Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Tallinna koolid panid eurooplaste silmad särama

Mathis Bogens

16 uudishimulikku õpetajat üle terve Euroopa on 8.-9. aprillil külas Tallinna koolidel, et tutvuda digitehnoloogia loomingulise kasutamisega ainetundides.

Et hariduse rahvusvahelistumise agentuuri korraldatud IKT teemaline Erasmus+ kontaktseminar on igal aastal nii populaarne, et ei mahuta kaugeltki kõiki soovijaid, otsustasime sellel aastal eraldi võõrustada ka õppevisiidi delegatsiooni.

Kahe päeva jooksul külastatakse Tallinna 21. Kooli, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Südalinna Kooli ja Pelgulinna Gümnaasiumi õppeklasse ning käiakse tutvumas ka HITSAga. Samuti saadakse kindlasti omavahel heaks tuttavaks, nii et uute koostööprojektide sündi loodame meiegi.

 

Muljeid meid külastanud inimestelt:

  • Hinnatakse, et koolid on õppevahenditega hästi varustatud. Näiteks iga laps saab tegeleda oma robotiga ning läptopid ja iPadid viiakse ainetundi lapse juurde, mitte õpilased ei liigu digivahendi kasutamiseks ühte suurde arvutiklassi.  
  • Kõrge hinnangu sai 21. Kooli legolabor. Samuti oli mitme külalise jaoks hämmastav, et juba esimese klassi lapsed kasutavad väga erinevaid nutiseadmeid ning isegi droone, IV klassi õpilased harjutavad aga profilt Exceli kasutamist, väga erinevate ainete õpetajad kasutavad tunni ilmestamiseks virtuaalreaalsusprille (Südalinna Koolis) ning õpetajate jaoks olemas „digitugi“ (Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis).
  • Väärtuslikuks peetakse erinevaid pärast kooli toimuvaid huviringe ja vabal ajal mängima õhutavat koolikeskkonda. Suure lõbuga hüppasid täismehedki keksurajal ringi.
  • Ohhoo, Südalinna Koolis on nutitelefonid kooli sisenedes keelatud ja neid võib kasutada vaid õpetaja loal koolitunnis info hankimiseks.
  • Ja veel, meie koolid räägivad, et uudistavaid delegatsioone kohtab kui mitte just iga päev, siis iga nädal kindlasti ja sestap on ka õpilased valmis perfektses inglise keeles tuure läbi viima.

 

 

 

Populaarseimad postitused

Kraadiõppe välistudengite statistika 2018/2019

Kristina Piliste

2018. aastal tõusis välistudengite vastuvõtt varasema aastaga võrreldes 25%. Endiselt on enim välistudengeid Eestis omandamas magistrikraadi, ent välismaalastest doktorantide arv tõusis möödunud aastal esmakordselt üle 500. Välistudengite seas on jätkuvalt populaarsed ärinduse ja õiguse ning humanitaaria ja kunstide õppekavad, ent kolmandale kohale on nüüd tõusnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavad (varasemalt hoidis kolmandat positsiooni tehnika, tootmise ja ehituse valdkond). 

Tutvu 2018. aasta kraadiõppe välistudengite statistikaga:

  • rahvusvaheliste kraadiõppurite arv õppetasemeti
  • TOP 10 riigid
  • ingliskeelsete õppekavade arv
  • populaarsemad õppevaldkonnad

 

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Mida annab karjäärispetsialistile nädalane õpiränne välismaal?

Karol Sepik

Academia on alates 1992. aastast Euroopa riikides tegutsevate Euroguidance-keskuste mahukaim õpirände projekt karjääriteenuste osutajatele. Hiljuti Austrias käinud karjäärispetsialist Jelizaveta Dulbergi räägib, mida kogemus talle andis ja millise pagasiga ta tagasi tuli.

“See kogemus on asendamatu. Kui vähegi mingi pakutud teema sind kõnetab, siis kindlasti tasub minna,” julgustab Dulberg. 

Euroguidance Eesti on tegutsenud 20 aastat ja toetab karjäärispetsialistide kompetentsi arengut rahvusvahelisel tasandil. Täna tegutseb Euroguidance Eesti Archimedeses.

Populaarseimad postitused

VIDEO: Pärnakate põnev Erasmus+ projekt innustab kutseõppeasutusi rahvusvahelisele koostööle

Karol Sepik

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse koordineeritud Erasmus+ projekt lähtus koolide konkreetsest vajadusest ning andis osalejatele rohkelt koostöö- ja üksteiselt õppimise võimalusi.

