Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

OECD poliitikanõunik: karjäärivalikute tegijate silmaringi tuleb Eestis laiendada

Karol Sepik

Karjääriteenuste võrgustikukonverentsil “Julge hüpe tundmatusse?” esinenud  rahvusvahelise majandusorganisatsiooni OECD poliitikanõunik Anthony Mann ennustab Eesti tööturule murrangulisi muutusi ja soovib näha karjäärinõustamist inimese iga olulise otsuse juures.

Millised väljakutsed ootavad Eesti karjäärispetsialiste ja nõustamist vajavaid noori?

Kas Eesti noortel on õigel ajal ja hea juurdepääs karjääriteenustele? See on esimene väljakutse. Teame oma kahe aasta taguse töö põhjal, et karjääriteenused on Eestis ülioluline. Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab algama juba enne üheksandat klassi, enne seda kui noored peavad otsustama, millisesse kooli nad edasi lähevad. Enne tõeliselt suuri otsuseid (hariduses ja karjäärivalikutes) peab kõigil olema õigus karjääriteenustele.

Eestis on olnud rohkesti sellist mõtteviisi, et kui sa ei soorita oma (lõpu)eksameid piisavalt hästi, siis lähed kutsekooli. Kutsehariduse kvaliteet ja olulisus on vahepeal märgatavalt tõusnud, aga noortel on raske sellega arvestada kui neil pole selleks piisavalt välja arenenud kompetentsi. Enne otsustamise hetke peaksid nad kutsekoole külastama ja kohtuma inimestega, kes erineva erialadega seotud ameteid peavad. Noored peaksid istuma koos karjäärispetsialistiga, et enda huvisid ja võimeid peegeldada. Oluline on laiendadada arusaamist tööturust, keskendudes muu hulgas halvasti mõistetavatele ametitele ja võitlema stereotüüpidega.

Paljudes riikides on seisukoht, et see kõik on koolisisene asi. Tegelikult peaks valitsuse tasandil kindlustama, et noored saaksid juba varasest east tuge, mis aitab neil end ette valmistada elukestvaks õppeks ja astumiseks tööturule..

Teiseks, meie ülevaade aastast 2018 näitab, et Eestis ebasoodsas olukorras olevate noorte ambitsioonid jäävad nende akadeemilistele võimetele alla. Nad ei tea, kuidas teha hariduse valikutes häid otsuseid, et püüelda soovitud ametite poole. Siin oleks karjääriteenused hädavajalikud.

Milliseid riike võib siinkohal eeskujuks tuua?

Tugeva kutseharidussüsteemiga riikides on noorte hulgas vähem segadust valikute osas. Sellistes riikides nagu Šveits ja Saksamaa peavad noored tegema olulisi karjääriotsuseid sageli enne 14-aastaseks saamist. Nendes riikides antakse karjäärinõustamist juba 10 või 11-aastastele. Seal on noortele tagatud ka mitmeid võimalusi tutvuda erinevate erialadega seotud töökohtadega.

Kas Eesti tööturgu ootavad ees tehnoloogia arenguga seotud põhjalikud muutused?

Jah, aga Eesti on tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud ja see lubab teil muutustele adekvaatselt reageerida. Raskem saab olema riikides, kus on palju madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning tootmine põhineb madalatel kuludel. Lihtsat ametit on lihtne õpetada, aga seda on ka lihtne automatiseerida. Näiteks, poodidesse on jõudnud iseteeninduskassad. Seda pole mitte kunagi varem olnud ja selliseid näiteid hakkab pidevalt juurde tulema.

Kui mõelda näiteks juhita autodele, mis tõenäoliselt peagi teedele jõuavad, siis see mõjutab sadu tuhandeid inimesi (bussijuhid, taksojuhid, kullerid jne) ja kõiki riike.

Näeme paljudes töökohtades, et tehnoloogia areng muudab inimeste töö olemust. Varasemalt oli sageli koolitamise eesmärk panna inimesi meelde jätma konkreetseid toimingud. Kui suutsid õpetatu meelde jätta ja oskasid asja ära teha, siis oli selge, et see ongi edaspidi sinu töö. Nüüd on info ja oskuste vajadused pidevas muutumises ja vajavad lahti mõtestamist. Seetõttu omab tähtsust muutustele reageerimine ja ka aktiivne suhtlemine klientide ja töökaaslastega.

Olulisemaks muutub oskus lahendada ebatavalisi probleeme, sest standardsete lahenduste eest hoolitseb üha enam automaatika. Sellised muutused on  kiired ja suuresti ettearvamatud. On väga vähe riike, mida tehnoloogia areng eriti ei mõjuta. Tööturu murranguaeg muudab otsuste tegemise tähtsamaks, aga ka raskemaks.

Seega,  minu 5-aastast poega ootab  karjääriotsuste tegemisel ees põnev aeg…

On oluline, et noored muutuksid varakult kriitilisteks, sest nad pole kunagi varem olnud nii haritud ja kunagi varem pole nad pidanud tegema nii palju otsuseid hariduse osas. Soovime, et sinu viieaastane poeg ja minu üheteistaastane tütar saaksid piisavalt kriitilise mõtlemisvõime analüüsimaks, mida nad hariduses parajasti teevad ja kuidas see on seotud eesmärgiga, mida nad võiksid saavutada täiskasvanueas. Panustada tuleb nende uudishimule, et noor uuriks ja saaks tuttavaks oma tugevate külgede ja tõeliste huvidega.

