Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi
Korea_2016

11 fakti Lõuna-Korea haridusest

Eero Loonurm

Sihtasutus Archimedes osales Lõuna-Korea tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi Study in Europe partnerina selles aasta juunikuus toimuval haridusmessil, kus tutvustati Eesti ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid, stipendiume ning Eesti hariduse ja e-ühiskonna edulugusid. Aasia ühest enim arenenud riigist Lõuna-Koreast on viimastel aastakümnetel saanud nii hariduse kui majanduse poolest üks maailma aktiivsemaid riike. Samsungi ja Hyundai kodumaa on saanud viimase sajandi jooksul tuntust eelkõige selle poolest, et maailma ühest vaeseimast majandusest on tõustud vähem kui kahe põlvkonna jooksul maailma suurimate majandusriikide sekka. Mida peaksime teadma Lõuna-Korea hariduse ning tuleviku tegemiste kohta?

1) Lõuna-Korea on oma 100,000 km2 suurusega Eestist rohkem kui kaks korda suurema pindalaga riik, kus elab pisut enam kui 50 miljonit elanikku. Sisemajanduslik kogutoodang elaniku kohta on üle 34000 USA dollari. Korea 2016. aasta statistikaameti andmetel on tööjõu osalusmäär riigis 63,4 protsenti ning töötute osakaal moodustab 3,7%. Riiki külastab aastas 11,1 miljonit turisti.

South-Korea_pilt

Pilt: cxcglobal.asia

2) Kõrgharitud inimeste arvukus on tõusnud viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt. Aastal 2000 oli kõrgkooli lõpetanuid pisut üle 542,000, aga 2015. aastal oli lõpetanuid üle 680,000. Doktorikraadiga lõpetanute osakaal on kasvanud 2015. aastaks kahe protsendini. Korea Rahvusvahelise hariduse riikliku instituudi andmetel jõuab praeguste sisseastumistingimuste jätkudes riik aastaks 2018 seisu, kus keskkoolilõpetanuid on vähem kui pakutavaid kohti õppekavadel. Ennustatakse, et aastal 2023 on keskkoolilõpetajaid umbes 400,000.

HE_protsent_1980-2015

Õppijate protsendi muutus kõrghariduses vahemikus 1980-2015. Allikas: Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut 2015.

Kõrgkoolilõpetajate arvud aastatel 2000 ja 2015. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.

Kõrgkoolilõpetajate arvud aastatel 2000 ja 2015. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.

3) Lõuna-Korea hariduspoliitika visioon on pakkuda õnnelikukstegevat haridust kõigile ning aidata kaasa talentide järelkasvule, mis kujundab riigi tulevikku. Riigi eesmärk on panustada inimressurssi, mis on kooskõlas riigis valitseva sotsiaalse nõudlusega. Selle nimel soovitakse panustada järgmistesse teemadesse:
– struktuurireformid ülikoolides
– õppekavareform, mis vastaks sotsiaalsetele nõudmistele
– tööhõive ja idufirmade toetus üliõpilastele
– töökohapõhise õppe laienemine “tööta-õpi” kaksiksüsteemi mudelis
– suurem toetus põhimõttele ” Enne töö, siis ülikool” (i.k. ” Job First – University Later”)
– Toetus K-MOOC (Korea Massive Open Online Courses) ehk avalike internetis olevate veebipõhiste ülikoolikursuste arendustegevustele

Suurimad Lõuna-Korea projektid kõrghariduse globaalse konkurentsivõime tõstmiseks. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riikliku instituut) 2015.

4) Riigi üks suuremaid muresid on seega turunõudluse ja pakkumiste omavaheline sidumine. Olgugi, et Aasia väikeriik on tõusnud maailma üheks kõige akadeemiliselt haritumaks riigiks, siis hetkel on probleemiks noorte sobivus üha kiiremalt arenevas ühiskonnas tööandjate vajadustele.
“Job First – University Later” programmi eesmärk on toetada kutsehariduse arengut, edendada tööandjate ja kõrgkoolide omavahelist koostööd kui ka sillutada noortele teed lihtsamaks üleminekuks koolipingist tööturule.
Riik soovib ka suurendada toetust nendele noortele, kes pärast keskkooli lõpetamist ja enne ülikooli suundumist vahepeal ka tööturule suunduks. Kui 2013. aastal suundus värsketest keskkoolilõpetajatest tööturule pisut üle 36000 noore, siis 2016. aastal on vastav arv juba ligi 61000.
OECD 2011. aasta raport Lõuna-Korea hariduse teemadel ütles selgelt, et ühenduslüli kutseharidussüsteemi ja tööturu vahel on üldiselt nõrk ja samamoodi on lood ka riiklikus poliitikakujundamisprotsessis. Kuna viidati selgelt faktile, et nende nõrkuste tõttu on noortel raske kohaneda kiirelt muutuval tööjõuturul, siis just viimaste aastatega on valitsus võtnud teema äärmise tõsidusega ette.

