Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi
Südamest südamesse

Aasia ajud Eestisse – kõrghariduse kommunikatsioon

Eero Loonurm

Kõrgharidusel on olnud Aasia arenguhüppes keskne roll – maailmajao tehnoloogilised, poliitilised ja majanduslikud arengud on saanud kõik suurel määral alguse Aasia kõrghariduse arengust ning aina suuremast arvust haritud noortest.

Kuidas võiks Eesti nn Aasia sajandist parimal viisil osa saada ning milline on kõige lihtsam viis saada jalg Aasia ukse vahele? Parimaid viise on teha seda noorte Aasia talentide kaudu, kes tuleb Eestisse õppima kutsuda ja siin välja koolitada. Haridus- ja teadusministeerium ning SA Archimedes on teinud juba aastaid süstemaatilist tööd nii muu maailma kui ka Aasia suunal. Süsteemne kõrghariduse turunduskommunikatsioon sai alguse 2006. aastal, mil ministeeriumil valmis Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia.Aasia nimel on tehtud aastate jooksul palju. Käidud on messidel, viidud häid õppejõude Aasia ülikoolidesse õpitube juhendama, loodud akadeemilisi sidemeid, korraldatud Aasias tudengite vilistlassündmusi koos saatkondadega ning loomulikult tõmmatud tuhandeid huvilisi sotsiaalmeedia abil Eesti kohta õppeinfot hankima.

Haridusmessid on kohati parim vahend õppida tundma kohalikku turgu. Foto: SA Archimedes

Diplom Euroopa Liidust
Mis on aga olnud kõrghariduse kommunikatsioonisõnumid Aasias? Kõrgharidus on üks klassikalisi näiteid sellest, et igas piirkonnas tuleb läheneda sihtrühmale uue sõnumiga. Kindlasti on Aasias üheks universaalseks märksõnaks diplom Euroopa Liidu liikmesriigist. Järgnevalt mängivad rolli meie sõnumis ingliskeelsete õppekavade unikaalsus, lääneriikidega võrreldes madalamad õppemaksud ja Eesti e-riigi maine. Kindlasti ei saa ära unustada soodsaid elamiskulusid võrreldes meie naaberriikide Soome ja Rootsiga. Aasia tegevustes mängib kõigepealt rolli konsulaaresinduste olemasolu. Eesti on seni tegutsenud aktiivsemalt just riikides, kus on konsulaarteenused püsivalt olemas. Edukamad näited on viimaste aastate jooksul ehk stabiilne koostöö Türgi ja Hiinaga, nüüd loodetakse peatselt kasvu ka Indias, kus avati saatkond. Varasemad uuringud on näidanud, et meie jaoks kõige suurema värbamispotentsiaaliga on just need riigid, kus nõudlus kõrghariduse järele on suur ning tööstuse ja tehnoloogia areng tõeliselt kiire.

Traditsiooniline kommunikatsioon – pildil Raul Ranne (SA Archimedes) Pekingis Eesti riiki ja kõrgharidusvõimalusi tutvustamas. Foto: SA Archimedes

Hiina, Türgi, India
Suurema potentsiaaliga maad, kust noored võivad tahta Eestisse õppima tulla, ei asu Ameerikas ega Lääne-Euroopas, vaid just Aasias. Arvestama peab siin loomupärast välismaal õppimise soovi (vt UNESCO andmed), õppimiskoha tuntust, õppekavade spetsiifikat ja muidugi ka seda, kui palju õppimine ja elamine maksma läheb. Sellise metoodika abil ongi Eesti jaoks olnud Aasia riikidest prioriteetsemad Hiina, Türgi ja India. Ülikoolid on ka iseseisvalt Aasiaga koostööd teinud. Viimase aja riigipoolse eduloo tulemuseks on eelmisel sügisel Shanghai teadus- ja tehnoloogiaülikoolis avatud Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus. Kõrghariduse kommunikatsioonitegevuses on kõige olulisem läbi mõelda, milline on potentsiaalse tudengi teekond. Meeleldi teeksid ülikoolid Aasia suunal veelgi rohkem tutvustustööd, kuid kogu teekond võib lõppeda sel põhjusel, et lähim Eesti saatkond asub õppima tulla sooviva noore jaoks tuhandete kilomeetrite kaugusel. Nii suuri kulutusi ainuüksi ettevalmistustöödeks iga tudengikandidaat välja ei kannata ning nii minnaksegi lihtsama vastupanu teed – teisisõnu riikidesse, kuhu õppimaminek on lihtsam. Igal juhul tuleb hinnata ja imetleda tarkade noorte jõupingutusi, et nad üldse nii kaugesse maailma nurka nagu Eesti on kohale jõudnud. Eesti ülikoolides õppivad välistudengid ning nende seas ka Aasia tudengid on siiani Eestis lõplikult kasutamata potentsiaal. Olgugi et haridus- ja teadusministeeriumi strateegiad ning Archimedese ja ülikoolide väliskommunikatsioonitegevus on aastate jooksul juba toonud häid tulemusi, oleks tarvis astuda Aasia tudengitesuunal järgmine samm. Nimelt rakendada nad Eesti kuvandi ja ühiskonna edendamise vankri ette.