Kogu mainitud muutuste ja arengu juures tuleb meeles pidada, et näiteks on ikka inimesi, kes müüvad vinüülplaate. Poleks ju tegelikult vaja ka elavat muusikat, kuid meile meeldib seda kuulata. Ka kõik noored on selles mõttes erinevad ja peaksime lihtsalt laiendama nende huve, ootusi ja arusaamu ning võimaldama neil suhelda inimestega, kes töötavad erinevatel aladel. Nii saavad nad oma hoiakuid ja hinnanguid kohandada.

Karjäärispetsialistid suhtlevad üha enam ja süsteemsemalt oma kolleegidega piiri tagant. Kuidas see nende tööd mõjutab?

Karjäärinõustajate töö pole inimkonna ajaloos kunagi varem nii oluline olnud. Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab olema juures inimese kõikide oluliste karjäärivalikute tegemisel elu lõpuni.

On väga tähtis, et praktikud erinevatest riikidest saaksid kohtuda ning mõtteid vahetada.  See paneb muu hulgas karjäärispetsialisti ametit kõrgemalt hindama ja parendab rahvusvahelist teadmistebaasi. Rahvusvahelised kohtumised süvendavad ka arusaamist, et karjääriteenused peavad olema uuringute fookuses võrdselt teiste haridust puudutavate aspektidega.

 

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Erasmus+ strateegilise koostöö projekt toob kasu nii meditsiinitöötajaile kui patsientidele

Karol Sepik

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Erasmus+ strateegilise koostöö projekti (partnerid 5 riigi ülikoolidest) tulemusena õpitakse paremini ennetama erinevate haavandite teket ja neid õigesti hooldada.

Lisaks õpitakse kasutama võtteid, mis säästavad nii ennast kui patisenti ja palju muud kasulikku. Projekti eestvedaja õppejõud-lektor Ljudmila Linniku sõnul sai koostööpartneritelt kokku kogutud erinevad tugevad oskused (küsimustike koostamine, haavandite puhastamine, tugisukkade kasutamine jms). Selle põhjal luuakse uuendusliku sisuga õppematerjal.

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide taotlustähtaeg on 24. märtsil 2020. Erasmus+ strateegilise koostöö projektid pakuvad suurepäraseid võimalusi teha rahvusvahelist koostööd ühist huvi pakkuval teemal üld- kutse-, kõrg-, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö valdkonnas. Lisainfo: sabina.sagi@archimedes.ee

Vaata täpsemalt videost

Populaarseimad postitused

MÕJU-UURING: Erasmus+ õpiränne parandab tudengite karjäärivõimalusi kui ka eraelu

Karol Sepik

Euroopa Komisjoni läbi viidud Erasmus+ kõrghariduse valdkonna õpirände mõju-uuring selgitab, et programmi õpirände meetod omab ulatuslikku efekti. See parandab karjäärivõimalusi, sotsiaalseid oskusi kui ka eraelu ja isiklikku arengut.

Mõju-uuringu käigus analüüsiti ligi 77 000 õpirändes käinud üliõpilase ning õppejõu/töötaja vastust. Programmi toel sai aastatel 2014-2018 õpirändesse (õppima, praktikale, töövarjuks, õpetama või koolitustele) minna kaks miljonit üliõpilast, ülikoolide õppejõudu ja töötajat. Võimalusi on Euroopa-siseseks ja ka üleilmseks õpirändeks.

 

Populaarseimad postitused

Meedia- ja infopädevuse projektilabor: võitluskunstidega vihakõne vastu

Mattias Jõesaar

Tekst: Mila Corlăteanu (Deutsche Welle Akademie koolitaja, vabakutseline ajakirjanik)

Kuidas hoida ära vihakõnet võitluskunstide abil ja miks on elu nii sarnane internetimänguga? SALTO Noorte Osaluse ja Informatsiooni Ressursikeskus (SALTO PI) 28.-30. augustil Tallinnas meedia- ja infokirjaoskuse projektilabori, kus 27 riigist pärit ajakirjanikud, noortejuhid, koolitajad ja sotsiaalmeedia mõjuisikud töötasid külg külje kõrval, et algatada projekte, mis aitaks suurendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust.

Endises tööstuskvartalis ja Tallinna hipsterite meelispaigas, Telliskivi loomelinnakus, asuva Erinevate Tubade Klubi uksel seisab kiri „Palun võtke enne klubi ruumidesse sisenemist kingad jalast”. „Täpselt nagu meie klassides!“ märgib Elisa Guerzoni. „Üks erinevus siiski on – meie laborites ei istuta mugavalt tugitoolis, vaid tuleb paljajalu üksteisega võidelda!” Justnimelt, ka Elisa projekt koosneb laboritest.

