Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Hanno Tomberg: avatus või isolatsioon kõrghariduses

Mathis Bogens

Hanno Tomberg
SA Archimedes juhatuse liige    

Mind ajendas sulge haarama professor Martin Ehala ettekanne konverentsil „Eesti riigikeele sada aastat“, mille autor avaldas eelmisel nädalal ka Postimehes (01.02.). Tartu Ülikooli professor kasutas oma ettekandes väljendeid, mis hirmutavad ja tahtlikult või tahtmatult viivad lugeja mõttele, et ingliskeelse õppe pealetung on Eesti hetke suurim vaenlane. Viimast on Postimees võimendanud ka sel nädalal rubriigis „Meie Eesti“.

Kuidas mõista Ehala väidet, et meil toimub „hääletu alistumine ideoloogilisel rindel,“ kui lubame eestikeelsete õppekavade kõrval ülikoolides järjest rohkem ka ingliskeelsete õppekavade avamist. Esiteks omab „hääletu alistumine“ eestlaste jaoks selget ja iseseisvuse kaotamisega seonduvat tähendust, mistõttu ei taha me iial 1940ndate aastate kordumist. Samas sildistatakse selle väljendiga meie kõrgkoolide õppekavade kujundajaid ja õppeasutusi endid, mis on ebaõiglane. Vastu valimisi loevad aga tugevad kujundid ja sellele autor ka teadlikult rõhub.

Kuidas on lood täna kõrghariduses ja kas ingliskeelsete õppekavade arv Eesti kõrgkoolides (sh eraõiguslikes ja rakenduskõrgkoolides) on tõepoolest ohtlikult suureks kasvanud. Eesti hariduse infosüsteemi EHIS kohaselt toimus 2017/2018 õppeaastal Eesti kõrgkoolides esimesel kahel astmel bakalaureuse- ja magistriõppes (sh integreeritud õpe) õppetöö 673 õppekaval, millest 551 olid eesti õppekeelega, 104 inglise keeles ja 18 vene keeles. Vastuvõtt toimus samal õppeaastal 470 õppekavale, millest 80% oli eestikeelsed, 17% ingliskeelsed ja 3% venekeelsed.

Kuue avalik-õigusliku ülikooli kohta saab teha võrdluse ka käesoleva õppeaasta kohta õppekavade alusel, millel toimus vastuvõtt läinud sügisel. Kõige suurem on ingliskeelsete erialade arv kahes suuremas õppeasutuses Tartu Ülikoolis, kus on 125 õppekavast 24 ingliskeelsed, ja Tallinna Tehnikaülikoolis 72 õppekavast 21 ingliskeelsed. Seejuures on bakalaureuseõppes Tartus ainult kolm ja TTÜs neli õppekava inglise keeles. Kokku toimus avalik-õiguslikes ülikoolides 2018. aasta sügisel vastuvõtt 380 õppekavale, millest koguni 306 olid eestikeelsed. Seega moodustas ingliskeelsete õppekavade osakaal avalik-õiguslike ülikoolide esimese ja teise astme õppekavadest keskmiselt 19,5%.

Kuidas hinnata seda, kui Eesti ülikoolides on esimesel kahel astmel üks viiest õppekavast inglise keeles, bakalaureuseõppes üks kümnest inglise keeles. See tähendab, et täna on igal ülikooli astujal Eestis võimalik leida endale sobiv õppekava eesti keeles. Magistriõppes on suhe küll veidi enam kui kaks eestikeelset õppekava ühe ingliskeelse vastu, kuid nendest põhjustest on ka korduvalt kirjutatud – korvata üliõpilaste vähesust ja aidata tugeva teaduspotentsiaaliga erialasid elus hoida, välisnõudlus teatud õppekavade suhtes ja Eesti tööturuvajadus (nt IT-sektoris).    

Peatselt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuris (EKKA) valmivas välisüliõpilaste õppimise ja õpetamise temaatilises hindamises on kirjas, et välisüliõpilaste hulgas on väljalangemine väiksem kui eestikeelsete õppurite seas (HaridusSilma andmetel vastavalt 9% ja 14%), nende motivatsioon õppida on suurem ja üldjuhul on nad õppekavadega rahul. Samas toob hindamine välja, et Eesti kõrgkoolid ei tunneta vajadust koolitada rahvusvahelistel õppekavadel tööjõudu Eesti turule ja välistudengitel on Eestis raske praktikakohti saada. Viimasele aitaks kindlasti kaasa eesti keele oskus ja selle õpetamine ülikoolis. Archimedes otsib selleks võimalusi ka erinevate toetusprogrammide kaudu ning on välja pakkunud võimaluse välisõppejõudude ja -tudengite eesti keele taseme tõstmiseks, et nad omandaksid keeleoskuse vähemalt B2 tasemel.