Südamest südamesse

 

Südamest südamesse: tänuõhtu Eestis õppivatele Hiina üliõpilastele. Foto: SA Archimedes

Eestis õppivate kraadiõppe välistudengite statistika (SA Archimedes)
– Viie aasta jooksul on Aasia kraadiõppetudengite arv Eesti ülikoolides kahekordistunud (2008/2009 – 74 välistudengit; 2013/2014 – 179)
– 8% kõigist Eestis diplomit omandavatest välistudengitest on pärit Aasia riikidest
– 20,1% Eestis õppivatest Aasia tudengitest õpib magistriõppes ja 53,6 % doktoriõppes
– Aasiast pärit doktorantide osakaal kõigist välisdoktorantidest on 16,6%
– Kõige enam on välistudengeid Hiinast (69 tudengit ehk 39% kõigist Aasia riikide tudengitest). Järgnevad India (45; 25,4%), Pakistan (15; 8,5%) ja Korea Vabariik (12; 6,8%).
– Kõige enam õpivad Aasiast pärit tudengid sotsiaalteadusi, ärindust ja õigust (37,4%). Järgnevad loodus- ja täppisteadused (26,3%) ning tehnika, tootmine ja ehitus (16,8%).

Maailma statistikat (UNESCO)
– 2012. aastal õppis 47% kõikidest välismaal diplomit omandavatest maailma noortest viies riigis – USAs (18%), Ühendkuningriigis (11%), Prantsusmaal (7%), Austraalias (6%), ja Saksamaal (5%).
– 12 aastaga on nende viie riigi osakaal kukkunud märgatavalt (enne 55%, nüüd 47%)
– Enim noori välismaale õppima saatvad riigid maailmas on Hiina (694,400 üliõpilast), India (189,500 üliõpilast) ja Lõuna-Korea (123,700 üliõpilast). 10 suurima saatjariigi hulgas on veel neli Aasia riiki (Saudi Araabia, Malaisia, Vietnam ja Iraan).

 


Karin Jaanson
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik
Toetame kahesuunalist liikumist – meie üliõpilaste Aasia riikides õppimist ja Aasiast pärit tudengite Eestisse õppima meelitamist. Oluline on ka õppejõudude ja teadlaste vahetus, et saaks arendada koostööd Aasia riikide teadlaste ja teadusasutustega. 2012. aastal kinnitatud vabariigi valitsuse programmis Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse ning tärkavatel Aasia turgudel Eesti ettevõtete ekspordisuutlikkuse kasvatamisel on oluline roll haridusel ja teadusel. Välja on valitud viis tegevussuunda: Aasia-teemalise õppe arendus; Eesti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse tegevuste projekti Study in Estonia toetamine; teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikoostöö; hiina ja jaapani keele õpe; riikidevaheliste lepingute ettevalmistamine.