Eile näidati Pärnumaa kutsehariduskeskuses tulevaste autotehnikute stende. Tegemist on innovaatilise projektiga, milles on partneriteks Järvamaa Kutsehariduskeskus ning Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, samuti Läti, Leedu ja Türgi ametikoolid.

Erasmus+ edendab rahvusvahelist koostööd lisaks kutseharidusele ka üld-, täiskasvanu- ja kõrghariduse vallas. Kõikides valdkondades on eelarve kasvanud ja tõenäosus saada oma projektile toetust on suurem kui kunagi varem. Tule Sinagi oma heade ideedega ja vii nad ellu!

Strateegilise koostöö projektitaotluste esitamise tähtaeg on 21. märts 2019 kell 13.00 Eesti aja järgi.

Täpsem info taotlemise kohta: haridus.archimedes.ee/strateegiline-koostoo

Populaarseimad postitused

Hanno Tomberg: avatus või isolatsioon kõrghariduses

Mathis Bogens

Hanno Tomberg
SA Archimedes juhatuse liige    

Mind ajendas sulge haarama professor Martin Ehala ettekanne konverentsil „Eesti riigikeele sada aastat“, mille autor avaldas eelmisel nädalal ka Postimehes (01.02.). Tartu Ülikooli professor kasutas oma ettekandes väljendeid, mis hirmutavad ja tahtlikult või tahtmatult viivad lugeja mõttele, et ingliskeelse õppe pealetung on Eesti hetke suurim vaenlane. Viimast on Postimees võimendanud ka sel nädalal rubriigis „Meie Eesti“.

Kuidas mõista Ehala väidet, et meil toimub „hääletu alistumine ideoloogilisel rindel,“ kui lubame eestikeelsete õppekavade kõrval ülikoolides järjest rohkem ka ingliskeelsete õppekavade avamist. Esiteks omab „hääletu alistumine“ eestlaste jaoks selget ja iseseisvuse kaotamisega seonduvat tähendust, mistõttu ei taha me iial 1940ndate aastate kordumist. Samas sildistatakse selle väljendiga meie kõrgkoolide õppekavade kujundajaid ja õppeasutusi endid, mis on ebaõiglane. Vastu valimisi loevad aga tugevad kujundid ja sellele autor ka teadlikult rõhub.

Kuidas on lood täna kõrghariduses ja kas ingliskeelsete õppekavade arv Eesti kõrgkoolides (sh eraõiguslikes ja rakenduskõrgkoolides) on tõepoolest ohtlikult suureks kasvanud. Eesti hariduse infosüsteemi EHIS kohaselt toimus 2017/2018 õppeaastal Eesti kõrgkoolides esimesel kahel astmel bakalaureuse- ja magistriõppes (sh integreeritud õpe) õppetöö 673 õppekaval, millest 551 olid eesti õppekeelega, 104 inglise keeles ja 18 vene keeles. Vastuvõtt toimus samal õppeaastal 470 õppekavale, millest 80% oli eestikeelsed, 17% ingliskeelsed ja 3% venekeelsed.

Kuue avalik-õigusliku ülikooli kohta saab teha võrdluse ka käesoleva õppeaasta kohta õppekavade alusel, millel toimus vastuvõtt läinud sügisel. Kõige suurem on ingliskeelsete erialade arv kahes suuremas õppeasutuses Tartu Ülikoolis, kus on 125 õppekavast 24 ingliskeelsed, ja Tallinna Tehnikaülikoolis 72 õppekavast 21 ingliskeelsed. Seejuures on bakalaureuseõppes Tartus ainult kolm ja TTÜs neli õppekava inglise keeles. Kokku toimus avalik-õiguslikes ülikoolides 2018. aasta sügisel vastuvõtt 380 õppekavale, millest koguni 306 olid eestikeelsed. Seega moodustas ingliskeelsete õppekavade osakaal avalik-õiguslike ülikoolide esimese ja teise astme õppekavadest keskmiselt 19,5%.

Kuidas hinnata seda, kui Eesti ülikoolides on esimesel kahel astmel üks viiest õppekavast inglise keeles, bakalaureuseõppes üks kümnest inglise keeles. See tähendab, et täna on igal ülikooli astujal Eestis võimalik leida endale sobiv õppekava eesti keeles. Magistriõppes on suhe küll veidi enam kui kaks eestikeelset õppekava ühe ingliskeelse vastu, kuid nendest põhjustest on ka korduvalt kirjutatud – korvata üliõpilaste vähesust ja aidata tugeva teaduspotentsiaaliga erialasid elus hoida, välisnõudlus teatud õppekavade suhtes ja Eesti tööturuvajadus (nt IT-sektoris).    

