Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Terevisioonis nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud: SA Archimedes ja Mooncascade

Eero Loonurm

Täna hommikul tutvustasid ERR Terevisioonis nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeedet SA Archimedese meetmehoidja Tea Tassa ning Taavi Tammiste ühest meie tõeliselt innovaatilistest toetusesaajatest nimega Mooncascade. Tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” toetusmeede aitab ettevõttel koostöös teadusasutustega teha teoks lennukaid arendusplaane.

 

Tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” II taotlusvoor avati 23. jaanuaril 2017. a ning toetust saab taotleda kuni 20. detsembrini 2017. a. Taotlusvooru toetuse maht on kuni 9 000 000 eurot.

Toetuse andmise eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes. Soovitakse tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades ning soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel.

Taotlemiseks vajalik lisainfo ning dokumendid ja juhendid on kättesaadavad struktuuritoetuste agentuuri kodulehelt.

Taotlusvooru infopäevad toimuvad:

30. jaanuaril 2017. a kell 12.00-15.00 Tartus, Hotell Londonis (Rüütli 9)
31. jaanuaril 2017. a kell 10.00-13.00 Tallinnas, Radisson Blu Sky Hoteli (Rävala pst 3) saalis Lybeck + St. Peterburg.

Sihtgrupp: ettevõtjad, kes soovivad NUTIKAS meetmest toetust taotleda.

Registreeruda saab kuni 29.01 või kuni kohtade täitumiseni.

Registreerimine:
https://docs.google.com/a/archimedes.ee/forms/d/e/1FAIpQLSdd9azQbfJYPNNRughi-7In-b-7BhlOXE5t7jaSQzLVPlT3Zw/viewform?c=0&w=1

Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Täiendav informatsioon:

Tea Tassa
Struktuuritoetuste agentuuri meetmehoidja
e-post: tea.tassa@archimedes.ee
tel: 7300 396
www.archimedes.ee/nutikas

 

Lisainfo:

ERR Terevisioon 26.01.2017 – SA Archimedes ja OÜ Mooncascade

SA Archimedes Struktuuritoetuste agentuuri koduleht

Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud

Populaarseimad postitused

Unistuste praktika: Eestis autotehnikuks õppiv noormees töötas Prantsuse võidusõidutiimis!

Karol Sepik

Kehtna Kutsehariduskeskuses autotehnikuks õppiv Sander Raudauk käis Erasmus+ õpirändeprojekti projekti raames Prantsusmaal praktikal.
Saadud kogemusest kirjutatud lugu võitis Sihtasutus Archimedese praktikalugude konkursil kolmanda koha. Avaldame sellest katkendi. Kogu Sanderi võistluslugu saad lugeda SIIT.

Mul õnnestus viie kuu pikkuse praktika jooksul viibida 5 nädalat Põhja-Prantsusmaal Rouen’i linna külje all asuvas võidusõidutiimis nimega IMSA Performance.

Nelikümmend Porschet, Lotus Elise, Chevron B26…
Kohale jõudes oli vaatepilt minusuguse „rullnoka“ jaoks hingemattev. Töökojas oli üle 40 Porsche erineva mudeli (alustades esimesest Porsche mudelist 356, lõpetades otse tehasest saabunud autodega), BMW E9, AC Cobra, Lotus Elise, Chevron B26 ja palju muud huvitavat.
Tiim on asutatud aastal 2001 Raymond Narac’i poolt, kes on hetkel üks sõitjatest. IMSA Performance võistleb kereautodega peamiselt erinevates GT-sarjades ja Le Mans’i 24h sõitudes. Samuti võetakse osa erinevatest klubiüritustest ja võisteldakse ka Historic klassis.

Heida pilk IMSA garaaži:

Magny-Cours ringrada
Viie nädala jooksul õppisid töökaaslased mind usaldama ning andsid mulle iseseisvaid töid.
Tööpäevad möödusid rahulikult. Näiteks, lisaks lõunale olid kindlatel kellaaegadel kohvipausid. Ei näinud kordagi mingit ületöötamist või rapsimist. Prantslastel on tähtis nautida igat hetke oma päevas, jääda positiivseks ning mitte lasta muredel ennast koormama.
Eestlastel on palju neilt õppida. Viimasel nädalal võeti mind kaasa testi päevale Neversi linna lähedal asuva Magny-Cours ringrajale (Rouenist 400km). Nimelt oli tiim testimas seal oma uut masinat – 911 GT 3RS. Kaasas oli ka üks klient oma vanema 997-ga, minu aeg kulus selle peale.

