Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

INTERVJUU: Tallinna Teeninduskool võõrustas kutsehariduse eksperte 14 riigist

Karol Sepik

Tallinnas pidasid eile ja üleeile kõrgetasemelist koosolekut 40 ECVET võrgustiku liiget 14 riigist. Räägime külalisi võõrustanud Tallinna Teeninduskooli direktori Meeli Kaldmaga ECVETist ja hariduse rahvusvahelistumisest.

Sündmusel võttis teiste hulgas sõna  Koen Bois d’Enghien (DG EMPL) Euroopa Komisjoni poolt. Osalejaid tervitas ja andis lühiülevaate Eesti kutsehariduse väljakutsetest Haridus-ja Teadusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Teet Tiko. Graziella Grech (National Commission for Further and Higher Education) Maltalt tutvustas sealset kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi kasutuskogemust. Kutsehariduse arvestuspunkti õigusraamistikust Eestis ja selle rakendamisest süsteemi tasandil andis ülevaate Rita Siilivask Haridus-ja Teadusministeeriumist ja ning ECVETi põhimõtete järgimisest õppekavaloomes kõneles Aulika Riisenberg sihtasutusest Innove.

Meeli Kaldma andis omalt poolt ülevaate ECVETi ja VÕTA põhimõtete rakendamisest Tallinna Teeninduskooli  õppekavade kavandamisel ja õpirändel.

Mida on kutsehariduse rahvusvahelistumine Tallinna Teeninduskoolile viimasel ajal andnud?

Numbriliselt võime öelda, et igal aastal käib üle 20 õpetaja ja üle 70 õpilase õpirändes. Meil on väga hea ülevaade vähemalt nende maade õppesüsteemidest, kus me oleme kohal käinud. Näeme, et oleme võrdsel tasemel ja meie õppekavade sisu vastab samadele tasemetele nagu teistes koolides.

Iga meie õpirändes käinud töötaja või õpetaja saab enesekindlust juurde, et ta oskab ja teab õigeid asju ja sedagi, kuhu pürgida. Võin lisaks väita, et projektides osalenud õpetajad on tugevasti iseseisvunud. Viimasel aastal on tendents sinnapoole, et need, kes ei ole veel õpirändes käinud, tahavad juba kõik minna.

Rõõmustav on tõdeda, et õpiränne on valdavaks või normiks saanud – õpetaja käib, tuleb tagasi, vahetab kogemusi, viib sisse oma uut metoodikat, saab juurde enesekindlust. Enesekindlus töös on kõige olulisem. Üleriigilises rahuloluküsitluses hindasid meie õpetajad oma tegutsemisvabadust väga kõrgelt ja palju kõrgemalt kui teiste kutsekoolide õpetajad. See on kõnekas fakt.

Kas võib väita, et tänu kooli rahvusvahelisele kogemusele on ka Eesti teenindus- ja toidukultuur kiiremini arenema hakanud?

Jah, see on andnud meile julguse teha rohkem koostöö kokkuleppeid. Näiteks, meil käisid siin Prantsusmaa peakokkade ühenduse liikmed. See annab eriala uhkusele palju juurde. Õpilased näevad, et see eriala ka loeb, on tähtis!

Teenindus on ju üldiselt selline massiline ametikutsete kogum, kuhu on vaja tohutult inimesi ja seda mõnes kohas veel nii palju ei hinnata. Meie üritame näidata et see on töö, mis väärib austust ja harime seeläbi ka klienti.

Millist mõju on avaldanud ECVETi ja VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) meetodite rakendamine?

Oleme osalenud kolmes projektis, kus oleme võrrelnud samalaadseid õppekavu. Nägime, et kui meie saadame teisel õppeaastal näiteks oma kokaõpilase teise riiki praktikale, siis need õpiväljundid, mida ta peab saavutama, on samalaadsed nii Soomes, Saksamaal või Küprosel. See ongi väga oluline, et õpilane ei pea muretsema sellepärast, et ta jääb kuidagi õppekavast maha ja saab pigem rohkem.

See, mida sa ikka omal käel läbi koged (silmaringi pool ja tutvumine rahvusköökidega) ja teed, annab palju suurema teadmise kui näiteks video vaatamine või mõne üksiku eksootilise toidu valmistamine. Ka õpilane saab siinkohal palju enesekindlust juurde.

