Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Hanno Tomberg: avatus või isolatsioon kõrghariduses

Mathis Bogens

Hanno Tomberg
SA Archimedes juhatuse liige    

Mind ajendas sulge haarama professor Martin Ehala ettekanne konverentsil „Eesti riigikeele sada aastat“, mille autor avaldas eelmisel nädalal ka Postimehes (01.02.). Tartu Ülikooli professor kasutas oma ettekandes väljendeid, mis hirmutavad ja tahtlikult või tahtmatult viivad lugeja mõttele, et ingliskeelse õppe pealetung on Eesti hetke suurim vaenlane. Viimast on Postimees võimendanud ka sel nädalal rubriigis „Meie Eesti“.

Kuidas mõista Ehala väidet, et meil toimub „hääletu alistumine ideoloogilisel rindel,“ kui lubame eestikeelsete õppekavade kõrval ülikoolides järjest rohkem ka ingliskeelsete õppekavade avamist. Esiteks omab „hääletu alistumine“ eestlaste jaoks selget ja iseseisvuse kaotamisega seonduvat tähendust, mistõttu ei taha me iial 1940ndate aastate kordumist. Samas sildistatakse selle väljendiga meie kõrgkoolide õppekavade kujundajaid ja õppeasutusi endid, mis on ebaõiglane. Vastu valimisi loevad aga tugevad kujundid ja sellele autor ka teadlikult rõhub.

Kuidas on lood täna kõrghariduses ja kas ingliskeelsete õppekavade arv Eesti kõrgkoolides (sh eraõiguslikes ja rakenduskõrgkoolides) on tõepoolest ohtlikult suureks kasvanud. Eesti hariduse infosüsteemi EHIS kohaselt toimus 2017/2018 õppeaastal Eesti kõrgkoolides esimesel kahel astmel bakalaureuse- ja magistriõppes (sh integreeritud õpe) õppetöö 673 õppekaval, millest 551 olid eesti õppekeelega, 104 inglise keeles ja 18 vene keeles. Vastuvõtt toimus samal õppeaastal 470 õppekavale, millest 80% oli eestikeelsed, 17% ingliskeelsed ja 3% venekeelsed.

Kuue avalik-õigusliku ülikooli kohta saab teha võrdluse ka käesoleva õppeaasta kohta õppekavade alusel, millel toimus vastuvõtt läinud sügisel. Kõige suurem on ingliskeelsete erialade arv kahes suuremas õppeasutuses Tartu Ülikoolis, kus on 125 õppekavast 24 ingliskeelsed, ja Tallinna Tehnikaülikoolis 72 õppekavast 21 ingliskeelsed. Seejuures on bakalaureuseõppes Tartus ainult kolm ja TTÜs neli õppekava inglise keeles. Kokku toimus avalik-õiguslikes ülikoolides 2018. aasta sügisel vastuvõtt 380 õppekavale, millest koguni 306 olid eestikeelsed. Seega moodustas ingliskeelsete õppekavade osakaal avalik-õiguslike ülikoolide esimese ja teise astme õppekavadest keskmiselt 19,5%.

Kuidas hinnata seda, kui Eesti ülikoolides on esimesel kahel astmel üks viiest õppekavast inglise keeles, bakalaureuseõppes üks kümnest inglise keeles. See tähendab, et täna on igal ülikooli astujal Eestis võimalik leida endale sobiv õppekava eesti keeles. Magistriõppes on suhe küll veidi enam kui kaks eestikeelset õppekava ühe ingliskeelse vastu, kuid nendest põhjustest on ka korduvalt kirjutatud – korvata üliõpilaste vähesust ja aidata tugeva teaduspotentsiaaliga erialasid elus hoida, välisnõudlus teatud õppekavade suhtes ja Eesti tööturuvajadus (nt IT-sektoris).    

Peatselt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuris (EKKA) valmivas välisüliõpilaste õppimise ja õpetamise temaatilises hindamises on kirjas, et välisüliõpilaste hulgas on väljalangemine väiksem kui eestikeelsete õppurite seas (HaridusSilma andmetel vastavalt 9% ja 14%), nende motivatsioon õppida on suurem ja üldjuhul on nad õppekavadega rahul. Samas toob hindamine välja, et Eesti kõrgkoolid ei tunneta vajadust koolitada rahvusvahelistel õppekavadel tööjõudu Eesti turule ja välistudengitel on Eestis raske praktikakohti saada. Viimasele aitaks kindlasti kaasa eesti keele oskus ja selle õpetamine ülikoolis. Archimedes otsib selleks võimalusi ka erinevate toetusprogrammide kaudu ning on välja pakkunud võimaluse välisõppejõudude ja -tudengite eesti keele taseme tõstmiseks, et nad omandaksid keeleoskuse vähemalt B2 tasemel.

Ülikoolides on ka positiivseid näiteid, näiteks infotehnoloogia erialade lõpetajatest leiab ülikoolide hinnangul 80% töö Eestis ja TTÜ lõpetajatest sooviks sama suur protsent leida endale töökoha just Eestis. Selle nimel tulekski rohkem tööd teha ja ülikoolide õppekavade koostamisel arvestada sellega, et integreerida välisüliõpilasi paremini Eesti ühiskonda.   

Kuulakem ka tudengite endi arvamusi. Hiljutises Eesti Rahvusringhäälingu saates „Suud puhtaks“ kinnitas Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindaja, et koos rahvusvaheliste tudengitega õppimine on laiendanud Eesti tudengite silmaringi ja andnud uusi teadmisi, mida omakeskis õppides ei oleks võimalik saavutada. Viimast kinnitab ka eelmainitud EKKA hindamine, kus kinnitatakse, et välisüliõpilaste osalemine õppetöös tõstab diskussiooni taset ja õppetöö kvaliteeti. Ka intervjueeritud õppejõud kinnitasid, et on saavutanud piisava pädevuse mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks. Õppejõudude sõnul on suurim väljakutse toime tulla erineva akadeemilise haridustaustaga tudengitega, mis sõltub tudengite koduriikide haridussüsteemide erinevusest.

Lõpetuseks, olen nõus seisukohaga, et ka võõrkeelse õppe puhul tuleb pöörata tähelepanu, et siin õppivad välistudengid õpiksid eesti keelt. Kuna me soovime, et vähemalt kolmandik neist jääks pärast akadeemilise hariduse omandamist Eestisse tööle, on keeleoskus eelduseks siinsel tööturul paremini läbi lüüa. Samas ei saa ma nõustuda sellega, et normatiivselt peaks piirama, kui palju tohib inglise või venekeelsetel õppekavadel anda õpet võõrkeeles. Keeldude asemele peaksime pakkuma võimalust, mis omakorda tekitab suurema huvi ja pühendumuse tudengite endi poolt. Kultuurikatkestust, mida kirjeldab professor Ehala oma artiklis, saab vältida vaid siis, kui ajame uhkelt oma asja ja oleme samas avatud uutele talentidele.

Ilmunud 12. veebruar 2019 ajalehes Postimees – https://arvamus.postimees.ee/6520828/hanno-tomberg-avatus-voi-isolatsioon-korghariduses

Populaarseimad postitused