Selline on Magny-Cours:

Tööd jagus ööni
Viibisime seal kaks päeva, esmaspäeva õhtul kohale jõudes käisime söömas ning seejärel sõitsime juba raja äärde garaažiboksi kus alustasime ettevalmistustega järgmiseks päevaks. Minu ülesandeks oli koos sõitjaga uus iste paigaldada ja reguleerida.
Samuti pidin vahetama rehvid ning puhastama auto seest ja väljast. Uue autoga tegelesid teised tehnikud.
Kuna auto oli kätte saadud sama päeva hommikul, toimus sildade ning vedrustuse reguleering sealsamas kohapeal kaasavõetud 2D silla reguleeringu seadmega. Lõpetasime kõik koos kella kolme ajal öösel.

Kui suur osa on motospordis tegelikult meeskonnal?
Hommikul kohale minnes asusime kohe rajapäeva jaoks viimaseid ettevalmistusi tegema. Mõne hetke pärast saabusid ka esimest korda tiimi sõitjad. Sel hetkel sain aru kui suur osa on motospordis tegelikult meeskonnal ja tema efektiivsel tööl.
Meediast jääb tihtipeale mulje, et võidusõitja ongi terve tiim ise, kuid seal taga palju töökaid inimesi, kes veedavad vahest unetuid öid terve tiimi nimel töötades ning kes ajavad n-ö iga sajandikku taga.

Uue Porschega rajalt välja
Teisipäev algas suure vihmaga, seetõttu tuli vahetada uuesti rattad ning korrigeerida rehvirõhud.
Täitsin ka kütusepaagi ning poole tunni pärast kui suurem vihm järgi jäi, läks klient autoga rajale. Mõne hetke pärast järgnes talle ka uus 911. Värske auto sai teha vaid paar ringi, kui sõitja sõitis rajalt välja ning lõhkus auto esiotsa. Purunesid esimene stange, põhja plastikud, mõlemad esimesed logarid ning jahutusradiaator. Sellega oli päev auto jaoks lõppenud. Räägiti, et radiaatori ja mõned uued karbonist kere detailid saab tehasest kohe tellida, kuid see pole võrreldav nt selle raja rendi maksumuse ega tiimi jaoks raisku läinud kahe päevaga. Seda enam, et kahe nädala pärast oli toimumas esimene võistlus Portugalis. Sellegipoolest jäid kõik positiivseks ja alustati sealsamas auto lahtivõtmisega. Samal ajal sõitis teine auto oma ringe edasi, välja tuli ka päike ja ma sain uuesti rattaid vahetada.

Veel praktikalugusid ja -fotosid leiad konkursi “Õpiränne Euroopasse ja tagasi” kodulehelt.

Populaarseimad postitused

Viis olulist sõnumit Eesti õpiränduritelt!

Sihtasutus Archimedes

Erasmus+ õpiränne täiskasvanuhariduse valdkonnas on nüüdseks viinud mitmeid eestlasi teadmisi omandama ja koostööd tegema.  Mida on nad tagasi tulles öelnud?

erasmuslend

Koondasime kokku õpirändajate viis kõige enam kõlama jäänud mõtet:

  • „Kõik inimesed on unikaalsed, meist igaühe elu on õpiränne, kus me õpime, saame tundma ennast ja avastame maailma. Lühiajalised õpiränded Erasmus+ raames – see on võimalus igaühele kiiremini ära lahendada oma “õpiülesanne” ja jõuda uuele tasemele,“ Jelena Lohmatova mitteformaalse õppe keskuse VitaTiim juht.
  • „Rännakud panevad inimesed särama. Ja säravad inimesed panevad mõtted ja neid ümbritseva ruumi särisema, toovad kaasa uudishimu ja soovi õppida,“ Maarja Vaino, A. H. Tammsaare muuseumi juhataja.
  • „Tore on õppida ja õpetada, see arendab, värskendab ja sisendab enesekindlust igale õpetajale. Rahvusvaheline koostöö paneb silmad särama!“ Kirsti Sinivee, City Keeltekooli projektijuht.
  • „Õppisime nädalaga rohkem kui muidu ehk mitme aastaga, arendatud said kõigi õpirändajate isiklikud oskused ja Võrumaa Keskraamatukogu on lugejatele nüüd märksa huvitavam koht,“ Merle Koik, Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht.
  • „Oleksite pidanud nägema minu kolleege  kui nad esitlesid oma maad. Kõik nad tahtsid esitada oma kultuuri väärtusi niivõrd uhkelt ja ettevaatlikult nagu hoiaksid käes  kõige õrnemat  ja hinnalisemat materjali,“ Svetlana Smirnova, täiskasvanute koolituskeskuse Vestifex koolitaja.