Elisa (vasakult esimene) oma projektimeeskonnaga Tallinnas / Foto: Erakogu

Elisa on pärit Itaaliast Modenast, kus ta juhib viis aastat tagasi 20 erineva ameti entusiastide poolt asutatud organisatsiooni Il Cassetto dei Sogni. Asutajate hulka kuulus juriste, arste, õpetajaaid ja üks medõdesid jpt. Neid eri elualade inimesi ühendavad kaks asja: nimelt tegelevad nad kõik võitluskunstidega ja töötavad noortega. Elisa jagab meedia- ja infopädevuse projektilaboris kogemusi, mis tulnud aastate jooksul tegeledes õpilastega, kellel on raskusi eakaaslastega suhtlemisel. „Küberruumist on saanud nende ainus suhtluskanal, isegi üksteise kõrval olles saadavad õpilased sõnumeid, nad ei räägi omavahel. Vahel edastavad nad hullumeelseid kuulujutte või halbu nalju koolikaaslaste kohta ja samas puudub neil julgus seda kaaslastele otse näkku öelda. Just seetõttu kutsuvad koolid meid appi. Võitluskunstide abil aitame noortel vabalt rääkida. Me selgitame, et kiusamine lõpeb siis, kui oled ringi keskel, kus on kindlad reeglid, mida tuleb järgida,” ütleb Elisa. 

Tagasi päris ellu

Näiteks Capoeira‘t harrastades ei ole kunagi lubatud oma vastast puutuda, Brasiilia jūjutsu puhul tuleb teise võitlejaga põrandal üksteisele väga lähedal olla. Võitluskunstide abil selgitavad Elisa ja tema kolleegid, mida tähendab kellegi isiklikku ruumi sisenemine ja millised võivad olla selle tagajärjed. „Kui kool meid kutsub, tuleme, et töötada mitu nädalat ühe 20–25 õpilasest koosneva klassiga. Tegeleme rühmas konkreetse probleemiga, nagu näiteks vihakõne või küberkiusamine. Pärast umbes tunniajalist harjutamist istume tavaliselt ringis ja arutame, mis tundeid õpilased kogesid.”

Elisa näeb hiljem sageli oma endiseid õpilasi: „Näen võistlustel neid, keda internetis kiusati, ning tean, et nad said meie laborites enesekindlust juurde. Mul on väga hea meel, et võitluskunstid on noortele suhtlusvahendiks ja aitavad neid tagasi päris ellu.”

 

MIL projektilabor / Foto: Karin-Liis Tambaum

SALTO PI korraldatud Meedia- ja infopädevuse projektilabor on Elisa meelest suurepärane võimalus laiendada projekti väljapoole Itaaliat. „Koos Belgia, Leedu, Gruusia, Prantsusmaa ja Rumeenia kolleegidega plaanime taotleda Erasmus+ rahastust noortevahetuse korraldamiseks. Meie eesmärgiks on jõustada noori, et nad oleksid vastutustundlikud ja empaatilised digikodanikud, kes on kontaktis oma emotsioonidega ja oskavad nendega toime tulla – nii internetis kui “päris” elus,“ lisab Elisa.

Mänguline meediapädevuse käsitlus

Gabriel Encev on pärit Moldovast, kus meediapädevus lisati hiljuti kooli õppekavasse valikainena. „Pole kahtlustki, et selliste ainete lisamine valikainena on suurepärane, kuid sellest ei piisa,” ütleb Moldova vabaühenduse Noorte Meediakeskus koordinaator. Gabriel loodab formaalse ja mitteformaalse hariduse mõistlikule koostööle ning leiab, et meediapädevust saaks õpetada ka näiteks simulatsioonimängude abil. Näiteks 2018. aastal arendati Noorte Meediakeskuse häkatonil välja mäng „Media Quiz“ („Meediaviktoriin“). Gabriel tuligi Tallinnasse, et esitleda mängu projektilabori laadal. 

Media Quiz / Foto: Centrul Media Pentru Tineri

Gabriel usub, et taolistel rahvusvahelistel kogemuste jagamise sündmustel on mõju ja toob näit: „Me proovisime Saksamaal õppereisil olles alternatiivse reaalsuse mängu „Data Run“ ja nautisime täiel rinnal Berliini Tehnikaülikoolis uurivateks ajakirjanikeks kehastumist.” Sealt innustust saanuna naasis meeskond koju ja arendas oma mängu, mis sobiks Moldova keskkonda. Et sotsiaalmeedia on Moldovas noorte peamine teabeallikas, on viktoriinis palju küsimusi valeinfo allikate, ohutute vestluste ja kriitilise analüüsi kohta.

„Stsenaarium on lihtne: ühele noorte grupile antakse poolteist tundi aega leida QR-koodid ja muud ruumi peidetud vihjed, vastata tuleb mitmetele küsimustele meedia kohta ja selleks tuleb kasutada erinevaid info kontrollimise vahendeid. Lõpuks Peab üles leidma peidetud portfell,” ütles Gabriel. Gabrieli sõnul meeldib noortele väga neid ülesandeid ajaga võidu lahendada. Nii on neil motivatsioon koos töötada ja kujuneda tõeliseks meeskonnaks, otsida salasõnu ja õigeid vastuseid.

Tänaseks on „Media Quizi“ mängitud umbes kümnes koolis ja tagasiside on olnud üksmeelne: õpilased ütlevad, et nad toimetavad nüüd internetis vastutustundlikumalt. „Meil on hea meel, kui õpetajad, kes õpetavad keskkoolis meedia- ja infopädevuse kursust, kutsuvad meid oma õpilastega „Media Quizi“ mängima. See on parim viis õpitud teooria rakendamiseks praktiliste ülesannete abil,” lisas Gabriel.

