Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Eestist on loodud rahvusvaheliselt atraktiivse haridusega riik

Mathis Bogens

Täna kuulub Study in Estonia meeskonda viis inimest. Pildil vasakult Helena Alekand, Kristina Piliste, Eero Loonurm ja Triinu Lillepalu. Fotolt on puudu Anastasiia Starchenko.

Archimedese rahvusvahelise agentuuri ja Study in Estonia juht Eero Loonurm räägib sellest, kuidas tekkis Eestisse rahvusvaheline haridusturundus, mis on sellest saanud ja milline saab olema tulevik.

Kuidas loodi Study in Estonia?
Meie tegevused algasid umbes 12-13 aastat tagasi, kui Haridus- ja Teadusministeerium otsustas, et Eesti vajab kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiat. Selle tulemusena kutsuti kokku asjaga seotud valdkondade esindajad, kellele anti ülesanne see luua.

On tõsi, et strateegiad on tihti raskesti hoomatavad ja nendes taga nähakse selle palju bürokraatiat, kuid meie jaoks oli tegemist olulise sammuga – see andis meile võimaluse koostada pikaajaline plaan ja õigustada oma tegevusi strateegiast lähtuvalt.

Süsteemselt alustas Study in Estonia tegevusi 2008. aastal. Alustasime sisuliselt nullist. Meie esimene ülesanne oli panna kokku kogu turunduslik baasmaterjal – riiklikust hariduse brändist kuni sidusrühmade juhtimiseni.

Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis kokku 900 rahvusvahelist üliõpilast. Meie eesmärk oli seda numbrit tõsta ja tänavusel 2018-2019 õppeaastal oli neid kokku üle 5 000. Tagantjärgi võib vist nentida, et tegime õigeid valikuid.

Kuidas te seda tegite?
Väga oluline roll on pühendunud meeskonnal ja seda nii riiklikul tasandil kui ka koostöös ülikoolidega. Kui Study in Estonia alustas, oli meie meeskonnas vaid kaks inimest. See tähendab, et ilma meie-tundeta ja koostööta olnuks eesmärkide saavutamine keeruline ning me nägime, et tuues kõik asjasse puutuvad tegijad kokku, on saavutatud sünergiaga võimalik jõuda heade tulemusteni.

Just koostöös ülikoolidega valisime välja need aspektid, mis võiksid olla parimad ja tõenäolisemad põhjused välisüliõpilaste Eestisse meelitamiseks. Vaadates veelkord tagasi viimase kümne aasta tegevusele, võin öelda, et kõrghariduse turundus Eestis on olnud väga tegus ja inimesed selle ümber on andnud praegustele tulemustele suure panuse.

Me alustasime klassikaliste turunduslike alustaladega – turuanalüüs, sihtgruppide huvide välja selgitamine, enda positsioneerimine, oma tugevuste ja nõrkuste välja selgitamine ja tegevusplaani koostamine. Näiteks pidime tegelema teemaga, et Eestil on maailmas väga vähe saatkondi ja muid riiklike esindusi ning seega pidime arvestama, et potentsiaalse tudengiga kontakti loomisest kuni Eestisse jõudmiseni võib neil kuluda väga palju aega.

Pidime välja valima ka peamised sihtriigid. Sealjuures pidime arvestama nii meie konsulaaralast võimekust, üliõpilasmobiilsust ning potentsiaalsete sihtriikide haridusmaastikku. Selle tõttu valisimegi esimesteks sihtriikideks Soome, Venemaa, Türgi, Hiina, Läti ja Ukraina.

Näiteks Türgis otsisid noored aktiivselt rahvusvaheliste õpingute võimalusi, sest nende enda kõrgharidussüsteemis ületas nõudlus pakkumise (keskkoolilõpetajaid oli rohkem kui kohti ülikoolides). Kuigi nende esimene valik oli Ühendkuningriik, Saksamaa või Ameerika Ühendriigid, tekkis meil küsimus: miks ei võiks me neid kutsuda õppima Eestisse?

Osalesime paljudel värbamise ja B2B messidel, ehitasime üles usaldusväärsed sotsiaal- ja digitaalmeedia kanalid ning alustasime laiapõhjalist koostööd saatkondade ja üliõpilasorganisatsioonidega. Selle kõige kõrvalt tegelesime Eestisisese koostöövõrgustiku arendamisega ja korraldasime ülikoolidele mitmesuguseid seminare ja töötube. Meie eesmärk oli tuua kokku kõik välisüliõpilastest huvitatud pooled ning panna nad tööle ühtse meeskonnana.

Kas teie rahvusvahelisel turundusel on midagi, millest suurte riikide haridusturundus võiks kasu saada või õppida?
Pole vahet, kas oled suurest või väikesest riigist. Igal juhul on mõlemal teineteiselt midagi õppida. Meie näiteks oleme teistelt väga palju õppinud. Erinevad Euroopa agentuurid teevad laiapõhjalist koostööd ka „Study in Europe“ raames, mille kohtumised on osalejate jaoks alati väga inspireerivad.

Kuid, kui tulla tagasi Eesti juurde, siis pean ütlema, et tänu meie heale koostööle kõrgkoolidega, saame saavutada väga palju ja väga kiiresti. Loomulikult ei olnud alustada lihtne, sest esimestel rahvusvahelistel messidel tuli tegelda kõigepealt alustada riigi tutvustamist. Rääkisime, mis on Eesti, kus see asub ning millega seal tegeletakse.

