Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Eero Loonurme finaalilugu talendipoliitikast Äripäeva konkursil “Edukas Eesti 2018”

Sihtasutus Archimedes

Edukas Eesti on Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Silberauto, Eesti Gaasi, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkurss. Äripäev avaldas tänavusel, kuuendal hooajal 52 arvamuslugu, mille finaali ehk kuue parema hulka jõudis ka Archimedese kommunikatsiooniosakonna juhataja Eero Loonurme idee, kuidas arendada Eesti talendipoliitikat. Lugu “Hoidkem Eesti sõpru” on teie ees.

Meie headel naabritel soomlastel on palju sõpru, kuid üks erilisemaid neist on Conan O’Brien. USA telesaatejuht ja koomik, kes viskas pidevalt nalja oma sarnasuse üle Soome presidendi Tarja Haloneninga ning kes regulaarselt kajastas meie põhjanaabrite eluolu – ta lõi Nokia tunnusmeloodiale uued laulusõnad, maitses soomlaste au ja uhkust, Lapin Kulta õlut, avaldas pidevalt Haloneni tegemistele ja töödele toetust ning käis ja külastas Soomet ka isiklikult.

Seda kõike loomulikult kajastas ta oma jutusaates miljonitele televaatajatele. Miljonid, kes enne ei teadnud Soome olemasolust midagi, said regulaarselt uut infot alates Soome ajaloost ja köögist, lõpetades Soome õlle ja Lapimaaga. Nalja kaudu, aga mitte kunagi halvustavas toonis. Selliseid sõpru, kes pidevalt Eestist ja positiivselt miljonitele televaatajatele räägiks, meil ei ole. Kuid tegelikult ei ole meil isegi aimu, kui palju Eestil välismaalastest sõpru üleüldse olla võib.

Kõigi eelduste kohaselt hoiavad Eestit oma südames kõik eestlased, kes välismaal kas elamas, õppimas või töötamas. Võtame ehk iseenesest mõistetavalt, et Eestist kauem ära olevad või olnud inimesed peale südames hoidmise veel ka enamaga panustavad. Aga kuidas on lood välismaalastega?

Tõenäoliselt on paljudel meist olnud kokkupuuteid välismaalastega, kes Eestis pikemalt viibinud, kuid kes siis on Eestist lahkunud. Võib-olla tulevad tagasi, võib-olla mitte. Diplomaadid, ettevõtjad, välistudengid, vabatahtlikud ja paljud teised. Meil puudub süsteem, et hoida ühendust välismaalastega, kes on Eestist lahkunud. Eks me kõik tea isiklikult mitut inimest, kuid miks ei võiks neid kontakte jagada süsteemselt ka teistega, kellel neid kontakte vahest veel enam vaja? Olen veendunud, et Eesti riigi tuntus ning edukus saaksid hoogu juurde sellest, kui oskaksime maksimumi võtta kõigist inimestest, kes Eestit armastavad.

Andmebaas nii avaliku kui ka erasektori heaks

Meil võiks olla andmebaas inimestest, kes tahavad Eestit aidata ka siis, kui nad siin enam ei viibi. Välismaalased ei oska tihtipeale isegi kellelegi end soovitada ega kellelegi oma abi pakkuda. Olgu see inimene valmis aitama vabatahtlikult või valmis tellimuseks. Inimesi, kes on Eestis viibinud näiteks aasta, võib pidada juba poolenisti patrioodiks, kes igaüks oma koduriiki või järgnevale missioonile edasi lähevad. Neid diplomaate ja ettevõtjaid on üle maailma sadades, kuid õigete kontaktide otsimine võtaks keskmisel ettevõtjal aega tunde, kui mitte kauemgi.

Andmebaasi eesmärgid oleks lihtsad. Et ettevõtja ja ka poliitik saaksid leida eksperte üle laia maailma. Et ettevõtja saaks tutvustada oma ettevõtet või riigimees riiki strateegiliselt olulistes piirkondades. Et pakkuda tööd või praktikavõimalusi töökohtadele, mis ei tunne riigipiire.

Me kulutame praegu metsikult palju aega ja rahalist ressurssi nii üksikisikuna kui ka riigina selleks, et otsida talente igalt poolt üle laia maailma, selle asemel et Eestiga juba sideme saavutanud inimesed ise saaks endast märku anda ning pakkumisteks valmis olla. Kui meil on olemas kontaktid, siis ei ole juba keeruline ka andmebaasi edasi arendada.

Mõtlesin korraks põnevate isiksuste peale, keda mul on rõõm tunda, kes on Eestis pikemalt viibinud ning kelle abi saaksin paluda teemadel, millest ma midagi ei tea. Tean itaallast, kes töötab Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioonil Liibüas. Tean ameeriklast, kes töötab Washingtonis tuumavaldkonna uurimiskeskuses. Tean hispaanlast, kes töötab ühes Hispaania telekanalis. Nad on kõik noored inimesed, kes veetsid Eestis umbes aastakese nii kümme aastat tagasi. Olen kindel, et Eestis on inimesi, kellel oleks neist kontaktidest väga palju kasu, kuid minu käest ju küsida keegi ei oska.

Võidujooks talentide järele

Võidujooks talentide järele on maailma suurimaid trende. Talentide aktiivne kutsumine enda juurde või siis nendega ühenduse hoidmine on maailma arenenumates riikides toimunud juba aastakümneid ning on mitme riigi strateegiline valdkond. Kõige nutikamad riigid mõtlevad pikalt ette ning hoiavad talente endas küljes nii kaua kui võimalik. Ja just nimelt ka siis, kui inimene riigist lahkub. Küsimus on selles, kui kaua meie ette mõtleme.

Hollandlased on eesmärgiks võtnud, et välistudengite riigist lahkudes on oluline, et nad säilitaks riigiga sideme rahvusvahelise kontaktvõrgustiku loomiseks ja et nad oleks potentsiaalsed Hollandi saadikud. Sakslased keskenduvad sellele, et nende välismaalt pärit stipendiaatidega tekiks pärast õpinguid pikaajaline koostöösuhe üle maailma. Eesti on mitu kord väiksem riik ning andmebaas ei peaks piirduma ainult Eestis õppinud inimestega, vaid ka ettevõtjate, vabatahtlike, ametnikega.