SALTO-YOUTH Participation & Information Resource Centre ’i (ehk SALTO PI) ülesandeks on arendada uuenduslikku strateegilist lähenemist noorte osalusele Euroopa noorsootöös, tutvustades trende ja parimaid kogemusi. Keskus pakub sisendit ka Euroopa Komisjoni töösse, toetab Erasmus+ riiklikke noorteagentuure 33 programmiriigis ja teeb koostööd teiste noorte osaluse valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega. Suure tähelepanu all on e-osalus, meedia- ja infokirjaoskus ning kriitiline mõtlemine kui demokraatlikus elus osalemise oluline eeldus. Deutsche Welle Akademie osales projektis nõustaja ja partnerorganisatsioonina.

 

Populaarseimad postitused

Eesti želatiinipõhine materjal võib vallutada moemaailma

Mattias Jõesaar

Eesti iduettevõte Gelatex Technologies on suutnud luua nahast odavama ja keskkonnasõbralikuma želatiinipõhise materjali, mida himustavad juba mitmed suured moebrändid. Tartu Ülikooli füüsikute abil loodi edukalt materjali tootmisliini prototüüp, mida on võimalik suurendada masstoodangule vastavaks.

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Ühes Mustamäel asuvas garaažis käib nokitsemine pealtnäha lihtsakoelise aparaadi kallal. „Seda juppi ära pildista, see on meil intellektuaalomand,“ ütles tootmisjuht Robert Männa naerulsui, kui masinat lähemalt uurida ja jäädvustada.

Garaaž on peakontor iduettevõttele Gelatex Technologies ja selles asuv aparaat on želatiinipõhise materjali tootmisliini prototüüp. Pilootliin valmis tänu Sihtasutuse Archimedes rahastatud Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringule, mida Gelatex viis läbi koos Tartu Ülikooli füüsikutega.

„Masina eesmärk on toota jooksvat kangast. See aparaat on otsast lõpuni enda loodud ning seda on võimalik lihtsasti skaleerida. Minu töö on mõelda, kuidas masina tegevust optimeerida ja tootmist digitaliseerida,“ rääkis Männa.

Gelatexi kaasasutaja Märt-Erik Martens ütles, et ettevõte taotleb praegu Horisont 2020 kaudu rahastust, et prototüübist tõeliselt töötav masin saada. „Kui see nüüd õnnestub, siis järgmise kahe aasta jooksul saame valmis materjalide arendustööd ja üles seada masinapargi, ehk selle prototüübi viiekordne koopia. Nii saame hakata esimesi kliente teenindama. Meie eesmärk on olnud kohe algusest see, et skaleerimine oleks lihtne ja tootmine peaks toimuma mass-skaalal,“ avaldas Martens lähituleviku plaane.

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi tehakse želatiinist, mida valmistatakse loomsetest jäätmetest, mis tihtipeale lihtsalt ära põletatakse või visatakse minema. Gelatexi materjal saab alguse želatiini lahustamisest vees. Seejärel kedratakse sellest fiibriline alusmaterjal, mida ristsidestatakse mehaaniliste omaduste ja veekindluse parandamiseks ahjus. Lõpetuseks tehakse materjalile pinnatöötlus.

„Keskkonnasõbralikkuse osas on meil kõige parem toode,“ ütles Gelatexi kaasasutaja Martens kindlalt. Nimelt on maailmas on mitmeid ettevõtteid, mis loovad toksiinirohkele kroompargitud nahale loodust säästvaid alternatiive, kuid osade valmistamisel ei pääseta nafta kasutamisest. „Mõni ettevõte võib luua materjali 50% ulatuses õuntest, kuid sellele tõmmatakse ikka peale naftapõhine viimistlus,“ selgitas ta.

Samuti räägib Gelatexi materjali kasuks see, et selle tootmine ei ole liialt keeruline ja on seetõttu konkurentidest kordades odavam. „Probleem nahaalternatiividega on see, et need on hästi aeglaselt toodetavad ja seetõttu kallid või on toorainet raske saada. Meil on toorainet kõvasti käes, sest meie materjali tootmiseks läheb vaja konte, kõõluseid ja nahkasid, mis muidu lihtsalt ära põletatakse. Puhtalt Eestist pärit toormega saaksime toota kaks miljonit ruutmeetrit materjali aastas,“ rääkis Martens.

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Toote huvilistest puudust ei ole, sest moebrändide kliendid on muutumas üha keskkonnateadlikumaks ja neile on vaja pakkuda loodussõbralikumaid tooteid. „Iga nädal kirjutavad meile disainerid üle maailma ja küsivad toote saadavuse kohta. Samas on meil veel vaja veidi arendustööd teha, enne kui saame müüma hakata, kuid klientide leidmisega probleeme ei ole. Kõige suuremat väärtust suudame pakkuda massimoetootjatele,“ tõdes ettevõtte kaasasutaja.

Idee luua želatiinipõhist materjali tekkis Martensil Tartu Ülikooli materjaliteaduse bakalaureuseõpingute käigus. „Alguses katsetasime lihtsalt laboris, kuidas želatiinipõhist materjali vastupidavamaks teha, et seda mingil moel erinevate toodete valmistamiseks kasutada. Siis veel otsest eesmärki ei olnud,“ meenutas Martens idee alget.

