Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

UURING: Erasmus+ õpirände tunnustamine omab kvaliteedi näitajana võtmetähtsust

Karol Sepik

Erasmus+ Taani, Läti, Poola, Rootsi ja Eesti riiklike büroode koostöös läbi viidud uuring oli pühendatud õpirände tunnustamisele kõrghariduses. Uuringu tulemused kinnitavad, et tunnustamisega seotud probleemid on universaalsed ja vajavad jätkuvat tähelepanu.

Uuring “Analysis of Academic Recognition for Higher Education Students Studying Abroad with the Erasmus+Program” hõlmas õppelepinguid, nende sõlmimist ja muutmist, kõikvõimalikke tunnustamisega seotud probleeme, Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) kasutamist ning üliõpilaste rahulolu.

Lisaks võrreldi kolme aasta põhjal viie riigi hetkeolukordi ning kaardistati kõrgharidusmaastikust tulenevad erisused. Uuringus osalenud  riikide vahelised erisused ei ole väga suured, aga võrdlused annavad võimaluse olukorda paremini analüüsida ning õppida teiste positiivsetest kogemustest.

Õpirände kvaliteedi indikaatorina on tunnustamine võtmetähtususega. Euroopa Komisjoni ootus on saavutada aastaks 2020 Euroopa-sisese õpirände 100%line tunnustamine, kuid Erasmus+ 2015. ja 2016. aasta aruanded raporteerivad vastavalt 85% ja 83%. osas tunnustamist. Eesti õpirändurite tulemuste tunnustamise protsent jäi nendel aastatel vahemikku 69-79%.

Kokku analüüsiti 58 980 ankeeti ning osalenud riikidest oli kõige suurema osakaaluga Poola 55% – 32 113 ankeeti, järgnes Rootsi (18,1%), Taani(14,1%), Läti (10,2%) ning Eesti (3,2% – 1896 ankeeti).

Viie riigi võrdluses jäid Eesti ja Läti silma suurema Erasmus+ õpirändes osalenud üliõpilaste osakaalu poolest, vastavalt 2,2% ja 2,5% üliõpilaskonnast (Taani 1,5%,Poola 1%, Rootsi 0,9%, EU keskmine 1,6%) 2016. aasta andmetel. Uuringus osalenud riikides on üliõpilaste osalusaktiivsus kasvanud, välja arvatud Roostis.

Populaarseimad postitused

Kui palju on Eestis endise NSV Liidu riikide tudengeid?

Eero Loonurm

Lätis keelati seadusega venekeelse kõrghariduse andmine, mis on seni toonud sinna tuhandeid endiste NSV Liidu riikide tudengeid. Endistest NL riikidest meile saabuvate üliõpilaste arv aina suureneb. Mida nad siia õppima tulevad ja mis neist edasi saab, räägib ERR hommikusaates “Terevisioon” Archimedese välisturunduse peaspetsialist Kristina Piliste.

Study in Estonia statistika kohaselt õpib 2018. aasta lõpu seisuga enim endiste NSV Liidu riikide tudengeid Tartu Ülikoolis (546), Tallinna Tehnikaülikoolis (313), Tallinna Ülikoolis (113) ja Ettevõtluskõrgkoolis Mainor (82). Valdavalt õpivad endiste NL riikide tudengid ingliskeelsetel õppekavadel, venekeelsetel kavadel õpib ligi kümme ning eestikeelsetel õppekavadel kaheksa protsenti.

Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Allikas:
ERR “Terevisioon” – 18. september 2019

Lisainfo:

Kristina Piliste, välisturunduse agentuuri peaspetsialist
Sihtasutus Archimedes
kristina.piliste@archimedes.ee
Study in Estonia

Populaarseimad postitused

Nordplusi projektijuht: keskkonnaprobleemid ei luba meil oodata põlvkonnavahetust!

Karol Sepik

Oleme harjunud nägema õppegruppe lasteaedadest ja üldhariduskoolidest, kes koguvad teadmisi vee-elustikust ja prügi sorteerimises jms. Hiiumaa Ametikooli Nordplusi projekt tõi looduse hoidmise teemad ka täiskasvanuharidusse.

2018. aasta suvel alustasid hiidlased Nordplus programmi toel rahvusvahelist koostööprojekti “Täiskasvanuharidus UNESCO Biosfäärialadel – Eesti, Läti, Rootsi koostöövõrgustik”.

“Keskkonnaprobleemid on aga tänaseks niivõrd käega katsutavad, seadused meie endi jaoks nii kiiresti muutumas, et meil ei ole aega oodata põlvkonnavahetust. Eriti tajutav on see elades ja töötades Lääne-Eesti saarte biosfääri  programmialal. Ka täiskasvanuharidus peab võtma muutustele kaasa aitamisel selgema vastutuse,” kirjeldas projekti eestvedaja Jane Üksik Hiiumaa Ametikoolist.

“Leidsime, et kuigi meil on kutseõppes õppekavasid, mis annavad infot siinse looduskeskkonna väärtustest ja toetavad jätkusuutlikku majandamist (aiandus, turism jms), võiksime ellu kutsuda koolitusplatvormi millel oleks rahvusvaheline mõõde. Platvormi mille ühendavaks lüliks on meie Läänemere-äärne elukeskkond,” lisas ta.

Hiiumaal Suuremõisa lossi köögis toimunud praktilise kokanduse kursusel lähtuti eesmärgist, et kogu tooraine olgu kohalik!

Selleks, et ideid edasi arendada ja kontaktide võrgustikku laiendada andis suurepärase võimaluse Nordplus Adult kaardistusprojektide (mapping projects) programm.

Üksiku sõnul alustasid nad projekti usaldusväärsete partneritega – Hiiumaa Ametikool ja Kuressaare Ametikool Eestist, Litorina Rahvaülikool Rootsist ja MTÜ Põhja-Vidzeme Bisfääriala toetusühing. “Kõiki ühendab töötamine UNESCO biosfääri programmialadel. Igal partner oli kaasatud nii täiskasvanuhariduse vallas kui biosfääri programmiala töös. “

Valmiera jäätmejaama õppeklassis võis teiste hulgast leida ka Väätsa jäätmehakkija töö tulemuse lugupidavalt purki panduna.

Kolme partneri haridusasutuste külastused andsid väärtusliku kogemuse ja kontaktide pagasi. “Läti poolelt saime parima kõrghariduse ja biosfääri alade elukeskkonda puudutavate uurimistööde kogemuse. Rootslased andsid parima kogemuse täiskasvanuhariduse sotsiaalsetest väljakutsetest – kuidas integreerida erineva kultuuritaustaga inimesed nii, et ühe väärtusena saaks omaseks ka keskkonnahoid. Eesti partnerid said pakkuda oma tugevat kogemust kutseõppe vallas,” selgitas Üksik.

