksa huvitavam koht,“ Merle Koik, Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht.
  • „Oleksite pidanud nägema minu kolleege  kui nad esitlesid oma maad. Kõik nad tahtsid esitada oma kultuuri väärtusi niivõrd uhkelt ja ettevaatlikult nagu hoiaksid käes  kõige õrnemat  ja hinnalisemat materjali,“ Svetlana Smirnova, täiskasvanute koolituskeskuse Vestifex koolitaja.

 

Erasmus+ õpirände taotlusvooru tähtaeg on juba 2. veebruaril . Avarda silmapiiri ja muuda elu!

Populaarseimad postitused
soome_lipp

Soome tudengitest siin ja sealpool lahte

Sihtasutus Archimedes

Sügisel ilmus Soome suurimas päevalehes Helsingin Sanomat (HS) Kaja Kunnase ja Marjukka Liiteni artikkel uudisega, mille järgi Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa ülikoolides on järjest kasvav nähtus. Kela, Soome sotsiaalkaitseameti statistika näitab, et kümne aastaga on Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa kõrgkoolides kahekordistunud. 2015./2016. õppeaastal alustas väliskõrgkoolides 2586 uut Soome tudengit, kui vastav arv kümme aastat tagasi oli umbes tuhat. Kokku õppis möödunud aasta andmete järgi välisülikoolides u 8000 Soome tudengit. Statistika käib nende tudengite kohta, kes on saanud Kelast õppetoetust välismaale.

Kes ja kuhu ja miks?

Artiklist selgub, et 40% välismaale õppima minejatest on pealinna piirkonnast, sh naiste osakaal on üle poole, aga järjest rohkem on kasvamas meeste osakaal.

Milliste riikide ülikoolidest aga Soome noored on huvitatud? Eesti ülikoolid on jätkuvalt kolmandal kohal, 2015./2016. õppeaastal alustas Eesti ülikoolides 376 uut Soome tudengit. See number on üsna suur, kuid tegelikult võrreldes möödunud õppeaastaga kasvu pole (-1%). Kõige rohkem Soome tudengeid õpib Rootsi ülikoolides (622 uut tudengit, kasv võrreldes möödunud õppeaastaga +19%), teisel kohal on Suur-Britannia (601 uut tudengit, kasv +5%). Kusjuures see, et Rootsi on sihtriigina UK-st ette läinud, on uus nähtus – väga pikalt on UK ülikoolid püsinud soomlaste jaoks vankumatult esimesel kohal.

Artikli andmed on pärit CIMO-st (Centre for International Mobilty), mis on vastav asutus kui Eestis SA Archimedes. CIMO tegeleb mh välistudengitega, kes Soome õppima asuvad (Study in Finland), aga suunab ja teeb palju tööd nende soomlastega, kes soovivad välimaale õppima minna. Nüüd on CIMO koostöös Kelaga koostamas uuringut põhjuste kohta, miks soome tudengid lähevad välismaale õppima. Kas põhjus on endiselt sellest, et Soome ülikoolidesse on raske sisse pääseda või on esikohal hoopis rahvusvahelise kogemuse väärtustamine?

Üheks põhjuseks võib olla see, et alates sellest õppeaastast (2016./2017.) peavad Soome kõrgkoolid arvestama esmakordselt sisse astuvate tudengitega – neile on seaduse järgi ”broneeritud” u 45% õppekohtadest (22 600 kohta). Esmakordselt sisseastujaid oligi selle aastal 80% (121 000 tudengit). Kokku oli kevadel 2016 Soome kõrgkoolidesse sisseastujaid 152 000, kellest u 54% valis esimeseks eelistuseks rakendusliku kõrgkooli:

1. Metropolia rakenduslik kõrgkool (25 880, kellest 12 724 esmakordseid)
2. Helsingi Ülikool (24 644 sisseastujat, kellest esmakordseid 17 184).