Loomulikult on eduka Eesti võtmesõnadeks veel teadus- ja arendustegevused, keskkonnahoid, sotsiaalpoliitika, e-edulood, ligipääs haridusele, hea ettevõtluskeskkond, globaalsed ambitsioonid. Jõuame ka kõige selleni, aga enne võiks otsida üles kõik oma vanad sõbrad ning anda võimaluse tekkida uutel.

Iseasi, kas me leiame miljonitele esineva telesaatejuhi, kes meie presidendiga sarnaseks, kuid heade kontaktide andmebaas oleks esimene samm pikkade sõbrasuhete sisseseadmiseks. Küll jõuame siis ka miljoniteni. Andmebaas Eesti sõpradest ei ole kindlasti mitte ainult kaudne identiteediloome tööriist, vaid vahend, et arendada meie majandust ja ühiskonda. Eesti konkurentsivõime ja ühiskonna heaolu kasvuks tuleb anda võimalus kõigile, kellel selleks soovi.

Artikkel ilmus Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Allikad:

Äripäev. Eduka Eesti esimesed teada. 16. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/16/eduka-eesti-esimesed-teada

Äripäev. Hoidkem Eesti sõpru. Eero Loonurm. 9. märts 2018. https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/03/10/eero-loonurm-hoidkem-eesti-sopru

Äripäev. Eduka Eesti konkursi tulemused. 23. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/23/voitjate-pidu

Äripäev. Arvamusliidrid ootavad riigirahanduse restarti. 23. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/22/arvamusliidrid-ootavad-riigirahanduse-restarti

Populaarseimad postitused

Eesti noored Erasmusest pildis ja sõnas

Eero Loonurm

Kogemusi Erasmus+ programmi emotsioonidest jagasid üliõpilased kõrgkoolidest üle Eesti. Tudengite kogemused alates Eesti Lennuakadeemiast lõpetades Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, alates Tallinna Ülikoolist lõpetades Tartu Ülikooliga.

Õppijate kogemused tulevad Slovakkiast, Hispaaniast, Saksamaalt, Portugalist ja mitmelt poolt mujalt!

Erasmus+ muudab elu, avardab silmaringi!

 

 

 

Populaarseimad postitused

Tartu Kutsehariduskeskuses algas rahvusvahelistumise aasta

Karol Sepik

Tartu Kutsehariduskeskuses on 2018. aasta nimetatud rahvusvahelistumise aastaks. Teema-aasta eesmärk on tõsta esile kooli rahvusvahelise koostöö sisu ja kvaliteet. Suurt rolli mängib selles Erasmus+ programm ja õpirände harta omamine.

„Avasime rahvusvahelistumise aasta 7. veebruaril toimunud seminariga, kus esinesid ka Sihtasutus Archimedese ja Europassi keskuse esindajad. Seminarist võttis osa üle 250 õpilase. Samal päeval avasime ka õpirändele pühendatud fotonäituse,” meenutab Tartu KHK rahvusvaheliste suhete koordinaator Andrei Atškasov.

Fotokonkursile laekunud piltidega on võimalik tutvuda SIIN.

Aasta jooksul toimub koolis mitmeid teemaga seotud üritusi, Atškasov toob välja neist suurema

    • Tartu KHK õpperestoran Meliss osaleb Good France prantsuse toidu festivalil ning 20.-22. märtsil pakutakse prantsuse menüüd.

    • Piloteerime rahvusvahelist kursust lihatehnoloogias. 26. märtsil saabuvad esimesed rahvusvahelisel kursusel osalejad. Kursus on välja töötatud ECVET moodulina, selle läbijad saavad õpitulemuse ning kogutud ainepunktid üle kanda oma kodukooli. Meie õpetajad-praktikud Kristi Luht ja Kamilla Lüdikainen on praktiseerinud lihatöötlemise tehnoloogiat Taani Lihakolledžis. Meil on olemas hästi sisustatud õppetöökoda ja nii sündis mõte käivitada lihatehnoloogia kompetentsikeskus. Lisaks saadame õpilased osalema maikuus toimuvatele rahvusvahelistele lihatehnoloogide võistlustele “Nordic/Baltic Gourmet Butcher competition 2018” Roskildes Taanis.

    • IKT osakonnas pakume samuti ingliskeelset õpet, sellel aastal külastab kursuseid kokku 5 gruppi välisõpilasi Saksamaalt, Inglismaalt ja Lätist.

    • Ootame sel aastal rekordiliselt palju välisõpilasi Tartusse. 18. aprillil viime läbi kultuuriürituse kõigile välisõpilastele, kuhu ootame kooli külastavaid õpilasi.

    • Aprilli keskel toimub ka Erasmus + programmi strateegilise koostööprojekti raames rahvusvaheline noorte tehnikavaldkonna kutseõppurite kokkutulek, kus osaleb 35 õpilast ja 15 juhendavat õpetajat.

    • Olles Erasmus+ programmi õpirände harta omanikud, saadame välja välisriikidesse õpirändele rekordilise arvu õpilasi ja haridustöötajaid. Õpiränded toimuvad ka teiste rahvusvaheliste projektide raames. Näiteks osalevad turismi erialade õpilased keelelaagrites Soomes ja Saksamaal. Turismiõpilased saavad keeleoskust arendada ka mentorõppe vormis suheldes Tartus õppivate soome tudengitega.

    • Üha rohkem pöörame tähelepanu õpetajatele suunatud õpirändele ja välismaal stažeerimisele. Esmakordselt sellel aastal on meie õpetajad käinud partnerkoolides õpetamas.

    • Kooli metoodikakonverentsil “Meistrite päev” (30. aprillil) oleme kutsunud töötubasid läbi viima meie partnerkoolide esindajaid välisriikidest. Samuti viivad läbi õpitubasid meie enda õpetajad, kes jagavad oma kogemusi välisriigis õpetamisest ja Erasmus+ strateegilise koostöö projektides osalemisest.

    • 9. mail tähistame Euroopa päeva.

    • Sügissemestril ootavad ees rahvusköökide nädal ning kohvikute päev, kus õpilased pakuvad erinevate riikide toite.

    • Sügisesse jääb ka osalemine Euroskills võistlustel Ungaris ja Euroopa kutseoskuste nädal.

