Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Kristjan Jaagu stipendium aitab unistusi täita

Anni Sahkur

Romantiline Pariis on maailma populaarsemaid reisisihtkohti. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri tudeng Joanna Lättemägi otsustas sinna aastaks elama ja õppima suunduda. Kohtun temaga video vahendusel, et teada saada, kuidas selline valik sündis ja millega ta seal tegeleb.

 

 

Õpid hetkel Kristjan Jaagu stipendiumi toel Pariisis, mida sa seal teed?

Olen praeguseks hetkeks Eestis läbinud kolm intensiivset õppeaastat viieaastasest integreeritud õppeprogrammist.  Otsustasin, et neljanda õpinguaasta võiks läbi teha hoopis Pariisis.

 

Mis oli peamine põhjus, miks soovisid minna õpirändele?

Esiteks soovisin täita oma unistuse elada Pariisis ja kogeda siinset kultuuri. Tallinna Prantsuse Lütseum süstis minusse juba tükk aega tagasi unistuse, et tahan elada ühe osa oma elust Prantsusmaal. Pariis on maailmalinn ja tänu sellele õpin arhitektuuri kohta väga palju.

Erialases plaanis oli minu jaoks oluline näha arhitektuuriõpet teisest perspektiivist. Eesti on võrreldes Prantsusmaaga palju väiksem nii maa-alalt kui rahvaarvult, mistõttu siin pean võtma arvesse aspekte, millele Eestis pole pidanud mõtlema. Sellele, kui paljude nüanssidega tuleb siinsetes projektides tegeleda, poleks ma Eestis osanud ka kõige keerulisemas kooliprojektis mõelda. Samuti tahtsin panna ennast proovile ja näha, kas saan võõras riigis, keelekeskkonnas ja kultuuris üksi hakkama.

 

Kuidas õpingud seni on läinud, kas Eestiga võrreldes on õpingutes midagi erinevat?

Siiani on läinud kõik hästi. Raske on EKA’ga võrreldes  just see, et pean oma mõtteid, ideid, projekte ja kõike muud väljendama prantsuse keeles. Arhitektuuriõppe süsteem on laias laastus Eestile pigem sarnane. Selles mõttes, et õppetöös toimivad kohustuslikud etapid ikka samamoodi – vaatan linnaplaani ja -skaalat ning veendun, et projekt toimib. 

 

Millega võiks Prantsusmaale õppima-praktikale-töötama minev eestlane arvestada? 

Kindlasti peaks arvestama sellega, et inglise keelega hakkama ei saa, vähemalt algtasemel on vaja prantsuse keelt osata. Oluline on näidata, et oled prantslaste kultuurist ja keelest siiralt huvitunud, usun, et just tänu sellele olen saanud sooja vastuvõtu osaliseks. Arvestada võiks ka sellega, et inimeste temperament on teistsugune – näiteks on streikimine siin igapäevane nähtus. Hetkel on siin üleriiklik streik pensionireformi vastu, mis on halvanud transpordi ja minu elu väga keeruliseks teinud. Tänu sellele olen pidanud kasutama kooliminekuks elektrilist tõukerattast, mis venitas minu koolitee mitme tunni pikkuseks. Samuti peab kogu aeg kuklas hoidma, et prantslastel on väga omamoodi kultuur ja traditsioonid. Kui kuskile välja minna, peab ikka meeles hoidma, et minu jaoks intiimne põsemusi on nende jaoks must-do.

 

Oled välismaal õppimas Kristjan Jaagu stipendiumi toel, mis on Eesti riigi väljaantav stipendium. Kas ja kui, siis miks riik peaks sellist stipendiumi välja andma?

Kristjan Jaagu stipendiumi väljaandmine on tohutult vajalik. Põhjuseid on muidugi mitmeid. Minu jaoks on nendest kõige olulisem, et stipendium annab enesearenguvõimaluse andekale inimesele, kellel rahaliselt ei oleks selleta võimalik end kodu- või välismaal täiendada. Rahalises plaanis on see väga oluline, näiteks Pariisis maksab üksnes üür juba umbes 900 eurot.

 

Mis on olnud siiani parim mälestus sinu õpirändes?

