Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

INTERVJUU: Tallinna Teeninduskool võõrustas kutsehariduse eksperte 14 riigist

Karol Sepik

Tallinnas pidasid eile ja üleeile kõrgetasemelist koosolekut 40 ECVET võrgustiku liiget 14 riigist. Räägime külalisi võõrustanud Tallinna Teeninduskooli direktori Meeli Kaldmaga ECVETist ja hariduse rahvusvahelistumisest.

Sündmusel võttis teiste hulgas sõna  Koen Bois d’Enghien (DG EMPL) Euroopa Komisjoni poolt. Osalejaid tervitas ja andis lühiülevaate Eesti kutsehariduse väljakutsetest Haridus-ja Teadusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Teet Tiko. Graziella Grech (National Commission for Further and Higher Education) Maltalt tutvustas sealset kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi kasutuskogemust. Kutsehariduse arvestuspunkti õigusraamistikust Eestis ja selle rakendamisest süsteemi tasandil andis ülevaate Rita Siilivask Haridus-ja Teadusministeeriumist ja ning ECVETi põhimõtete järgimisest õppekavaloomes kõneles Aulika Riisenberg sihtasutusest Innove.

Meeli Kaldma andis omalt poolt ülevaate ECVETi ja VÕTA põhimõtete rakendamisest Tallinna Teeninduskooli  õppekavade kavandamisel ja õpirändel.

Mida on kutsehariduse rahvusvahelistumine Tallinna Teeninduskoolile viimasel ajal andnud?

Numbriliselt võime öelda, et igal aastal käib üle 20 õpetaja ja üle 70 õpilase õpirändes. Meil on väga hea ülevaade vähemalt nende maade õppesüsteemidest, kus me oleme kohal käinud. Näeme, et oleme võrdsel tasemel ja meie õppekavade sisu vastab samadele tasemetele nagu teistes koolides.

Iga meie õpirändes käinud töötaja või õpetaja saab enesekindlust juurde, et ta oskab ja teab õigeid asju ja sedagi, kuhu pürgida. Võin lisaks väita, et projektides osalenud õpetajad on tugevasti iseseisvunud. Viimasel aastal on tendents sinnapoole, et need, kes ei ole veel õpirändes käinud, tahavad juba kõik minna.

Rõõmustav on tõdeda, et õpiränne on valdavaks või normiks saanud – õpetaja käib, tuleb tagasi, vahetab kogemusi, viib sisse oma uut metoodikat, saab juurde enesekindlust. Enesekindlus töös on kõige olulisem. Üleriigilises rahuloluküsitluses hindasid meie õpetajad oma tegutsemisvabadust väga kõrgelt ja palju kõrgemalt kui teiste kutsekoolide õpetajad. See on kõnekas fakt.

Kas võib väita, et tänu kooli rahvusvahelisele kogemusele on ka Eesti teenindus- ja toidukultuur kiiremini arenema hakanud?

Jah, see on andnud meile julguse teha rohkem koostöö kokkuleppeid. Näiteks, meil käisid siin Prantsusmaa peakokkade ühenduse liikmed. See annab eriala uhkusele palju juurde. Õpilased näevad, et see eriala ka loeb, on tähtis!

Teenindus on ju üldiselt selline massiline ametikutsete kogum, kuhu on vaja tohutult inimesi ja seda mõnes kohas veel nii palju ei hinnata. Meie üritame näidata et see on töö, mis väärib austust ja harime seeläbi ka klienti.

Millist mõju on avaldanud ECVETi ja VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) meetodite rakendamine?

Oleme osalenud kolmes projektis, kus oleme võrrelnud samalaadseid õppekavu. Nägime, et kui meie saadame teisel õppeaastal näiteks oma kokaõpilase teise riiki praktikale, siis need õpiväljundid, mida ta peab saavutama, on samalaadsed nii Soomes, Saksamaal või Küprosel. See ongi väga oluline, et õpilane ei pea muretsema sellepärast, et ta jääb kuidagi õppekavast maha ja saab pigem rohkem.

See, mida sa ikka omal käel läbi koged (silmaringi pool ja tutvumine rahvusköökidega) ja teed, annab palju suurema teadmise kui näiteks video vaatamine või mõne üksiku eksootilise toidu valmistamine. Ka õpilane saab siinkohal palju enesekindlust juurde.

Teame nüüd sedagi, et meie õppekavad on tasemel. Meil ei ole midagi häbeneda, pigem oleme oma tugevate õppekavade üle uhked. Töötame väljundipõhiselt ehk vaatame seda, kuidas õpilane õpib. See on kõige olulisem.

Võime ECVETi kirjeldada erinevates riikides kuidas tahes, aga pigem räägiksin õpiväljundist. Olulisem on see, et õpilane oskaks seda või toda teha. ECVET on tööriist, et oskusi rahvusvaheliselt võrrelda. Kuidas me seda nimetame, ei oma tähtsust.

Millist tagasisidet on tööandjad (praktika pakkujad) teie õpilaste oskuste ja töökultuuri kohta andnud?

Mul tuleb kohe meelde, et Küprosel on teatud tööandjad, kes väga heal meelel ootavad meie õpilasi. Eesti õpilane on töökas ja tunneb kella. On muidugi üksikuid erandeid, aga üldiselt oodatakse välismaal meie õpilasi tagasi. Meil on selgelt välja kujunenud partnerid, aga otsime neid pidevalt juurde. Igal aastal tuleb paar riiki ja paar kohta juurde.

Eesti tööandjate puhul kehtib sama reegel – mida kindlamat koostööd me teema, seda kindlamalt tunneb end ka tööandja. Tööandja teab, mida nõutakse õppekavas ja oskab sellega arvestada. Paraku tööandjate juures juhendajad tihtilugu vahetuvad ja nii on nendega pidev töö, et uued teaksid, mis õppekavas juhtub ja ollakse tänulikud, et teeme neile tasuta koolitusi. Isegi kriitiliste olukordade lahendamine käib seetõttu meil väga konstruktiivselt.

Populaarseimad postitused