Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Nordplusi projektijuht: keskkonnaprobleemid ei luba meil oodata põlvkonnavahetust!

Karol Sepik

Oleme harjunud nägema õppegruppe lasteaedadest ja üldhariduskoolidest, kes koguvad teadmisi vee-elustikust ja prügi sorteerimises jms. Hiiumaa Ametikooli Nordplusi projekt tõi looduse hoidmise teemad ka täiskasvanuharidusse.

2018. aasta suvel alustasid hiidlased Nordplus programmi toel rahvusvahelist koostööprojekti “Täiskasvanuharidus UNESCO Biosfäärialadel – Eesti, Läti, Rootsi koostöövõrgustik”.

“Keskkonnaprobleemid on aga tänaseks niivõrd käega katsutavad, seadused meie endi jaoks nii kiiresti muutumas, et meil ei ole aega oodata põlvkonnavahetust. Eriti tajutav on see elades ja töötades Lääne-Eesti saarte biosfääri  programmialal. Ka täiskasvanuharidus peab võtma muutustele kaasa aitamisel selgema vastutuse,” kirjeldas projekti eestvedaja Jane Üksik Hiiumaa Ametikoolist.

“Leidsime, et kuigi meil on kutseõppes õppekavasid, mis annavad infot siinse looduskeskkonna väärtustest ja toetavad jätkusuutlikku majandamist (aiandus, turism jms), võiksime ellu kutsuda koolitusplatvormi millel oleks rahvusvaheline mõõde. Platvormi mille ühendavaks lüliks on meie Läänemere-äärne elukeskkond,” lisas ta.

Hiiumaal Suuremõisa lossi köögis toimunud praktilise kokanduse kursusel lähtuti eesmärgist, et kogu tooraine olgu kohalik!

Selleks, et ideid edasi arendada ja kontaktide võrgustikku laiendada andis suurepärase võimaluse Nordplus Adult kaardistusprojektide (mapping projects) programm.

Üksiku sõnul alustasid nad projekti usaldusväärsete partneritega – Hiiumaa Ametikool ja Kuressaare Ametikool Eestist, Litorina Rahvaülikool Rootsist ja MTÜ Põhja-Vidzeme Bisfääriala toetusühing. “Kõiki ühendab töötamine UNESCO biosfääri programmialadel. Igal partner oli kaasatud nii täiskasvanuhariduse vallas kui biosfääri programmiala töös. “

Valmiera jäätmejaama õppeklassis võis teiste hulgast leida ka Väätsa jäätmehakkija töö tulemuse lugupidavalt purki panduna.

Kolme partneri haridusasutuste külastused andsid väärtusliku kogemuse ja kontaktide pagasi. “Läti poolelt saime parima kõrghariduse ja biosfääri alade elukeskkonda puudutavate uurimistööde kogemuse. Rootslased andsid parima kogemuse täiskasvanuhariduse sotsiaalsetest väljakutsetest – kuidas integreerida erineva kultuuritaustaga inimesed nii, et ühe väärtusena saaks omaseks ka keskkonnahoid. Eesti partnerid said pakkuda oma tugevat kogemust kutseõppe vallas,” selgitas Üksik.

Rootsis, Litorina Rahvaülikoolis tutvustati projekti partneritele traditsioonilise paadiehituse kursust.

“Projekti lõpuseminar “Minu ja minu organisatsiooni roll jätkusuutlikus arengus” oli kujundlikult öeldes peeglisse vaatamise koht. Lõpuseminar oli planeeritava koolitusplatvormi piloot, mille baasilt edasist koostööd kavandada. Nii toome kogukondadele  lähemale nende elukeskkonda mõjutavad teadustööd ja elulised praktilised oskused,” loodab projektijuht.

Populaarseimad postitused