Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi
noored

Noorte rahulolu noorsootööga

Sihtasutus Archimedes

Noortevaldkonna arengu planeerimine riiklikul tasandil on oluline, et kindlustada Eesti noortele parim võimalik ettevalmistus, et meie ühiskonna ees seisvate väljakutsetega edukalt toime tulla. Eesmärgipärase ja koordineeritud noortepoliitika teostamiseks on loodud „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020”, mille üheks põhifookuseks on kvaliteetne noorsootöö.

Viimase tagamiseks on oluline kaardistada noorte rahulolu noorsootööga, mis võimaldaks edasise tegevuse planeerimiseks potentsiaalsed murekohad välja selgitada ja objektiivselt jälgida, kuivõrd liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Kuna varasemalt puudus antud teemal terviklik ja üleriigiline analüüs, viis konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic Eesti Noorsootöö Keskuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koostada ulatuslik ülevaade 2015. aastal noorsootöös osalenud 7–26-aastaste noorte rahulolust, vaadeldes tegevusi, kus nad osalesid.

Uuringus võeti luubi alla kaheksa noorsootöö valdkonda:

  • huvihariduses osalemine
  • huvitegevuses osalemine
  • avatud noorsootöös osalemine (st noortekeskustes ja -tubades käimine)
  • noorteinfo teenuse kasutamine (st Rajaleidja keskuses, teavitus- ja nõustamiskeskustes käimine)
  • noortemalevas osalemine
  • noortelaagris osalemine
  • noorteühingus osalemine
  • noorte osaluskogus osalemine

 

Täismahus uuringuga saad tutvuda siin:

uuringcover

Noorsootööga rahulolu mõõtmiseks küsiti noortelt viiepallisüsteemis ühte üldist kokkuvõtlikku rahulolu hinnangut. Seejuures loeti üldise rahulolu indikaatori (mitu % noortest on noorsootöö tegevusega rahul) arvutamisel rahuloluks hindeid 4 ja 5 (st variandid „pigem rahul” või „väga rahul”). Lisaks keskenduti uuringus neljale spetsiifilisemale teemale, et saada detailsem ülevaade rahulolu aspektidest. Täpsemalt kaardistati, milline on noorte endi hinnangul noorsootöö vastavus nende vajadusele, kasulikkus, füüsiline ja sotsiaalne keskkond. Detsembris (2015) ja jaanuaris (2016) kuue nädala vältel toimunud veebiküsitlusest võeti aktiivselt osa – kokku avaldas arvamust 2859 noort, mis on piisav (arvestades 95% usaldusnivood ja 5% veapiiri), et teha usaldusväärseid järeldusi üldkogumi (st kõikide Eesti noorte) kohta. Ent millised olid uuringu peamised tulemused ja järeldused?

Noored on noorsootööga üldiselt rahul

Uuringus selgus, et 87% noortest olid rahul noorsootöö tegevustega, kus nad 2015. aastal osalesid. Seejuures oli kõige suurem rahulolevate noorte osakaal noortemaleva (95%) ja noorte osaluskogude (90%) puhul ning kõige rohkem väga rahul olevaid noori oli osalenud noortelaagrites ja huvihariduses (vastavalt 65% ja 64%). Veidi madalam rahulolu oli noorteinfo teenusega, mille puhul 32% vastanutest olid väga rahul ja iga teine pigem rahul. Samas tuleb arvestada, et käesolevas uuringus käsitleti noorteinfot selle kitsamas tähenduses ja keskenduti vaid Rajaleidja keskuste ning teavitus- ja nõustamiskeskuste külastajate rahulolu mõõtmisele.

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata noormeeste huvidele

Üldjuhul olid tüdrukud noorsootööga veidi enam rahul kui poisid – taoline trend ilmnes kõikide vaadeldud tegevuste osas, välja arvatud noortemalevad ja avatud noorsootöö. Huvihariduse ja -tegevuse tulemusi võrreldi eraldi ka 5 valdkonna kaupa: sport, loodus ja tehnika, kunst, muusika, üldkultuur (nt keeled, teater, tants jne). Ka valdkondade võrdluses ilmnes tüdrukute kõrgem rahulolu peaaegu igal pool. Ainsaks erandiks oli sport, kus poisid olid veidi enam rahulolevad. Seega tasub noorsootöötajatel enamike tegevuste arendamisel edaspidi fookuse alla võtta eelkõige just poiste vajadused ja soovid, et ka nende rahulolu jõuaks samale tasemele nagu tüdrukutel.

