Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Eesti želatiinipõhine materjal võib vallutada moemaailma

Mattias Jõesaar

Eesti iduettevõte Gelatex Technologies on suutnud luua nahast odavama ja keskkonnasõbralikuma želatiinipõhise materjali, mida himustavad juba mitmed suured moebrändid. Tartu Ülikooli füüsikute abil loodi edukalt materjali tootmisliini prototüüp, mida on võimalik suurendada masstoodangule vastavaks.

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Ühes Mustamäel asuvas garaažis käib nokitsemine pealtnäha lihtsakoelise aparaadi kallal. „Seda juppi ära pildista, see on meil intellektuaalomand,“ ütles tootmisjuht Robert Männa naerulsui, kui masinat lähemalt uurida ja jäädvustada.

Garaaž on peakontor iduettevõttele Gelatex Technologies ja selles asuv aparaat on želatiinipõhise materjali tootmisliini prototüüp. Pilootliin valmis tänu Sihtasutuse Archimedes rahastatud Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringule, mida Gelatex viis läbi koos Tartu Ülikooli füüsikutega.

„Masina eesmärk on toota jooksvat kangast. See aparaat on otsast lõpuni enda loodud ning seda on võimalik lihtsasti skaleerida. Minu töö on mõelda, kuidas masina tegevust optimeerida ja tootmist digitaliseerida,“ rääkis Männa.

Gelatexi kaasasutaja Märt-Erik Martens ütles, et ettevõte taotleb praegu Horisont 2020 kaudu rahastust, et prototüübist tõeliselt töötav masin saada. „Kui see nüüd õnnestub, siis järgmise kahe aasta jooksul saame valmis materjalide arendustööd ja üles seada masinapargi, ehk selle prototüübi viiekordne koopia. Nii saame hakata esimesi kliente teenindama. Meie eesmärk on olnud kohe algusest see, et skaleerimine oleks lihtne ja tootmine peaks toimuma mass-skaalal,“ avaldas Martens lähituleviku plaane.

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi tehakse želatiinist, mida valmistatakse loomsetest jäätmetest, mis tihtipeale lihtsalt ära põletatakse või visatakse minema. Gelatexi materjal saab alguse želatiini lahustamisest vees. Seejärel kedratakse sellest fiibriline alusmaterjal, mida ristsidestatakse mehaaniliste omaduste ja veekindluse parandamiseks ahjus. Lõpetuseks tehakse materjalile pinnatöötlus.

„Keskkonnasõbralikkuse osas on meil kõige parem toode,“ ütles Gelatexi kaasasutaja Martens kindlalt. Nimelt on maailmas on mitmeid ettevõtteid, mis loovad toksiinirohkele kroompargitud nahale loodust säästvaid alternatiive, kuid osade valmistamisel ei pääseta nafta kasutamisest. „Mõni ettevõte võib luua materjali 50% ulatuses õuntest, kuid sellele tõmmatakse ikka peale naftapõhine viimistlus,“ selgitas ta.

Samuti räägib Gelatexi materjali kasuks see, et selle tootmine ei ole liialt keeruline ja on seetõttu konkurentidest kordades odavam. „Probleem nahaalternatiividega on see, et need on hästi aeglaselt toodetavad ja seetõttu kallid või on toorainet raske saada. Meil on toorainet kõvasti käes, sest meie materjali tootmiseks läheb vaja konte, kõõluseid ja nahkasid, mis muidu lihtsalt ära põletatakse. Puhtalt Eestist pärit toormega saaksime toota kaks miljonit ruutmeetrit materjali aastas,“ rääkis Martens.

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Toote huvilistest puudust ei ole, sest moebrändide kliendid on muutumas üha keskkonnateadlikumaks ja neile on vaja pakkuda loodussõbralikumaid tooteid. „Iga nädal kirjutavad meile disainerid üle maailma ja küsivad toote saadavuse kohta. Samas on meil veel vaja veidi arendustööd teha, enne kui saame müüma hakata, kuid klientide leidmisega probleeme ei ole. Kõige suuremat väärtust suudame pakkuda massimoetootjatele,“ tõdes ettevõtte kaasasutaja.

Idee luua želatiinipõhist materjali tekkis Martensil Tartu Ülikooli materjaliteaduse bakalaureuseõpingute käigus. „Alguses katsetasime lihtsalt laboris, kuidas želatiinipõhist materjali vastupidavamaks teha, et seda mingil moel erinevate toodete valmistamiseks kasutada. Siis veel otsest eesmärki ei olnud,“ meenutas Martens idee alget.

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Idee hakkas teoks saama siis, kui Martens kohtus ärinduse taustaga tudengi Mari-Ann Meigo Fonsecaga. Üheskoos mõeldi lisaks tootearendusele välja ka äriarendus. Idee ja algne prototüüp viidi 2016. aastal maailma suurimale roheliste äriideede konkursile Climate Launchpad, mis suudeti ära võita. Sealt saadi juba lõplikult aru, et see idee on arendamist väärt ja nõnda Gelatex loodigi.

Martens ja Meigo Fonseca osalevad praegugi Gelatexiga USA ühe kõige mainekama ärikiirendi Techstarsi juures, mis sel korral on mõeldud materjaliteadusega seotud ettevõtetele. „See on hästi intensiivne. Me pidime oma ideed tutvustama 70-80 inimesele, kes kõik on suurettevõtete juhid ning riskikapitalistid. Seal saime aru, et võime oma ärimudeli muuta veel laiemaks, kui leida rakendusi, kus oma fiibrit kasutada töötlemata kujul,“ rääkis Martens.

Gelatexi kujunemislugu pärineks justkui mõnest Ränioru eduõpikust – garaažis loodud firma, mille toode võib tulevikus jõuda miljonite inimeste kasutusse. Tegemist on ettevõttega, millega Eestit esindavad brändisaadikud saavad tulevikus kiidelda oma esitlusslaididel. Sest kõige muu juures aitab ettevõte täita paljuräägitud kliimaneutraalsuse eesmärke.

Populaarseimad postitused