South_Korea

5) Kui 2015. aasta seisuga oli QS World University Ranking edetabeli 200 parima ülikooli seas 6 Lõuna-Korea ülikooli, siis aastaks 2019 soovitakse parima 200 sekka viia 11 ülikooli. Korea kuus kõrgema mainega ülikooli on Seouli Riiklik Ülikool, Korea Teaduse- ja Tehnikainstituut (KAIST), Pohangi Teaduse- ja Tehnikaülikool (POSTECH), Yonsei Ülikool, Korea Ülikool ja Sungkyunkwan Ülikool (SKKU).

6) Õpetaja-õpilase suhtarvud on riigis muljetavaldavalt arenenud. Korea Rahvusvahelise hariduse riikliku instituudi andmed ütlevad, et kui aastal 1980 oli keskmiselt üks õpetaja 47,5 algkooliõpilase ja 33,3 keskkoliõpilase peale, siis aastaks 2010 oli üks õpetaja juba 18,7 algkooliõpilase ja 15,5 keskkoliõpilase kohta. Kõige viimased andmed 2015. aastast näitavad, et üks õpetaja õpetab keskmiselt 14,9 algkooliõpilast ja 13,2 keskkooliõpilast. OECD ametlikule keskmisele (2013. aasta andmete järgi oli Lõuna-Koreas gümnaasiumiastmel ühe õpetaja kohta 16 õpilast, kuid OECD keskmine andis ühe õpetaja kohta 13 õpilast) jäädakse siiski pisut veel alla. OECD keskmisest näitajast hoolimata ei ole sellise arenguhüppe puhul imestada, et kõikide PISA uuringu indikaatorite järgi on Korea lapsed esikümnes.

Õpilaste arv ühe õpetaja kohta eri haridustasemetel. Allikas: Korea Statistikaamet, 2015; Korea Riiklik Kõrgharidusinstituut.

Õpilaste arv ühe õpetaja kohta eri haridustasemetel. Allikas: Korea Statistikaamet ja Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut 2015.

7) Hea haridus ning praktilised oskused on olulised töökoha leidmisel ning karjääri tegemisel. OECD andmetel on 85% kõigist 25-64aastastest omandanud keskhariduse (OECD riikide keskmine on 76%). Keskahariduse omandanute osas on meeste protsent (89%) pisut kõrgem kui naistel (81%). Korea on ka üks maailma kvaliteetsemat haridust pakkuv riik. Noored korealased paistavad silma suurepäraste tulemustega nii funktsionaalses lugemises kui ka matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses (punktiskoor 542; OECD keskmine 497). Õpilaste oskuste osas on Lõuna-Korea OECD riikidest parim.

8) Lõuna-Korea tudengimobiilsus on tugevalt kaldu välismaal õppimise poole. 2015. aasta seisuga õppis välismaal üle 214000 tudengi (68000 USAs, 62000 Hiinas, 16000 Jaapanis, 14000 Austraalias, 13000 Ühendkuningriigis, 10000 Kanadas, 3000 Uus-Meremaal ning 1000 tudengit Filipiinidel; 24000 tudengit jagunevad kõigi ülejäänud maailma maade peale) Viimase kümne aasta rekordtulemus on aastast 2011, kus välismaal tudeeris üle 260000 tudengi. Lõuna-Korea ise võõrustab välistudengeid tõusvas joones. 2015. aastal õppis riigis üle 91000 välistudengi, kellest 86% on Aasia riikidest. Vaid 5% kõigist välistudengitest tuleb Euroopast.

Korea_mobiilsus

Sissetulevad ja väljaminevad tudengid Lõuna-Koreas. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.

9) Study in Korea algatuse eesmärk on välistudengite arvu vähemalt kahekordistada. Kui aastal 2015 õppis riigis üle 90000 välistudengi, siis aastaks 2023 soovib Lõuna-Korea võõrustada lausa 200000 tudengit. Study in Korea raames on eesmärkideks võetud andekate tudengite õppima kutsumine ning Korea ülikoolide globaalse kompetentsi tõstmine. Lisaks on plaanis ka tõhustada mobiilsusprogrammide raames tehtud õpingute tunnustamist Korea, Jaapani ja Hiina ülikoolide vahel (projekt Campus Asia). Ka soovitakse arendada ühisõppekavade loomist Korea ja välisülikoolide vahel.