Noorsootöö kättesaadavuse probleem

Kuigi üle poolte (u 60%) noortest leidsid, et nende kodu läheduses on piisavalt võimalusi noorsootööst osa võtta, on oluline märkida, et peaaegu iga kümnenda noore hinnangul ei ole tema kodupiirkonnas üldse mingeid võimalusi vaba aega sisukalt veeta. Tähelepanuväärne on ka see, et noorsootöö piisavuse küsimustes varieerusid vastused Eesti eri piirkondade lõikes. Näiteks Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal elavatest noortest leidis vastavalt koguni 17%, 15% ja 14%, et nende kodupiirkonnas ei ole üldse võimalusi vaba aega sisukalt veeta. Samas Eesti viies suuremas tõmbekeskuses (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu) hinnati võimalusi paremaks kui mujal. Lisaks sellele hindasid tõmbekeskuses elavad noored rahulolu noorsootöö tegevustega ka statistiliselt oluliselt kõrgemalt kui teistes piirkondades elavad noored.

Seega on oluline noorsootöö edasisel planeerimisel keskenduda väiksemate võimalustega piirkondades elavatele noortele. Üheks võimalikuks lahenduseks on tõhusamate (transpordi)ühenduste loomine lähivaldade, -linnade või tõmbekeskustega, kus noortele on loodud kvaliteetsed ja mitmekülgsed võimalused vaba aega sisukalt veeta nende soovidele vastavalt. Teiseks tasuks kaaluda võimalusi noorsootöö tegevuse mobiilsemaks muutmiseks, mis võimaldaks viia tegevusi ka väiksemate võimalustega piirkondades elavate noorteni.

Samas võib noorsootöö kättesaadavuse probleemi üheks tahuks olla madal rahulolu noorteinfoga. Nimelt, kui noorteinfo ei vasta noorte vajadustele (sh näiteks info sisu või -kanalite osas), siis on võimalik, et noored ei ole lihtsalt erinevate noorsootöö võimalustega piisavalt hästi kursis ja tegelikkuses leidub ka nende kodupiirkonnas noorsootöö tegevusi, milles osalemisest nad reaalselt huvitatud oleksid.

Noorsootöö on noorte arendamise seisukohalt efektiivne

Peaaegu kõik uuringus osalenud noored (kokku 95%) leidsid, et nad on noorsootöös osaledes väga palju või mõningal määral uusi teadmisi või oskusi omandanud. Seejuures tajuti kõige selgemini uute teadmiste omandamist just huvihariduses osaledes. Uuringust selgus ka, et nooremad osalejad (st 7–11-aastased) õpivad enda hinnangul noorsootöö tegevustes osalemise kaudu rohkem kui vanemad noorukid (st 12–26-aastased). Täpsemalt märkis 64% nooremast ja 56% vanemast vanusegrupist, et nad on väga palju uut õppinud. Arvestades aga sellega, et uudishimu ei ole iseloomulik ainult väikestele lastele, vaid kasvab vanusega (vähemalt vanuses 12‒18; McCrae et al., 2002), on uute asjade õpetamine ka vanema vanusegrupi puhul tähelepanu köitmiseks ja huvi hoidmiseks oluline. Seega tasuks teismelistele noortele suunatud noorsootöös panna suuremat rõhku uute teadmiste ja oskuste omandamisele, õpitu lahtimõtestamisele ning rakendamisvõimaluste väljatoomisele.

Üldine rahulolu on seotud tegevuse huvitavuse ja olulisusega

Noorte üldine rahuloluhinnang oli kõige tugevamini seotud sellega, kui huvitavaks või oluliseks noored antud tegevust pidasid. See tähendab, et rohkem ollakse rahul tegevustega, mida peetakse huvitavaks ja oluliseks. Üldine rahulolu oli väga nõrgalt seotud noorsootöö füüsiliste aspektidega, nagu ligipääsetavus või tegevuskoha ruumide ja -vahendite kvaliteet. Seega, kui tegevus kedagi tugevasti paelub, siis üldjuhul ei ole kehvemad tingimused (näiteks kulunud vahendid või remontimata ruumid) osalemisel takistuseks.