Rootsis, Litorina Rahvaülikoolis tutvustati projekti partneritele traditsioonilise paadiehituse kursust.

“Projekti lõpuseminar “Minu ja minu organisatsiooni roll jätkusuutlikus arengus” oli kujundlikult öeldes peeglisse vaatamise koht. Lõpuseminar oli planeeritava koolitusplatvormi piloot, mille baasilt edasist koostööd kavandada. Nii toome kogukondadele  lähemale nende elukeskkonda mõjutavad teadustööd ja elulised praktilised oskused,” loodab projektijuht.

Populaarseimad postitused

VIDEO: Erasmus+ digioskuste seminarid Eestis edendavad tugeva e-riigi mainet

Karol Sepik

Sihtasutus Archimedes korraldas juba neljandat aastat rahvusvahelist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning digipädevuste teemalist kontaktseminari. Eesti e-kogemused on andnud meile nii mõneski valdkonnas teerajaja rolli.

Õpetajad, koolitajad ja haridusspetsialistid kogunesid taaskord Tallinnasse, et jagada kogemusi IKT kasutamises koolikeskkonnas ja hariduses laiemalt ning leidmaks koostööpartnereid, kellega alustada Erasmus+ strateegilist koostööd.

„Oleme nelja aasta jooksul jäänud truuks digipädevuste teemale, sest Eesti on Euroopas ja ka maailmas tuntud kui e-riik,” rääkis Sihtasutuse Archimedes üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo juhataja Made Kirtsi.

Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere tõdes, et Eestis on digipädevused defineeritud ja sees ka meie elukestva õppe strateegias. Ta lisas, et Eestis omatakse näiteks ainulaadset esmakogemust Euroopa Komisjoni loodud digipädevuste standardi DigComp kasutamisel.

Vaata videot:

Vaata lisaks:

Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine

VIDEO: Politseinik Maarja Punak: Eesti on küberkiusamise ennetamisel esirinnas

Populaarseimad postitused

25 riigi noorsootöötajad tulid Eestisse valeinfoga võitlema

Mathis Bogens

28. augustil algas Tallinnas Erinevate Tubade Klubis SALTO Osaluse ja Info Keskuse korraldatav rahvusvaheline meedia- ja infokirjaoskuse projektilabor. Sündmuse eesmärk on algatada uusi noortele suunatud projekte näiteks küberkiusamise, internetiturvalisuse, propaganda, valeuudiste ja kriitilise mõtlemise teemadel.

Kolm päeva kestva projektilabori vältel esitletakse erinevate riikide edukaid projektinäiteid, töötatakse projektiideedega ning tehakse koostööd meediaekspertidega erinevatest riikidest. Kohapeal on ka Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse mentorid, kes toetavad osalejaid projektide vormistamisel, et neist hiljem edukad projektitaotlused vormida. Osalejaid on nii Euroopast kui ka kaugemalt, näiteks Egiptusest, Indiast, Leedust, Austriast, Türgist, Bulgaariast, Moldovast, Azerbaidšanist, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Lätist ja mujalt.

“Meedia- ja infokirjaoskus tähendab võimekust infot leida, hinnata ja kasutada. Lisaks sellele ka oskust ise sisu luua, kasutades erinevaid kanaleid ja vorme alates videost ja fotost lõpetades otsesuhtlusega,” rääkis SALTO Osaluse ja Info Keskuse koordinaator Meelika Hirmo.

“Mille põhjal me oma otsuseid teeme? Kas poliitreklaami või klikimagneti põhjal? Või usume seda kui meile lubatakse lihtsalt ja palju raha? Kas me usume vandenõuteooriaid? Kas me kontrollime allikaid? Kas teame, kuidas internetis ise targalt käituda või toetada noori, keda on internetis näiteks kiusatud või kes on sattunud seksuaalse väljapressimise ohvriks? Oskame me nendega õigesti raskeid teemasid käsitleda,” küsis Hirmo.

Üks projekti koostööpartneritest on rahvusvahelise uudisteagentuuri Deutsche Welle akadeemia, mille eesmärk on toetada vaba ja professionaalse meedia arengut, sõnavabadust ning kvaliteetset meediaharidust. Eksperdina on kaasatud ka Eesti Politsei esindaja, Balti ajakirjanikke ühendav organisatsioon, meediaeksperdid Tartu ja Tampere ülikoolidest jne.

Baltikumis käsitletakse meedia- ja kirjaoskust liiga ühekülgselt

Deutsche Welle akadeemia esindaja Evaldas Rupkus tõdes, et Baltikumis tegeletakse enamasti välisriigi propagandaga, kuid see on vaid väike osa meedia- ja infokirjaoskusest. “Kui me jätame teised vajalikud oskused ja teemad käsitlemata, tekib nõiaring, kus üldine vähene teadlikkus ei too soovitud tulemust. Võime küll teha projekte ja paljastada propagandat, aga kui inimesed ei tea, kuidas meedia töötab, on nad valeinfo suhtes ikkagi vastuvõtlikud.”

“On näha,  et meie piirkonnas on vähe süsteemset lähenemist ja koostööd. Töötatakse liiga palju  eraldi, kuid sarnaste teemadega. Täna alanud sündmusega püüame seda muuta. Teemad, mida peaksime rohkem käsitlema on näiteks radikaliseerumine ja ekstremism, aga teemadering on väga lai.” lisas Rupkus.

SALTO Osaluse ja Info Keskus on üks seitsmest üleeuroopalisest noortevaldkonna kompetentsikeskusest, mis toetab Euroopa Komisjoni, Erasmus+ riiklikke noorteagentuure ja teisi noorte osaluse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. SALTO Osaluse ja Info Keskuse põhieesmärk on noorte osaluse kvaliteedi tõstmine. Meedia- ja infokirjaoskus on alates 2018. aastast Sihtasutus Archimedes Noorteagentuuri all tööd alustanud keskuse üks fookusteemasid.

Populaarseimad postitused

Eestist on loodud rahvusvaheliselt atraktiivse haridusega riik

Mathis Bogens

Täna kuulub Study in Estonia meeskonda viis inimest. Pildil vasakult Helena Alekand, Kristina Piliste, Eero Loonurm ja Triinu Lillepalu. Fotolt on puudu Anastasiia Starchenko.

Archimedese rahvusvahelise agentuuri ja Study in Estonia juht Eero Loonurm räägib sellest, kuidas tekkis Eestisse rahvusvaheline haridusturundus, mis on sellest saanud ja milline saab olema tulevik.