Välistudengid_Koreas_2015

Välistudengite päritolu. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.

10) Riigis on kaks rahvusvahelist üliõpilaslinnakut – Incheon Global Campus (IGC) ning FAU Busan Campus. Esimene neist on riiklik projekt Korea valitsuse ja Incheoni haldusüksuse vahel riigi haridussüsteemi uuendamiseks ning uute globaalsete liidrite ettevalmistamiseks hariduse, majanduse, tööstuse, kultuuri ja kunstide vallas. IGC üliõpilaslinnakusse on investeeritud 1 miljard USA dollarit ning eesmärk on võõrustada kümme maailma ladvikusse kuuluvat välisülikooli. Hetkel on seal välisülikoole neli (USAst Utah Ülikool, New Yorgi Riiklik Ülikool ning George Masoni Ülikool ja Belgiast Ghenti Ülikool). Busani vabamajanduspiirkonnas on esindatud Friedrich-Alexandri Ülikool (Saksamaa).

VMP_Korea

Välisülikoolid Korea vabamajanduspiirkondades. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.

11) Lõuna-Korea on välistudengite valdkonnas üks Aasia suurimaid saatjariike ning võiks Eesti jaoks olla kõrge potentsiaaliga turg talentide värbamiseks. Hetkel omandab Eestis diplomit 22 Lõuna-Korea tudengit nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Õppekavadest on korealaste seas kõige populaarsemad muusika ja esituskunstid, ärindus ja majandus ning füüsikalised loodusteadused. Lõuna-Korea kraadiõppe tudengeid õpib Eestis kolmes ülikoolis: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Lisaks toimetab aktiivselt Aasia Uuringute Koda Eestis ning TTÜs avas eelmisel aastal uksed Korea Insituut. Eesti Kaubandustööstuskoja andmetel on Lõuna-Korea Eestile mahukuselt 24. ekspordipartner ning 30. impordipartner. Hiina järel on Lõuna-Korea Eesti jaoks suuruselt teine eksporditurg. Umbes veerand impordist Eestisse moodustavad Korea suurimad autoettevõtted ning kolmandik meie ekspordist põhineb puidutööstuse toodangul.

Eesti ja Lõuna-Korea on oma olemuselt väga sarnased – mõlemad on kiirelt arenenud nii hariduses kui mujal valdkondades. Riigid on kiirelt arenenud tehnoloogia vallas ja PISA tulemused on samuti muljetavaldavad. Eesti ja Lõuna-Korea koostööl võiks olla kõrge potentsiaal ka muudes valdkondades.

Korea_mess_2016

Sihtasutus Archimedes algatusega “Study in Estonia” tutvustamas Eesti kõrgharidust. Foto: Eero Loonurm (SA Archimedes)

Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud hanke Euroopa kõrghariduse ülemaailmseks turundamiseks võitis kuueliikmeline konsortsium, kuhu kuulub ka sihtasutus Archimedes. Sihtasutus osales Lõuna-Korea tegevustes Study in Europe projekti raames. Lisaks Eestile viivad projekti “Study in Europe” läbi veel teiste seas Ühendkuningriik, Holland, Saksamaa, Prantsusmaa ja Brüsselis resideeruv üle-Euroopaline mõttekoda ACA.

 

Lisamaterjal ja allikad:

1) OECD video: Oskuste arendamine töökoha ning heaolu nimel

2) OECD materjal: Lõuna-Korea eluolu

3) Incheoni globaalse üliõpilaslinnaku video Incheoni visioon

4) Study in Korea algatuse veebileht

5) ICEF Monitor: Korea sihib 200000 välistudengit 2023. aastaks

6) Korea statistikaamet: “Tööhõive ja tööjõu statistika”

7) Korea riikliku rahvusvahelise hariduse instituudi materjalid

8) QS edetabelid – Aasia ülikoolid aastal 2014/2015

9) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakiri “Teataja” märts 2016

9) SA Archimedes: Sihtasutus Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti haridust Lõuna-Koreas

10) Fotod: Study in Europe haridusmess Seoulis (juuni 2016)

11) Eesti Päevaleht: Eesti sihtasutus reklaamib Euroopa kõrgharidust

Populaarseimad postitused
buy meds online generic pharmacy