Peatselt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuris (EKKA) valmivas välisüliõpilaste õppimise ja õpetamise temaatilises hindamises on kirjas, et välisüliõpilaste hulgas on väljalangemine väiksem kui eestikeelsete õppurite seas (HaridusSilma andmetel vastavalt 9% ja 14%), nende motivatsioon õppida on suurem ja üldjuhul on nad õppekavadega rahul. Samas toob hindamine välja, et Eesti kõrgkoolid ei tunneta vajadust koolitada rahvusvahelistel õppekavadel tööjõudu Eesti turule ja välistudengitel on Eestis raske praktikakohti saada. Viimasele aitaks kindlasti kaasa eesti keele oskus ja selle õpetamine ülikoolis. Archimedes otsib selleks võimalusi ka erinevate toetusprogrammide kaudu ning on välja pakkunud võimaluse välisõppejõudude ja -tudengite eesti keele taseme tõstmiseks, et nad omandaksid keeleoskuse vähemalt B2 tasemel.

Ülikoolides on ka positiivseid näiteid, näiteks infotehnoloogia erialade lõpetajatest leiab ülikoolide hinnangul 80% töö Eestis ja TTÜ lõpetajatest sooviks sama suur protsent leida endale töökoha just Eestis. Selle nimel tulekski rohkem tööd teha ja ülikoolide õppekavade koostamisel arvestada sellega, et integreerida välisüliõpilasi paremini Eesti ühiskonda.   

Kuulakem ka tudengite endi arvamusi. Hiljutises Eesti Rahvusringhäälingu saates „Suud puhtaks“ kinnitas Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindaja, et koos rahvusvaheliste tudengitega õppimine on laiendanud Eesti tudengite silmaringi ja andnud uusi teadmisi, mida omakeskis õppides ei oleks võimalik saavutada. Viimast kinnitab ka eelmainitud EKKA hindamine, kus kinnitatakse, et välisüliõpilaste osalemine õppetöös tõstab diskussiooni taset ja õppetöö kvaliteeti. Ka intervjueeritud õppejõud kinnitasid, et on saavutanud piisava pädevuse mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks. Õppejõudude sõnul on suurim väljakutse toime tulla erineva akadeemilise haridustaustaga tudengitega, mis sõltub tudengite koduriikide haridussüsteemide erinevusest.

Lõpetuseks, olen nõus seisukohaga, et ka võõrkeelse õppe puhul tuleb pöörata tähelepanu, et siin õppivad välistudengid õpiksid eesti keelt. Kuna me soovime, et vähemalt kolmandik neist jääks pärast akadeemilise hariduse omandamist Eestisse tööle, on keeleoskus eelduseks siinsel tööturul paremini läbi lüüa. Samas ei saa ma nõustuda sellega, et normatiivselt peaks piirama, kui palju tohib inglise või venekeelsetel õppekavadel anda õpet võõrkeeles. Keeldude asemele peaksime pakkuma võimalust, mis omakorda tekitab suurema huvi ja pühendumuse tudengite endi poolt. Kultuurikatkestust, mida kirjeldab professor Ehala oma artiklis, saab vältida vaid siis, kui ajame uhkelt oma asja ja oleme samas avatud uutele talentidele.

Ilmunud 12. veebruar 2019 ajalehes Postimees – https://arvamus.postimees.ee/6520828/hanno-tomberg-avatus-voi-isolatsioon-korghariduses

Populaarseimad postitused

VIDEOD: Archimedese toetusesaajad – kopterisimulaatorist ninaspreini

Helena Alekand

Reis ümber Eesti” saates käsitletakse erinevate Eesti piirkondades asuvaid Euroopa Liidu struktuurivahendite toel ellu viidud projekte. Igas saates võetakse ette üks maakond ning staažika mälumänguri Ivo Linna juhatusel pannakse proovile kolm (maakonnaga seotud) tuntud inimest. Eestit aitab avastada tarmukas püstolreporter Pille Riin, (keda kehastab Liisa Pulk) kes püüab telepurki iga maakonna uuemad ja vanemad saavutused.

Saade jooksis 2018. aastal ETV eetris 7. septmebrist kuni 21. detsembrini. Nüüdsest on saade kolinud ETV2 peale ning on eetris iga neljapäev kell 12:15.