Lisainfo:

Tartu Kutsehariduskeskus
khk.ee

E-post: info@khk.ee
Telefon: 7 361 866

Populaarseimad postitused

Kraadiõppe välistudengite statistika 2017/2018

Kristina Piliste

Eestis õppida soovivate välistudengite arv on tõusuteel. Enim välistudengeid on Eestis omandamas magistrikraadi. Suure tõusu võrreldes möödunud aastaga on teinud ka doktoriõppes alustavate välistudengite arv.

Tutvu 2017. aasta kraadiõppe välistudengite statistikaga:

  • rahvusvaheliste kraadiõppurite arv õppetasemeti
  • TOP 10 riigid
  • ingliskeelsete õppekavade arv
  • populaarsemad õppevaldkonnad

 

 

 

Populaarseimad postitused

Study Estonia uute Eestis õppimist tutvustavate videode saamislugu

Kristina Piliste

Eelmise aasta lõpus korraldas Study in Estonia koostöös Eesti kõrgkoolide ja Work in Estoniaga YouTube live videoesitlused BFM Baltic Film, Media, Arts and Communication Schoolis Eesti koolide ja meil õppimis- ning töötamisvõimaluste kohta. Sessioonide ülesvõtted jäädvustati ka 100-sekundiliseks ülevaatlikuks klipiks “Making of Study Estonia video presentations”.

Videote tegemises osalesid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Lisaks tutvustavad videod stipendiumivõimalusi, eesti keelt ja kultuuri, Eestis töötamist ja üldinformatsiooni Eestis elamise ja õppimise kohta.

“Making of Study Estonia video presentations” video:

Kogu seeriat 13 videoga saab vaadata järgnevalt aadressilt:

Study Estonia on Eestit kui kvaliteetseid kõrgharidusvõimalusi pakkuvat riiki tutvustav koostööprojekt. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study Estonia tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Lisainfo:

Kristina Piliste
kristina.piliste@archimedes.ee
Study Estonia
Sihtasutus Archimedes

Populaarseimad postitused

Kaarel Adamberg: Projekti õnnestumisele aitab kaasa tegevusplaani detailne analüüs juba projekti planeerimise etapis

Merily Remma

NUTIKAS toetuse eesmärgiks on teadusasutuste ja ettevõtete koostöö. Samuti aitab toetus tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Uurisime Kaarel Adambergilt, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse projektijuhilt, millisele ideele nemad toetust taotlesid ning milliste tulemustega lõppes üks esimesi NUTIKA toetusmeetme projekte.

 

Millega Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus igapäevaselt tegeleb?

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse bio- ja toidutööstuse protsesse, töötatakse välja uusi tehnoloogiaid ning analüüsimeetodeid, rakendades kaasaegseid süsteemi- ja sünteetilise bioloogia põhimõtteid. Koostööpartneriteks on nii Eesti ettevõtted kui ka suured rahvusvahelised biotehnoloogiafirmad.

 

Kust kuulsite NUTIKA toetusvõimaluste kohta?

Teadusasutusena hoiame ennast igapäevaselt kursis erinevate rahastusvõimalustega. NUTIKA toetusvõimaluse kohta saime info Archimedese kaudu.

 

Kuidas leidsite omale projekti partneri?

Tervise Arengu Instituudi (TAI) võimekus planeerida toitumisuuringuid ja oskus analüüsida toitumis- ja terviseandmeid tegi neist parima võimaliku partneri Eestis. Oleme TAI-ga ka varasemalt teiste projektide raames koostööd teinud ja saime olla kindlad, et viime projekti läbi kogenud partneriga.

Teisest küljest võimaldavad Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadmised mikrobioomist ja selle ainevahetusest leida seoseid mikrobioomi ja toitumise vahel, andes toitumisuuringutele lisaväärtuse ning võimaldades saadud teadmisi laiemalt rakendada.

 

Mis ajendas teid projekti kirjutama ja ellu viima? Kust tuli idee?

Peamine ajend oli võimalus muuta inimeste toitumist ja elukvaliteeti paremaks. Uuring andis infot reaalsete inimeste toitumisharjumuste ja mikrobioomi seoste kohta.

On teada, et paralleelselt toidutehnoloogiate arenguga on paljude toiduainete tugev töötlemine (sh rafineerimine, kuumtöötlemine) kaasa toonud nende toiduainete toiteväärtuse vähenemise. Toit peab varustama meie organismi energia ja toitainetega, samas sisaldama vajalikus koguses kiudaineid, et toetada soole mikrobioota mitmekesisust. Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud toitumise uuring aga näitas, et keskmine kiudainete sisaldus meie toidus on 2-3 korda madalam riiklikest soovitustest. Ei ole juhus, et samal ajal kasvab mitmete heaoluühiskonna haiguste esinemissagedus, mis on suure tõenäosusega seotud ka jämesoole mikrobioota muutustega. Seega on toitumispäeviku ja mikroobikoosluse andmete analüüsi alusel võimalik välja pakkuda personaalseid soovitusi toitumise parandamiseks.

TFTAK on juba turule toonud mikroobikooslusi analüüsiva teenuse, mis põhineb DNA järjestuste sekveneerimisel (www.microbiome.ee). Väljaheiteproovide analüüs Illumina platvormiga annab ülevaate erinevate bakterite osakaalust soole mikrobiootas, sealhulgas põletike või muude haiguslike seisunditega seostuvate bakterite liigid ja hulga ning võimaldab hinnata valkude ja kiudainete tarbimise tasakaalu. Mikrobioomianalüüsi tellivate klientide soov on analüüsi tulemuste põhjal saada ka toitumissoovitusi, kuid tundsime, et mikroobikoosluste analüüsil põhinevad toitumissoovitused võiksid olla põhjalikumad ning kliendile lihtsamalt järgitavad.

 

Missugused olid projekti eesmärgid?

Antud projekti eesmärgiks oli koguda spetsiifilisi näiteid, kuidas mikrobioomianalüüsi põhjal toitumist muuta. Selleks oli vaja luua arvutusmeetodid ja tarkvara mikrobioomi ja toitumisandmete automaatseks analüüsiks, mis oleksid rakendatavad terviseedenduses (personaalne toitumine ja meditsiin), näiteks toitumisnõustajate töös või kliendil iseenda tulemuste mõistmisel.