 

Professor Helena Tulve
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arendusprorektor
Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA) on Aasia maadest esindatud tudengid praegu Hiinast, Lõuna- Koreast ja Iraanist. Meil on olnud tudengeid ka Jaapanist ja Hongkongist. Oleme optimaalse välistudengite, ka Aasiast pärit tudengite protsentuaalse suhtarvu enam-vähem saavutanud ja peamine eesmärk on tudengite lähtetaseme tõus.
Peamine vahend heal tasemel tudengikandidaatide leidmiseks on õppejõudude isiklikud kontaktid, sest EMTA õppejõud annavad välismaal suurel hulgal meistrikursusi. Meie õppejõud ei ole visiitkaardiks ainult ülikoolile, vaid eesti kultuurile ja riigile laiemalt. EMTA saadikuteks on ka meie vilistlased, kes oma koduriiki naastes saavad Eestis õppimise ajast isiklikke muljeid ja kogemusi jagada. EMTA-t esindavad nt Hiinas ja Lõuna-Koreas ka haridusagendid, kelle ülesanne on potentsiaalseid tudengikandidaate värvata. Koos teiste Eesti ülikoolidega osaleme ka Archimedese algatuse Study in Estonia organiseeritud välismaistel kõrgharidusmessidel. Edulugudena on meil näiteid tudengitest, kes on pärast õpinguid jäänudki Eestisse. Näiteks Hongkongi päritolu laulja Ka BoChan, kes tuli 1997. aastal Eestisse Hirvo Surva juurde dirigeerimist õppima, laulis pikka aega RAM-is ning on solistina hinnatud. Bo räägib vabalt eesti keelt ja on suurepäraselt integreerunud. Ka on edulugu Jaapanist pärit helilooja ja laulja Hideyuki Nishimura, kes pärast EMTA lõpetamist on olnud edukas ja premeeritud helilooja, laulnud Eesti Filharmoonia kammerkooris ning praegu rahvusmeeskooris. Akadeemilisest koostööst rääkides võiks ära nimetada EMTA kompositsiooniosakonna juhataja Toivo Tulevi, kes Archimedese ja DoRa programmi toel pidas 2013. aasta novembris-detsembris kuu aega Istanbuli tehnikaülikooli muusikakonservatooriumis loenguid Eesti kaasaegsest muusikast.


Mariann Lugus
Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja
Sel õppeaastal (2013–-2014) on Aasiast enim tudengeid tulnud Hiinast (44), Indiast (29), Pakistanist (14), Iraanist (10) ja Bangladeshist (8). Kui lugeda Aasia riikide hulka ka Türgi, siis on Aasiast tulnud tehnikaülikooli kraadi omandama ligi 170 tudengit. Tasemeõppurite värbamise seisukohast on endiselt väga olulised India ja Hiina ning Türgi. TTÜ innovatsiooni ja ettevõtluskeskus Mektory näeb aga olulist potentsiaali koostöös Jaapaniga (näiteks ettevõttega Mitsubishi Motors Corporationiga tehakse koostöös juba mitmendat ühist mastaapset uurimisprojekti elektriautode teemal). Just äsja sõlmiti koostööleping Aizu ülikooliga, kus ollakse väga huvitatud e-valitsemise temaatikast. TTÜ tudengiprojektides osalenud parimad üliõpilased saavad käia preemiareisidel Jaapani partnerettevõtetes (seda just laiemalt – alates poliitikakujundamisest, tehnilistest lahendustest kuni selliste teenuste rakendamise mõjudeni ühiskonnas). Ka teeb TTÜ koostööd ülikoolidega Lõuna-Koreas ja Aasias, nii ülikoolide vahel kui ka Erasmus Mundusi projektide kaudu, mille abil tulevad meile igal aastal õppima kümned välisüliõpilased väga tugevatest Aasia ülikoolidest. Tasemeõppesse värbamisel kasutatakse turule vastavat turundusmetoodikat.