Kuidas loodi Study in Estonia?
Meie tegevused algasid umbes 12-13 aastat tagasi, kui Haridus- ja Teadusministeerium otsustas, et Eesti vajab kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiat. Selle tulemusena kutsuti kokku asjaga seotud valdkondade esindajad, kellele anti ülesanne see luua.

On tõsi, et strateegiad on tihti raskesti hoomatavad ja nendes taga nähakse selle palju bürokraatiat, kuid meie jaoks oli tegemist olulise sammuga – see andis meile võimaluse koostada pikaajaline plaan ja õigustada oma tegevusi strateegiast lähtuvalt.

Süsteemselt alustas Study in Estonia tegevusi 2008. aastal. Alustasime sisuliselt nullist. Meie esimene ülesanne oli panna kokku kogu turunduslik baasmaterjal – riiklikust hariduse brändist kuni sidusrühmade juhtimiseni.

Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis kokku 900 rahvusvahelist üliõpilast. Meie eesmärk oli seda numbrit tõsta ja tänavusel 2018-2019 õppeaastal oli neid kokku üle 5 000. Tagantjärgi võib vist nentida, et tegime õigeid valikuid.

Kuidas te seda tegite?
Väga oluline roll on pühendunud meeskonnal ja seda nii riiklikul tasandil kui ka koostöös ülikoolidega. Kui Study in Estonia alustas, oli meie meeskonnas vaid kaks inimest. See tähendab, et ilma meie-tundeta ja koostööta olnuks eesmärkide saavutamine keeruline ning me nägime, et tuues kõik asjasse puutuvad tegijad kokku, on saavutatud sünergiaga võimalik jõuda heade tulemusteni.

Just koostöös ülikoolidega valisime välja need aspektid, mis võiksid olla parimad ja tõenäolisemad põhjused välisüliõpilaste Eestisse meelitamiseks. Vaadates veelkord tagasi viimase kümne aasta tegevusele, võin öelda, et kõrghariduse turundus Eestis on olnud väga tegus ja inimesed selle ümber on andnud praegustele tulemustele suure panuse.

Me alustasime klassikaliste turunduslike alustaladega – turuanalüüs, sihtgruppide huvide välja selgitamine, enda positsioneerimine, oma tugevuste ja nõrkuste välja selgitamine ja tegevusplaani koostamine. Näiteks pidime tegelema teemaga, et Eestil on maailmas väga vähe saatkondi ja muid riiklike esindusi ning seega pidime arvestama, et potentsiaalse tudengiga kontakti loomisest kuni Eestisse jõudmiseni võib neil kuluda väga palju aega.

Pidime välja valima ka peamised sihtriigid. Sealjuures pidime arvestama nii meie konsulaaralast võimekust, üliõpilasmobiilsust ning potentsiaalsete sihtriikide haridusmaastikku. Selle tõttu valisimegi esimesteks sihtriikideks Soome, Venemaa, Türgi, Hiina, Läti ja Ukraina.

Näiteks Türgis otsisid noored aktiivselt rahvusvaheliste õpingute võimalusi, sest nende enda kõrgharidussüsteemis ületas nõudlus pakkumise (keskkoolilõpetajaid oli rohkem kui kohti ülikoolides). Kuigi nende esimene valik oli Ühendkuningriik, Saksamaa või Ameerika Ühendriigid, tekkis meil küsimus: miks ei võiks me neid kutsuda õppima Eestisse?

Osalesime paljudel värbamise ja B2B messidel, ehitasime üles usaldusväärsed sotsiaal- ja digitaalmeedia kanalid ning alustasime laiapõhjalist koostööd saatkondade ja üliõpilasorganisatsioonidega. Selle kõige kõrvalt tegelesime Eestisisese koostöövõrgustiku arendamisega ja korraldasime ülikoolidele mitmesuguseid seminare ja töötube. Meie eesmärk oli tuua kokku kõik välisüliõpilastest huvitatud pooled ning panna nad tööle ühtse meeskonnana.

Kas teie rahvusvahelisel turundusel on midagi, millest suurte riikide haridusturundus võiks kasu saada või õppida?
Pole vahet, kas oled suurest või väikesest riigist. Igal juhul on mõlemal teineteiselt midagi õppida. Meie näiteks oleme teistelt väga palju õppinud. Erinevad Euroopa agentuurid teevad laiapõhjalist koostööd ka „Study in Europe“ raames, mille kohtumised on osalejate jaoks alati väga inspireerivad.

Kuid, kui tulla tagasi Eesti juurde, siis pean ütlema, et tänu meie heale koostööle kõrgkoolidega, saame saavutada väga palju ja väga kiiresti. Loomulikult ei olnud alustada lihtne, sest esimestel rahvusvahelistel messidel tuli tegelda kõigepealt alustada riigi tutvustamist. Rääkisime, mis on Eesti, kus see asub ning millega seal tegeletakse.

Näiteks pidime ütlema, et „näe, see siin on Eesti: e-hääletmine, puhas loodus, edukad idufirmad, üks vabamaid ajakirjandusi maailmas ja üks arenenumaid avalikke sektoreid IT- ja tehnoloogiamaailmas.“

Tihti pidime ka alustama päris nullist ehk tutvustama seda, et Eesti ikka on demokraatlik riik. Ma ei kujutaks ette, et mõni suurriik seda tegema peaks. Suurriigid saavad tihti toetuda juba olemasolevatele brändidele, ettevõtetele ja rahvusvahelisele tuntusele.

Selliste näidete valguses on meil suurriikidele palju õpetada. Ja me saime seda kõike saavutada vaid heale koostööle kõrgkoolidega.


Millised on Study in Estonia tulevikuplaanid?
Meil on palju plaane. Meie plaanid sünnivad kohtumistel kõrgkoolide turundajatega ja ma pean tunnistama, et ma ei jõua ära oodata, millal toimub järgmine. Nendel kohtumistel paneme me paika oma pikaajalised plaanid. Hetkel on õhus palju põnevaid teemasid, näiteks töö leidmine pärast lõpetamist, vilistlastega seotud tegevused ja ka näiteks eesti keele õpe kraadiõppuritele. Muutumas on see maastik, mida me ootame Eestis kõrgkooli lõpetanud välisriigi kraadiõppuritelt.