Teaduslikust seisukohast oli oluline katseliselt kontrollida seni kasutatavaid, peamiselt teadusuuringutel põhinevaid soovitusi.

 

Mis valmis projekti tulemusel?

Projekti tulemusel loodi andmebaas toiduainetes sisalduvatest mikroobide poolt fermenteeritavatest polüsahhariididest ja koostati soovitused suurema kiudainete sisaldusega menüüde koostamiseks vastavalt soolemikroobide ainevahetusele (mikroobiandmebaaside alusel). Koostatud soovitusi testiti ja testitakse ka edaspidi erinevates uurimisgruppides (10-20 inimest), analüüsides dieetide mõju seedetrakti mikroobikooslusele ja teistele mõõdetavatele tervisenäitajatele (KMI, lipiidide sisaldus veres). Loodud lahendus võimaldab toitumispäevikute analüüsil arvutada lisaks Nutridata andmebaasi toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldutele ka erinevate kiudainete koguseid dieetides.

Projekti tulemusena saab kiudainevajaduse järgi soovitada inimestele toiduaineid ja selle abil parandada nende tervislikku seisundit (nt normaliseerides kehakaalu või mõjutades ainevahetust). Samuti loodi võrdlusraporti genereerimise vahend mitme (järjestikuse) proovi jaoks (koos graafikutega), mis toob esile bakterite koosluse ning nendega seostatud tervisehinnangute muutused ja muudab analüüsi tulemused kliendi jaoks veelgi paremini kasutatavaks.

 

Mis valmistas projekti juures raskusi? Missugused olid probleemkohad?

Arvestades Eesti olukorda, on taotlejal kolmelt erinevalt asutuselt (partnerilt) projekti pakkumise saamine keeruline. Toitumiskatsete planeerimine ja läbiviimine on keeruline ettevõtmine.

 

Missuguseid kogemusi ja õppetunde projekti elluviimine teile andis?

Tänu suure osalejate arvuga tehtud uuringule õppisime paremini mõistma kitsaskohti, mis kaasnevad uuritavatel katses osalemisega, nagu näiteks toitumispäevikute täitmine, juhiste järgmine jms. Selle tulemusel oleme oluliselt täiendanud mikrobioomianalüüsi teenuse ülesehitust ning arendanud raporteid selliselt, et need oleksid osalejatele paremini arusaadavad ja annaksid selgeid juhiseid, kuidas oma menüüd optimeerida ja toiduvalikuid teha.

Saime hea kogemuse proovide logistika korraldamisel, kus osapoolteks oli mitu asutust ja erinevad laborid.

 

Mis õnnestus projekti juures eriti hästi?

Projekti inimkatse kõik etapid läbiti edukalt, kogusime 95 osalejalt üle 400 mikrobioomi (kokku üle 100 miljoni bakteri 16S rDNA järjestuse) ja üle 100 vereproovi, mille kvaliteediga oleme väga rahul. Ka teiste partneritega (Synlab Eesti, Geenivaramu) sujus koostöö kokkulepitud tähtaegade piires.

 

Kuidas aitavad teie projekti tulemused n-ö tavainimest?

Projekti tulemusel loodi andmebaas toiduainetes sisalduvatest mikroobide poolt lagundatavatest kiudainetest, koostati vastavalt mikroobide kiudainete tarbimisvõimele (mikroobiandmebaaside alusel) soovitused menüüde rikastamiseks kiudainetega. Lisaks Nutridata programmi toitainete sisalduste (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid) arvutustele saab “Dieedidisainis” arvutada spetsiifiliste kiudainete koguseid menüüdes ja vastavalt seedetrakti mikrobioomi koostisele soovitada inimestele sobivaid toiduaineid, mille tarbimise suurendamisel saab parandada inimeste tervislikku seisundit (nt. langetada kehakaalu või mõjutada ainevahetust). Samuti loodi mitme proovi/ajapunkti võrdlusraport (koos uute graafikutega), mis toob esile bakterite koosluse ning nendega seostatud tervisenäitajate muutused, annab ülevaate koosluse stabiilsusest ajas ning hinnangu muutuse iseloomu ja suuna kohta. Lisaks täiendati ja kohandati bakterite kirjeldusi, et anda lihtsalt mõistatav ülevaade nende funktsioonidest ning seostest tervisenäitajatega. Ühe näitena võib esile tuua konkreetsema alaprojekti tulemuse, kus menüüd optimeerides kaotasid ülekaalulised inimesed (N = 19) ühe kuuga keskmiselt 7,4 kg, keskmine kehamassiindeks langes 2,5 ühikut ning bakterikooslustes toimusid tervistumisele viitavad muutused.


Missugused on teie tulevikuplaanid seoses rakendusuuringu tulemustega?

Rakendusuuringu projekt oli meie töös suureks abiks, saime täiendust oma soolekoosluste andmebaasile, uusi teadmisi ja kogemusi toitumisuuringute läbiviimiseks ning efektiivseks andmete töötlemiseks.

TFTAK jätkab uute mikrobioomiteenuste turule toomist ja kuigi TFTAK ei plaani ise hakata pakkuma personaalset toitumisnõustamist, saavad toitumiskonsultandid (ja ka eraisikud) loodud teenust TFTAK-lt osta. Projekti tulem võimaldab mikrobioomi analüüsi teenust laiemalt tutvustada ja kahtlemata näitavad töö tulemused ja leitud seoste kinnitamine vajadust suuremamahulise jätkuprojekti elluviimiseks.

 

Mida soovitaksite tulevastele NUTIKA toetuse taotlejatele?

Soovitame kindlasti taotleda, et teostada häid ideid. Projekti õnnestumisele aitab kaasa tegevusplaani detailne analüüs juba projekti planeerimise etapis. Loodame, et NUTIKA toetustega luuakse Eestis palju huvitavaid lahendusi erinevatele probleemidele.