Teame nüüd sedagi, et meie õppekavad on tasemel. Meil ei ole midagi häbeneda, pigem oleme oma tugevate õppekavade üle uhked. Töötame väljundipõhiselt ehk vaatame seda, kuidas õpilane õpib. See on kõige olulisem.

Võime ECVETi kirjeldada erinevates riikides kuidas tahes, aga pigem räägiksin õpiväljundist. Olulisem on see, et õpilane oskaks seda või toda teha. ECVET on tööriist, et oskusi rahvusvaheliselt võrrelda. Kuidas me seda nimetame, ei oma tähtsust.

Millist tagasisidet on tööandjad (praktika pakkujad) teie õpilaste oskuste ja töökultuuri kohta andnud?

Mul tuleb kohe meelde, et Küprosel on teatud tööandjad, kes väga heal meelel ootavad meie õpilasi. Eesti õpilane on töökas ja tunneb kella. On muidugi üksikuid erandeid, aga üldiselt oodatakse välismaal meie õpilasi tagasi. Meil on selgelt välja kujunenud partnerid, aga otsime neid pidevalt juurde. Igal aastal tuleb paar riiki ja paar kohta juurde.

Eesti tööandjate puhul kehtib sama reegel – mida kindlamat koostööd me teema, seda kindlamalt tunneb end ka tööandja. Tööandja teab, mida nõutakse õppekavas ja oskab sellega arvestada. Paraku tööandjate juures juhendajad tihtilugu vahetuvad ja nii on nendega pidev töö, et uued teaksid, mis õppekavas juhtub ja ollakse tänulikud, et teeme neile tasuta koolitusi. Isegi kriitiliste olukordade lahendamine käib seetõttu meil väga konstruktiivselt.

Populaarseimad postitused

TalTechi ja EMÜ uus nutikas tööstuslabor pani teadlased ja tudengid suurest huvist kihama

Mattias Jõesaar

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) rajatud nutika teadus- ja arendustegevuse virtuaalne üksus ehk Smart Industry Centre (SmartIC) ühendab Eestiga Euroopa ülikoolide seadmeid ja oskusteavet. Projekti abil soetatud 3D metalliprinter ja kompuutertomograaf võimaldavad virtuaalreaalsuse abil distantsilt toota ja uurida vajalikke materjale.

Nutika tootmise tuumiktaristu SmartIC projektijuhi professor Tauno Otto sõnul tekkis vajadus projekti järele tulenevalt Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseisust, mis vajas suuremat lisaväärtust loovat kõrgtehnoloogilist tootmist.

Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar

„Me leidsime lahenduse – soetasime TalTechi 3D printerid ja Eesti Maaülikooli kompuutertomograafi ning saame nende ressursse ühendada liitreaalsuse laboris loodud virtuaalsete keskkondadega ehk digitaalsete kaksikutega. See tähendab, et nii Eestis kui ka piiri taga asuvaid asuvaid teadusseadmeid saab juhtida distantsilt ning seeläbi kasutada investeeringuid optimaalsemalt ,“ selgitas Otto.

„Eesti valdavalt väikeste ja keskmiste ettevõtete probleem seisneb selles, et me võime küll osta endale väga hea seadme, kuid oskusteavet sisse osta on liiga kallis. Lähemas tulevikus saab insener virtuaalmaailma siseneda kodukontorist, et pakkuda oma oskuseid,” märkis SmartICi projektijuht.

Tänu tipptehnikale on tõusnud rahvusvaheline huvi. Nii õnnestus TalTechil just tänu soetatud laborile Eestisse meelitada tippteadlasi väljastpoolt Eestit. Näiteks 2018. aasta augustis asus TalTachi laboris tööle Norrast tulnud 3D printimisega tegelev professor.

Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar

Lisaks norrakatele on koostööst huvitatud paljud teised Euroopa ülikoolid. TalTechi eesmärk on võrgustikku lisada võimalikult palju uusi seadmeid. Nendega oleks võimalik distantsilt teha vajalikke tooteid ja uuringuid, arendada tehnoloogiaseadmete digitaalseid kaksikuid ja edendada tootmise digitaliseerimist.