Sihtasutuse Archimedes toetusesaajad on esindatud kuues erinevas saates.
Vaata  kõiki meeleolukad klippe alates ninaspreist kuni kopterisimulaatorini:

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi mehhatroonikaring sai toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” meetmest.

 

  • Harjumaa saates on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi väljaarendamine.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab saalikompleksi väljaarendamiseks toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevusest “Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” (ASTRA).

 

Mulgimaa tehnoloogia õppekeskus sai toetust Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” meetmest.

 

Eesti Lennuakadeemia kopeterisimulaator sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist 2007-2013 perioodil.

 

AS Värska Sanatooriumi ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi projekt “Värska leiukoha mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks projekt” valmib Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” toel.

 

  • Hiiumaa saates on Hiiu Vallavalitsuse mobiilse robootika labori projekt.

Projekt “Iidlane kimab teadusesse” valmib Euroopa Regionaalarengu fondi tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevuse “Teeme+” toel.

 

 

Kõik klipid on vaadatavad nii Facebook’is esitlusloendis kui ka Youtube’is esitlusloendis.

Populaarseimad postitused

Infot Eestis õppimise kohta leiab nüüd uhiuuelt veebilehelt

Kristina Piliste

Pikalt kestnud protsess Study in Estonia kodulehe uuendamiseks ning Eesti brändiga kooskõlla viimiseks on jõudnud lõpule ning nüüdsest on infot Eesti kõrghariduse ja siinsete õppimisvõimaluste kohta võimalik leida täiesti uue kujundusega veebilehelt www.studyinestonia.ee.

 

Uus veebileht valmis koostöös ettevõttega Trinidad Wiseman OÜ.

Uue kodulehe kasutamisel ilmneda võivatest vigadest teada andmiseks või info uuendamiseks võib ühendust võtta Archimedese Välisturunduse agentuuri peaspetsialistiga:
Kristina Piliste (kristina.piliste@archimedes.ee)

 

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Sõidukijuhtide tippkoolitajate rahvusvahelise koostööna valmis kõrgetasemeline õpik

Karol Sepik

Haapsalu Kolledži eestvedamisel läbi viidud Erasmus+ strateegilise koostöö projekti finaal oli konverents „Teooria ja praktika mootorsõidukijuhi koolituses“. Konverentsil tutvustati ka rahvusvaheliste partneritega koos kirjutatud õpikut.

Strateegilise koostöö partnerid leiti Soomest (Häme rakenduskõrgkool) ja Norrast (Nord ülikool).“Liiklusohutuse alal on Põhjamaad ühed eesrindlikumad kogu Euroopas. Palju on õppida nii Soomelt kui Norralt,” räägib Tiina Alasoo Haapsalu Kolledžist.

Konverentsi korraldajad olid meeldivalt üllatunud täissaalist ja suurest huvist liiklussektoris toimuva üle. Ingliskeelset õpikut hakatakse sõidukijuhtimise koolitamisel kasutama kõigis kolmes riigis ja tõenäoliselt ka mujal Euroopas.

Erasmus+ strateegilise koostöö võimalustega kõrghariduses saab lähemalt tutvuda meie vebinari vaadates. Taotlusvooru tähtaeg on 21. märtsil 2019. Lisainfot soovides kirjuta sabina.sagi@archimedes.ee.

Kindlasti tasub liituda ka meie hariduskoostöö uudiskirja saajatega.

Populaarseimad postitused

Eesti rekord: iga seitsmes Hiiumaa Ametikooli õpilane käib välismaal õppimas!

Karol Sepik

Kolmapäeval anti Hiiumaa Ametikoolile ja Tallinna Ehituskoolile pidulikult üle  Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Mõlemad koolid paistavad silma väga hea erasmuslaste protsendiga õpilaskonnast ja hiidlased omavad lausa Eesti rekordit!

Hiiumaa Ametikoolis oli möödunud õppeaastal erasmuslasi 14% ehk iga seitsmes õpilane käis välismaal õppimas. Mainitud protsent on parim nii kutse- kui ka kõrgkoolide hulgas!

Vasakult: Sihtasutus Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere, Hiiumaa Ametikooli arendusjuht Signe Leidt ja direktor Ivo Eesmaa.

“Aastal 2011 vaatasin, et vaid ühe eriala õppijad käivad meil välispraktikal. Erasmuse võimalustega tutvudes seadsin endale eesmärgiks, et meil võiks olla partnerkool või –asutus igal erialal või vähemalt õppekava rühmal. Tasapisi sammusin seatud eesmärgi suunal ja leidsin partnereid juurde,” meenutab ametikooli arendusjuht Signe Leidt.