Noorsootöös mitteosalemise põhjused

Noortelt, kes 2015. aasta jooksul üheski noorsootöö tegevuses ei osalenud, küsiti veebiküsitluses ka põhjuseid, miks nad seda teinud ei ole.

12–26-aastased noored pole noorsootöös enda hinnangul osalenud peamiselt seetõttu, et neile huvipakkuvad tegevused kas puuduvad või ei olda nendest teadlikud (kokku 38% põhjendustest). Võrdlemisi sage põhjendus oli ka ajapuudus (30% põhjendustest oli „Pole aega, sest koolis/tööl on suur koormus”). Vabades vastustes toodi kõige sagedamini välja järgmisi põhjendusi: lapsega kodus olemine, tervislikud põhjused ja lemmikloomadega tegelemine vabal ajal. 7–11-aastased noored ei osanud sagedasti seletust anda (veerand kõikidest põhjendusest olid „Ma ei tea”) või põhjendasid noorsootöös mitteosalemist sellega, et neil on koolis palju õppida (19% põhjendustest).

Kokkuvõtteks võib antud uuringu põhjal öelda, et noorsootöötajad on oma tööd edukalt teinud, sest üldjuhul on noored noorsootööga rahul. Kuna hetkel pakutav noorsootöö on kvaliteetne, tulekski edaspidi keskenduda eelkõige sellele, kuidas luua kõikidele noortele võrdsed võimalused noorsootöös osalemiseks ning viia huvitavaid ja harivaid vabaajategevusi ka nende noorteni, kes elavad väiksemate võimalustega piirkondades ja pole seni veel noorsootöös osalenud. Teiseks võiks tähelepanu suunata just noormeeste rahulolule ja keskenduda selliste tegevuste arendamisele, mis vastaksid poiste huvidele ja vajadustele.

 

Allikas:
McCrae, R. R., Costa, P. T. jun, Terracciano, A., Parker, W. D., Mills, C. J., De Fruyt F., Mervielde, I. (2002) Personality trait development from age 12 to age 18: longitudinal, cross-sectional, and cross-cultural analyses. – Journal of Personality and Social Psychology, 83(6), 1456–1468

 

Artikkel on kirjutatud 2016. aastal seoses Eesti noorsootööajakirja MIHUS nr. 20 teemaga “Noorte elu”.
Artikli autor on Kai-Riin Veromann. Kai-Riin osales uuringus Ernst & Young Balticu analüütikuna.

Olav Kersen
Sihtasutus Archimedes
MIHUS peatoimetaja
e-post: olav.kersen@archimedes.ee

noored

 

Kommentaar
Ave Kongo
Tartu noorte töömaleva koordinaator

Rõõmustav on teada saada, et noorte rahulolu noortemalevate osas on kõrge. Kuigi vastanute hulgas oli poiste ja tüdrukute hulgas võrdne rahulolu malevatega tuleb siiski tõdeda, et noortemalevas osaleb üldiselt vähem noormehi. Põhjuseid võib olla mitmeid – alternatiivsed ja tulusamad töövõimalused, malev ei paku piisavalt väljakutseid, ühistegevused ei ole köitvad. Arvan, et võimalusel tuleks malevas noormeestele rohkem rõhku pöörata küll. Seda siiski noorsootöö põhimõtteid ehk noorte võrdse kohtlemise printsiipi arvestades ning alaealiste töötamist reguleerivat seadusandlust järgides. Alustada tuleks aga sellest, et uurida malevas juba käinud noormeestelt täpsemalt, kuidas nemad näevad – kas nad tunnevad, et malevas on huvitav ja millest võib olla vajaka.

Üle Eesti on malevas osalemise võimalused üsna erinevad. Ilusti on malevateenusega kaetud mitmed suured keskused nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Põlva jt ning väikesed keskused Saue, Rae, Ülenurme, Otepää jt. Paraku on palju kohalikke omavalitsusi, kus ei ole juba rohkem kui 3 aastat malevat korraldatud ning ei nähta selleks ka vajadust. Enamasti ei ole võimalik nende KOVide elanikuna registreeritud noortel osaleda mõne teise KOVi poolt korraldatud malevas. Seega hetkel ei ole see teenus Eestis noortele võrdselt kättesaadav.