„Sarnaste seadmete soetamisel on nii teaduslaborites kui tööstuses palju dubleerimist. Me praegu kaardistame koos Saksamaa ja Skandinaavia ülikoolidega tehnoloogiaseadmeid, mis on sarnased ja mida saaks ühendada võrgustikku,” rääkis professor Otto taristute hetkeseisust.

“Ressursside võimalikult optimaalseks kasutamiseks on tarvis kahte tegevust – kaugjuhtimist digitaalsete kaksikute kaudu ning info kogumist tööstusliku asjade interneti abil,” lisas Tauno Otto.

Kuidas taristu töötab?

Laboris on kombineeritud reaalne ja virtuaalne keskkond. Laborite füüsiline keskkond on digitaliseeritud ja arvutist näeb pilti selle digitaalsest kaksikust, mida kuvatakse virtuaalreaalsusprillidesse. Kui panna virtuaalreaalsusprillid ette, saab anda juhiseid, mida seadmega teha: vajutada juhtpaneelide nuppe ja end lähemale või kaugemale suumida. Prillidel on ees kaamera, mille pilt edastatakse vajadusel teadusgrupi liikmetele kasvõi teises linnas asuvasse laborisse.

Reaalne keskkond kuvatakse VR prillidesse / Foto: Mattias Jõesaar

„Meie viimane eksperiment oli Itaalia Teaduste Akadeemia Automatiseerimise Instituudiga. Nemad juhtisid oma Itaalia keskusest läbi virtuaalreaalsuse meie TalTechi labori tehnoloogiaseadmeid. Ja see toimis!“ kirjeldas professor Otto laborite igapäevatööd.

Eesti Maaülikoolis asub kompuutertomograaf, millega on võimalik vaadata läbi metalli, et näha selle struktuuri.

„Kui me midagi 3D-prindime, siis me ise oma toote sisse ei näe. Tartus olevad seadmed võimaldavad saata meile 3D prinditud metalltoodete sisestruktuuri analüüsid ja nii saame kihtlisandustehnoloogia jaoks sobivate uute sulamite mudeleid arendada,“ tutvustas Otto.

Taristu juurde loodud teadusgrupis töötab kokku juba 40 inimest ja TalTechi tudengitel on uue tehnoloogia vastu huvi suur. SmartIC taristu abil saavad nad teadusprojektides proovida ning katsetada, millised digitaliseerimise töövahendid vahendid on tööstuses kasutusel.

Need on enamasti nutikad vahendid, mis võimaldavad traditsioonilist inseneritööd ideest prototüübini kiirendada. Optimeeritud ja 3D prinditud ülikerge jahutusradiaator andis näiteks tudengivormeli meeskonnale vajaliku kaalusäästu, võimaldas seda piisava jäikuse tõttu kasutada ühtlasi kerepaneelina ning samas jahutas akumoodulit paremini.

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) projekt valmib 30. juunil 2019. See maksab kokku ligi 1,68 miljonit eurot, millest ligi 1,6 miljonit eurot rahastas SA Archimedes Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel.

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Rahvusvaheline koostööprojekt aitab tõsta ülikooli mõju ühiskonnas

Karol Sepik

Eesti Muusika- Ja Teatriakadeemia juhtimisel käivitunud Erasmus+ strateegilise koostöö projekt Higher Education Institution for Societal Engagement (HEISE) omab ambitsioonikat eesmärki. “Ülikool saab rohkem olla aktiivne osapool ühiskonnas ja seda mitte ainult läbi teadustöö,” tõdeb projektijuht Kaari Kiitsak-Prikk.

“Kõrgkoolid rõhutavad aina enam soovi siduda õpetamise tööd ühiskondliku mõjuga. Koostöös rahvusvaheliste partneritega uurime, kuidas tegelikult ülikool saaks olla  ühiskonnas aktiivsem osapool, aidates kaasa erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Seda saab teha mitte ainult läbi traditsioonilise teadustöö või selle tulemuste kommunikeerimise, vaid ka näiteks tööandjana, keskkonnana jne,” räägib Kiitsak-Prikk.