 

Erasmus+ õpirände taotlusvooru tähtaeg on juba 2. veebruaril . Avarda silmapiiri ja muuda elu!

Populaarseimad postitused

Soome tudengitest siin ja sealpool lahte

Sihtasutus Archimedes

Sügisel ilmus Soome suurimas päevalehes Helsingin Sanomat (HS) Kaja Kunnase ja Marjukka Liiteni artikkel uudisega, mille järgi Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa ülikoolides on järjest kasvav nähtus. Kela, Soome sotsiaalkaitseameti statistika näitab, et kümne aastaga on Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa kõrgkoolides kahekordistunud. 2015./2016. õppeaastal alustas väliskõrgkoolides 2586 uut Soome tudengit, kui vastav arv kümme aastat tagasi oli umbes tuhat. Kokku õppis möödunud aasta andmete järgi välisülikoolides u 8000 Soome tudengit. Statistika käib nende tudengite kohta, kes on saanud Kelast õppetoetust välismaale.

Kes ja kuhu ja miks?

Artiklist selgub, et 40% välismaale õppima minejatest on pealinna piirkonnast, sh naiste osakaal on üle poole, aga järjest rohkem on kasvamas meeste osakaal.

Milliste riikide ülikoolidest aga Soome noored on huvitatud? Eesti ülikoolid on jätkuvalt kolmandal kohal, 2015./2016. õppeaastal alustas Eesti ülikoolides 376 uut Soome tudengit. See number on üsna suur, kuid tegelikult võrreldes möödunud õppeaastaga kasvu pole (-1%). Kõige rohkem Soome tudengeid õpib Rootsi ülikoolides (622 uut tudengit, kasv võrreldes möödunud õppeaastaga +19%), teisel kohal on Suur-Britannia (601 uut tudengit, kasv +5%). Kusjuures see, et Rootsi on sihtriigina UK-st ette läinud, on uus nähtus – väga pikalt on UK ülikoolid püsinud soomlaste jaoks vankumatult esimesel kohal.

Artikli andmed on pärit CIMO-st (Centre for International Mobilty), mis on vastav asutus kui Eestis SA Archimedes. CIMO tegeleb mh välistudengitega, kes Soome õppima asuvad (Study in Finland), aga suunab ja teeb palju tööd nende soomlastega, kes soovivad välimaale õppima minna. Nüüd on CIMO koostöös Kelaga koostamas uuringut põhjuste kohta, miks soome tudengid lähevad välismaale õppima. Kas põhjus on endiselt sellest, et Soome ülikoolidesse on raske sisse pääseda või on esikohal hoopis rahvusvahelise kogemuse väärtustamine?

Üheks põhjuseks võib olla see, et alates sellest õppeaastast (2016./2017.) peavad Soome kõrgkoolid arvestama esmakordselt sisse astuvate tudengitega – neile on seaduse järgi ”broneeritud” u 45% õppekohtadest (22 600 kohta). Esmakordselt sisseastujaid oligi selle aastal 80% (121 000 tudengit). Kokku oli kevadel 2016 Soome kõrgkoolidesse sisseastujaid 152 000, kellest u 54% valis esimeseks eelistuseks rakendusliku kõrgkooli:

1. Metropolia rakenduslik kõrgkool (25 880, kellest 12 724 esmakordseid)
2. Helsingi Ülikool (24 644 sisseastujat, kellest esmakordseid 17 184).