Mitmed noored suvel malevas ei osale. Malevakorraldajana oskan välja tuua mõningaid põhjuseid. Mitmed 15-aastased ja vanemad noored on leidnud võimaluse teha suvel paremini tasustatavat tööd kui malev seda pakkuda suudab. Põhjusena on välja toodud ka seda, et tööd on vaja teha oma pere juures maal / kodus. Osad noored jällegi ei soovi teha töid (hooajatööd põllumajanduses), mida maleval on võimalik pakkuda ning osad ei soovi viibida sellega seoses kodust eemal. Viimase põhjusena saan välja tuua eelpoolmainitud teenuse kättesaadavuse – mitmete noorte kodukohas ei korraldata noortemalevat.

 

Kommentaar

Kuldar Adel
Osaluskogude koordinaator
Eesti Noorteühenduste Liit

Tänaseks on ligikaudu 210-st omavalitsusest osaluskogu 70-s omavalitsuses. See tähendab, et ligi 140-s kohalikus omavalitsuses ei ole üks kõrgeimat rahulolu pakkuvatest noorsootöö valdkondadest noortele kättesaadav – keegi ei kaasa neid ja nad ei saa otsustusprotsessides osaleda.

Noorte huvi ja aktiivne osalus saab tekkida vaid läbi efektiivse kaasamise. Noorte kaasamise all mõistetakse avaliku võimu tegevust, mille sihiks on anda noortele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda otsuste tegemisel. Avaliku võimu tegevus noore kaasamisel mõjutab noore kasvamist aktiivseks kodanikuks – või vastupidi. Selleks, et noorest saaks aktiivne kodanik, peab tal olema juba varases eas võimalus enda elu puudutavaid otsuseid sobivas vormis mõjutada ning saada sellest tulemuslikke osaluskogemusi.

Eesti Noorteühenduste Liidu seisukoht on, et igas kohalikus omavalitsuses peab olema vastutava ametniku üheks tööülesandeks toetada noorte osalust (mh toetada osaluskogude tegevust ja kontrollida nende tegevuse eesmärgipärasust). Omavalitsused peavad tagama vastutava ametniku pädevuse läbi erialaste koolituste. Säärane pädev ametnik suudab tagada noorele tulemusliku osaluskogemuse ja seeläbi kasvatada aktiivseid kodanikke.

Tagamaks noorte kõrge rahulolu ka peale kohalike omavalitsuste liitumist suuremateks haldusüksusteks, on oluline tagada noorte kaasamine kõigis kohaliku omavalitsuse piirkondades, mitte vaid tõmbekeskus(t)es ja seda on kõige õigem tagama vähemalt üks kindel palgaline töötaja. Kui jalgpallitrenni veab eest treener, siis noori kaasab ja noorte osalust aitab arendada selleks palgatud ja pädev noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses.

 

Kommentaar

Jane Koppel
Haridus- ja sotsiaalosakonna noorsootöö peaspetsialist
Ida-Viru Maavalitsus

Ida-Virumaal on kahtlemata mõned eripärad, mida mujal Eestimaal ei ole – meie rahvas elab enamasti linnades ( Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi, Kiviõli, Narva-Jõesuu) ja on mitme erineva kodukeelega. Linnanoortel on kahtlemata tunduvalt suuremad võimalused huvitegevuseks ja vaba-aja veetmiseks. Meie linnades on uhkeid kultuurikeskuseid, lastele ja noortele kunsti- ja muusikakoole, huvi- ja loomekeskusi. Ka spordiga tegelemiseks on loodud head võimalused. Kõikides linnades ning paljudes valdades töötavad  noortekeskused ning ka sinna jagub huvilisi. Ühelt poolt on justkui suur valikuvõimalus, kuid tihti ei leia linnades endale meelepärast tegevust eesti kodukeelega laps või noor, sest nende jaoks napib emakeelseid juhendajaid. Samas ei saa väita, et probleemiga ei tegeleta – kõik omavalitsused on siiralt huvitatud oma laste ja noorte heaolust ning püüavad olukorda parandada.  Eesti õppekeelega koolidel on Ida-Virumaal väga oluline missioon kanda, sest nad peavad  pakkuma peale koolitööd oma õpilastele nii meelepärast huvitegevust kui ka  võimalusi noorsootöös osalemiseks.