Projekti ühe tulemusena valmib peatselt kõigile kättesaadav e-publikatsioon õppejõududele (teacher’s toolkit). “Materjal sisaldab vahendeid probleemipõhise õppe läbiviimiseks ehk kuidas sellise õppe abil tudengid koos väliste partneritega saavad lahendada ühiskondlikke probleeme. Seal leidub lisaks tekstile videoid, viiteid, abivahendeid ja praktilisi näiteid,” lisab ta.

Erasmus+ strateegilise koostöö projektid pakuvad suurepäraseid võimalusi teha rahvusvahelist koostööd ühist huvi pakkuval teemal üld- kutse-, kõrg-, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö valdkonnas. Projektide käigus jagatakse kasulikke töökogemusi ning lahendatakse eri haridusvaldkondade probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Populaarseimad postitused

Tallinna koolid panid eurooplaste silmad särama

Mathis Bogens

16 uudishimulikku õpetajat üle terve Euroopa on 8.-9. aprillil külas Tallinna koolidel, et tutvuda digitehnoloogia loomingulise kasutamisega ainetundides.

Et hariduse rahvusvahelistumise agentuuri korraldatud IKT teemaline Erasmus+ kontaktseminar on igal aastal nii populaarne, et ei mahuta kaugeltki kõiki soovijaid, otsustasime sellel aastal eraldi võõrustada ka õppevisiidi delegatsiooni.

Kahe päeva jooksul külastatakse Tallinna 21. Kooli, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Südalinna Kooli ja Pelgulinna Gümnaasiumi õppeklasse ning käiakse tutvumas ka HITSAga. Samuti saadakse kindlasti omavahel heaks tuttavaks, nii et uute koostööprojektide sündi loodame meiegi.

 

Muljeid meid külastanud inimestelt:

  • Hinnatakse, et koolid on õppevahenditega hästi varustatud. Näiteks iga laps saab tegeleda oma robotiga ning läptopid ja iPadid viiakse ainetundi lapse juurde, mitte õpilased ei liigu digivahendi kasutamiseks ühte suurde arvutiklassi.  
  • Kõrge hinnangu sai 21. Kooli legolabor. Samuti oli mitme külalise jaoks hämmastav, et juba esimese klassi lapsed kasutavad väga erinevaid nutiseadmeid ning isegi droone, IV klassi õpilased harjutavad aga profilt Exceli kasutamist, väga erinevate ainete õpetajad kasutavad tunni ilmestamiseks virtuaalreaalsusprille (Südalinna Koolis) ning õpetajate jaoks olemas „digitugi“ (Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis).
  • Väärtuslikuks peetakse erinevaid pärast kooli toimuvaid huviringe ja vabal ajal mängima õhutavat koolikeskkonda. Suure lõbuga hüppasid täismehedki keksurajal ringi.
  • Ohhoo, Südalinna Koolis on nutitelefonid kooli sisenedes keelatud ja neid võib kasutada vaid õpetaja loal koolitunnis info hankimiseks.
  • Ja veel, meie koolid räägivad, et uudistavaid delegatsioone kohtab kui mitte just iga päev, siis iga nädal kindlasti ja sestap on ka õpilased valmis perfektses inglise keeles tuure läbi viima.

 

 

 

Populaarseimad postitused

Kraadiõppe välistudengite statistika 2018/2019

Kristina Piliste

2018. aastal tõusis välistudengite vastuvõtt varasema aastaga võrreldes 25%. Endiselt on enim välistudengeid Eestis omandamas magistrikraadi, ent välismaalastest doktorantide arv tõusis möödunud aastal esmakordselt üle 500. Välistudengite seas on jätkuvalt populaarsed ärinduse ja õiguse ning humanitaaria ja kunstide õppekavad, ent kolmandale kohale on nüüd tõusnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavad (varasemalt hoidis kolmandat positsiooni tehnika, tootmise ja ehituse valdkond). 

Tutvu 2018. aasta kraadiõppe välistudengite statistikaga:

  • rahvusvaheliste kraadiõppurite arv õppetasemeti
  • TOP 10 riigid
  • ingliskeelsete õppekavade arv
  • populaarsemad õppevaldkonnad

 

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Mida annab karjäärispetsialistile nädalane õpiränne välismaal?