 

100573_top5_maat_tutkarit_2016_cimo

Soomlaste õpiränne ning Soome saabuvate välistudengite päritolumaad. Allikas: www.cimo.fi

Sisseastumiskatsed Soome kõrgkoolidesse

Kui tagasi tulla põhjuste juurde, miks soome tudengite arv välisülikoolides on hüppeliselt suurenenud, siis üheks põhjuseks on alati toodud seda, et Soome ülikoolidesse on väga raske sisse saada. Meedias on väga palju arutatud selle üle, otse gümnaasiumist kõrgkooli astujatel on liiga suur koormus – riigieksamiteks ja sisseastumiskatseteks valmistumine langeb samale ajale. See käib enamikele üle jõu ja ülikooli sisseastumiskatseteks õppimine langeb järgmisele aastale, mis omakorda aeglustab noorte siirdumist tööellu.

VATT (VATT Institute for Economic Research) on soovitanud alternatiiviks veidi samasugust süsteemi mis Eestis: sisseastumisel ülikooli arvestataks riigieksamite tulemusi, vajaduse korral võiksid ülikoolid teha tudengikandidaatidega intervjuusid või korraldada selliseid katseid, milleks valmistuda pole võimalik.

Praeguse süsteemi kohaselt ei võta ülikoolid riigieksamite tulemusi praktiliselt üldse arvesse. Ka Soome valitsus soovib riigieksamite tulemusi rõhutada ning sisseastumiskatsete (ja ettevalmistuskursuste) rolli vähendada.

Uued tuuled Soome kõrghariduses

Soome ülikoolid on kehtestanud väljaspoolt Euroopa Liitu ja EEA-d tulevatele tudengitele õppemaksud, mis muutuvad kohustuslikuks alates 2017. a sügissemestrist. Keskmiselt on õppemaaks 10 000 eurot aastas, hinnad kõiguvad 5000 – 20 000 euro vahel. Kõige kõrgemat tasu võtab Itä-Suomen yliopisto, kõige madalamat Aalto. Helsingi Ülikool on maksud jaganud kaheks: humanitaar- ja ühiskonnateaduste õppeprogrammid on 13 000 eurot aastas ning loodusteaduste ning life sience programmide eest tuleb maksa 15 000 aastas.

Maksulised programmid on inglisekeelsed, enamasti magistriprogrammid, millele on võimalik taotleda ka stipendiumi. Õppemaksusüsteemi kriitiliselt suhtuvate peamine mure on see, et välistudengite arv väheneb ning suureneb oht, et ka soome tudengitelt hakatakse makse nõudma.

Soome kõrgkoolides õpib üle 20 000 välistudengi, so umbes 7% kõigist tasemeõppe tudengitest. Välistudengist u 75% on väljastpoolt Euroopa Liitu ja EEA-d. Suurimad välistudengite saatjariigid on Venemaa, Hiina, Vietnam, Nepaal ja Eesti.

Soome tudengid Eestis

Eesti ülikoolide populaarseimad alad soomlaste seas on õigusteadus ja ärijuhtimise õppeprogrammid, Tartus meditsiin ja veterinaaria, aga üksikuid soomlasi õpib ka teistel aladel. Eelpool mainitud artiklis on intervjueeritud Venla Rantaneni, Tallinna Ülikooli tudengit. Rantanen tuli alguses Tallinnasse, et veeta siin aasta au pairina ühe Saksa pere juures. Samal ajal sündis ka otsus proovida sisse saada Tallinna Ülikooli Liberal Arts in Humanities programmi. Sisseastumisnõudeks oli intervjuu ja motivatsioonikiri, aastane õppemaks 3000 eurot.

”Sisseastumisintervjuul mulle anti nõu, et kandideeriksin eestikeelsesse õppesse, kuna see on tasuta”, ütleb Rantanen. Eestikeelsel sisseastumiseksamil testiti üldisi akadeemilisi teadmisi, näiteks esitati küsimus: Mida peetakse silmas, kui räägitakse kõrghariduse kriisist Euroopas?