 

100573_top5_maat_tutkarit_2016_cimo

Soomlaste õpiränne ning Soome saabuvate välistudengite päritolumaad. Allikas: www.cimo.fi

Sisseastumiskatsed Soome kõrgkoolidesse

Kui tagasi tulla põhjuste juurde, miks soome tudengite arv välisülikoolides on hüppeliselt suurenenud, siis üheks põhjuseks on alati toodud seda, et Soome ülikoolidesse on väga raske sisse saada. Meedias on väga palju arutatud selle üle, otse gümnaasiumist kõrgkooli astujatel on liiga suur koormus – riigieksamiteks ja sisseastumiskatseteks valmistumine langeb samale ajale. See käib enamikele üle jõu ja ülikooli sisseastumiskatseteks õppimine langeb järgmisele aastale, mis omakorda aeglustab noorte siirdumist tööellu.

VATT (VATT Institute for Economic Research) on soovitanud alternatiiviks veidi samasugust süsteemi mis Eestis: sisseastumisel ülikooli arvestataks riigieksamite tulemusi, vajaduse korral võiksid ülikoolid teha tudengikandidaatidega intervjuusid või korraldada selliseid katseid, milleks valmistuda pole võimalik.

Praeguse süsteemi kohaselt ei võta ülikoolid riigieksamite tulemusi praktiliselt üldse arvesse. Ka Soome valitsus soovib riigieksamite tulemusi rõhutada ning sisseastumiskatsete (ja ettevalmistuskursuste) rolli vähendada.

Uued tuuled Soome kõrghariduses

Soome ülikoolid on kehtestanud väljaspoolt Euroopa Liitu ja EEA-d tulevatele tudengitele õppemaksud, mis muutuvad kohustuslikuks alates 2017. a sügissemestrist. Keskmiselt on õppemaaks 10 000 eurot aastas, hinnad kõiguvad 5000 – 20 000 euro vahel. Kõige kõrgemat tasu võtab Itä-Suomen yliopisto, kõige madalamat Aalto. Helsingi Ülikool on maksud jaganud kaheks: humanitaar- ja ühiskonnateaduste õppeprogrammid on 13 000 eurot aastas ning loodusteaduste ning life sience programmide eest tuleb maksa 15 000 aastas.

Maksulised programmid on inglisekeelsed, enamasti magistriprogrammid, millele on võimalik taotleda ka stipendiumi. Õppemaksusüsteemi kriitiliselt suhtuvate peamine mure on see, et välistudengite arv väheneb ning suureneb oht, et ka soome tudengitelt hakatakse makse nõudma.

Soome kõrgkoolides õpib üle 20 000 välistudengi, so umbes 7% kõigist tasemeõppe tudengitest. Välistudengist u 75% on väljastpoolt Euroopa Liitu ja EEA-d. Suurimad välistudengite saatjariigid on Venemaa, Hiina, Vietnam, Nepaal ja Eesti.

Soome tudengid Eestis

Eesti ülikoolide populaarseimad alad soomlaste seas on õigusteadus ja ärijuhtimise õppeprogrammid, Tartus meditsiin ja veterinaaria, aga üksikuid soomlasi õpib ka teistel aladel. Eelpool mainitud artiklis on intervjueeritud Venla Rantaneni, Tallinna Ülikooli tudengit. Rantanen tuli alguses Tallinnasse, et veeta siin aasta au pairina ühe Saksa pere juures. Samal ajal sündis ka otsus proovida sisse saada Tallinna Ülikooli Liberal Arts in Humanities programmi. Sisseastumisnõudeks oli intervjuu ja motivatsioonikiri, aastane õppemaks 3000 eurot.

”Sisseastumisintervjuul mulle anti nõu, et kandideeriksin eestikeelsesse õppesse, kuna see on tasuta”, ütleb Rantanen. Eestikeelsel sisseastumiseksamil testiti üldisi akadeemilisi teadmisi, näiteks esitati küsimus: Mida peetakse silmas, kui räägitakse kõrghariduse kriisist Euroopas?

Suvel kolis Rantanen oma poisssõbra juurde Lasnamäele ja töötas Sokose hotelli vastuvõtus. Väike kultuurishokk oli see, et Eestis ülikoolis kirjutatakse maha.