Karol Sepik

Academia on alates 1992. aastast Euroopa riikides tegutsevate Euroguidance-keskuste mahukaim õpirände projekt karjääriteenuste osutajatele. Hiljuti Austrias käinud karjäärispetsialist Jelizaveta Dulbergi räägib, mida kogemus talle andis ja millise pagasiga ta tagasi tuli.

“See kogemus on asendamatu. Kui vähegi mingi pakutud teema sind kõnetab, siis kindlasti tasub minna,” julgustab Dulberg. 

Euroguidance Eesti on tegutsenud 20 aastat ja toetab karjäärispetsialistide kompetentsi arengut rahvusvahelisel tasandil. Täna tegutseb Euroguidance Eesti Archimedeses.

Populaarseimad postitused

VIDEO: Pärnakate põnev Erasmus+ projekt innustab kutseõppeasutusi rahvusvahelisele koostööle

Karol Sepik

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse koordineeritud Erasmus+ projekt lähtus koolide konkreetsest vajadusest ning andis osalejatele rohkelt koostöö- ja üksteiselt õppimise võimalusi.

Eile näidati Pärnumaa kutsehariduskeskuses tulevaste autotehnikute stende. Tegemist on innovaatilise projektiga, milles on partneriteks Järvamaa Kutsehariduskeskus ning Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, samuti Läti, Leedu ja Türgi ametikoolid.

Erasmus+ edendab rahvusvahelist koostööd lisaks kutseharidusele ka üld-, täiskasvanu- ja kõrghariduse vallas. Kõikides valdkondades on eelarve kasvanud ja tõenäosus saada oma projektile toetust on suurem kui kunagi varem. Tule Sinagi oma heade ideedega ja vii nad ellu!

Strateegilise koostöö projektitaotluste esitamise tähtaeg on 21. märts 2019 kell 13.00 Eesti aja järgi.

Täpsem info taotlemise kohta: haridus.archimedes.ee/strateegiline-koostoo

Populaarseimad postitused

Hanno Tomberg: avatus või isolatsioon kõrghariduses

Mathis Bogens

Hanno Tomberg
SA Archimedes juhatuse liige    

Mind ajendas sulge haarama professor Martin Ehala ettekanne konverentsil „Eesti riigikeele sada aastat“, mille autor avaldas eelmisel nädalal ka Postimehes (01.02.). Tartu Ülikooli professor kasutas oma ettekandes väljendeid, mis hirmutavad ja tahtlikult või tahtmatult viivad lugeja mõttele, et ingliskeelse õppe pealetung on Eesti hetke suurim vaenlane. Viimast on Postimees võimendanud ka sel nädalal rubriigis „Meie Eesti“.

Kuidas mõista Ehala väidet, et meil toimub „hääletu alistumine ideoloogilisel rindel,“ kui lubame eestikeelsete õppekavade kõrval ülikoolides järjest rohkem ka ingliskeelsete õppekavade avamist. Esiteks omab „hääletu alistumine“ eestlaste jaoks selget ja iseseisvuse kaotamisega seonduvat tähendust, mistõttu ei taha me iial 1940ndate aastate kordumist. Samas sildistatakse selle väljendiga meie kõrgkoolide õppekavade kujundajaid ja õppeasutusi endid, mis on ebaõiglane. Vastu valimisi loevad aga tugevad kujundid ja sellele autor ka teadlikult rõhub.

Kuidas on lood täna kõrghariduses ja kas ingliskeelsete õppekavade arv Eesti kõrgkoolides (sh eraõiguslikes ja rakenduskõrgkoolides) on tõepoolest ohtlikult suureks kasvanud. Eesti hariduse infosüsteemi EHIS kohaselt toimus 2017/2018 õppeaastal Eesti kõrgkoolides esimesel kahel astmel bakalaureuse- ja magistriõppes (sh integreeritud õpe) õppetöö 673 õppekaval, millest 551 olid eesti õppekeelega, 104 inglise keeles ja 18 vene keeles. Vastuvõtt toimus samal õppeaastal 470 õppekavale, millest 80% oli eestikeelsed, 17% ingliskeelsed ja 3% venekeelsed.