Ülikoolides on ka positiivseid näiteid, näiteks infotehnoloogia erialade lõpetajatest leiab ülikoolide hinnangul 80% töö Eestis ja TTÜ lõpetajatest sooviks sama suur protsent leida endale töökoha just Eestis. Selle nimel tulekski rohkem tööd teha ja ülikoolide õppekavade koostamisel arvestada sellega, et integreerida välisüliõpilasi paremini Eesti ühiskonda.   

Kuulakem ka tudengite endi arvamusi. Hiljutises Eesti Rahvusringhäälingu saates „Suud puhtaks“ kinnitas Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindaja, et koos rahvusvaheliste tudengitega õppimine on laiendanud Eesti tudengite silmaringi ja andnud uusi teadmisi, mida omakeskis õppides ei oleks võimalik saavutada. Viimast kinnitab ka eelmainitud EKKA hindamine, kus kinnitatakse, et välisüliõpilaste osalemine õppetöös tõstab diskussiooni taset ja õppetöö kvaliteeti. Ka intervjueeritud õppejõud kinnitasid, et on saavutanud piisava pädevuse mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks. Õppejõudude sõnul on suurim väljakutse toime tulla erineva akadeemilise haridustaustaga tudengitega, mis sõltub tudengite koduriikide haridussüsteemide erinevusest.

Lõpetuseks, olen nõus seisukohaga, et ka võõrkeelse õppe puhul tuleb pöörata tähelepanu, et siin õppivad välistudengid õpiksid eesti keelt. Kuna me soovime, et vähemalt kolmandik neist jääks pärast akadeemilise hariduse omandamist Eestisse tööle, on keeleoskus eelduseks siinsel tööturul paremini läbi lüüa. Samas ei saa ma nõustuda sellega, et normatiivselt peaks piirama, kui palju tohib inglise või venekeelsetel õppekavadel anda õpet võõrkeeles. Keeldude asemele peaksime pakkuma võimalust, mis omakorda tekitab suurema huvi ja pühendumuse tudengite endi poolt. Kultuurikatkestust, mida kirjeldab professor Ehala oma artiklis, saab vältida vaid siis, kui ajame uhkelt oma asja ja oleme samas avatud uutele talentidele.

Ilmunud 12. veebruar 2019 ajalehes Postimees – https://arvamus.postimees.ee/6520828/hanno-tomberg-avatus-voi-isolatsioon-korghariduses

Populaarseimad postitused

VIDEOD: Archimedese toetusesaajad – kopterisimulaatorist ninaspreini

Helena Alekand

Reis ümber Eesti” saates käsitletakse erinevate Eesti piirkondades asuvaid Euroopa Liidu struktuurivahendite toel ellu viidud projekte. Igas saates võetakse ette üks maakond ning staažika mälumänguri Ivo Linna juhatusel pannakse proovile kolm (maakonnaga seotud) tuntud inimest. Eestit aitab avastada tarmukas püstolreporter Pille Riin, (keda kehastab Liisa Pulk) kes püüab telepurki iga maakonna uuemad ja vanemad saavutused.

Saade jooksis 2018. aastal ETV eetris 7. septmebrist kuni 21. detsembrini. Nüüdsest on saade kolinud ETV2 peale ning on eetris iga neljapäev kell 12:15.

Sihtasutuse Archimedes toetusesaajad on esindatud kuues erinevas saates.
Vaata  kõiki meeleolukad klippe alates ninaspreist kuni kopterisimulaatorini:

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi mehhatroonikaring sai toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” meetmest.

 

  • Harjumaa saates on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi väljaarendamine.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab saalikompleksi väljaarendamiseks toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevusest “Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” (ASTRA).

 

Mulgimaa tehnoloogia õppekeskus sai toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” meetmest.

 

Eesti Lennuakadeemia kopeterisimulaator sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist 2007-2013 perioodil.

 

AS Värska Sanatooriumi ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi projekt “Värska leiukoha mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks projekt” valmib Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” toel.