Näiteks pidime ütlema, et „näe, see siin on Eesti: e-hääletmine, puhas loodus, edukad idufirmad, üks vabamaid ajakirjandusi maailmas ja üks arenenumaid avalikke sektoreid IT- ja tehnoloogiamaailmas.“

Tihti pidime ka alustama päris nullist ehk tutvustama seda, et Eesti ikka on demokraatlik riik. Ma ei kujutaks ette, et mõni suurriik seda tegema peaks. Suurriigid saavad tihti toetuda juba olemasolevatele brändidele, ettevõtetele ja rahvusvahelisele tuntusele.

Selliste näidete valguses on meil suurriikidele palju õpetada. Ja me saime seda kõike saavutada vaid heale koostööle kõrgkoolidega.


Millised on Study in Estonia tulevikuplaanid?
Meil on palju plaane. Meie plaanid sünnivad kohtumistel kõrgkoolide turundajatega ja ma pean tunnistama, et ma ei jõua ära oodata, millal toimub järgmine. Nendel kohtumistel paneme me paika oma pikaajalised plaanid. Hetkel on õhus palju põnevaid teemasid, näiteks töö leidmine pärast lõpetamist, vilistlastega seotud tegevused ja ka näiteks eesti keele õpe kraadiõppuritele. Muutumas on see maastik, mida me ootame Eestis kõrgkooli lõpetanud välisriigi kraadiõppuritelt.

Kas Eestisse saavad tööle jääda ka need õppurid, kes tulevad väljast poolt Euroopa Liitu?
Jah, muidugi! Kui nad lõpetavad mõne meie kõrgkooli, antakse neile võimalus viibida Eestis kuni üheksa kuud, et leida endale töö ja tegevus. Tegemist on värske seadusega, mis jõustus vaid mõni aeg tagasi. Koostöös kõrgkoolide ja teiste sihtasutustega nägime aastaid vaeva selle nimel, et luua siin õppinud rahvusvahelistele üliõpilastele paremad tingimused Eestisse jäämiseks. Ma arvan, et praegu on neile loodud siiajäämiseks väga head tingimused.

Aga õppimise ajal?
Rahvusvahelised üliõpilased ei vaja lisaluba Eestis töötamiseks. Kui nad õpivad täiskoormusega mõnes meie kõrgkoolis, võivad nad siin töötada sellises mahus, nagu nende võimalused ja õpingud lubavad.

Meie jaoks on normaalne, et kui eesti üliõpilased saavad õpingute kõrvalt tööd teha, siis miks ei peaks seda saama ka rahvusvahelised üliõpilased?

Üldiselt pean ma välisüliõpilasi kiitma. Sihtasutus Archimedese poolt tehtud uuringust selgus, et ülikooliõpingute katkestamise protsent on rahvusvahelistel üliõpilastel madalam kui Eesti üliõpilastel. See tähendab, et kui nad siia õppima tulevad, siis on nad oma õpingutele väga pühendunud. Tundub, et pikk reis Hiinast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest või teistest riikidest muudab neid kohusetundlikumaks ja seab õpingud suurimaks prioriteediks. Teisalt on see ka arusaadav, sest mida paremini läheb õpingutel, seda lihtsam on hiljem tööd leida.

Eestis elamine pole võrreldes Lääne-Euroopaga nii kallis ja nii on ka meie õppemaksudega – need on taskukohased. See annab üliõpilastele võimaluse rohkem tegeleda õpingutega ja vähem nii-öelda „ellujäämisega“. Mida vähem nad peavad muretsema raha pärast, seda rohkem nad saavad tegeleda kõige olulisema – õppimisega.

Millised on peamised erialad, mida Eestisse õppima tullakse?
Eesti meelitab siia erinevate huvidega üliõpilasi. Ühed tahavad näha meie post-sovieetliku transformatsiooni ja taasiseseisvunud Eestit. Selliste huvidega noored tahavad tihti õppida politoloogiat, rahvusvahelisi suhteid, haldusjuhtimist või haridusvaldkonda.

Teiste jaoks jällegi on oluline siin õppida midagi uut ja viia see tagasi oma koduriiki. Eesti on kuulus oma e-riigi lahenduste poolest ja iga siin õppinu üliõpilane on nautinud meie paberivaba elu või kuulnud sellest, kuidas eestlased saavad valimistel hääletada kasutades ID-kaarti. Teatakse ka meie kõrgeid PISA testi tulemusi, e-residentsust ja hästi toimivat avalikku haldamist.

Kolmandate jaoks on olulised Eesti saavutused infotehnoloogia valdkonnas. Eestist on alguse saanud mitmed rahvusvahelise haardega idufirmad, nagu Transferwise, Pipedrive, Playtech, Bolt (endine Taxify) või Veriff. Lisaks teatakse mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid, mis on siin alguse saanud või siin tegutsevad, nagu Skype, ABB, Ericsson või Swedbank.

Neljandate jaoks mängib rolli jällegi mõne spetsiifilise asja omandamine. Tihti on selleks loomevaldkonnad nagu muusika, filmiõpingud, kunstiõpingud, animatsioon või maastikuarhitektuur. Oleme ka kuulsad semiootikaõpingute poolest. Igal ülikoolil on mõni oma õppekava või valdkond, mille poolest nad tuntud on. Kõik õppekavad, mida me Study in Estoniaga turundame, on rahvusvahelised.

Ja taaskord, kui räägime turundusest, siis põhineb kõik positsioneerimisel. Me teame, et igas maailmas riigis on suurepäraseid ülikoole, seega anname me parima, et Eesti paistaks silma kui üks tõeliselt hea valik õpinguteks.

 

Tõlgitud inglise keelest

Originaalartikkel: Civinini, C. „How do you create a study destination from scratch? Head of international marketing at Study in Estonia Eero Loonurm tells The PIE how the organisation put the country on the international education map“, The Pie News 2019

Viide: www.thepienews.com/pie-chat/eero-loonurm-head-international-marketing-study-in-estonia/

Populaarseimad postitused