Kuue avalik-õigusliku ülikooli kohta saab teha võrdluse ka käesoleva õppeaasta kohta õppekavade alusel, millel toimus vastuvõtt läinud sügisel. Kõige suurem on ingliskeelsete erialade arv kahes suuremas õppeasutuses Tartu Ülikoolis, kus on 125 õppekavast 24 ingliskeelsed, ja Tallinna Tehnikaülikoolis 72 õppekavast 21 ingliskeelsed. Seejuures on bakalaureuseõppes Tartus ainult kolm ja TTÜs neli õppekava inglise keeles. Kokku toimus avalik-õiguslikes ülikoolides 2018. aasta sügisel vastuvõtt 380 õppekavale, millest koguni 306 olid eestikeelsed. Seega moodustas ingliskeelsete õppekavade osakaal avalik-õiguslike ülikoolide esimese ja teise astme õppekavadest keskmiselt 19,5%.

Kuidas hinnata seda, kui Eesti ülikoolides on esimesel kahel astmel üks viiest õppekavast inglise keeles, bakalaureuseõppes üks kümnest inglise keeles. See tähendab, et täna on igal ülikooli astujal Eestis võimalik leida endale sobiv õppekava eesti keeles. Magistriõppes on suhe küll veidi enam kui kaks eestikeelset õppekava ühe ingliskeelse vastu, kuid nendest põhjustest on ka korduvalt kirjutatud – korvata üliõpilaste vähesust ja aidata tugeva teaduspotentsiaaliga erialasid elus hoida, välisnõudlus teatud õppekavade suhtes ja Eesti tööturuvajadus (nt IT-sektoris).    

Peatselt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuris (EKKA) valmivas välisüliõpilaste õppimise ja õpetamise temaatilises hindamises on kirjas, et välisüliõpilaste hulgas on väljalangemine väiksem kui eestikeelsete õppurite seas (HaridusSilma andmetel vastavalt 9% ja 14%), nende motivatsioon õppida on suurem ja üldjuhul on nad õppekavadega rahul. Samas toob hindamine välja, et Eesti kõrgkoolid ei tunneta vajadust koolitada rahvusvahelistel õppekavadel tööjõudu Eesti turule ja välistudengitel on Eestis raske praktikakohti saada. Viimasele aitaks kindlasti kaasa eesti keele oskus ja selle õpetamine ülikoolis. Archimedes otsib selleks võimalusi ka erinevate toetusprogrammide kaudu ning on välja pakkunud võimaluse välisõppejõudude ja -tudengite eesti keele taseme tõstmiseks, et nad omandaksid keeleoskuse vähemalt B2 tasemel.

Ülikoolides on ka positiivseid näiteid, näiteks infotehnoloogia erialade lõpetajatest leiab ülikoolide hinnangul 80% töö Eestis ja TTÜ lõpetajatest sooviks sama suur protsent leida endale töökoha just Eestis. Selle nimel tulekski rohkem tööd teha ja ülikoolide õppekavade koostamisel arvestada sellega, et integreerida välisüliõpilasi paremini Eesti ühiskonda.   

Kuulakem ka tudengite endi arvamusi. Hiljutises Eesti Rahvusringhäälingu saates „Suud puhtaks“ kinnitas Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindaja, et koos rahvusvaheliste tudengitega õppimine on laiendanud Eesti tudengite silmaringi ja andnud uusi teadmisi, mida omakeskis õppides ei oleks võimalik saavutada. Viimast kinnitab ka eelmainitud EKKA hindamine, kus kinnitatakse, et välisüliõpilaste osalemine õppetöös tõstab diskussiooni taset ja õppetöö kvaliteeti. Ka intervjueeritud õppejõud kinnitasid, et on saavutanud piisava pädevuse mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks. Õppejõudude sõnul on suurim väljakutse toime tulla erineva akadeemilise haridustaustaga tudengitega, mis sõltub tudengite koduriikide haridussüsteemide erinevusest.