 

  • Hiiumaa saates on Hiiu Vallavalitsuse mobiilse robootika labori projekt.

Projekt “Iidlane kimab teadusesse” valmib Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” toel.

 

 

Kõik klipid on vaadatavad nii Facebook’is esitlusloendis kui ka Youtube’is esitlusloendis.

Populaarseimad postitused

Infot Eestis õppimise kohta leiab nüüd uhiuuelt veebilehelt

Kristina Piliste

Pikalt kestnud protsess Study in Estonia kodulehe uuendamiseks ning Eesti brändiga kooskõlla viimiseks on jõudnud lõpule ning nüüdsest on infot Eesti kõrghariduse ja siinsete õppimisvõimaluste kohta võimalik leida täiesti uue kujundusega veebilehelt www.studyinestonia.ee.

 

Uus veebileht valmis koostöös ettevõttega Trinidad Wiseman OÜ.

Uue kodulehe kasutamisel ilmneda võivatest vigadest teada andmiseks või info uuendamiseks võib ühendust võtta Archimedese Välisturunduse agentuuri peaspetsialistiga:
Kristina Piliste (kristina.piliste@archimedes.ee)

 

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Sõidukijuhtide tippkoolitajate rahvusvahelise koostööna valmis kõrgetasemeline õpik

Karol Sepik

Haapsalu Kolledži eestvedamisel läbi viidud Erasmus+ strateegilise koostöö projekti finaal oli konverents „Teooria ja praktika mootorsõidukijuhi koolituses“. Konverentsil tutvustati ka rahvusvaheliste partneritega koos kirjutatud õpikut.

Strateegilise koostöö partnerid leiti Soomest (Häme rakenduskõrgkool) ja Norrast (Nord ülikool).“Liiklusohutuse alal on Põhjamaad ühed eesrindlikumad kogu Euroopas. Palju on õppida nii Soomelt kui Norralt,” räägib Tiina Alasoo Haapsalu Kolledžist.

Konverentsi korraldajad olid meeldivalt üllatunud täissaalist ja suurest huvist liiklussektoris toimuva üle. Ingliskeelset õpikut hakatakse sõidukijuhtimise koolitamisel kasutama kõigis kolmes riigis ja tõenäoliselt ka mujal Euroopas.

Erasmus+ strateegilise koostöö võimalustega kõrghariduses saab lähemalt tutvuda meie vebinari vaadates. Taotlusvooru tähtaeg on 21. märtsil 2019. Lisainfot soovides kirjuta sabina.sagi@archimedes.ee.

Kindlasti tasub liituda ka meie hariduskoostöö uudiskirja saajatega.

Populaarseimad postitused

Eesti rekord: iga seitsmes Hiiumaa Ametikooli õpilane käib välismaal õppimas!

Karol Sepik

Kolmapäeval anti Hiiumaa Ametikoolile ja Tallinna Ehituskoolile pidulikult üle  Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Mõlemad koolid paistavad silma väga hea erasmuslaste protsendiga õpilaskonnast ja hiidlased omavad lausa Eesti rekordit!

Hiiumaa Ametikoolis oli möödunud õppeaastal erasmuslasi 14% ehk iga seitsmes õpilane käis välismaal õppimas. Mainitud protsent on parim nii kutse- kui ka kõrgkoolide hulgas!

Vasakult: Sihtasutus Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere, Hiiumaa Ametikooli arendusjuht Signe Leidt ja direktor Ivo Eesmaa.

“Aastal 2011 vaatasin, et vaid ühe eriala õppijad käivad meil välispraktikal. Erasmuse võimalustega tutvudes seadsin endale eesmärgiks, et meil võiks olla partnerkool või –asutus igal erialal või vähemalt õppekava rühmal. Tasapisi sammusin seatud eesmärgi suunal ja leidsin partnereid juurde,” meenutab ametikooli arendusjuht Signe Leidt.

Partnerite leidmine käis tema sõnul otsekontakte kasutades ja ka läbirääkimisi pidades vanade partneritega teistest programmidest.

“Kui hakati välismaal praktikal käima, siis esimeste eeskujul soovisid ka järgmised õpilased minna. Nii see soovijate hulk kasvab,” lisab Leidt.

Hiiumaa Ametikooli õpilased käivad peamiselt Norras, Hollandis, Rootsis ja Itaalias. Sihtriik kui selline pole arendusjuhi sõnul siiski kõige olulisem: “Otsisin partnereid selle alusel, et õpirändes käimine toetaks õpilaste õppekava.”