Kas Eestisse saavad tööle jääda ka need õppurid, kes tulevad väljast poolt Euroopa Liitu?
Jah, muidugi! Kui nad lõpetavad mõne meie kõrgkooli, antakse neile võimalus viibida Eestis kuni üheksa kuud, et leida endale töö ja tegevus. Tegemist on värske seadusega, mis jõustus vaid mõni aeg tagasi. Koostöös kõrgkoolide ja teiste sihtasutustega nägime aastaid vaeva selle nimel, et luua siin õppinud rahvusvahelistele üliõpilastele paremad tingimused Eestisse jäämiseks. Ma arvan, et praegu on neile loodud siiajäämiseks väga head tingimused.

Aga õppimise ajal?
Rahvusvahelised üliõpilased ei vaja lisaluba Eestis töötamiseks. Kui nad õpivad täiskoormusega mõnes meie kõrgkoolis, võivad nad siin töötada sellises mahus, nagu nende võimalused ja õpingud lubavad.

Meie jaoks on normaalne, et kui eesti üliõpilased saavad õpingute kõrvalt tööd teha, siis miks ei peaks seda saama ka rahvusvahelised üliõpilased?

Üldiselt pean ma välisüliõpilasi kiitma. Sihtasutus Archimedese poolt tehtud uuringust selgus, et ülikooliõpingute katkestamise protsent on rahvusvahelistel üliõpilastel madalam kui Eesti üliõpilastel. See tähendab, et kui nad siia õppima tulevad, siis on nad oma õpingutele väga pühendunud. Tundub, et pikk reis Hiinast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest või teistest riikidest muudab neid kohusetundlikumaks ja seab õpingud suurimaks prioriteediks. Teisalt on see ka arusaadav, sest mida paremini läheb õpingutel, seda lihtsam on hiljem tööd leida.

Eestis elamine pole võrreldes Lääne-Euroopaga nii kallis ja nii on ka meie õppemaksudega – need on taskukohased. See annab üliõpilastele võimaluse rohkem tegeleda õpingutega ja vähem nii-öelda „ellujäämisega“. Mida vähem nad peavad muretsema raha pärast, seda rohkem nad saavad tegeleda kõige olulisema – õppimisega.

Millised on peamised erialad, mida Eestisse õppima tullakse?
Eesti meelitab siia erinevate huvidega üliõpilasi. Ühed tahavad näha meie post-sovieetliku transformatsiooni ja taasiseseisvunud Eestit. Selliste huvidega noored tahavad tihti õppida politoloogiat, rahvusvahelisi suhteid, haldusjuhtimist või haridusvaldkonda.

Teiste jaoks jällegi on oluline siin õppida midagi uut ja viia see tagasi oma koduriiki. Eesti on kuulus oma e-riigi lahenduste poolest ja iga siin õppinu üliõpilane on nautinud meie paberivaba elu või kuulnud sellest, kuidas eestlased saavad valimistel hääletada kasutades ID-kaarti. Teatakse ka meie kõrgeid PISA testi tulemusi, e-residentsust ja hästi toimivat avalikku haldamist.

Kolmandate jaoks on olulised Eesti saavutused infotehnoloogia valdkonnas. Eestist on alguse saanud mitmed rahvusvahelise haardega idufirmad, nagu Transferwise, Pipedrive, Playtech, Bolt (endine Taxify) või Veriff. Lisaks teatakse mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid, mis on siin alguse saanud või siin tegutsevad, nagu Skype, ABB, Ericsson või Swedbank.

Neljandate jaoks mängib rolli jällegi mõne spetsiifilise asja omandamine. Tihti on selleks loomevaldkonnad nagu muusika, filmiõpingud, kunstiõpingud, animatsioon või maastikuarhitektuur. Oleme ka kuulsad semiootikaõpingute poolest. Igal ülikoolil on mõni oma õppekava või valdkond, mille poolest nad tuntud on. Kõik õppekavad, mida me Study in Estoniaga turundame, on rahvusvahelised.

Ja taaskord, kui räägime turundusest, siis põhineb kõik positsioneerimisel. Me teame, et igas maailmas riigis on suurepäraseid ülikoole, seega anname me parima, et Eesti paistaks silma kui üks tõeliselt hea valik õpinguteks.

 

Tõlgitud inglise keelest

Originaalartikkel: Civinini, C. „How do you create a study destination from scratch? Head of international marketing at Study in Estonia Eero Loonurm tells The PIE how the organisation put the country on the international education map“, The Pie News 2019

Viide: www.thepienews.com/pie-chat/eero-loonurm-head-international-marketing-study-in-estonia/

Populaarseimad postitused

Eero Loonurm: Välistudengite arv on 10 aastaga viiekordistunud

Mathis Bogens

29. märtsil 2019 toimus KUMU kunstimuuseumis Tallinnas Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”. Konverentsi korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkt.

Ettekande välistudengite statistikast “International Students in Estonia 2018/2019. Facts and Figures” tegi konverentsil Archimedese välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm, kelle sõnul on suure kasvu taga kõigi suur töö.

“Ettekandes keskendusin suurimatele muutustele ja trendidele, mis on Eestis õppivate kraadiõppe välistudengite valdkonnas toimunud,” kommenteeris Loonurm. “Viimase 10 aasta jooksul on Eestis õppivate tervet kraadi tegevate välistudengite arv viiekordistunud. Selle taga on meie kõrgkoolide nii  turundus- kui vastuvõtuosakondade suurepärane töö kui ka meie ühise algatuse “Study in Estonia” tegevused.”

Ettekannet saab näha Põhjamaade Minsitrite Nõukogu Youtube kanalilt:

Lisaks vedas Loonurm paneelarutelu “Põnevaimad välistudengite riigis hoidmise võtted Euroopast”, kus osalesid talentide meelitamise ja sisserände juht Mari Taverne (Tampere linnavalitsus, Soome), Science City Hannover juht Theda Minthe (Hannoveri linnavalitsus, Saksamaa) ning Ericsson Eesti AS personalijuht Katri Kuuse.

Arvult juba seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents Tallinnas keskendus rändepoliitika väljakutsetele ja eelkõige hariduse rollile sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule.

Populaarseimad postitused

Maailma parima mulla otsingul

Mathis Bogens

Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja idufirma OÜ Click & Grow koostöö maailma parima, loodushoidliku mulla otsingul tõi projekti lõpuks kaasa rohkem küsimusi kui vastuseid.

Nutikaid ja uuenduslikke taimekasvatuspotte ning ürdiaedu arendav Click & Grow seisis kolm aastat tagasi keeruka ülesande ees. Firma soovis arendada edasi oma pottides kasutatavat tasakaalustatud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil. Eesmärk oli asendada senine polümeermaterjal samalaadsete omadustega, ent biolaguneva, loodusliku ja odavama komposiitmaterjaliga.