Lõpetuseks, olen nõus seisukohaga, et ka võõrkeelse õppe puhul tuleb pöörata tähelepanu, et siin õppivad välistudengid õpiksid eesti keelt. Kuna me soovime, et vähemalt kolmandik neist jääks pärast akadeemilise hariduse omandamist Eestisse tööle, on keeleoskus eelduseks siinsel tööturul paremini läbi lüüa. Samas ei saa ma nõustuda sellega, et normatiivselt peaks piirama, kui palju tohib inglise või venekeelsetel õppekavadel anda õpet võõrkeeles. Keeldude asemele peaksime pakkuma võimalust, mis omakorda tekitab suurema huvi ja pühendumuse tudengite endi poolt. Kultuurikatkestust, mida kirjeldab professor Ehala oma artiklis, saab vältida vaid siis, kui ajame uhkelt oma asja ja oleme samas avatud uutele talentidele.

Ilmunud 12. veebruar 2019 ajalehes Postimees – https://arvamus.postimees.ee/6520828/hanno-tomberg-avatus-voi-isolatsioon-korghariduses

Populaarseimad postitused

VIDEOD: Archimedese toetusesaajad – kopterisimulaatorist ninaspreini

Helena Alekand

Reis ümber Eesti” saates käsitletakse erinevate Eesti piirkondades asuvaid Euroopa Liidu struktuurivahendite toel ellu viidud projekte. Igas saates võetakse ette üks maakond ning staažika mälumänguri Ivo Linna juhatusel pannakse proovile kolm (maakonnaga seotud) tuntud inimest. Eestit aitab avastada tarmukas püstolreporter Pille Riin, (keda kehastab Liisa Pulk) kes püüab telepurki iga maakonna uuemad ja vanemad saavutused.

Saade jooksis 2018. aastal ETV eetris 7. septmebrist kuni 21. detsembrini. Nüüdsest on saade kolinud ETV2 peale ning on eetris iga neljapäev kell 12:15.

Sihtasutuse Archimedes toetusesaajad on esindatud kuues erinevas saates.
Vaata  kõiki meeleolukad klippe alates ninaspreist kuni kopterisimulaatorini:

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi mehhatroonikaring sai toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” meetmest.

 

  • Harjumaa saates on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi väljaarendamine.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab saalikompleksi väljaarendamiseks toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevusest “Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” (ASTRA).

 

Mulgimaa tehnoloogia õppekeskus sai toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” meetmest.

 

Eesti Lennuakadeemia kopeterisimulaator sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist 2007-2013 perioodil.

 

AS Värska Sanatooriumi ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi projekt “Värska leiukoha mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks projekt” valmib Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” toel.

 

  • Hiiumaa saates on Hiiu Vallavalitsuse mobiilse robootika labori projekt.

Projekt “Iidlane kimab teadusesse” valmib Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” toel.

 

 

Kõik klipid on vaadatavad nii Facebook’is esitlusloendis kui ka Youtube’is esitlusloendis.

Populaarseimad postitused

Infot Eestis õppimise kohta leiab nüüd uhiuuelt veebilehelt

Kristina Piliste

Pikalt kestnud protsess Study in Estonia kodulehe uuendamiseks ning Eesti brändiga kooskõlla viimiseks on jõudnud lõpule ning nüüdsest on infot Eesti kõrghariduse ja siinsete õppimisvõimaluste kohta võimalik leida täiesti uue kujundusega veebilehelt www.studyinestonia.ee.

 

Uus veebileht valmis koostöös ettevõttega Trinidad Wiseman OÜ.

Uue kodulehe kasutamisel ilmneda võivatest vigadest teada andmiseks või info uuendamiseks võib ühendust võtta Archimedese Välisturunduse agentuuri peaspetsialistiga:
Kristina Piliste (kristina.piliste@archimedes.ee)

 

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Sõidukijuhtide tippkoolitajate rahvusvahelise koostööna valmis kõrgetasemeline õpik

Karol Sepik

Haapsalu Kolledži eestvedamisel läbi viidud Erasmus+ strateegilise koostöö projekti finaal oli konverents „Teooria ja praktika mootorsõidukijuhi koolituses“. Konverentsil tutvustati ka rahvusvaheliste partneritega koos kirjutatud õpikut.