Ta lisab, et õpiränne muudab kutseharidust atraktiivsemaks. “Meie uus eesmärk on rohkem õppijaid vastu võtta. Teame juba partnerite pealt vaadates, kui suur töö see on! Kujundlikult väljendades – kui sa külalised kutsud, siis teed toa korda! Meil on juba päris konkreetsed plaanid, mismoodi enda võimalusi partneritele paremini välja pakkuda,” kirjeldab ta rahvusvahelistumise mõju koolile.

Mis on Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta?

Kutsehariduse õpirände harta omanikuna on koolil võimalus lihtsustatud korras esitada taotlusi kutsehariduse õpirändeks.

Hartade eesmärk on toetada saatvate organisatsioonide õpirände korraldamise suutlikkuse kasvu, jätkates samal ajal õpirände kvaliteedi tunnustamist ning arendamist.

Eesmärk hõlmab ka rahvusvaheliste lähenemisviiside arendamist õpirändes osalevas organisatsioonis, näiteks koostöövõrgustike loomist, võõrkeelte õppimise edendamist ja oma meetoditest ning mõtteviisist kaugemale vaatamist.

Lisaks juba mainitud kutsekoolidele, on omavad hartat Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool, Tartu Kunstikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.

Kutsehariduse õpirände harta kehtib kogu Erasmus+ programmi aja (aastani 2020).

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Politseinik Maarja Punak: Eesti on küberkiusamise ennetamisel esirinnas

Karol Sepik

Hiljuti Tallinnas toimunud Erasmus+ rahvusvahelisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digipädevuste teemalisel kontaktseminaril rääkis politseinik Maarja Punak küberkiusamisest ja –turvalisusest.

Punaku sõnul on vaid kolme aasta jooksul toimunud tohutu areng just laste sotsiaalsete oskuste vallas. Ta toob näitena välja Tartus toimuva sotsiaalsete oskuste olümpiaadi. “Etendasin seal kiusaja rolli ja jäin lõpuks nii-öelda sõnatuks,” kiidab ta laste oskust kiusamist ära tunda ja sellele õigesti reageerida.

Vaata videot:

Aastatega üha populaarsemaks osutunud kontaktseminar tõi seekord kokku ligi 70 spetsialisti kahekümnest riigist. Õpetajad, koolitajad ja haridusspetsialistid tulid Tallinnasse, et jagada kogemusi IKT kasutamises koolikeskkonnas ja hariduses laiemalt ning et leida koostööpartnereid, kellega alustada Erasmus+ strateegilist koostööd.

Populaarseimad postitused

Archimedese “Hariduse ala” on taaskasutusel Paide linnaruumis

Eero Loonurm

10.-11. augustil 2018 toimub Paides kuues Arvamusfestival, mis toob kokku Eesti inimeste ja ühiskonna jaoks tähendusrikkad teemad.
Archimedese eelmisel ehk 2017. aastal üles ehitatud “Hariduse ala” on leidnud sellel aastal elegantse taaskasutuse Paide keskväljaku linnaruumi kujundamisel. Ala on kasutuses kui Paide linna raamatukogu ning lisaks saab alal pidada male minimatše.

Hariduse ala Paide linnaruumis 2018. aastal. Foto: Eero Loonurm

Hariduse ala Paide linnaruumis 2018. aastal. Foto: Eero Loonurm

Lisaks on jõudnud “Hariduse ala” näidisena eeskujuks lava ehitajatele Arvamusfestivali kodulehe rubriigis “Aruteluala kujundus ja tehniline ehitus”.

Ala ehitamist toetasid eelmisel aastal kõige suuremalt peale Sihtasutuse Archimedes ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, programm Erasmus+ ning AS Natural.

Teate koostas:
Eero Loonurm
e-post: eero.loonurm@archimedes.ee

Lisainfo:

Archimedese ja “Hariduse ala” sisu 2017. aastal
2017. aasta festivali esimese päeva fotod
2017. aasta festivali teise päeva fotod
Arvamusfestivali kodulehekülg
Arvamusfestivali uudis “Hariduse ala” 2017 teemadest
“Hariduse ala” Facebooki leht värske infoga

Populaarseimad postitused

SALTO rahvusvaheline seminar tõi Tallinnasse noorte e-demokraatia eestvedajad kolmekümnest riigist

Sihtasutus Archimedes

18.–20. juunil kogunesid Tallinna Kultuurikatlas enam kui 70 eksperti kolmekümnest erinevast riigist, et arutleda, kuidas digitaalsete lahenduste abil noori senisest paremini otsuste tegemisse kaasata.