 

  • Projekti nimi: Mikrobioomianalüüsil põhineva toitumisnõustamise meetodite ja algoritmide arendus
  • Toetuse saaja: AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
  • Uuringu läbiviija: Tervise Arengu Instituut
  • Projekti kestus: 01.03.2017-30.11.2017
  • Toetus: 70 000 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist
  • III taotlusvoor avatakse hiljemalt 31. jaanuaril 2018 ning vooru maht on 15 miljonit eurot
  • Uuri NUTIKAS toetusvõimaluste kohta: http://archimedes.ee/nutikas/, http://www.etag.ee/nutikas/

 

Populaarseimad postitused

Ajaleht KesKus kirjutab: Erasmusest sai Erasmus+

Sihtasutus Archimedes

MASTAAPSELT ÜLE PIIRIDE.
Maailma kõige edukam tudengivahetusprogramm tähistas 2017. aastal oma 30. sünnipäeva ning seega soovis Eesti kultuurileht KesKus selle fenomeni mõjule nii Euroopas kui ka Eestis lähema pilgu heita.

Alates 1987. aastast on tudengivahetusprogramm kasvanud üheks Euroopa Liidu tuleviku tugitalaks ja pakkunud õppimisja praktikavõimalusi ligi kolmele miljonile üliõpilasele üle terve Euroopa – seega, kolm miljonit inimest tunnevad end kodusemalt vähemalt kahes kultuuris.
Keegi ei osanud ette näha, et programm osutub niivõrd edukaks. Selle üheks tõestuseks on fakt, et igasugune õpiränne nii hariduses kui ka noortevaldkonnas on aastateks 2014–2020 koondatud programmi Erasmus+ nime alla.

Kuidas sai Erasmusest Erasmus+

Erasmuse programmi loomine 1980-ndate lõpus tähendas õppekorraldusele suurt muutust. Euroopa Liidu liikmesriikide ülikoolides õppivatel tudengitel avanes võimalus tudeerida terve semester või koguni aasta mõnes teises Euroopa ülikoolis ja kanda kogutud ainepunktid koduülikooli õppekavale üle. Ja seda kõike tasuta, sest innovatsiooniks oli tingimus, et vastuvõttev ülikool õppemaksu koguda ei tohi.
Aastaks 2013 oli Erasmuse kaudu õpikogemuse saanud juba kolm miljonit tudengit. Itaallane oli õppinud Belgias, hispaanlane Rootsis ja hollandlane Soomes. Erasmusest oli kujunenud Euroopa Liidu eduloona niivõrd tugev kaubamärk, et Euroopa Komisjon otsustas igasugust õpirännet, olgu see siis üldhariduses, kutsehariduses, kõrghariduses, täiskasvanuhariduses, noorteprojektides või koguni Euroopa vabatahtlikus teenistuses toetada edaspidi uuest programmist nimega Erasmus+. Programmi raames on võimalik teha õpirännet kokku 33 Euroopa riigis (28 Euroopa Liidu riigis ning lisaks veel viies riigis – Türgis, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja endises Jugoslaavia vabariigis Makedoonias. Sellised rahvusvahelised võimalused nagu ilma õppemaksuta väliskogemuse saamine ja ka stipendiumi või toetuse taotlemine oli muutunud normaalsuseks.

Kas mind huvitab, mida tehakse mujal?

Eestis hakati õpirände võimaluste vastu rohkem huvi tundma aastal 2004, kui ühinesime Euroopa Liiduga. Eestlased soovisid aina rohkem minna välismaale õppima ja praktikale ning ka noorteprojektidesse osalema. Ja ka Euroopa uus põlvkond hakkas huvi tundma väikeriigi Eesti vastu.

Kõigest kümme aastat tagasi oli seis juba selline, et Eestisse tuli Erasmuse programmiga õppima Euroopast 800 tudengit ja Eestist siirdus üliõpilasvahetusse ligi 900 üliõpilast. Rääkimata sadadest kutseõppijatest ning tuhandetest noorteprogrammides osalejatest. Huvitav on asjaolu, et tänaseks on just Eesti kujunenud õpirändurite seas väga populaarseks sihtkohaks. Viimaste mitteametlike andmete kohaselt läheb Eestist aastas välja õppima ligikaudu 1100 üliõpilast, Eestisse aga tuleb igal aastal õppima üle 1600 üliõpilase, mis on 500 inimest ehk pea poole võrra rohkem. Just välistudengid hindavad meie õpikeskkonda erakordselt kõrgelt. Ehk siin ongi see põhjus, miks Eestisse tuleb Erasmuse üliõpilasi rohkem, kui siit välja läheb. Traditsiooniliselt populaarsed on Eesti tudengite jaoks kolm piirkonda: naaberriigid Soome ja Rootsi, Euroopa suuremad majandusriigid Saksamaa ja Prantsusmaa ning Lõuna-Euroopas Hispaania ja Itaalia. Noortevaldkonnast võib tuua välja asjaolu, et viimase kolme aasta jooksul on iga viies Eesti noor läinud vabatahtliku teenistuse raames Prantsusmaale.

Õpirände kasulikkus Eesti haridus- ja noortevaldkonnale

Eesti noortele on andnud Erasmus+ programmi raames võõrsil omandatud oskused ja rahvusvaheline kogemus eelise töökoha leidmisel ning suurendanud ka nende enesekindlust, läbilöögivõimalusi ja konkurentsivõimet. Eelnev lause võib tunduda klišeelik, kuid vast suudame kõik meenutada esmakordset rahvusvahelist kogemust, kus tuli vanemale ja kogenumale Lääne-Euroopa kolleegile alt üles vaadata. Erasmus+ annab ka õppejõududele, haridus- ja noorsootöötajatele võimaluse võrrelda haridussüsteemi ning noortevaldkonna arengut välismaal ja tuua parimad mõtted koju nendele Eesti noortele, kellel pole võimalik mobiilsete programmidega välismaale minna.

