Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

OECD poliitikanõunik: karjäärivalikute tegijate silmaringi tuleb Eestis laiendada

Karol Sepik

Karjääriteenuste võrgustikukonverentsil “Julge hüpe tundmatusse?” esinenud  rahvusvahelise majandusorganisatsiooni OECD poliitikanõunik Anthony Mann ennustab Eesti tööturule murrangulisi muutusi ja soovib näha karjäärinõustamist inimese iga olulise otsuse juures.

Millised väljakutsed ootavad Eesti karjäärispetsialiste ja nõustamist vajavaid noori?

Kas Eesti noortel on õigel ajal ja hea juurdepääs karjääriteenustele? See on esimene väljakutse. Teame oma kahe aasta taguse töö põhjal, et karjääriteenused on Eestis ülioluline. Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab algama juba enne üheksandat klassi, enne seda kui noored peavad otsustama, millisesse kooli nad edasi lähevad. Enne tõeliselt suuri otsuseid (hariduses ja karjäärivalikutes) peab kõigil olema õigus karjääriteenustele.

Eestis on olnud rohkesti sellist mõtteviisi, et kui sa ei soorita oma (lõpu)eksameid piisavalt hästi, siis lähed kutsekooli. Kutsehariduse kvaliteet ja olulisus on vahepeal märgatavalt tõusnud, aga noortel on raske sellega arvestada kui neil pole selleks piisavalt välja arenenud kompetentsi. Enne otsustamise hetke peaksid nad kutsekoole külastama ja kohtuma inimestega, kes erineva erialadega seotud ameteid peavad. Noored peaksid istuma koos karjäärispetsialistiga, et enda huvisid ja võimeid peegeldada. Oluline on laiendadada arusaamist tööturust, keskendudes muu hulgas halvasti mõistetavatele ametitele ja võitlema stereotüüpidega.

Paljudes riikides on seisukoht, et see kõik on koolisisene asi. Tegelikult peaks valitsuse tasandil kindlustama, et noored saaksid juba varasest east tuge, mis aitab neil end ette valmistada elukestvaks õppeks ja astumiseks tööturule..

Teiseks, meie ülevaade aastast 2018 näitab, et Eestis ebasoodsas olukorras olevate noorte ambitsioonid jäävad nende akadeemilistele võimetele alla. Nad ei tea, kuidas teha hariduse valikutes häid otsuseid, et püüelda soovitud ametite poole. Siin oleks karjääriteenused hädavajalikud.

Milliseid riike võib siinkohal eeskujuks tuua?

Tugeva kutseharidussüsteemiga riikides on noorte hulgas vähem segadust valikute osas. Sellistes riikides nagu Šveits ja Saksamaa peavad noored tegema olulisi karjääriotsuseid sageli enne 14-aastaseks saamist. Nendes riikides antakse karjäärinõustamist juba 10 või 11-aastastele. Seal on noortele tagatud ka mitmeid võimalusi tutvuda erinevate erialadega seotud töökohtadega.

Kas Eesti tööturgu ootavad ees tehnoloogia arenguga seotud põhjalikud muutused?

Jah, aga Eesti on tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud ja see lubab teil muutustele adekvaatselt reageerida. Raskem saab olema riikides, kus on palju madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning tootmine põhineb madalatel kuludel. Lihtsat ametit on lihtne õpetada, aga seda on ka lihtne automatiseerida. Näiteks, poodidesse on jõudnud iseteeninduskassad. Seda pole mitte kunagi varem olnud ja selliseid näiteid hakkab pidevalt juurde tulema.

Kui mõelda näiteks juhita autodele, mis tõenäoliselt peagi teedele jõuavad, siis see mõjutab sadu tuhandeid inimesi (bussijuhid, taksojuhid, kullerid jne) ja kõiki riike.

Näeme paljudes töökohtades, et tehnoloogia areng muudab inimeste töö olemust. Varasemalt oli sageli koolitamise eesmärk panna inimesi meelde jätma konkreetseid toimingud. Kui suutsid õpetatu meelde jätta ja oskasid asja ära teha, siis oli selge, et see ongi edaspidi sinu töö. Nüüd on info ja oskuste vajadused pidevas muutumises ja vajavad lahti mõtestamist. Seetõttu omab tähtsust muutustele reageerimine ja ka aktiivne suhtlemine klientide ja töökaaslastega.

Olulisemaks muutub oskus lahendada ebatavalisi probleeme, sest standardsete lahenduste eest hoolitseb üha enam automaatika. Sellised muutused on  kiired ja suuresti ettearvamatud. On väga vähe riike, mida tehnoloogia areng eriti ei mõjuta. Tööturu murranguaeg muudab otsuste tegemise tähtsamaks, aga ka raskemaks.

Seega,  minu 5-aastast poega ootab  karjääriotsuste tegemisel ees põnev aeg…

On oluline, et noored muutuksid varakult kriitilisteks, sest nad pole kunagi varem olnud nii haritud ja kunagi varem pole nad pidanud tegema nii palju otsuseid hariduse osas. Soovime, et sinu viieaastane poeg ja minu üheteistaastane tütar saaksid piisavalt kriitilise mõtlemisvõime analüüsimaks, mida nad hariduses parajasti teevad ja kuidas see on seotud eesmärgiga, mida nad võiksid saavutada täiskasvanueas. Panustada tuleb nende uudishimule, et noor uuriks ja saaks tuttavaks oma tugevate külgede ja tõeliste huvidega.

Kogu mainitud muutuste ja arengu juures tuleb meeles pidada, et näiteks on ikka inimesi, kes müüvad vinüülplaate. Poleks ju tegelikult vaja ka elavat muusikat, kuid meile meeldib seda kuulata. Ka kõik noored on selles mõttes erinevad ja peaksime lihtsalt laiendama nende huve, ootusi ja arusaamu ning võimaldama neil suhelda inimestega, kes töötavad erinevatel aladel. Nii saavad nad oma hoiakuid ja hinnanguid kohandada.

Karjäärispetsialistid suhtlevad üha enam ja süsteemsemalt oma kolleegidega piiri tagant. Kuidas see nende tööd mõjutab?

Karjäärinõustajate töö pole inimkonna ajaloos kunagi varem nii oluline olnud. Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab olema juures inimese kõikide oluliste karjäärivalikute tegemisel elu lõpuni.

On väga tähtis, et praktikud erinevatest riikidest saaksid kohtuda ning mõtteid vahetada.  See paneb muu hulgas karjäärispetsialisti ametit kõrgemalt hindama ja parendab rahvusvahelist teadmistebaasi. Rahvusvahelised kohtumised süvendavad ka arusaamist, et karjääriteenused peavad olema uuringute fookuses võrdselt teiste haridust puudutavate aspektidega.

 

 

Populaarseimad postitused