Käesoleva aasta jaanuarikuus Eestisse SA Archimedes Noorteagentuuri juurde loodud üle-Euroopaline SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskuse korraldamisel toimus rahvusvahelise noorte e-osaluse seminar„eXploring Youth eParticipation“, kus kohtusid e-demokraatia ning noorte e-osaluse platvormide eestvedajad ja arendajad, noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ning noorteliidrid. Seminari käigus juureldi noorte ühiskonnaelus ja otsustes osalemisega seonduvate väljakutsete üle, tutvustati erinevaid digilahendusi ja e-osalusplatvorme ning algatati uusi koostööprojekte platvormide arendajate, noorte ning otsuste tegijate vahel.

„Kuigi noored on sageli uuenduslike lahenduste algatamisel eestvedaja positsioonis, ei ole e-osaluse ning nutika noorsootöö lahendused enamikes Euroopa riikides saanud veel igapäevase noorsootöö osaks,“ tõdes SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator Martti Martinson. Tema sõnul on teadlikkus juba olemasolevatest platvormidest, keskkondadest ja nutirakendustest, mis loodud just noorte demokraatlikesse protsessidesse kaasamise eesmärgil pigem vähene.

E-osaluse projektid võivad olla nii sisult kui ulatuselt väga erinevad: “Näiteks kasutati OPIN platvormi Itaalias, Cremonas rohkem kui tuhande õpilase poolt selleks, et otsustada üliõpilasprojektide eelarvekasutuse üle. Maltal korraldati OPIN abil ideekorje ja debatt valimisea langetamise teemal ning käesoleval aastal langetaski Malta parlament valimisea 16. eluaastani,” sõnas Saksamaa Rahvusvahelise Noorsooteenistuse IJAB projektijuht Evaldas Rupkus.

Seminaril olid esindatud teiste hulgas e-osaluse platvormid CitizenOS, BiPart, Brabbl, OPIN, STEP, WEchange, ja YouthMetre ning selle raames valmib ka avalikult kättesaadav ingliskeelne versioon noorte e-osaluse projektide eduka algatamise ja läbiviimise e-kursusest ehk jbjMOOC!. Seminar oli Euroopa noorte e-osaluse maastikul ka üsna unikaalne, sest kunagi varem ei ole niivõrd rohkearvuliste platvormide arendajad noortevaldkonna praktikute, otsustajate ning noortega ühel sündmusel kohtunud.

Energilised tutvumisharjutused seminari esimesel päeval

SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskus on SA Archimedes Noorteagentuuri juures Eestis paiknev üks kuuest üle-Euroopalisest SALTO noortevaldkonna ressursi- ja kompetentsikeskusest, mille eesmärgiks on Euroopa riikide noorteagentuuride, Euroopa Komisjoni, noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide toetamine ja nõustamine noorte osaluse ja informatsiooni valdkonnas. Keskuse tegevust ning seminari toetati Euroopa Liidu Erasmus+ programmi eelarvest. Keskus korraldas seminari koostöös IJAB Saksamaa Rahvusvahlise Noorsooteenistusega ning Eesti, Läti ja Saksamaa Erasmus+ noorteagentuuridega.

SALTO PI koordinaator Martti Martinson osalejaid tervitamas

Üks seminaril esindatud üheksast e-osaluse platvormist

Seminarile olid kutsutud ka osalejad EL naabruspiirkonna riikidest

SANA juhataja Reet Kost tervitamas seminarile saabunud külalisi

Stefano Stortone Itaaliast arutelu juhtimas

Populaarseimad postitused

VIDEO: Tippkokk Toomas Leedu: välispraktikal kogu teadmisi nagu käsn!

Karol Sepik

Saaremaal toimunud Eesti kutsehariduse päeval osales teiste hulgas ka tippkokk Toomas Leedu, kes jagas heldelt väärtuslikke nõuandeid. 

Kuressaares kalarestorani pidava tippkoka Leedu karjääri üheks alustalaks võib lugeda 1991. aastal Soomes läbitud kokapraktikat. Täna saavad välispraktikandid juba tema köögis kogemusi ja teadmisi, sest sel viisil saadud elutarkus loob mehe sõnul tugevaid tegijaid.