Suvel kolis Rantanen oma poisssõbra juurde Lasnamäele ja töötas Sokose hotelli vastuvõtus. Väike kultuurishokk oli see, et Eestis ülikoolis kirjutatakse maha.

Rantanen saab Soomest u 300 euro suurust õppetoetust kuus. Elamistoetust ta ei vaja, vastupidi, ta on võtnud oma väiksesse ühetoalisesse korterisse üürniku. Lisaks teenib Rantanen raha lapsehoidmisega ja tõlketöid tehes ning plaane Soome tagasi kolida tal hetkel pole.

Allikad
http://www.hs.fi/kotimaa/a1461214044912
http://www.hs.fi/politiikka/a1461212571167
www.hs.fi/kotimaa/a1473827968411
www.hs.fi/kotimaa/a1466220528272

Lisainfo

CIMO Centre for International Mobilty: www.cimo.fi
CIMO Maatieto: www.maatieto.net
Study in Finland: www.studyinfinland.fi
Soome ülikoolide õppemaksud: http://www.studyinfinland.fi/front_page_news/101/0/non-eu_eea_tuition_fees_and_scholarship_options_coming_up_in_2017
Soome välistudengid: http://www.cimo.fi/instancedata/prime_product_julkaisu/cimo/embeds/cimowwwstructure/100560_Opiskelijaliikkuvuus_Suomeen.pdf
Kela, Soome sotsiaalkaitse: www.kela.fi

Soome infomaterjale ja meediat analüüsis Grete Ahtola, kes on Eesti Instituudi juhataja Soomes. Lisaks on Grete pikaaegne Sihtasutuse Archimedes koostööpartner Eesti turundusplatvormi StudyinEstonia.ee esindajana Soomes.

 

Populaarseimad postitused
sylvain-pomme_2016

Vabatahtlik Prantsusmaalt – Sylvain Pomme

Eero Loonurm

Sylvain Pomme on noor Prantsusmaalt pärit artist, kes elab Eestis, õpetades soovijatele žongleerimist ja õppides ise kaasaegse tsirkuse osavusalasid. Sylvain tuli Eestisse Euroopa vabatahtlik teenistuse toel, mida Eestis rahastab SA Archimedes noorteagentuur.

sylvain-pomme_2016

Foto: Tadaafestival.org

Sylvain tuli Eestisse Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi abil juba kaks aastat tagasi. Tema Eesti-teekonda aitasid alustada Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR ning Tsirkusestuudio FOLIE. Selle ajaga, mil Sylvain on Eestis viinud, on ta koolitanud Eesti lapsi, andnud kümneid etendusi ning lisaks on ta lühikese ajaga ära õppinud ka heal suhtlustasemel eesti keele.

“Kui sa õpid iga päev ära viis sõna, siis paari kuuga on sul juba kolmsõda sõna. See on paras hulk ja sa oskad juba rääkida,” räägib Sylvain.

 

Sylvain rääkis oma elust ja tegemistest lähemalt Kanal2 telesaates “Radar”.

 

 

Mis on üldse Euroopa Vabatahtlik Teenistus?

Euroopa vabatahtlik teenistus annab noortele suurepärase võimaluse panna end proovile ning leida see miski, millele oma tulevik pühendada. Lisaks saab selgeks võõrkeele, tutvuda uute kultuuridega, leida sõpru ning teha head.

“Eesti organisatsioonidele annab Euroopa vabatahtlik teenistus võimaluse kaasata oma tegevustesse välismaalt pärit noori, kes toovad uusi ideid, tegevusi ning kultuure. Seeläbi mitmekesistuvad organisatsiooni tegevussuunad ning saab pakkuda oma sihtgrupile veelgi enamat,” kommenteeris SA Archimedes noorteagentuuri Euroopa vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets. 

 

Lisamaterjale:

Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR koduleht

Tsirkusestuudio FOLIE

SA Archimedes noorteagentuuri koduleht

Euroopa Vabatahtlik Teenistus

 

Populaarseimad postitused