Partnerite leidmine käis tema sõnul otsekontakte kasutades ja ka läbirääkimisi pidades vanade partneritega teistest programmidest.

“Kui hakati välismaal praktikal käima, siis esimeste eeskujul soovisid ka järgmised õpilased minna. Nii see soovijate hulk kasvab,” lisab Leidt.

Hiiumaa Ametikooli õpilased käivad peamiselt Norras, Hollandis, Rootsis ja Itaalias. Sihtriik kui selline pole arendusjuhi sõnul siiski kõige olulisem: “Otsisin partnereid selle alusel, et õpirändes käimine toetaks õpilaste õppekava.”

Ta lisab, et õpiränne muudab kutseharidust atraktiivsemaks. “Meie uus eesmärk on rohkem õppijaid vastu võtta. Teame juba partnerite pealt vaadates, kui suur töö see on! Kujundlikult väljendades – kui sa külalised kutsud, siis teed toa korda! Meil on juba päris konkreetsed plaanid, mismoodi enda võimalusi partneritele paremini välja pakkuda,” kirjeldab ta rahvusvahelistumise mõju koolile.

Mis on Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta?

Kutsehariduse õpirände harta omanikuna on koolil võimalus lihtsustatud korras esitada taotlusi kutsehariduse õpirändeks.

Hartade eesmärk on toetada saatvate organisatsioonide õpirände korraldamise suutlikkuse kasvu, jätkates samal ajal õpirände kvaliteedi tunnustamist ning arendamist.

Eesmärk hõlmab ka rahvusvaheliste lähenemisviiside arendamist õpirändes osalevas organisatsioonis, näiteks koostöövõrgustike loomist, võõrkeelte õppimise edendamist ja oma meetoditest ning mõtteviisist kaugemale vaatamist.

Lisaks juba mainitud kutsekoolidele, on omavad hartat Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool, Tartu Kunstikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.

Kutsehariduse õpirände harta kehtib kogu Erasmus+ programmi aja (aastani 2020).

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Politseinik Maarja Punak: Eesti on küberkiusamise ennetamisel esirinnas

Karol Sepik

Hiljuti Tallinnas toimunud Erasmus+ rahvusvahelisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digipädevuste teemalisel kontaktseminaril rääkis politseinik Maarja Punak küberkiusamisest ja –turvalisusest.

Punaku sõnul on vaid kolme aasta jooksul toimunud tohutu areng just laste sotsiaalsete oskuste vallas. Ta toob näitena välja Tartus toimuva sotsiaalsete oskuste olümpiaadi. “Etendasin seal kiusaja rolli ja jäin lõpuks nii-öelda sõnatuks,” kiidab ta laste oskust kiusamist ära tunda ja sellele õigesti reageerida.

Vaata videot:

Aastatega üha populaarsemaks osutunud kontaktseminar tõi seekord kokku ligi 70 spetsialisti kahekümnest riigist. Õpetajad, koolitajad ja haridusspetsialistid tulid Tallinnasse, et jagada kogemusi IKT kasutamises koolikeskkonnas ja hariduses laiemalt ning et leida koostööpartnereid, kellega alustada Erasmus+ strateegilist koostööd.

Populaarseimad postitused

Archimedese “Hariduse ala” on taaskasutusel Paide linnaruumis

Eero Loonurm

10.-11. augustil 2018 toimub Paides kuues Arvamusfestival, mis toob kokku Eesti inimeste ja ühiskonna jaoks tähendusrikkad teemad.
Archimedese eelmisel ehk 2017. aastal üles ehitatud “Hariduse ala” on leidnud sellel aastal elegantse taaskasutuse Paide keskväljaku linnaruumi kujundamisel. Ala on kasutuses kui Paide linna raamatukogu ning lisaks saab alal pidada male minimatše.

Hariduse ala Paide linnaruumis 2018. aastal. Foto: Eero Loonurm

Hariduse ala Paide linnaruumis 2018. aastal. Foto: Eero Loonurm

Lisaks on jõudnud “Hariduse ala” näidisena eeskujuks lava ehitajatele Arvamusfestivali kodulehe rubriigis “Aruteluala kujundus ja tehniline ehitus”.

Ala ehitamist toetasid eelmisel aastal kõige suuremalt peale Sihtasutuse Archimedes ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, programm Erasmus+ ning AS Natural.