«Kui tahad oma toodet maailmas müüa, siis peab sel alati olema kõik parim: nii lamp, muld, kastmissüsteem, kooste kui ka kasutusjuhend,» tõi Click & Grow’ arendusjuht Priit Pedastsaar esile projekti käimalükkamise põhjused.

Ka varem TÜ-ga näiteks nii leedlampide spektrite kui ka taimede hingamise mõõtmise asjus koostööd teinud firma võttis ühendust ülikooli materjaliteadlastega ja koos asuti nuputama viise, kuidas luua taimekasvuks parim substraat.

Mõne aja pärast leitigi koostööks sobiv vorm ja rahastus. Selleks sai SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri pakutav nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute meede Nutikas, mis toob kokku Eesti ettevõtted ja teadusasutused. Seejärel võis 176 400 euro suurune tootearendusprojekt alata.

Teadlaste kaasamise väärtus

Pedastsaare sõnul on firma viimase üheksa aasta jooksul rääkinud kõigi Eesti suuremate ülikoolidega, aga seni on see alati olnud võrdlemisi keeruline, projektipõhine ja lühike tegevus.

«Lähed koputad uksele, näed hinnakirja ja tellid. Aga kui targad teadlased mõtlevad sinu tegevuse peale, siis on see väga suur väärtus ja erineb tuntavalt sellest, kui lased teha hinnakirja alusel laboris mõne analüüsi,» kirjeldas Pedastsaar.

Seega andis eelmainitud meede võimaluse teha koostööd paremini, pakkudes ühtlasi rohkem vabadust ja püsivust. Mõni probleem on tootearenduses niivõrd kompleksne, et vajab paar aastat tegelemist, ja just seda Nutikas võimaldaski.

Nii kirjutati algsesse arendusplaani eesmärk töötada välja looduslik ja biolagunev liimaine, mis aitaks hoida kasvusubstraadi komponente koos.

Projektis osalenud TÜ materjaliteaduse teadur Martin Järvekülgrääkis, et koostööpartneritel oli väga selge soov saada tootmisse maailma parim muld, mis kasvataks taimi kõige tõhusamalt. Sooviti, et substraat oleks võimalikult loodushoidlik ning et ka selle tootmine oleks lihtne ja keskkonnasäästlik.

Seejuures tulisamuti arvestada materjali poorsuse ning liimaine hüdrofiilsusega, et turba ja kookose massist substraat saaks piisavalt märguda. Tuli leida võimalikud liimained ning teha neist sobivad ja õige kujuga tükid. Seejärel sai hakata nende sees katsetama taimede kasvamist.

«Katsetasime neid algul ühe taimeliigiga ja selle õnnestudes juba teistega. Seejärel tegime hinnaarvestuse ja hindasime skaleeritavust, et saada valmis potentsiaalselt tööstuslik retsept,» ütles Järvekülg.

Taimed hindasid progressi

Projekti muutis keeruliseks asjaolu, et selle tuum oli elus komponent ehk kasvav taim. Click & Grow’ taimefüsioloog Ann Inger Kari sõnul moodustas suure osa ettevõtmisest taimkatsete tegemine: taimed pidid otsustama, kas neile meeldib arendatav materjal või mitte.

«Hindasime seda näiteks idanemiskiiruse järgi. Jälgisime taimekasvu visuaalselt ja katse lõpus kaalusime taimed, et hinnata nende kasvatatud biomassi hulka,» ütles ta.

Peale selle kasutati projekti käigus mitmesuguseid muudetavaid parameetreid, katsetades nii vee- kui ka katalüsaatorihulgaga.

«Kui esialgses arendusplaanis võis strateegiaid olla umbes kümmekond, siis lõpuks oli läbiproovitud variante paar korda rohkem,» märkis Järvekülg. Seda, et projekti lõpuks kerkis küsimusi tunduvalt rohkem kui vastuseid, möönis ka Pedastsaar, kelle sõnul on seetõttu plaanis projekti jätkata.

Väljatöötatud kasvusubstraadi põhimõte on sarnane sellega, mis oli tootel ka varem: looduslikke kiude hoiab koos liim, et aine ei pudiseks laiali, ent samal ajal imab substraat korralikult vett ning hoiab sobivat niiskust ja õhku, et taim saaks kasvada. Ka on kasvupinnases väetised ja lisaained.

«Mulda on vaja lubjata, et sel oleks õige happesus. Samuti on selles toiteelemendid ja katsetame ka mükoriisadega,» rääkis Pedastsaar.

Uue kasvusubstraadi loomisel võeti üheks sihiks selle biolagunevus, kuna Click & Grow proovib iga etapiga minna üha loodushoidlikumaks. Kari sõnul on see ühest küljest mõistlik ja teisalt moekas. Ka Pedastsaare meelest on vastutustunne planeedi ees oluline, sest taimesõpradena on nad ettevõttes ka loodusesõbrad.

Aga miks sisaldavad firma tooted ja pakendid siiski plasti? Põhjus on äritegemise mastaabis.

«Kui oled väike Eesti ettevõte, ei ole esialgu teisi variante. Muidugi tahaks teha kohe kõik õigesti, aga alguses ei saa, sest see ei vea rahaliselt välja. Omaette küsimus on see, miks ei võta suurettevõtted oma pakenditest plasti välja,» julgustas Pedastsaar teisigi vaatama keskkonnaküsimustega peeglisse.

Koostöö lõi uue kompetentsuse

Kuidas aga hindavad projektis osalenud partnerid koostööd meetme Nutikas käigus, millest on nüüdseks rahastatud üle 40 projekti? Järvekülje hinnangul on praegu teadlastel mure, et ühiskonna reaalsete vajadustega kohandumine on tegelikult väga ebamugav.

«Ei saa tiksuda ja teha rahulikult seda teadust, mida olen siiani teinud, vaid tulebki vaadata, mis on need tegelikud arendusküsimused,» muigas ta. Siiski näeb materjaliteadlane, et teadusesse tuleb juurde üha rohkem noori, kes on huvitatud ühiskonna probleemide lahendamisest.

Omamoodi katsumuseks peab Järvekülg sedagi, et TÜ materjaliteadlaste töörühm võttis täiesti väljastpoolt küsimuse, millele vastamiseks puudus neil enne sisuliselt igasugune kompetentsus. «Küll aga oli meie tiimil tänu varasemale teaduse tegemise taustsüsteemile selge tahtmine teha ära midagi tegelikku ja kasulikku.»

Samuti on teaduri meelest kriitilise tähtsusega see, et meede võimaldas rahastada suunda kolme aasta jooksul pidevalt ja nõnda sai ettevõttele vajaliku pädevuse arendada vähemalt mingi tasemeni välja.