Rantanen saab Soomest u 300 euro suurust õppetoetust kuus. Elamistoetust ta ei vaja, vastupidi, ta on võtnud oma väiksesse ühetoalisesse korterisse üürniku. Lisaks teenib Rantanen raha lapsehoidmisega ja tõlketöid tehes ning plaane Soome tagasi kolida tal hetkel pole.

Allikad
http://www.hs.fi/kotimaa/a1461214044912
http://www.hs.fi/politiikka/a1461212571167
www.hs.fi/kotimaa/a1473827968411
www.hs.fi/kotimaa/a1466220528272

Lisainfo

CIMO Centre for International Mobilty: www.cimo.fi
CIMO Maatieto: www.maatieto.net
Study in Finland: www.studyinfinland.fi
Soome ülikoolide õppemaksud: http://www.studyinfinland.fi/front_page_news/101/0/non-eu_eea_tuition_fees_and_scholarship_options_coming_up_in_2017
Soome välistudengid: http://www.cimo.fi/instancedata/prime_product_julkaisu/cimo/embeds/cimowwwstructure/100560_Opiskelijaliikkuvuus_Suomeen.pdf
Kela, Soome sotsiaalkaitse: www.kela.fi

Soome infomaterjale ja meediat analüüsis Grete Ahtola, kes on Eesti Instituudi juhataja Soomes. Lisaks on Grete pikaaegne Sihtasutuse Archimedes koostööpartner Eesti turundusplatvormi StudyinEstonia.ee esindajana Soomes.

 

Populaarseimad postitused

Vabatahtlik Prantsusmaalt – Sylvain Pomme

Eero Loonurm

Sylvain Pomme on noor Prantsusmaalt pärit artist, kes elab Eestis, õpetades soovijatele žongleerimist ja õppides ise kaasaegse tsirkuse osavusalasid. Sylvain tuli Eestisse Euroopa vabatahtlik teenistuse toel, mida Eestis rahastab SA Archimedes noorteagentuur.

sylvain-pomme_2016

Foto: Tadaafestival.org

Sylvain tuli Eestisse Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi abil juba kaks aastat tagasi. Tema Eesti-teekonda aitasid alustada Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR ning Tsirkusestuudio FOLIE. Selle ajaga, mil Sylvain on Eestis viinud, on ta koolitanud Eesti lapsi, andnud kümneid etendusi ning lisaks on ta lühikese ajaga ära õppinud ka heal suhtlustasemel eesti keele.

“Kui sa õpid iga päev ära viis sõna, siis paari kuuga on sul juba kolmsõda sõna. See on paras hulk ja sa oskad juba rääkida,” räägib Sylvain.

 

Sylvain rääkis oma elust ja tegemistest lähemalt Kanal2 telesaates “Radar”.

 

 

Mis on üldse Euroopa Vabatahtlik Teenistus?

Euroopa vabatahtlik teenistus annab noortele suurepärase võimaluse panna end proovile ning leida see miski, millele oma tulevik pühendada. Lisaks saab selgeks võõrkeele, tutvuda uute kultuuridega, leida sõpru ning teha head.

“Eesti organisatsioonidele annab Euroopa vabatahtlik teenistus võimaluse kaasata oma tegevustesse välismaalt pärit noori, kes toovad uusi ideid, tegevusi ning kultuure. Seeläbi mitmekesistuvad organisatsiooni tegevussuunad ning saab pakkuda oma sihtgrupile veelgi enamat,” kommenteeris SA Archimedes noorteagentuuri Euroopa vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets. 

 

Lisamaterjale:

Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR koduleht

Tsirkusestuudio FOLIE

SA Archimedes noorteagentuuri koduleht

Euroopa Vabatahtlik Teenistus

 

Populaarseimad postitused

Martti Raidal: Kujunenud on selline kummaline situatsioon, et me teame, et me väga palju ei tea

Merily Remma

Teaduse tippkeskus on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. 2016. aasta märtsis alustas viie Eesti teadus- ja arendusasutuse juures tööd üheksa uut teaduse tippkeskust.

Käesoleva aasta septembris külastas Sihtasutus Archimedes kõiki kevadel loodud tippkeskusi. Meie eesmärk oli teada saada, millega tippkeskuste uurimisrühmad tegelevad, miks on nende uurimisvaldkonnad olulised ja kuidas on nende uurimistulemused rakendatavad igapäevaelus. Meie vestlusteemade hulka kuulusid ka tippkeskuste eesmärgid ja ambitsioonid, võrdlused muu maailmaga ja valdkonna tulevik.