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Idee hakkas teoks saama siis, kui Martens kohtus ärinduse taustaga tudengi Mari-Ann Meigo Fonsecaga. Üheskoos mõeldi lisaks tootearendusele välja ka äriarendus. Idee ja algne prototüüp viidi 2016. aastal maailma suurimale roheliste äriideede konkursile Climate Launchpad, mis suudeti ära võita. Sealt saadi juba lõplikult aru, et see idee on arendamist väärt ja nõnda Gelatex loodigi.

Martens ja Meigo Fonseca osalevad praegugi Gelatexiga USA ühe kõige mainekama ärikiirendi Techstarsi juures, mis sel korral on mõeldud materjaliteadusega seotud ettevõtetele. „See on hästi intensiivne. Me pidime oma ideed tutvustama 70-80 inimesele, kes kõik on suurettevõtete juhid ning riskikapitalistid. Seal saime aru, et võime oma ärimudeli muuta veel laiemaks, kui leida rakendusi, kus oma fiibrit kasutada töötlemata kujul,“ rääkis Martens.

Gelatexi kujunemislugu pärineks justkui mõnest Ränioru eduõpikust – garaažis loodud firma, mille toode võib tulevikus jõuda miljonite inimeste kasutusse. Tegemist on ettevõttega, millega Eestit esindavad brändisaadikud saavad tulevikus kiidelda oma esitlusslaididel. Sest kõige muu juures aitab ettevõte täita paljuräägitud kliimaneutraalsuse eesmärke.

Populaarseimad postitused

Õpirännates õpib nii õppur, õpetaja kui koolijuht

Greta Roosaar

15. oktoobril andis sihtasutus Archimedes Tartus toimunud kutsehariduse rahvusvahelistumise päeval üle 2019. aasta Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Tänavu pälvisid need Viljandi Kutseõppekeskus ning Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õpirände harta tähendab suurt tunnustust koolidele, kus on oldud eriliselt edukad Erasmus+ õpirände korraldamises, samuti julgustab see neid edasi arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid. Kokku on Eestis harta omavaid koole nüüd 11. Vestlesime piduliku päeva puhul Viljandi Kutseõppekeskuse direktori Tarmo Loodusega õpirände olulisusest.

 

Õpiränne kui elukool

„Viljandi Kutseõppekeskuses arvame me väga üheselt, et noori ei tohi vati see kasvatada,“ selgitab Tarmo Loodus. „Neile tuleb tekitada olukordi, kus nad peavad iseennast tõestama, iseendaga hakkama saama. Esimest korda välismaale õpirändesse minemine on kindlasti üks katsumus, mille jooksul tuleb iseendaga toime tulla, reisida, uues kohas kohaneda, iseenda eest seista – see on üks osa elukoolitusest!“

Looduse sõnul on kutseõppekeskuse eesmärk jõuda kolme aasta pärast nii kaugele, et kõik nende lõpetajad põhikoolijärgses kutsekeskhariduses on vähemalt ühe korra olnud välismaal praktikal. „Lisaks Erasmusele ja teistele programmidele saadame ka oma kulude ja kirjadega noori välismaale, toetudes oma sõpruskoolide baasile. Näiteks on meil Turu ametikooliga juba aastakümneid väga head kontaktid olnud ning saadame sinna oma erivajadusega õpilasi, sest seal on just see pool hästi tugev.“

 

Õpiränne peab ulatuma ka juhtide tasandile

Looduse sõnul on õpiränne midagi, mis viib Eesti hariduse edulugu edasi. Lisaks õppijatele ja õpetajatele näeb Viljandi Kutseõppekeskuse direktor õpirände vajadust ka juhtide puhul. „Maailma nägemine ning silmaringi laiendamine on nii elementaarsed asjad, et iga koolijuht või juhtkond peaks viibima aeg-ajalt paar nädalat ise õpirändel, et näha, mis maailmas sünnib. Tuleb näha nii meist kehvemaid asju kui ka paremaid asju, tulla koju tagasi, teha omad järeldused ning püüda neid rakendada.“

 

Õpiränne vürtsitab õpet

Õpimeetodid on Looduse sõnul tänapäeval nii kirjuks läinud, et seda kõike kodus istudes või Internetist otsides hoomata ja rakendada ei ole mõistlik ega võimalik. „Kui me toome välismaalt õpetaja meile stažeerima, on maja elevust täis – uus olukord, võõras keel ning uued meetodid. See on nagu selline asi, mis paneb nii-öelda toidule soola juurde, muudab õppe maitsvamaks!“

Viljandi Kutseõppekeskuse sõnul võivad välislektorid innustada ka neid õpilasi, kes varem kahtlesid õpirändesse minemises. „Õpilastes motivatsiooni tekitamine on väga oluline põhjus, miks välisõpetajaid meile tuua. Kindlasti on oluline veel see, et välisõpetajaid muudavad õppe kvaliteeti. Meil on tihti väiksemad kutsekoolid, kus eriala kohta on üks või kaks õpetajat. Kui lisandub kolmas inimene välismaalt ning nad töötavad kolm-neli nädalat üheskoos ning müttavad õpetada, siis arvan, et minu kaks õpetajat arenevad selle aja jooksul pika sammuga edasi. Seega tõuseb kvaliteet, mida oma õpilastele ning hiljem nende läbi ka ettevõtjatele pakume.