«Meil teadlastena oli võimalik teha lähteülesanne endale selgeks, kohaneda olukorraga ja saada aru, kuidas seesuguseid ülesandeid lahendada. Muidu on ettevõtted paratamatult alati selles lõksus, et Eestis on teadlased olemas, aga tõenäosus, et nad oskavad firma spetsiifilisele küsimusele kohe vastata, on tegelikult väga väike,» ütles Järvekülg.

Materjaliteadlane lisas, et projekt andis teadlastele võimaluse minna täpselt selle poole, kuhu nad olid ka tegelikult huvitatud liikuma.

«Ettevõtjana on see väga tore, et saad alustava firmana palgata endale kolm materjaliteadlast, mis muidu oleks mõeldamatu,» kiitis Pedastsaar.

Tema sõnul pöörduks Click & Grow ikkagi samade inimeste poole juhul, kui ettevõttel oleks vaja saada näiteks materjalist niiskust kätte, sest teadlastel on ligipääs ülikooli taristule ja tutvustele. Nõnda saab ka Eesti teadustulemusi palju lihtsamini kätte ja kasutada. Lisaks aitas projekt kaasa sellele, et firma tutvusringkonnas on nüüd palju rohkem teadlasi.

«Meie ettevõttes on turundajad, klienditoespetsialistid, müügimehed ja aednikud, aga selline luksus nagu oma teadlane, on väikese ettevõtte jaoks üpris haruldane,» lausus Pedastsaar.

Sven Paulus
vabakutseline ajakirjanik

Lugu ilmus esimest korda Tartu Ülikooli ajakirjas UT – https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3217

Populaarseimad postitused

TalTech viis Eesti Energia kaevanduste kohale mõõtedroonid

Mattias Jõesaar

Eesti Energia ammutab Eesti ülikoolidelt teadmisi, et muuta kaevandamistööd tõhusamaks ja ohutumaks ning energiatootmine keskkonnasõbralikumaks. Ühistest rakendusuuringutest on välja kasvanud uued põlevkivi rikastamise meetodid ning kaevanduste mõõtmise lahenduses drooni ja käsiskänneri abil.  

Kaevandamine on konservatiivne valdkond, kuid Eesti Energia on võtnud endale sihiks avastada lahendusi, kuidas tegevust muuta uudsemaks ja tõhusamaks. Selleks on loodud ideepank Enefit Idea Hub, kus nii Eesti Energia töötajatel kui ka ülikoolide teadlastel on võimalus tuua välja täiesti uute ideedega, mis aitavad ettevõtte eesmärke täita. 

Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul ideede arvu üle kurta ei saa. „Kokku on meil tuhatkond ideed läbi käinud, millest 50 on reaalse projektina tööle hakanud. Kui tuhandet poleks läbi töötanud, poleks 50 projekti ka leidnud. Selles osas on suur töö ära tehtud,“ ütles Aleksandrov. 

Ideid on seinast seina – näiteks kuidas säästa keskkonda ja kasutada vanu rehve põlevkiviõli tootmiseks või kuidas muuta kaevurite eluohtlik töö ohutumaks, kasutades iseliikuri baasil loodud lahendust kaevanduse lae toestamiseks. 

Allmaakaevanduse laetoestuse robotiseeritud lahendus / Foto: Eesti Energia

 

Kolme Enefit Idea Hubist tulnud ideed aitas rahastada Sihtasutus  Archimedes Euroopa Regionaalarengu Fondi Nutika spetsialiseerumise meetmest. 

Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituudi mäenduse osakonnas tehtud rakendusuuringuga leiti võimalusi, kuidas tõhustada markšeiderite ehk mäetööstuse mõõtmise ja mõõdistamise spetsialistide tehtavat tööd kaugseiremeetoditega. 

Rakendusuuringu projektijuhi Raul Rootsi sõnul oli markšeideritööde efektiivistamise uuringu üheks eesmärgiks välja töötada põlevkivikaevanduste uuenenud tehnoloogiatesse sobivaim, töökindlaim ja efektiivseim markšeideritööde mõõdistamismetoodika.   

Rakendusuuringu üheks väljundiks oli ka põlevkivilao mahtude mõõtmise lihtsustamine. Praegu tuleb lao mõõtmiseks kasutada vähemalt kolme töötajat. „Markšeider peab seda tööd tegema vähemalt korra kuus ja tal kulub selleks koos kahe abilisega peaaegu terve päev. Drooniga suutsime töö ära teha 20 minutiga,“ rääkis Raul Roots.

Kaevanduse mõõdistamine drooniga / Foto: Eesti Energia

TalTechi poolt välja pakutud kerge mobiilse käsiskänneriga saab markšeider jalutada läbi mõõdistatud ja kaevandatud ala ning saab kätte nii mahud kui ka kaevandatud ala tervikute suurused, mis on tähtsad maapinna ülalhoidmiseks.  

„TalTechi pakutud seadmed on kiiremad ja täpsemad, sest arvestavad kõiki kumerusi. Mõõtmistulemused joonistuvad hiljem arvutis 3D mudelina välja,“ selgitas Roots skänneri põhimõtet. 

Kaevanduse mõõdistamine käsiskänneriga / Foto: Eesti Energia

TalTechiga alustati koostööd 2018. aasta septembris ning nüüdseks on projekt jõudnud lõpule. „Me ei teeks seda uuringut niisama, vaid võtame saadud lahendused kasutusele, kui ettepanekud seadusandluse täiendamiseks on jõustunud,“ sõnas projektijuht Raul Roots. „See on edukas projekt, mille tulemusel muutub töö hõlpsamaks ja kiiremaks“. 

Tallinna Tehnikaülikooliga on seotud ka teine SA Archimedese rahastatud rakendusuuring. Sellega loodi uus laavakombaini järel mäemassi rikastamise meetod, mis suurendab põlevkivi kütteväärtust. 

Kõige uuem Nutika toetusmeetmest toetatud Eesti Energia koostööprojekt viiakse läbi koos Tartu Ülikooliga, kes aitab uurida põlevkivi väävlisisalduse ja põlevkivi omaduste omavahelisi seoseid. See projekt lõpeb 2020. aasta veebruaris. 

Sihtasutus Archimedese rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ehk NUTIKAS aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadus-arendusasutustelt (TA) ettevõttele vajalikke rakendusuuringuid ja/või tootearendusprojekte. Meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. 