Minu esimene päev siinses ülikoolis möödus infotundides pingsalt kuulates. Sain kogu jutust umbes 15% aru. See annab ehk tausta, miks minu eredaim mälestus mulle nii hinnaline on. Tegin üksinda oma esimest projekti ning kuna ma õpin prantsusekeelses ülikoolis, siis projekti pidin loomulikult esitlema vastavas keeles – kasutades prantsusekeelseid arhitektuuritermineid, mida ma tegelikult veel ei olnud õppinudki. Viieteistkümne esitleja hulgas olin mina ainuke, kelle emakeel või vähemalt teine keel ei ole prantsuse keel. Pidime oma projekti esitama kolmele professorile. Pärast kõikide projektiesituste kuulamist saime kriitilise tagasiside, kuid kokkuvõte pahvatas meid kõiki. Mina olin kõikide tudengite seast ainuke, kes oli ülesandest õigesti aru saanud. Tänu sellele avanes minu jaoks tee prantslaste „ateljeesse“, päädisin tõsiseltvõetavuse ja sain suure kiituse osaks.

 

Mida oled enda kohta välismaal elades õppinud?

Viie möödunud õpirände kuu jooksul olen õppinud, et suudan lõpuni viia kõik, mille olen otsustanud ette võtta. Suudan lahendada probleeme, leida sobiv kompromiss või kohanduda vastavalt olukorrale. Tugev tahtejõud ja sisemine motivatsioon aitavad mul pühenduda valitud eesmärgile ja selle nimel maksimaalselt töötada. Ühtlasi olen aina enam veendunud, et alati tuleb usaldada sisetunnet, olgu see halvenenud tervise osas või instinkt liikuda teatud suunas (kooli-)projektis, sest alateadvus aitab teha otsuseid, mis on autentsed, isiklikud ja ausad.

 

Millised on sinu kolm kõige olulisemat soovitust uutele kandideerijatele?

  1. Alustuseks, ära karda võtta riske, olenemata kahtlustest või hirmudest, mis võivad sind tagasi hoida. Mugavustsoonis ei saavuta midagi erakordset, selleks tuleb luua endale harjumus teha igapäevaselt ebamugavaid või hirmutavaid otsuseid ja tegusid,  mida muidu ei teeks. Vahetusaasta on ilmselt üks tudengielu meeldejäävamaid kogemusi, silmiavav ja elumuutev aasta, mille tulemus on inimene, kes ei heitu nii kergelt esimeste probleemide tekkimisel, vaid suudab need palju taibukamalt seljatada.
  2. Ole avatud mõtlemisega ja lahtiste silmadega, otsi võimalusi, sest uued väljakutsed, pakkumised, ideed, unistused ja arenguvõimalused tulevad neile, kes on valmis neid ise vastu võtma. Vahetusaasta on mõeldud arenemiseks, mistõttu  juba välisõpingute sihtpunkti valides tuleb suurelt unistada ja selle unistuse nimel töötada, sest kunagi ei tea, mis võib päriselt teoks saada. Aastaid tagasi unistasin Pariisis elamisest ja maailmas reisimisest, nüüd olengi vahetusõpilane Pariisis ja mind ootab uuel semestril uue projekti vältel ees workshop Tokyos,  tutvumine kohalike arhitektuuribüroode ja vaatamisväärsustega.
  3. Ära karda eksida ja vigu teha, kogenematust või mingi oskuse puudumist ei pea häbenema! Ei tohi lasta hirmul end kuidagi tagasi hoida. Paljude inimeste unistused jäävad saavutamata, sest nad kardavad vigu teha. 

Usun, et kui mina ei oleks suutnud sellest hirmust üle olla, siis poleks ma teinud prantsuse keeles edusamme või  leidnud lähedasi sõpru paljudest erinevatest riikidest. Järgmisel korral on mu kogemustepagas sarnases (probleemses) olukorras juba palju suurem, mis võimaldab vanu vigu vältida ja paremini uusi olukordi lahendada. 

 

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille raames antakse stipendiumeid lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks, vahetusõppeks väliskõrgkoolis või -teadusasutuses ja doktori- või magistrikraadi omandamiseks väliskõrgkoolis.

Vaata Kristjan Jaagu stipendiumi kohta lisa siit: http://haridus.archimedes.ee/kristjan-jaagu-stipendiumid

Populaarseimad postitused