Strateegilise koostöö partnerid leiti Soomest (Häme rakenduskõrgkool) ja Norrast (Nord ülikool).“Liiklusohutuse alal on Põhjamaad ühed eesrindlikumad kogu Euroopas. Palju on õppida nii Soomelt kui Norralt,” räägib Tiina Alasoo Haapsalu Kolledžist.

Konverentsi korraldajad olid meeldivalt üllatunud täissaalist ja suurest huvist liiklussektoris toimuva üle. Ingliskeelset õpikut hakatakse sõidukijuhtimise koolitamisel kasutama kõigis kolmes riigis ja tõenäoliselt ka mujal Euroopas.

Erasmus+ strateegilise koostöö võimalustega kõrghariduses saab lähemalt tutvuda meie vebinari vaadates. Taotlusvooru tähtaeg on 21. märtsil 2019. Lisainfot soovides kirjuta sabina.sagi@archimedes.ee.

Kindlasti tasub liituda ka meie hariduskoostöö uudiskirja saajatega.

Populaarseimad postitused

Eesti rekord: iga seitsmes Hiiumaa Ametikooli õpilane käib välismaal õppimas!

Karol Sepik

Kolmapäeval anti Hiiumaa Ametikoolile ja Tallinna Ehituskoolile pidulikult üle  Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Mõlemad koolid paistavad silma väga hea erasmuslaste protsendiga õpilaskonnast ja hiidlased omavad lausa Eesti rekordit!

Hiiumaa Ametikoolis oli möödunud õppeaastal erasmuslasi 14% ehk iga seitsmes õpilane käis välismaal õppimas. Mainitud protsent on parim nii kutse- kui ka kõrgkoolide hulgas!

Vasakult: Sihtasutus Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere, Hiiumaa Ametikooli arendusjuht Signe Leidt ja direktor Ivo Eesmaa.

“Aastal 2011 vaatasin, et vaid ühe eriala õppijad käivad meil välispraktikal. Erasmuse võimalustega tutvudes seadsin endale eesmärgiks, et meil võiks olla partnerkool või –asutus igal erialal või vähemalt õppekava rühmal. Tasapisi sammusin seatud eesmärgi suunal ja leidsin partnereid juurde,” meenutab ametikooli arendusjuht Signe Leidt.

Partnerite leidmine käis tema sõnul otsekontakte kasutades ja ka läbirääkimisi pidades vanade partneritega teistest programmidest.

“Kui hakati välismaal praktikal käima, siis esimeste eeskujul soovisid ka järgmised õpilased minna. Nii see soovijate hulk kasvab,” lisab Leidt.

Hiiumaa Ametikooli õpilased käivad peamiselt Norras, Hollandis, Rootsis ja Itaalias. Sihtriik kui selline pole arendusjuhi sõnul siiski kõige olulisem: “Otsisin partnereid selle alusel, et õpirändes käimine toetaks õpilaste õppekava.”

Ta lisab, et õpiränne muudab kutseharidust atraktiivsemaks. “Meie uus eesmärk on rohkem õppijaid vastu võtta. Teame juba partnerite pealt vaadates, kui suur töö see on! Kujundlikult väljendades – kui sa külalised kutsud, siis teed toa korda! Meil on juba päris konkreetsed plaanid, mismoodi enda võimalusi partneritele paremini välja pakkuda,” kirjeldab ta rahvusvahelistumise mõju koolile.

Mis on Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta?

Kutsehariduse õpirände harta omanikuna on koolil võimalus lihtsustatud korras esitada taotlusi kutsehariduse õpirändeks.

Hartade eesmärk on toetada saatvate organisatsioonide õpirände korraldamise suutlikkuse kasvu, jätkates samal ajal õpirände kvaliteedi tunnustamist ning arendamist.

Eesmärk hõlmab ka rahvusvaheliste lähenemisviiside arendamist õpirändes osalevas organisatsioonis, näiteks koostöövõrgustike loomist, võõrkeelte õppimise edendamist ja oma meetoditest ning mõtteviisist kaugemale vaatamist.

Lisaks juba mainitud kutsekoolidele, on omavad hartat Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool, Tartu Kunstikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.

Kutsehariduse õpirände harta kehtib kogu Erasmus+ programmi aja (aastani 2020).

 

Populaarseimad postitused