Populaarseimad postitused

INTERVJUU: Tallinna Teeninduskool võõrustas kutsehariduse eksperte 14 riigist

Karol Sepik

Tallinnas pidasid eile ja üleeile kõrgetasemelist koosolekut 40 ECVET võrgustiku liiget 14 riigist. Räägime külalisi võõrustanud Tallinna Teeninduskooli direktori Meeli Kaldmaga ECVETist ja hariduse rahvusvahelistumisest.

Sündmusel võttis teiste hulgas sõna  Koen Bois d’Enghien (DG EMPL) Euroopa Komisjoni poolt. Osalejaid tervitas ja andis lühiülevaate Eesti kutsehariduse väljakutsetest Haridus-ja Teadusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Teet Tiko. Graziella Grech (National Commission for Further and Higher Education) Maltalt tutvustas sealset kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi kasutuskogemust. Kutsehariduse arvestuspunkti õigusraamistikust Eestis ja selle rakendamisest süsteemi tasandil andis ülevaate Rita Siilivask Haridus-ja Teadusministeeriumist ja ning ECVETi põhimõtete järgimisest õppekavaloomes kõneles Aulika Riisenberg sihtasutusest Innove.

Meeli Kaldma andis omalt poolt ülevaate ECVETi ja VÕTA põhimõtete rakendamisest Tallinna Teeninduskooli  õppekavade kavandamisel ja õpirändel.

Mida on kutsehariduse rahvusvahelistumine Tallinna Teeninduskoolile viimasel ajal andnud?

Numbriliselt võime öelda, et igal aastal käib üle 20 õpetaja ja üle 70 õpilase õpirändes. Meil on väga hea ülevaade vähemalt nende maade õppesüsteemidest, kus me oleme kohal käinud. Näeme, et oleme võrdsel tasemel ja meie õppekavade sisu vastab samadele tasemetele nagu teistes koolides.

Iga meie õpirändes käinud töötaja või õpetaja saab enesekindlust juurde, et ta oskab ja teab õigeid asju ja sedagi, kuhu pürgida. Võin lisaks väita, et projektides osalenud õpetajad on tugevasti iseseisvunud. Viimasel aastal on tendents sinnapoole, et need, kes ei ole veel õpirändes käinud, tahavad juba kõik minna.

Rõõmustav on tõdeda, et õpiränne on valdavaks või normiks saanud – õpetaja käib, tuleb tagasi, vahetab kogemusi, viib sisse oma uut metoodikat, saab juurde enesekindlust. Enesekindlus töös on kõige olulisem. Üleriigilises rahuloluküsitluses hindasid meie õpetajad oma tegutsemisvabadust väga kõrgelt ja palju kõrgemalt kui teiste kutsekoolide õpetajad. See on kõnekas fakt.

Kas võib väita, et tänu kooli rahvusvahelisele kogemusele on ka Eesti teenindus- ja toidukultuur kiiremini arenema hakanud?

Jah, see on andnud meile julguse teha rohkem koostöö kokkuleppeid. Näiteks, meil käisid siin Prantsusmaa peakokkade ühenduse liikmed. See annab eriala uhkusele palju juurde. Õpilased näevad, et see eriala ka loeb, on tähtis!

Teenindus on ju üldiselt selline massiline ametikutsete kogum, kuhu on vaja tohutult inimesi ja seda mõnes kohas veel nii palju ei hinnata. Meie üritame näidata et see on töö, mis väärib austust ja harime seeläbi ka klienti.

Millist mõju on avaldanud ECVETi ja VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) meetodite rakendamine?

Oleme osalenud kolmes projektis, kus oleme võrrelnud samalaadseid õppekavu. Nägime, et kui meie saadame teisel õppeaastal näiteks oma kokaõpilase teise riiki praktikale, siis need õpiväljundid, mida ta peab saavutama, on samalaadsed nii Soomes, Saksamaal või Küprosel. See ongi väga oluline, et õpilane ei pea muretsema sellepärast, et ta jääb kuidagi õppekavast maha ja saab pigem rohkem.

See, mida sa ikka omal käel läbi koged (silmaringi pool ja tutvumine rahvusköökidega) ja teed, annab palju suurema teadmise kui näiteks video vaatamine või mõne üksiku eksootilise toidu valmistamine. Ka õpilane saab siinkohal palju enesekindlust juurde.

Teame nüüd sedagi, et meie õppekavad on tasemel. Meil ei ole midagi häbeneda, pigem oleme oma tugevate õppekavade üle uhked. Töötame väljundipõhiselt ehk vaatame seda, kuidas õpilane õpib. See on kõige olulisem.

Võime ECVETi kirjeldada erinevates riikides kuidas tahes, aga pigem räägiksin õpiväljundist. Olulisem on see, et õpilane oskaks seda või toda teha. ECVET on tööriist, et oskusi rahvusvaheliselt võrrelda. Kuidas me seda nimetame, ei oma tähtsust.

Millist tagasisidet on tööandjad (praktika pakkujad) teie õpilaste oskuste ja töökultuuri kohta andnud?

Mul tuleb kohe meelde, et Küprosel on teatud tööandjad, kes väga heal meelel ootavad meie õpilasi. Eesti õpilane on töökas ja tunneb kella. On muidugi üksikuid erandeid, aga üldiselt oodatakse välismaal meie õpilasi tagasi. Meil on selgelt välja kujunenud partnerid, aga otsime neid pidevalt juurde. Igal aastal tuleb paar riiki ja paar kohta juurde.

Eesti tööandjate puhul kehtib sama reegel – mida kindlamat koostööd me teema, seda kindlamalt tunneb end ka tööandja. Tööandja teab, mida nõutakse õppekavas ja oskab sellega arvestada. Paraku tööandjate juures juhendajad tihtilugu vahetuvad ja nii on nendega pidev töö, et uued teaksid, mis õppekavas juhtub ja ollakse tänulikud, et teeme neile tasuta koolitusi. Isegi kriitiliste olukordade lahendamine käib seetõttu meil väga konstruktiivselt.

Populaarseimad postitused

TalTechi ja EMÜ uus nutikas tööstuslabor pani teadlased ja tudengid suurest huvist kihama

Mattias Jõesaar

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) rajatud nutika teadus- ja arendustegevuse virtuaalne üksus ehk Smart Industry Centre (SmartIC) ühendab Eestiga Euroopa ülikoolide seadmeid ja oskusteavet. Projekti abil soetatud 3D metalliprinter ja kompuutertomograaf võimaldavad virtuaalreaalsuse abil distantsilt toota ja uurida vajalikke materjale.