Videos jagab ta kuldaväärt soovitusi neile, kes plaanivad oma valitud erialadel tõeliselt läbi lüüa! Loe lähemalt ka Erasmus+ õpirändest kutsehariduses.

Populaarseimad postitused

Eero Loonurme finaalilugu talendipoliitikast Äripäeva konkursil “Edukas Eesti 2018”

Sihtasutus Archimedes

Edukas Eesti on Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Silberauto, Eesti Gaasi, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkurss. Äripäev avaldas tänavusel, kuuendal hooajal 52 arvamuslugu, mille finaali ehk kuue parema hulka jõudis ka Archimedese kommunikatsiooniosakonna juhataja Eero Loonurme idee, kuidas arendada Eesti talendipoliitikat. Lugu “Hoidkem Eesti sõpru” on teie ees.

Meie headel naabritel soomlastel on palju sõpru, kuid üks erilisemaid neist on Conan O’Brien. USA telesaatejuht ja koomik, kes viskas pidevalt nalja oma sarnasuse üle Soome presidendi Tarja Haloneninga ning kes regulaarselt kajastas meie põhjanaabrite eluolu – ta lõi Nokia tunnusmeloodiale uued laulusõnad, maitses soomlaste au ja uhkust, Lapin Kulta õlut, avaldas pidevalt Haloneni tegemistele ja töödele toetust ning käis ja külastas Soomet ka isiklikult.

Seda kõike loomulikult kajastas ta oma jutusaates miljonitele televaatajatele. Miljonid, kes enne ei teadnud Soome olemasolust midagi, said regulaarselt uut infot alates Soome ajaloost ja köögist, lõpetades Soome õlle ja Lapimaaga. Nalja kaudu, aga mitte kunagi halvustavas toonis. Selliseid sõpru, kes pidevalt Eestist ja positiivselt miljonitele televaatajatele räägiks, meil ei ole. Kuid tegelikult ei ole meil isegi aimu, kui palju Eestil välismaalastest sõpru üleüldse olla võib.

Kõigi eelduste kohaselt hoiavad Eestit oma südames kõik eestlased, kes välismaal kas elamas, õppimas või töötamas. Võtame ehk iseenesest mõistetavalt, et Eestist kauem ära olevad või olnud inimesed peale südames hoidmise veel ka enamaga panustavad. Aga kuidas on lood välismaalastega?

Tõenäoliselt on paljudel meist olnud kokkupuuteid välismaalastega, kes Eestis pikemalt viibinud, kuid kes siis on Eestist lahkunud. Võib-olla tulevad tagasi, võib-olla mitte. Diplomaadid, ettevõtjad, välistudengid, vabatahtlikud ja paljud teised. Meil puudub süsteem, et hoida ühendust välismaalastega, kes on Eestist lahkunud. Eks me kõik tea isiklikult mitut inimest, kuid miks ei võiks neid kontakte jagada süsteemselt ka teistega, kellel neid kontakte vahest veel enam vaja? Olen veendunud, et Eesti riigi tuntus ning edukus saaksid hoogu juurde sellest, kui oskaksime maksimumi võtta kõigist inimestest, kes Eestit armastavad.

Andmebaas nii avaliku kui ka erasektori heaks

Meil võiks olla andmebaas inimestest, kes tahavad Eestit aidata ka siis, kui nad siin enam ei viibi. Välismaalased ei oska tihtipeale isegi kellelegi end soovitada ega kellelegi oma abi pakkuda. Olgu see inimene valmis aitama vabatahtlikult või valmis tellimuseks. Inimesi, kes on Eestis viibinud näiteks aasta, võib pidada juba poolenisti patrioodiks, kes igaüks oma koduriiki või järgnevale missioonile edasi lähevad. Neid diplomaate ja ettevõtjaid on üle maailma sadades, kuid õigete kontaktide otsimine võtaks keskmisel ettevõtjal aega tunde, kui mitte kauemgi.

Andmebaasi eesmärgid oleks lihtsad. Et ettevõtja ja ka poliitik saaksid leida eksperte üle laia maailma. Et ettevõtja saaks tutvustada oma ettevõtet või riigimees riiki strateegiliselt olulistes piirkondades. Et pakkuda tööd või praktikavõimalusi töökohtadele, mis ei tunne riigipiire.