Õpirände kasu Eestile

Eesti kui riigi kuvand ja tuntus sõltub sellest, kuidas me Eestit nii praegu kui ka edaspidi tutvustame uuele Euroopa põlvkonnale ehk teisisõnu noortele välismaalastele. Loomulikult levib info kõige paremini samaealiste sihtrühmade vahel – näiteks Eesti noore kaudu, kes läheb lühemaks ajaks välismaale reisima või pikemaks ajaks õppima, praktikale või vabatahtlikuks. Meie ise saame tutvustada oma koduriiki nii hästi kui oskame ja tahame. Aga kõige paremaks tõestuseks selle kohta, et tegemist on meeldiva maaga, on välismaalased, kes Eestisse pikemaks ajaks praktikale, vabatahtlikuks või kõrgkooli õppima tulevad. Kõige rohkem tulebki noori inimesi pikemaks ajaks Eestisse programmi Erasmus+ raames. Erasmus+ mõju on olnud meeletult suur kogu Euroopa ja loomulikult ka Eesti majandusele. Iga välismaalt tulnud vabatahtlik, kutseõppija, tudeng või õppejõud, kes on kaardi pealt Eesti üles leidnud ja meie juurde jõudnud, on kui lotovõit. Kui mujalt riigist tulnud inimesele meeldib meie kodumaa, keel, kultuur, keskkond ja inimesed, on nende puhul tegemist ideaalsete Eesti mitteametlike suursaadikutega ja konsulitega laias maailmas. Mida rohkem välismaalastele Eestis meeldib, seda kasulikum on see ka meie ettevõtjatele ja majandusele ning seeläbi juba ka ühiskonnale.

Kiirmeetodil tehtud analüüsi ja loogika abil võib öelda, et juba mõneks kuuks Eestisse jõudnud üks Euroopa noor on meie majandusele väärt rohkem kui kümme keskmist välisturisti.

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on viimase 20 aasta jooksul saanud rahvusvahelise õpirändekogemuse 85 000 Eesti inimest.
Kui me kirjutame lahti selle arvu 85 000 – just niipalju on Eesti inimesi, kes on saanud õpirändekogemuse –, tähendab see umbes 15 500 üliõpilast, 7000 kutseõppijat, 26 000 noorteprojektides osalejat, 34 200 haridus- ja noorsootöötajat ja 1600 Euroopa vabatahtlikku.
Üleeuroopalise uuringu International Student Barometer viimaste tulemuste kohaselt (2015) on 89% Eestis õppivatest välistudengitest siinse kõrgharidusega rahul.
Erasmus+ programmi nii haridus- kui ka noortevaldkonnas viib aastail 2014–2020 ellu Sihtasutus Archimedes.
Seitsme aasta jooksul toetab Erasmus+ 14,7 miljardi euroga Euroopa haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna tugevdamist. Ka vanade Euroopa Liidu koostööprogrammide „Euroopa elukestva õppe programm“ ning „Euroopa noored“ riiklikuks bürooks aastatel 2007–2013 Eestis oli Sihtasutus Archimedes.

Artikkel ilmus ajalehes KesKus 2017. aasta detsembris.
KesKus on mitmekülgne uurivat ajakirjandust esindav väljaanne, kus on tasakaalus ühiskondlikult olulised teemad ja kultuur nii laiemas kui kitsamas mõttes.
SA Archimedes kommunikatsiooniosakonna juhatajat Eero Loonurme intervjueeris ajakirjanik Aliis Tops.
Ajalehe KesKus koduleht: http://kes-kus.ee/

Populaarseimad postitused

Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja: kõrgkooliõpiku autor peab olema pisut hull!

Karol Sepik

Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Ivo Volt rääkis konverentsil „Mitu sammu on terminitööst kõrgkooliõpikuni“, kuidas käsikirjast saab õpik.

Voldi sõnul algab kõik pisut hullust autorist. „Seda kõige paremas tähenduses. Tahe nii kolossaalse mahuga töö ette võtta väljendab tohutut muret ja hoolivust oma teadusharu ja selle käekäigu suhtes. See on austusväärne omadus,“ sõnas Volt.

Autori töö tulemusel sünnib käsikiri, mis Voldi sõnul ei saa kunagi valmis. „Trükki saadetav materjal on alati peaaegu nutuse autori käte vahelt ära rebitud. Seejärel viiakse parandusi sisse absoluutselt igas etapis. Kui raamat valmis saab, võtab autor veel trükisooja teose kätte ja leiab sealt kohe esimese vea.“

Tinglikult valmis saanud käsikiri rändab seejärel retsensendi kätte. Retsensent on töö arvustaja, kes on antud ainevaldkonda hästi tundev.  „Kui raamatul on 12-13 tipp-kompetentsi valdavat autorit, siis on mõnikord päris keeruline samal tasemel retsensenti leida.  Siinkohal tuleb eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi ja sihtasutust Archimedes kiita.“

Seejärel vajab sündiv kõrgkooliõpik toimetajat, kes ühtlustaks materjali kasutuse, viited, peatükkide mahu jms. Siin on Voldi sõnul veel arenguruumi, sest praegu täidab toimetaja rolli üks autoritest, kes teeb vabatahtlikult topelttööd.

Järg on keeletoimetaja käes ehk taas algab keeleinimeste ja spetsialistide lõputu vaidlus. „Paratamatult põrkuvad siin erialakeel ja üldkeel. Tihti koputatakse näpuga ÕS-ile ja teistele sõnaraamatutele, aga ka erialakeel vajab süsteemset arendamist ja suuremat tähelepanu,“ lisas ta.

Kui raamat küljendaja ja kujundaja kätte jõuab, esitatakse mõnikord tõeline väljakutse. Volt tõi näiteid, millist  materjali kujundajad  autorilt ei oota:

„Mul on 200 pilti, kopeerisin need ühest inglise õpikust. „

„Ma võtsin selle kusagilt internetist.“

Natuke teadlikum versioon – „Ma võtsin selle kusagilt internetist, joonistage ümber.“

“Teistpidi, kui kirjastus üritas ühe raamatu kõikidele piltidele ja joonistele autoriõigusi osta, kasvas summa kolossaalseks,” kirjeldas Volt tasakaalu otsimise rasket teed.

Eelvaade! Sedavõrd värvikas on peatselt trükki mineva semiootikaõpiku kujundus.

Kogu kirjeldatud töö tulemusena ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi toel on nüüdseks valmis saanud juba 62 eestikeelset kõrgkooliõpikut.

 

Populaarseimad postitused

Mis on täpsemalt Erasmus+ strateegiline koostöö hariduses ehk KA2?

Eero Loonurm

17.-20. septembril korraldas Sihtasutus Archimedes seminari “Digitaalsed kompetentsid” (ingl. k “Enhancing Digital Competences in Education and Training”), mille raames valmis ka ülevaatlik video strateegilise koostöö ehk KA2 põhimõtetest.