Teate koostas:
Eero Loonurm
e-post: eero.loonurm@archimedes.ee

Lisainfo:

Archimedese ja “Hariduse ala” sisu 2017. aastal
2017. aasta festivali esimese päeva fotod
2017. aasta festivali teise päeva fotod
Arvamusfestivali kodulehekülg
Arvamusfestivali uudis “Hariduse ala” 2017 teemadest
“Hariduse ala” Facebooki leht värske infoga

Populaarseimad postitused

SALTO rahvusvaheline seminar tõi Tallinnasse noorte e-demokraatia eestvedajad kolmekümnest riigist

Sihtasutus Archimedes

18.–20. juunil kogunesid Tallinna Kultuurikatlas enam kui 70 eksperti kolmekümnest erinevast riigist, et arutleda, kuidas digitaalsete lahenduste abil noori senisest paremini otsuste tegemisse kaasata.

Käesoleva aasta jaanuarikuus Eestisse SA Archimedes Noorteagentuuri juurde loodud üle-Euroopaline SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskuse korraldamisel toimus rahvusvahelise noorte e-osaluse seminar„eXploring Youth eParticipation“, kus kohtusid e-demokraatia ning noorte e-osaluse platvormide eestvedajad ja arendajad, noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ning noorteliidrid. Seminari käigus juureldi noorte ühiskonnaelus ja otsustes osalemisega seonduvate väljakutsete üle, tutvustati erinevaid digilahendusi ja e-osalusplatvorme ning algatati uusi koostööprojekte platvormide arendajate, noorte ning otsuste tegijate vahel.

„Kuigi noored on sageli uuenduslike lahenduste algatamisel eestvedaja positsioonis, ei ole e-osaluse ning nutika noorsootöö lahendused enamikes Euroopa riikides saanud veel igapäevase noorsootöö osaks,“ tõdes SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator Martti Martinson. Tema sõnul on teadlikkus juba olemasolevatest platvormidest, keskkondadest ja nutirakendustest, mis loodud just noorte demokraatlikesse protsessidesse kaasamise eesmärgil pigem vähene.

E-osaluse projektid võivad olla nii sisult kui ulatuselt väga erinevad: “Näiteks kasutati OPIN platvormi Itaalias, Cremonas rohkem kui tuhande õpilase poolt selleks, et otsustada üliõpilasprojektide eelarvekasutuse üle. Maltal korraldati OPIN abil ideekorje ja debatt valimisea langetamise teemal ning käesoleval aastal langetaski Malta parlament valimisea 16. eluaastani,” sõnas Saksamaa Rahvusvahelise Noorsooteenistuse IJAB projektijuht Evaldas Rupkus.

Seminaril olid esindatud teiste hulgas e-osaluse platvormid CitizenOS, BiPart, Brabbl, OPIN, STEP, WEchange, ja YouthMetre ning selle raames valmib ka avalikult kättesaadav ingliskeelne versioon noorte e-osaluse projektide eduka algatamise ja läbiviimise e-kursusest ehk jbjMOOC!. Seminar oli Euroopa noorte e-osaluse maastikul ka üsna unikaalne, sest kunagi varem ei ole niivõrd rohkearvuliste platvormide arendajad noortevaldkonna praktikute, otsustajate ning noortega ühel sündmusel kohtunud.

Energilised tutvumisharjutused seminari esimesel päeval

SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskus on SA Archimedes Noorteagentuuri juures Eestis paiknev üks kuuest üle-Euroopalisest SALTO noortevaldkonna ressursi- ja kompetentsikeskusest, mille eesmärgiks on Euroopa riikide noorteagentuuride, Euroopa Komisjoni, noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide toetamine ja nõustamine noorte osaluse ja informatsiooni valdkonnas. Keskuse tegevust ning seminari toetati Euroopa Liidu Erasmus+ programmi eelarvest. Keskus korraldas seminari koostöös IJAB Saksamaa Rahvusvahlise Noorsooteenistusega ning Eesti, Läti ja Saksamaa Erasmus+ noorteagentuuridega.

SALTO PI koordinaator Martti Martinson osalejaid tervitamas

Üks seminaril esindatud üheksast e-osaluse platvormist

Seminarile olid kutsutud ka osalejad EL naabruspiirkonna riikidest

SANA juhataja Reet Kost tervitamas seminarile saabunud külalisi

Stefano Stortone Itaaliast arutelu juhtimas

Populaarseimad postitused