Me kulutame praegu metsikult palju aega ja rahalist ressurssi nii üksikisikuna kui ka riigina selleks, et otsida talente igalt poolt üle laia maailma, selle asemel et Eestiga juba sideme saavutanud inimesed ise saaks endast märku anda ning pakkumisteks valmis olla. Kui meil on olemas kontaktid, siis ei ole juba keeruline ka andmebaasi edasi arendada.

Mõtlesin korraks põnevate isiksuste peale, keda mul on rõõm tunda, kes on Eestis pikemalt viibinud ning kelle abi saaksin paluda teemadel, millest ma midagi ei tea. Tean itaallast, kes töötab Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioonil Liibüas. Tean ameeriklast, kes töötab Washingtonis tuumavaldkonna uurimiskeskuses. Tean hispaanlast, kes töötab ühes Hispaania telekanalis. Nad on kõik noored inimesed, kes veetsid Eestis umbes aastakese nii kümme aastat tagasi. Olen kindel, et Eestis on inimesi, kellel oleks neist kontaktidest väga palju kasu, kuid minu käest ju küsida keegi ei oska.

Võidujooks talentide järele

Võidujooks talentide järele on maailma suurimaid trende. Talentide aktiivne kutsumine enda juurde või siis nendega ühenduse hoidmine on maailma arenenumates riikides toimunud juba aastakümneid ning on mitme riigi strateegiline valdkond. Kõige nutikamad riigid mõtlevad pikalt ette ning hoiavad talente endas küljes nii kaua kui võimalik. Ja just nimelt ka siis, kui inimene riigist lahkub. Küsimus on selles, kui kaua meie ette mõtleme.

Hollandlased on eesmärgiks võtnud, et välistudengite riigist lahkudes on oluline, et nad säilitaks riigiga sideme rahvusvahelise kontaktvõrgustiku loomiseks ja et nad oleks potentsiaalsed Hollandi saadikud. Sakslased keskenduvad sellele, et nende välismaalt pärit stipendiaatidega tekiks pärast õpinguid pikaajaline koostöösuhe üle maailma. Eesti on mitu kord väiksem riik ning andmebaas ei peaks piirduma ainult Eestis õppinud inimestega, vaid ka ettevõtjate, vabatahtlike, ametnikega.

Loomulikult on eduka Eesti võtmesõnadeks veel teadus- ja arendustegevused, keskkonnahoid, sotsiaalpoliitika, e-edulood, ligipääs haridusele, hea ettevõtluskeskkond, globaalsed ambitsioonid. Jõuame ka kõige selleni, aga enne võiks otsida üles kõik oma vanad sõbrad ning anda võimaluse tekkida uutel.

Iseasi, kas me leiame miljonitele esineva telesaatejuhi, kes meie presidendiga sarnaseks, kuid heade kontaktide andmebaas oleks esimene samm pikkade sõbrasuhete sisseseadmiseks. Küll jõuame siis ka miljoniteni. Andmebaas Eesti sõpradest ei ole kindlasti mitte ainult kaudne identiteediloome tööriist, vaid vahend, et arendada meie majandust ja ühiskonda. Eesti konkurentsivõime ja ühiskonna heaolu kasvuks tuleb anda võimalus kõigile, kellel selleks soovi.

Artikkel ilmus Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Allikad:

Äripäev. Eduka Eesti esimesed teada. 16. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/16/eduka-eesti-esimesed-teada

Äripäev. Hoidkem Eesti sõpru. Eero Loonurm. 9. märts 2018. https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/03/10/eero-loonurm-hoidkem-eesti-sopru

Äripäev. Eduka Eesti konkursi tulemused. 23. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/23/voitjate-pidu

Äripäev. Arvamusliidrid ootavad riigirahanduse restarti. 23. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/22/arvamusliidrid-ootavad-riigirahanduse-restarti

Populaarseimad postitused

Eesti noored Erasmusest pildis ja sõnas

Eero Loonurm

Kogemusi Erasmus+ programmi emotsioonidest jagasid üliõpilased kõrgkoolidest üle Eesti. Tudengite kogemused alates Eesti Lennuakadeemiast lõpetades Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, alates Tallinna Ülikoolist lõpetades Tartu Ülikooliga.

Õppijate kogemused tulevad Slovakkiast, Hispaaniast, Saksamaalt, Portugalist ja mitmelt poolt mujalt!