 

Harta kui tunnustus

Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta tähendab Looduse sõnul ennekõike seda, et Viljandi Kutseõppekeskus on tunnustust väärinud.  „Ma usun, et tunnustus on väga tähtis, sest meie inimesed on teinud väga head tööd, me oleme õigel teel. Seda on hea tõdeda ja oma inimesi kiita!“

Sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Hanno Tomberg annab Erasmus+ hartat üle Viljandi Kutseõppekeskuse direktorile Tarmo Loodusele / Foto: Morris Peedo

Populaarseimad postitused

Kutseoskuste nädala peasõnum: kutseharidus on arukas valik igale vanusele

Karol Sepik

Selle aasta Euroopa kutseoskuste nädala tulipunkt oli põhjanaabrite juures Helsingis. Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu eesistujariigi Soome korraldataval neljandal kutseoskuste nädalal julgustati igas vanuses inimesi avastama oma andeid kutsehariduse ja -õppe kaudu.

Peale Helsingis toimunu, on registreeritud enam kui 1000 tegevust ja üritust, mis viiakse läbi aasta jooksul kohalikul, piirkondlikul ja riikide tasandil kogu Euroopas ja mujalgi.

 Jõud on koondatud selleks, et tuua esile kutsehariduse eelised, tutvustada võimalusi ning propageerida õppimise viisi, mis võib muuta noorte kui ka vanemate inimeste elu. Oluline osa on kohalike edulugude levitamisel.

“Meie väikelinna eduloo võti on ettevõtjatele paindlik lähenemine ja kompaktsus – siin on nii õppijaid kui tööandjaid,” rääkis Vantaa linna äriarenduse juht Jose Valanta. Vantaa linnas luuakse praegu rohkem uusi töökohti kui Helsingis.

Milleks päris nõudega kolistada kui laua saab virtuaalselt katta!

„Selle aasta kampaania põhiteema on „Kutseharidus ja -õpe kõigile – oskused kogu eluks“, sõnas tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.

„Usun, et kutseharidus või –koolitus aitab inimestel igas vanuses rahuldustpakkuvat karjääri alustada ja üles ehitada. Seepärast soovin, et sellest saaks nii noorte kui ka täiskasvanute arvestatav arukas valik.“

 

Nii lihtne ongi elukestva õppe ja karjääri planeerimise “ökosüsteem”.

Milline on kutsehariduse praegune olukord Euroopas?

 

2019. aasta auhinnad on jagatud

Igal aastal autasustatakse Euroopa kutseoskuste nädalal väljapaistvaid isikuid, organisatsioone ja algatusi tipptaseme auhinnaga „VET Excellence Award“. Sellega soovitakse näidata, kui kvaliteetne võib olla õppe kvaliteet, tuua esile võitjaid, motiveerida osalejaid ning toetada võrgustike ja uute karjäärivõimaluste arendamist.

Neljapäeva õhtul toimunud autasustamise tulemused leiad SIIT.

Lisainfo

2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädala veebisait

2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädala ürituste kaart

Ürituse Facebooki veebileht: 2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädal

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Soome (2019) veebisait

Marianne Thyssen Facebookis ja Twitteris

Teemaviited: #EUVocationalSkills, #DiscoverYourTalent

Populaarseimad postitused

UURING: Erasmus+ õpirände tunnustamine omab kvaliteedi näitajana võtmetähtsust

Karol Sepik

Erasmus+ Taani, Läti, Poola, Rootsi ja Eesti riiklike büroode koostöös läbi viidud uuring oli pühendatud õpirände tunnustamisele kõrghariduses. Uuringu tulemused kinnitavad, et tunnustamisega seotud probleemid on universaalsed ja vajavad jätkuvat tähelepanu.

Uuring “Analysis of Academic Recognition for Higher Education Students Studying Abroad with the Erasmus+Program” hõlmas õppelepinguid, nende sõlmimist ja muutmist, kõikvõimalikke tunnustamisega seotud probleeme, Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) kasutamist ning üliõpilaste rahulolu.

Lisaks võrreldi kolme aasta põhjal viie riigi hetkeolukordi ning kaardistati kõrgharidusmaastikust tulenevad erisused. Uuringus osalenud  riikide vahelised erisused ei ole väga suured, aga võrdlused annavad võimaluse olukorda paremini analüüsida ning õppida teiste positiivsetest kogemustest.

Õpirände kvaliteedi indikaatorina on tunnustamine võtmetähtususega. Euroopa Komisjoni ootus on saavutada aastaks 2020 Euroopa-sisese õpirände 100%line tunnustamine, kuid Erasmus+ 2015. ja 2016. aasta aruanded raporteerivad vastavalt 85% ja 83%. osas tunnustamist. Eesti õpirändurite tulemuste tunnustamise protsent jäi nendel aastatel vahemikku 69-79%.

Kokku analüüsiti 58 980 ankeeti ning osalenud riikidest oli kõige suurema osakaaluga Poola 55% – 32 113 ankeeti, järgnes Rootsi (18,1%), Taani(14,1%), Läti (10,2%) ning Eesti (3,2% – 1896 ankeeti).

Viie riigi võrdluses jäid Eesti ja Läti silma suurema Erasmus+ õpirändes osalenud üliõpilaste osakaalu poolest, vastavalt 2,2% ja 2,5% üliõpilaskonnast (Taani 1,5%,Poola 1%, Rootsi 0,9%, EU keskmine 1,6%) 2016. aasta andmetel. Uuringus osalenud riikides on üliõpilaste osalusaktiivsus kasvanud, välja arvatud Roostis.