Reesi Lepa
Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö juht
Tartu ülikoolis õpib 172 Aasiast pärit välismaalasest kraadiõppurit (sh Türgist ja Venemaalt). Sihipärast ja aktiivset õppeturundust teeme Aasia riikidest Hiinas, Indias, Türgis, Gruusias ja Venemaal. Eesmärgi saavutamiseks korraldame turundustegevusi, külastame tippülikoole, teeme online-kampaaniaid, osaleme messidel. Kuna me kõikidesse Aasia riikidesse
sihtkampaaniatega ei jõua, oleme muude Aasia tudengite jaoks esindatud ülemaailmsete haridusportaalide abil. Kaasame oma välisüliõpilasi tudengisaadikutena ja pakume praktikakohti. Näiteks tegutseb endiselt tudengisaadikuna praegu juba meil õpingud lõpetanud India vilistlane, kes asutas õpingute ajal Eestis oma ettevõtte ning töötabki Eestis. Gruusiast pärit tudengikandidaatide arv Tartu ülikooli õppima asumiseks on kasvanud, sellele aitab kaasa samas magistrikraadi kaitsnud Gruusia tudeng, kes nüüd töötab meie turundustalituses. Hiina välistudengid on praktika korras töötanud Hiina sotsiaalmeedia ja välisturunduse alal. Hiina ei ole turunduse mõttes lihtne riik, sest mõnikord on tulemusi näha alles mitme aasta pärast. Näiteks on ülikooli kandideerinud tudeng, kes kohtus ühe TÜ professoriga üle kahe aasta tagasi ning keda hakkas see teema huvitama. Tähtis on, et konkreetsed õppekavad ja uurimissuunad oleks välistudengitele atraktiivsed (näiteks kogub Hiinas järjest populaarsust linnaplaneerimise teema). 2013. aastal kaitses Tartu ülikoolis doktorikraadi esimene hiinlane, kes nüüd töötab Tartu ülikoolis ning on ametis äsja loodud Aasia ja tärkavate majanduste uurimiskeskuse ülesehitamisega. Keskus teeb Eesti arenguks vajalikku Aasia ja tärkavate majanduste teemalist uurimis- ja teavitustööd koostöös Eesti ja välismaa uurimiskeskuste, ettevõtjate ja avaliku sektoriga.

Unistus või reaalne tulevik?
„Väike Kim suurest Aasiast saab Eestist kõrghariduse ehk täna välistudeng, homme aukonsul”
Eero Loonurm, SA Archimedes kommunikatsioonijuht

On aasta 2014. Kim elab Aasias ja tahaks saada tasemel kõrghariduse, aga mitte koduriigis. Samas ei taha ta olla nagu kõik ta sõbrad, kes lähevad õppima USAsse või Inglismaale. Ta valib õppimiseks Euroopa viimase kümnendi ühe eduloo, milleks on Eesti. E-riik ju.
Aasta on 2017. Kimile Eestis meeldib. Ta ei pea osalema massiloengutes nagu ta sõbrad suurriikides, vaid ta saab osaleda väikestes õpigruppides ja suhelda vabalt õppejõududega.
2021. Kim sai küll õpingute lõppedes Eestisse tööle jääda, kuid pakkumisest koduriigis on võimatu keelduda. Kim läheb tööle koduriigi kiireltarenevasse rahvusvahelisse ettevõttesse.
2025. Kim on keskendunud ettevõttes mitte ainult Baltimaade regioonile, vaid juba ka Põhjamaadele.
2030. Kim käib regulaarselt Soomes, Taanis ja Baltimaades uusi projekte edendamas.
2035. Kim on Eesti aukonsul ning edendab mitte ainult ettevõtlussidemeid, vaid ka kultuuri- ning hariduskoostööd. Kim värbab oma regiooni projektidesse igal aastal kümneid noori, kes Eestis kõrghariduse saanud.
2040. Kim loob koostöös omavalitsusega stipendiumivõimalused, mille abil saab igal aastal minna Aasia ettevõtetesse praktikale 100 Eestis õppivat tudengit.
2045. Kim on oma võrgustiku abil toonud Eestisse investeeringute näol mitmeid miljoneid eurosid ning aitab kohalikel ettevõtetel tuua Eestisse ja Baltimaadesse igal aastal tuhandeid turiste. See ju võiks olla  reaalsus?

 

Tekst: Eero Loonurm (SA Archimedes kommunikatsioonijuht)
Allikas: Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusajakiri Kaja
Artikkel ilmus täismahus Kaja 2014. aasta juunikuu numbris.
Fotod: Erakogud, SA Archimedes

Lisamaterjal:
– Archimedese kõrghariduse rahvusvahelise turunduse  kodulehekülg www.studyinestonia.ee
– Eero Loonurm. Kuidas välistudengeid Eestisse meelitada? Eesti Päevaleht, 3. juuli 2013
– Heidi Ojamaa. Välisüliõpilaste arv kasvas viie aastaga kaks korda. Postimees, 26. juuli 2013
– Karin Jaanson. Välistudengid tööjõupuudust vähendama. Postimees. 1. aprill 2014

Populaarseimad postitused
buy meds online generic pharmacy