Tõime Eestisse üle 70 Euroopa eksperdi kirjutama valdkonnaüleseid (üld-, kutse-, täiskasvanu- ning kõrghariduse valdkonnas) projekte. 2016. aasta septembris läbi viidud sarnase seminari raames ette valmistatud ning taotletud projektidest said Euroopa Komisjoni rahastuse seitse projekti. Loodame, et ka sellel aastal toimunud seminari raames saame järgmisel aastal näha mitmeid edukaid projekte!

Strateegiline koostöö annab üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduse asutustele võimaluse jagada häid ja vajalikke kogemusi ning töötada koostöös välja hariduses uuenduslikke lahendusi, mida hiljem igapäevaelus katsetada ja rakendada. Rahvusvahelist koostööd saab teha nii valdkonnasiseselt kui ka -üleselt.

“Loodetavasti aitab see video huvilistel saada visuaalselt kiire ja ülevaatliku pildi sellest, mis on strateegilise koostöö projektid. Alati ei ole kerge Euroopa Komisjoni veebilehelt ja arvukatest juhenditest leida kiirelt seda, millised on koostöövõimalused just minu koolile või õppeasutusele. See video peaks selles osas kindlasti aitama. Lisaks saab videost veel juhiseid, millest alustada ning millele kõige esimesena mõelda KA2 projekti tegemise juurde asumisel,” kommenteerin videokontseptsiooni projektijuht Hannelore Juhtsalu.

Video “Strateegiline koostöö hariduses ehk KA2” ingliskeelsete subtiitritega

Video “Strateegiline koostöö hariduses ehk KA2” eestikeelsete subtiitritega

Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning edendab ennekõike rahvusvahelist koostööd. Erasmus+ on mõeldud kõigile elukestva õppe organisatsioonidele, kaasa arvatud üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuharidus ning noorsootöö valdkond.

Rohkem infot:

Sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri koduleht:
http://haridus.archimedes.ee/erasmuspluss

Strateegiline koostöö:
http://haridus.archimedes.ee/strateegiline-koostoo

Euroopa Komisjoni koduleht “Programm Erasmus+”
https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/node_et

Populaarseimad postitused

Mida me teame Usbekistanist?

Eero Loonurm

Sihtasutus Archimedes osales Usbekistani tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi Study in Europe partnerina selles aasta juunikuus toimuval haridusmessil, kus tutvustati stipendiume Eestis õppimiseks, meie ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid ning Eesti hariduse ja e-ühiskonna edulugusid. Kesk-Aasia kõige rahvarohkemas riigis näeb Euroopa Liit suurt potentsiaali ning seetõttu otsustati ka korraldada “Study in Europe” haridusmess just Usbekistanis. Mida võiksime teada Usbekistani ja Euroopa Liidu suhetest haridusvaldkonnas?

1) Usbekistan on pea 450,000 km2 suurusega Eestist peaaegu et kümme korda suurema pindalaga riik, kus elab rohkem kui 32 miljonit elanikku. Sisemajanduslik kogutoodang elaniku kohta on üle 2000 USA dollari ning ostujõu pariteedi järgi üle 7000 USA dollari. Usbekistan on madalama keskmise sissetulekuga riik, mille majandus kasvab üle 8% aastas. Suurema osa riigi majandusest moodustavad teenindussektor (45%), tööstussektor (35%) ja põllumajandussektor (20%). Lausa 60% rahvastikust on vanusevahemikus 14-25. Usbekistan on üks kahest riigist maailmas, mis piirneb ainult merepiirita riikidega.

Picture2

Usbekistan on pea 450,000 km2 suurusega Eestist ligi kümme korda suurema pindalaga riik. Foto: Study in Europe 2017

2) Euroopa Liidu ja Usbekistani suhted on arenenud järjekindlalt alates viimase iseseisvumisest 1991. aastal. Esimeseks suuremaks sammuks Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahel võib pidada osapoolte vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis kirjutati alla 21. juunil 1996. aastal ja mis jõustus kolm aastat hiljem 1999. aastal.

Lepingus on tähelepanu all mitmed olulised valdkonnad nagu poliitiline dialoog, kaubavahetus, ettevõtlus ja investeeringud, õigusalane koostöö, majanduskoostöö, demokraatia- ja inimõigustealane koostöö, ebaseadusliku tegevuse ennetamine ning illegaalse immigratsiooni ennetus- ja kontrolltegevused, kultuurialane koostöö ning tehnilise toe valdkonna finantskoostöö.

Lepingu artikkel 51 (Haridus- ja koolitusvaldkond) nägi ette, et osapooled teevad koostööd Usbekistani üldhariduse ja ametialaste kvalifikatsioonide taseme tõstmiseks nii avalikus kui erasektoris. Lisaks lepiti kokku, et koostööd tehakse mitmetes valdkondades nagu kõrgharidus- ja koolitussüsteemide kaasajastamine (selle sees kõrgkoolidiplomite ja kõrgkoolitunnistuste andmise süsteem), avaliku ja erasektori juhtide ja avalike teenistujate koolitamine prioriteetsetes valdkondades, koolitajate ning ajakirjanike koolitamine, Euroopa õpingute valdkonnas õppetöö soodustamine, õpetajate, vilistlaste, tugitöötajate, noorteadlaste, teadlaste ja noorte mobiilsus ning mitmed muud valdkonnad. Koostöölepingus arutati juba siis ka võimalusi, mil viisil saaks Usbekistan osa võtta tollasest Euroopa ühenduste TEMPUS programmist.

3) Usbekistanis on esindatud 11 Euroopa Liidu liikmesriiki. Oma saatkonnaga on esindatud Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ühendkuningriik. Euroopa Liidu esinduse juht on lätlane Eduards Stiprais.

4) Usbekistani kõrgharidussüsteemis tegutseb aktiivselt 64 kõrgkooli, nende seas 19 ülikooli. Sisseastumisprotsent on umbes 10% juures, mis tähendab, et keskmiselt kümnest keskkoolilõpetajast üheksa ei saa Usbekistani ülikoolides edasi õppida.
Rahvusvahelistest piiriülest õpet pakkuvaid ülikoole on kuus ning kõigi filiaalid asuvad pealinnas Taškendis: Moskva Riikliku Ülikooli filiaal, Plehhanovi Majandusülikooli filiaal, Torino Polütehnikumi filiaal, Westminsteri Rahvusvaheline ülikool Taškendis, Singapuri Juhtimisarendusinstituudi (MDIS) filiaal ning Gubkini nimeline Vene Riikliku Nafta ja Gaasi Ülikooli filiaal.