Populaarseimad postitused

Kui palju on Eestis endise NSV Liidu riikide tudengeid?

Eero Loonurm

Lätis keelati seadusega venekeelse kõrghariduse andmine, mis on seni toonud sinna tuhandeid endiste NSV Liidu riikide tudengeid. Endistest NL riikidest meile saabuvate üliõpilaste arv aina suureneb. Mida nad siia õppima tulevad ja mis neist edasi saab, räägib ERR hommikusaates “Terevisioon” Archimedese välisturunduse peaspetsialist Kristina Piliste.

Study in Estonia statistika kohaselt õpib 2018. aasta lõpu seisuga enim endiste NSV Liidu riikide tudengeid Tartu Ülikoolis (546), Tallinna Tehnikaülikoolis (313), Tallinna Ülikoolis (113) ja Ettevõtluskõrgkoolis Mainor (82). Valdavalt õpivad endiste NL riikide tudengid ingliskeelsetel õppekavadel, venekeelsetel kavadel õpib ligi kümme ning eestikeelsetel õppekavadel kaheksa protsenti.

Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Allikas:
ERR “Terevisioon” – 18. september 2019

Lisainfo:

Kristina Piliste, välisturunduse agentuuri peaspetsialist
Sihtasutus Archimedes
kristina.piliste@archimedes.ee
Study in Estonia

Populaarseimad postitused

Nordplusi projektijuht: keskkonnaprobleemid ei luba meil oodata põlvkonnavahetust!

Karol Sepik

Oleme harjunud nägema õppegruppe lasteaedadest ja üldhariduskoolidest, kes koguvad teadmisi vee-elustikust ja prügi sorteerimises jms. Hiiumaa Ametikooli Nordplusi projekt tõi looduse hoidmise teemad ka täiskasvanuharidusse.

2018. aasta suvel alustasid hiidlased Nordplus programmi toel rahvusvahelist koostööprojekti “Täiskasvanuharidus UNESCO Biosfäärialadel – Eesti, Läti, Rootsi koostöövõrgustik”.

“Keskkonnaprobleemid on aga tänaseks niivõrd käega katsutavad, seadused meie endi jaoks nii kiiresti muutumas, et meil ei ole aega oodata põlvkonnavahetust. Eriti tajutav on see elades ja töötades Lääne-Eesti saarte biosfääri  programmialal. Ka täiskasvanuharidus peab võtma muutustele kaasa aitamisel selgema vastutuse,” kirjeldas projekti eestvedaja Jane Üksik Hiiumaa Ametikoolist.

“Leidsime, et kuigi meil on kutseõppes õppekavasid, mis annavad infot siinse looduskeskkonna väärtustest ja toetavad jätkusuutlikku majandamist (aiandus, turism jms), võiksime ellu kutsuda koolitusplatvormi millel oleks rahvusvaheline mõõde. Platvormi mille ühendavaks lüliks on meie Läänemere-äärne elukeskkond,” lisas ta.

Hiiumaal Suuremõisa lossi köögis toimunud praktilise kokanduse kursusel lähtuti eesmärgist, et kogu tooraine olgu kohalik!

Selleks, et ideid edasi arendada ja kontaktide võrgustikku laiendada andis suurepärase võimaluse Nordplus Adult kaardistusprojektide (mapping projects) programm.

Üksiku sõnul alustasid nad projekti usaldusväärsete partneritega – Hiiumaa Ametikool ja Kuressaare Ametikool Eestist, Litorina Rahvaülikool Rootsist ja MTÜ Põhja-Vidzeme Bisfääriala toetusühing. “Kõiki ühendab töötamine UNESCO biosfääri programmialadel. Igal partner oli kaasatud nii täiskasvanuhariduse vallas kui biosfääri programmiala töös. “

Valmiera jäätmejaama õppeklassis võis teiste hulgast leida ka Väätsa jäätmehakkija töö tulemuse lugupidavalt purki panduna.

Kolme partneri haridusasutuste külastused andsid väärtusliku kogemuse ja kontaktide pagasi. “Läti poolelt saime parima kõrghariduse ja biosfääri alade elukeskkonda puudutavate uurimistööde kogemuse. Rootslased andsid parima kogemuse täiskasvanuhariduse sotsiaalsetest väljakutsetest – kuidas integreerida erineva kultuuritaustaga inimesed nii, et ühe väärtusena saaks omaseks ka keskkonnahoid. Eesti partnerid said pakkuda oma tugevat kogemust kutseõppe vallas,” selgitas Üksik.

Rootsis, Litorina Rahvaülikoolis tutvustati projekti partneritele traditsioonilise paadiehituse kursust.

“Projekti lõpuseminar “Minu ja minu organisatsiooni roll jätkusuutlikus arengus” oli kujundlikult öeldes peeglisse vaatamise koht. Lõpuseminar oli planeeritava koolitusplatvormi piloot, mille baasilt edasist koostööd kavandada. Nii toome kogukondadele  lähemale nende elukeskkonda mõjutavad teadustööd ja elulised praktilised oskused,” loodab projektijuht.