Erasmus+ muudab elu, avardab silmaringi!

 

 

 

Populaarseimad postitused

Tartu Kutsehariduskeskuses algas rahvusvahelistumise aasta

Karol Sepik

Tartu Kutsehariduskeskuses on 2018. aasta nimetatud rahvusvahelistumise aastaks. Teema-aasta eesmärk on tõsta esile kooli rahvusvahelise koostöö sisu ja kvaliteet. Suurt rolli mängib selles Erasmus+ programm ja õpirände harta omamine.

„Avasime rahvusvahelistumise aasta 7. veebruaril toimunud seminariga, kus esinesid ka Sihtasutus Archimedese ja Europassi keskuse esindajad. Seminarist võttis osa üle 250 õpilase. Samal päeval avasime ka õpirändele pühendatud fotonäituse,” meenutab Tartu KHK rahvusvaheliste suhete koordinaator Andrei Atškasov.

Fotokonkursile laekunud piltidega on võimalik tutvuda SIIN.

Aasta jooksul toimub koolis mitmeid teemaga seotud üritusi, Atškasov toob välja neist suurema

    • Tartu KHK õpperestoran Meliss osaleb Good France prantsuse toidu festivalil ning 20.-22. märtsil pakutakse prantsuse menüüd.

    • Piloteerime rahvusvahelist kursust lihatehnoloogias. 26. märtsil saabuvad esimesed rahvusvahelisel kursusel osalejad. Kursus on välja töötatud ECVET moodulina, selle läbijad saavad õpitulemuse ning kogutud ainepunktid üle kanda oma kodukooli. Meie õpetajad-praktikud Kristi Luht ja Kamilla Lüdikainen on praktiseerinud lihatöötlemise tehnoloogiat Taani Lihakolledžis. Meil on olemas hästi sisustatud õppetöökoda ja nii sündis mõte käivitada lihatehnoloogia kompetentsikeskus. Lisaks saadame õpilased osalema maikuus toimuvatele rahvusvahelistele lihatehnoloogide võistlustele “Nordic/Baltic Gourmet Butcher competition 2018” Roskildes Taanis.

    • IKT osakonnas pakume samuti ingliskeelset õpet, sellel aastal külastab kursuseid kokku 5 gruppi välisõpilasi Saksamaalt, Inglismaalt ja Lätist.

    • Ootame sel aastal rekordiliselt palju välisõpilasi Tartusse. 18. aprillil viime läbi kultuuriürituse kõigile välisõpilastele, kuhu ootame kooli külastavaid õpilasi.

    • Aprilli keskel toimub ka Erasmus + programmi strateegilise koostööprojekti raames rahvusvaheline noorte tehnikavaldkonna kutseõppurite kokkutulek, kus osaleb 35 õpilast ja 15 juhendavat õpetajat.

    • Olles Erasmus+ programmi õpirände harta omanikud, saadame välja välisriikidesse õpirändele rekordilise arvu õpilasi ja haridustöötajaid. Õpiränded toimuvad ka teiste rahvusvaheliste projektide raames. Näiteks osalevad turismi erialade õpilased keelelaagrites Soomes ja Saksamaal. Turismiõpilased saavad keeleoskust arendada ka mentorõppe vormis suheldes Tartus õppivate soome tudengitega.

    • Üha rohkem pöörame tähelepanu õpetajatele suunatud õpirändele ja välismaal stažeerimisele. Esmakordselt sellel aastal on meie õpetajad käinud partnerkoolides õpetamas.

    • Kooli metoodikakonverentsil “Meistrite päev” (30. aprillil) oleme kutsunud töötubasid läbi viima meie partnerkoolide esindajaid välisriikidest. Samuti viivad läbi õpitubasid meie enda õpetajad, kes jagavad oma kogemusi välisriigis õpetamisest ja Erasmus+ strateegilise koostöö projektides osalemisest.

    • 9. mail tähistame Euroopa päeva.

    • Sügissemestril ootavad ees rahvusköökide nädal ning kohvikute päev, kus õpilased pakuvad erinevate riikide toite.

    • Sügisesse jääb ka osalemine Euroskills võistlustel Ungaris ja Euroopa kutseoskuste nädal.

Lisainfo:

Tartu Kutsehariduskeskus
khk.ee

E-post: info@khk.ee
Telefon: 7 361 866

Populaarseimad postitused