Kõige enam õpib usbeki tudengeid Venemaal (üle 10,000), Kasahstanis (üle 5,000), Ukrainas (üle 2,000) ja Kõrgõzstanis (üle 1,200). Euroopa Liidu riikidest on usbekkide jaoks esikolmikuks Saksamaa, Läti ja Tšehhi ülikoolid, kus aga õppijate arvud võrreldes eelpool nimetatud riikidega on kõigest kolmekohalised.

StudyinEurope_UZB_statistika_blog_Archimedes

Usbekistani tudengid õppimas välismaal. Statistika: British Council, Sihtasutus Archimedes 2017.

5) Usbekistani valitsus võtab rahvusvahelistumise protsessi tõsiselt ning seda näitab ka riiklik haridussektori arengukava 2013-2017. Kohalikesse ülikoolidesse jõuab vaid iga kümnes tudeng ning seega otsitakse kõikvõimalikke viise pakkuda oma noortele ka rahvusvahelist õpikogemust. Tudengimobiilsuse osas on Usbekistan seotud eelkõige märksõnadega nagu Erasmus+, Fulbright (USA), Chevening (Ühendkuningriik), DAADi (Saksamaa) stipendiumid ning mitmed riikidevahelised stipendiumid (tuntumad Jaapan, Prantsusmaa, Hiina, Hispaania ja Venemaa).

6) Erasmus+ programmi raames on Usbekistani ülikoolid aina enam tegemas koostööd Euroopa ülikoolidega. 22 Usbekistani kõrgkooli osaleb suutlikkuse suurendamise projektides 23 EL kõrgkooliga, mis põhinevad peamiselt programmiriikide ja osalemiskõlblike partnerriikide kõrgkoolide mitmepoolsetel partnerlustel.
Lisaks on sealsed kõrgkoolid hakanud aktiivselt osalema ka kõrgkooli töötajate ja üliõpilaste üleilmse õpirände projektides – 38 Usbeki ülikooli teevad 67 partnerluse raames koostööd 28 Euroopa ülikooliga 13 eri EL riigist.

7) Pärast suuremaid muudatusi riigi poliitilises elus on viimase poole aasta jooksul toimunud väga palju arenguid. Uusimatest arengutest on värskeim teade selle aasta aprillist, mil Maailmapank ja Usbekistani valitsus allkirjastasid üle 40 miljoni USA dollari väärt leppe moderniseerimaks sealset kõrgharidust (rõhk juhtimiskompetentsi tõstmisel ja kvaliteedi parandamisel). Lisaks on Usbeki valitsus aina enam avamas uksi välismaailmale, sest lihtsustatud on ka senini väga keerulist viisataotlusprotseduuri. Riigi külastamine on tehtud lihtsamaks 27 riigi kodanikele. Nimelt on 15 riigi kodanikel õigus külastada riiki turismi eesmärkidel viisavabalt kuni 30 päeva jooksul. Nendeks riikideks on Austria, Austraalia, Suurbritannia, Kanada, Taani, Soome, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Põhja-Korea, Luksemburg, Holland, Singapur, Hispaania ja Šveits. Lisaks on võimalik vähemalt 55aastastel 12 riigi kodanikel külastada Usbekistani samuti viisavabalt – nendeks riikideks on USA, Belgia, Hiina, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Ungari, Indoneesia, Iisrael, Malaisia, Poola, Portugal ja Vietnam.

8) Eestis õpib Usbekistanist hetkel 6 tudengit ja neid on nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Valdkondadest õpivad usbeki tudengid nii ärindust, tehnikaeriala kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.
Usbekistani tudengid õpivad Estonian Business Schoolis, Euroakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

 

Study in Europe mess toimus 11. mail ja sellest võttis osa üle 25 eksponendi 16-st Erasmus+ riigist. Kokku külastas messi ligi 3000 külastajat.  Eesti sisenes riiklikul tasandil haridusvaldkonnaga Usbekistani turule esmakordselt ning sihtasutuse peamised eesmärgid on aidata kaasa Euroopa haridust tutvustava haridusmessi korraldustöödele ning tutvustada Eesti ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid, stipendiume, Erasmus+ mobiilsusskeeme ning Eesti ja e-ühiskonna edulugusid. Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud hanke Euroopa kõrghariduse ülemaailmseks turundamiseks võitis kuueliikmeline konsortsium, kuhu kuulub ka sihtasutus Archimedes. Sihtasutus osales Usbekistani tegevustes Study in Europe projekti raames. Lisaks Eestile viivad projekti “Study in Europe” läbi veel teiste seas Ühendkuningriik, Holland, Saksamaa, Prantsusmaa ja Brüsselis resideeruv üle-Euroopaline mõttekoda ACA.

20170511_111946_AF_Eero 20170511_115339_AF_2017_Tashkent 20170511_145041_AF_Kaidi 20170511_145650_Archimedes_foto2

 

Lisamaterjal ja allikad:

  1. Usbekistani tudengite õppimine välismaal. Statistika Euroopa Komisjoni esindajatelt.
  2. Maailmapank: World Bank Supports Improvement of Higher Education in Uzbekistan
  3. European Union External Action: Study in Europe fair in Tashkent
  4. Global Partnership for Education. Uzbekistan Education Sector Plan 2013-2017
  5. Välisministeerium. Kahepoolsed suhted. Usbekistan.
  6. Radio Free Europe/Radio Liberty. Uzbekistan Introduces Visa-Free Travel For 27 Countries
  7. Fotod: Study in Europe haridusmess Tashkendis (mai 2017)
  8. Eesti Päevaleht. Eesti sihtasutus reklaamib Euroopa kõrgharidust
  9. SA Archimedes. Sihtasutus Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti kõrgharidust Usbekistanis
  10. Kun.Uz. Фоторепортаж: Тошкентда Study in Europe кўргазмаси
Populaarseimad postitused