Nutika tootmise tuumiktaristu SmartIC projektijuhi professor Tauno Otto sõnul tekkis vajadus projekti järele tulenevalt Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseisust, mis vajas suuremat lisaväärtust loovat kõrgtehnoloogilist tootmist.

Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar

„Me leidsime lahenduse – soetasime TalTechi 3D printerid ja Eesti Maaülikooli kompuutertomograafi ning saame nende ressursse ühendada liitreaalsuse laboris loodud virtuaalsete keskkondadega ehk digitaalsete kaksikutega. See tähendab, et nii Eestis kui ka piiri taga asuvaid asuvaid teadusseadmeid saab juhtida distantsilt ning seeläbi kasutada investeeringuid optimaalsemalt ,“ selgitas Otto.

„Eesti valdavalt väikeste ja keskmiste ettevõtete probleem seisneb selles, et me võime küll osta endale väga hea seadme, kuid oskusteavet sisse osta on liiga kallis. Lähemas tulevikus saab insener virtuaalmaailma siseneda kodukontorist, et pakkuda oma oskuseid,” märkis SmartICi projektijuht.

Tänu tipptehnikale on tõusnud rahvusvaheline huvi. Nii õnnestus TalTechil just tänu soetatud laborile Eestisse meelitada tippteadlasi väljastpoolt Eestit. Näiteks 2018. aasta augustis asus TalTachi laboris tööle Norrast tulnud 3D printimisega tegelev professor.

Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar

Lisaks norrakatele on koostööst huvitatud paljud teised Euroopa ülikoolid. TalTechi eesmärk on võrgustikku lisada võimalikult palju uusi seadmeid. Nendega oleks võimalik distantsilt teha vajalikke tooteid ja uuringuid, arendada tehnoloogiaseadmete digitaalseid kaksikuid ja edendada tootmise digitaliseerimist.

„Sarnaste seadmete soetamisel on nii teaduslaborites kui tööstuses palju dubleerimist. Me praegu kaardistame koos Saksamaa ja Skandinaavia ülikoolidega tehnoloogiaseadmeid, mis on sarnased ja mida saaks ühendada võrgustikku,” rääkis professor Otto taristute hetkeseisust.

“Ressursside võimalikult optimaalseks kasutamiseks on tarvis kahte tegevust – kaugjuhtimist digitaalsete kaksikute kaudu ning info kogumist tööstusliku asjade interneti abil,” lisas Tauno Otto.

Kuidas taristu töötab?

Laboris on kombineeritud reaalne ja virtuaalne keskkond. Laborite füüsiline keskkond on digitaliseeritud ja arvutist näeb pilti selle digitaalsest kaksikust, mida kuvatakse virtuaalreaalsusprillidesse. Kui panna virtuaalreaalsusprillid ette, saab anda juhiseid, mida seadmega teha: vajutada juhtpaneelide nuppe ja end lähemale või kaugemale suumida. Prillidel on ees kaamera, mille pilt edastatakse vajadusel teadusgrupi liikmetele kasvõi teises linnas asuvasse laborisse.

Reaalne keskkond kuvatakse VR prillidesse / Foto: Mattias Jõesaar

„Meie viimane eksperiment oli Itaalia Teaduste Akadeemia Automatiseerimise Instituudiga. Nemad juhtisid oma Itaalia keskusest läbi virtuaalreaalsuse meie TalTechi labori tehnoloogiaseadmeid. Ja see toimis!“ kirjeldas professor Otto laborite igapäevatööd.

Eesti Maaülikoolis asub kompuutertomograaf, millega on võimalik vaadata läbi metalli, et näha selle struktuuri.

„Kui me midagi 3D-prindime, siis me ise oma toote sisse ei näe. Tartus olevad seadmed võimaldavad saata meile 3D prinditud metalltoodete sisestruktuuri analüüsid ja nii saame kihtlisandustehnoloogia jaoks sobivate uute sulamite mudeleid arendada,“ tutvustas Otto.

Taristu juurde loodud teadusgrupis töötab kokku juba 40 inimest ja TalTechi tudengitel on uue tehnoloogia vastu huvi suur. SmartIC taristu abil saavad nad teadusprojektides proovida ning katsetada, millised digitaliseerimise töövahendid vahendid on tööstuses kasutusel.

Need on enamasti nutikad vahendid, mis võimaldavad traditsioonilist inseneritööd ideest prototüübini kiirendada. Optimeeritud ja 3D prinditud ülikerge jahutusradiaator andis näiteks tudengivormeli meeskonnale vajaliku kaalusäästu, võimaldas seda piisava jäikuse tõttu kasutada ühtlasi kerepaneelina ning samas jahutas akumoodulit paremini.

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) projekt valmib 30. juunil 2019. See maksab kokku ligi 1,68 miljonit eurot, millest ligi 1,6 miljonit eurot rahastas SA Archimedes Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel.

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Rahvusvaheline koostööprojekt aitab tõsta ülikooli mõju ühiskonnas

Karol Sepik

Eesti Muusika- Ja Teatriakadeemia juhtimisel käivitunud Erasmus+ strateegilise koostöö projekt Higher Education Institution for Societal Engagement (HEISE) omab ambitsioonikat eesmärki. “Ülikool saab rohkem olla aktiivne osapool ühiskonnas ja seda mitte ainult läbi teadustöö,” tõdeb projektijuht Kaari Kiitsak-Prikk.

“Kõrgkoolid rõhutavad aina enam soovi siduda õpetamise tööd ühiskondliku mõjuga. Koostöös rahvusvaheliste partneritega uurime, kuidas tegelikult ülikool saaks olla  ühiskonnas aktiivsem osapool, aidates kaasa erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Seda saab teha mitte ainult läbi traditsioonilise teadustöö või selle tulemuste kommunikeerimise, vaid ka näiteks tööandjana, keskkonnana jne,” räägib Kiitsak-Prikk.

Projekti ühe tulemusena valmib peatselt kõigile kättesaadav e-publikatsioon õppejõududele (teacher’s toolkit). “Materjal sisaldab vahendeid probleemipõhise õppe läbiviimiseks ehk kuidas sellise õppe abil tudengid koos väliste partneritega saavad lahendada ühiskondlikke probleeme. Seal leidub lisaks tekstile videoid, viiteid, abivahendeid ja praktilisi näiteid,” lisab ta.

Erasmus+ strateegilise koostöö projektid pakuvad suurepäraseid võimalusi teha rahvusvahelist koostööd ühist huvi pakkuval teemal üld- kutse-, kõrg-, täiskasvanuhariduse ja noorsootöö valdkonnas. Projektide käigus jagatakse kasulikke töökogemusi ning lahendatakse eri haridusvaldkondade probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Populaarseimad postitused