Meie maapiirkonnad on aga sama probleemi ees kui kogu Eesti – võimalikud huvitegevuse ja vaba-aja veetmise võimalused on heal juhul vaid vallakeskustes ning kaugemates külades elavatel noortel ei ole (põhiliselt aja- ja  transpordiprobleemide tõttu) võimalik meelepärasega tegeleda. Samas on meie noortekeskused , koolimajad ja rahvamajad alati pakkumas noortele erinevaid tegutsemisvõimalusi. Alati on olnud, on ja jääb olema noori, kes ei huvitugi ühistegevustest – nad veedavad oma vaba aega nt  arvuti taga istudes  ja mis seal salata, enamik neist on noormehed. Kui see on nende jaoks oluline tegevus, las nad siis olla ! Targaks ja ettevõtlikuks saab ju mitut moodi, mitte ainult aktiivselt  vaba aega veetes.  Rääkida  täna  infopuudusest ei ole meie arvates tõsiseltvõetav põhjendus – kes otsib, see leiab!

Maakonnas on palju tublisid ja aktiivseid noori, nt  Ida-Virumaa noortekogu on oma tegevusega suutnud ühendada nii maa-kui linna, nii eesti kui vene kodukeelega noori. Meie noortekeskused teevad üha tihedamat koostööd ning toimub meeldejäävaid ühisüritusi. Kahjuks ei saa lubada, et lähiajal saab iga laps ja noor oma kodu lähedal  tegeleda meelepärasega, aga kõik asjaosalised püüavad oma võimaluste piires olukorda parendada!

 

Kommentaar

Merle Maimjärv-Mirka
noorsootöö valdkonna spetsialist
Lääne-Viru Maavalitsus
ja
Aivi Must
haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
Lääne-Viru Maavalitsus

Kõige pealt juhime tähelepanu, et väide, nagu „peaaegu iga kümnenda noore hinnangul ei ole tema kodupiirkonnas üldse mingeid võimalusi vaba aega sisukalt veeta“, ei ole korrektne.  Lääne-Virumaa 13 290 noorest on küsitlusele vastanud 82 noort (0,62%), kui üldse mingeid järeldusi teha, siis korrektne oleks väide, et pea iga kümnes küsitluses osalenud noor ütles, et nende kodupiirkonnas ei ole üldse võimalusi vaba aega sisukalt veeta (nt Lääne-Virumaal selliselt vastanud 17% 82-st on 14 noort).

Ka uuringu läbiviijad viitavad, et kui üldiste järelduste tegemiseks on uuringu vastajate arv piisav (vastas 1,4% noortest), siis kõikides kategooriates ei ole vastuste arv piisavalt suur, et statistiliselt usaldusväärseid järeldusi teha (uuringus lk 12 p1). Kui vaadata vastanute arvu Lääne-Virumaal, siis paraku tuleb tunnistada, et tõsiseltvõetavaid järeldusi selle põhjal teha ei saa. Nt lk 45 5. järeldus väljendab meie maakonna kolme noore arvamust ( ~4% 82-st)!

Väga huvitav oleks siinkohal vaadata ja võrrelda sel aastal omavalitsustes juba läbi viidud või veel viidavaid kvaliteedi uuringuid, kus kvaliteedi kõrvalt tuleb välja ka noorte osalemine erinevates noorsootöö tegevustes. Usun, et nende põhjal saame andmestiku, mille põhjal on ka päriselt võimalik, midagi järeldada.

Olen nõus, et äärealade noortel on tõenäoliselt vähem võimalusi sisukalt vaba aega veeta ja noorsootöös osaleda, kuigi Lääne-Virumaa on noortekeskuste ja -tubadega suhteliselt hästi kaetud. Väikestes kohtades pakub vaba aja veetmise võimalusi kohalik kultuurimaja, selts või kool ise. EHIS-e  andmetel on 17-s registreeritud huvikoolis Lääne-Virumaa õpilasi kokku 1994, lisaks huvikoolidele tegutses 2015/2016 õppeaastal 593 huviringi vähemalt 8642 osalejaga.

Aga, et kui sellele uuringu juurde tagasi tulla, siis samast uuringust tuleb ühtlasi ka välja, et noorsootööga maakonnas on väga rahul või pigem rahul 82% vastanutest.

Populaarseimad postitused
buy meds online generic pharmacy