Populaarseimad postitused

VIDEO: Erasmus+ digioskuste seminarid Eestis edendavad tugeva e-riigi mainet

Karol Sepik

Sihtasutus Archimedes korraldas juba neljandat aastat rahvusvahelist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digipädevuste teemalist kontaktseminari. Eesti e-kogemused on andnud meile nii mõneski valdkonnas teerajaja rolli.

Õpetajad, koolitajad ja haridusspetsialistid kogunesid taaskord Tallinnasse, et jagada kogemusi IKT kasutamises koolikeskkonnas ja hariduses laiemalt ning leidmaks koostööpartnereid, kellega alustada Erasmus+ strateegilist koostööd.

„Oleme nelja aasta jooksul jäänud truuks digipädevuste teemale, sest Eesti on Euroopas ja ka maailmas tuntud kui e-riik,” rääkis Sihtasutuse Archimedes üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo juhataja Made Kirtsi.

Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere tõdes, et Eestis on digipädevused defineeritud ja sees ka meie elukestva õppe strateegias. Ta lisas, et Eestis omatakse näiteks ainulaadset esmakogemust Euroopa Komisjoni loodud digipädevuste standardi DigComp kasutamisel.

Vaata videot:

Vaata lisaks:

Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine

VIDEO: Politseinik Maarja Punak: Eesti on küberkiusamise ennetamisel esirinnas

Populaarseimad postitused

25 riigi noorsootöötajad tulid Eestisse valeinfoga võitlema

Mathis Bogens

28. augustil algas Tallinnas Erinevate Tubade Klubis SALTO Osaluse ja Info Keskuse korraldatav rahvusvaheline meedia- ja infokirjaoskuse projektilabor. Sündmuse eesmärk on algatada uusi noortele suunatud projekte näiteks küberkiusamise, internetiturvalisuse, propaganda, valeuudiste ja kriitilise mõtlemise teemadel.

Kolm päeva kestva projektilabori vältel esitletakse erinevate riikide edukaid projektinäiteid, töötatakse projektiideedega ning tehakse koostööd meediaekspertidega erinevatest riikidest. Kohapeal on ka Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse mentorid, kes toetavad osalejaid projektide vormistamisel, et neist hiljem edukad projektitaotlused vormida. Osalejaid on nii Euroopast kui ka kaugemalt, näiteks Egiptusest, Indiast, Leedust, Austriast, Türgist, Bulgaariast, Moldovast, Azerbaidšanist, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Lätist ja mujalt.

“Meedia- ja infokirjaoskus tähendab võimekust infot leida, hinnata ja kasutada. Lisaks sellele ka oskust ise sisu luua, kasutades erinevaid kanaleid ja vorme alates videost ja fotost lõpetades otsesuhtlusega,” rääkis SALTO Osaluse ja Info Keskuse koordinaator Meelika Hirmo.

“Mille põhjal me oma otsuseid teeme? Kas poliitreklaami või klikimagneti põhjal? Või usume seda kui meile lubatakse lihtsalt ja palju raha? Kas me usume vandenõuteooriaid? Kas me kontrollime allikaid? Kas teame, kuidas internetis ise targalt käituda või toetada noori, keda on internetis näiteks kiusatud või kes on sattunud seksuaalse väljapressimise ohvriks? Oskame me nendega õigesti raskeid teemasid käsitleda,” küsis Hirmo.

Üks projekti koostööpartneritest on rahvusvahelise uudisteagentuuri Deutsche Welle akadeemia, mille eesmärk on toetada vaba ja professionaalse meedia arengut, sõnavabadust ning kvaliteetset meediaharidust. Eksperdina on kaasatud ka Eesti Politsei esindaja, Balti ajakirjanikke ühendav organisatsioon, meediaeksperdid Tartu ja Tampere ülikoolidest jne.

Baltikumis käsitletakse meedia- ja kirjaoskust liiga ühekülgselt

Deutsche Welle akadeemia esindaja Evaldas Rupkus tõdes, et Baltikumis tegeletakse enamasti välisriigi propagandaga, kuid see on vaid väike osa meedia- ja infokirjaoskusest. “Kui me jätame teised vajalikud oskused ja teemad käsitlemata, tekib nõiaring, kus üldine vähene teadlikkus ei too soovitud tulemust. Võime küll teha projekte ja paljastada propagandat, aga kui inimesed ei tea, kuidas meedia töötab, on nad valeinfo suhtes ikkagi vastuvõtlikud.”

“On näha,  et meie piirkonnas on vähe süsteemset lähenemist ja koostööd. Töötatakse liiga palju  eraldi, kuid sarnaste teemadega. Täna alanud sündmusega püüame seda muuta. Teemad, mida peaksime rohkem käsitlema on näiteks radikaliseerumine ja ekstremism, aga teemadering on väga lai.” lisas Rupkus.

SALTO Osaluse ja Info Keskus on üks seitsmest üleeuroopalisest noortevaldkonna kompetentsikeskusest, mis toetab Euroopa Komisjoni, Erasmus+ riiklikke noorteagentuure ja teisi noorte osaluse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. SALTO Osaluse ja Info Keskuse põhieesmärk on noorte osaluse kvaliteedi tõstmine. Meedia- ja infokirjaoskus on alates 2018. aastast Sihtasutus Archimedes Noorteagentuuri all tööd alustanud keskuse üks fookusteemasid.

Populaarseimad postitused