Selleks, et need harivad vestlused tippkeskuste juhtidega ja põnevad ringkäigud teadlaste tööruumides ainult meie silmi ja kõrvu ei jääks, olid meiega kaasas ka videoproduktsiooni professionaalid DX Meediast. Täname kõiki, kes meid lahkesti vastu võtsid, meie küsimustele vastasid ja meile teejuhtideks olid!

Tänaseks on koostöös DX Meediaga valminud kõik üheksa teaduse tippkeskust tutvustavat videot, mida me hea meelega kõigi huvilistega järgemööda jagame. Kuna tippkeskuste koosseisu kuulub mitmeid töörühmi, nende uurimisvaldkonnad on laiad ja uurimisobjektid mitmekesised, ei mahtunud paraku kõik tippkeskuste telgitagused filmilindile. Sellegipoolest toome vaatajateni esmase sissevaate tippkeskuste töö argipäeva.

Üheksandana esitleme teile videot Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi tippkeskusest “Tume Universum”, mida juhib juhtivteadur Martti Raidal. Tippkeskuse juures töötavad uurimisrühmad ka Tartu Observatooriumist ja Tartu Ülikoolist. Põnevat vaatamist!

Populaarseimad postitused

Mare Kõiva: Meie eesmärgiks on saada ülevaade Eesti kultuuris, keeles ja mõttemaailmas toimunud muutustest

Merily Remma

Teaduse tippkeskus on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. 2016. aasta märtsis alustas viie Eesti teadus- ja arendusasutuse juures tööd üheksa uut teaduse tippkeskust.

Käesoleva aasta septembris külastas Sihtasutus Archimedes kõiki kevadel loodud tippkeskusi. Meie eesmärk oli teada saada, millega tippkeskuste uurimisrühmad tegelevad, miks on nende uurimisvaldkonnad olulised ja kuidas on nende uurimistulemused rakendatavad igapäevaelus. Meie vestlusteemade hulka kuulusid ka tippkeskuste eesmärgid ja ambitsioonid, võrdlused muu maailmaga ja valdkonna tulevik.

Selleks, et need harivad vestlused tippkeskuste juhtidega ja põnevad ringkäigud teadlaste tööruumides ainult meie silmi ja kõrvu ei jääks, olid meiega kaasas ka videoproduktsiooni professionaalid DX Meediast. Täname kõiki, kes meid lahkesti vastu võtsid, meie küsimustele vastasid ja meile teejuhtideks olid!

Tänaseks on koostöös DX Meediaga valminud kõik üheksa teaduse tippkeskust tutvustavat videot, mida me hea meelega kõigi huvilistega järgemööda jagame. Kuna tippkeskuste koosseisu kuulub mitmeid töörühmi, nende uurimisvaldkonnad on laiad ja uurimisobjektid mitmekesised, ei mahtunud paraku kõik tippkeskuste telgitagused filmilindile. Sellegipoolest toome vaatajateni esmase sissevaate tippkeskuste töö argipäeva.

Kaheksandana toome vaatajateni Eesti-uuringute Tippkeskuse video. Seda tippkeskust juhib Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõiva ning tippkeskuse koostööpartneriks on teadlased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ning Tallinna Tehnikaülikoolist. Head vaatamist!

Populaarseimad postitused

Sihtasutus Archimedes aitas korraldada Ida-Virumaa karjääripäeva „Targalt tulevikku 2016“

Greta Roosaar

dsc_0002

Novembri alguses toimus Ida-Virumaal kahel järjestikusel päeval üritus „Tagasi Tulevikku 2016“, mis oli suunatud Ida-Virumaal elavate gümnasistidele, kutseõppuritele, üliõpilastele, õpetajatele ning teistele huvilistele. Üritus toimus kahes linnas – Narvas ja Kohtla-Järvel.

Ürituse käigus arutati noorte tuleviku ja valikute üle, jagati informatsiooni õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta meil ja mujal ning tutvustati erinevaid võimalusi. Toimusid infomess, töötoad ja karjäärinõustamised, mille läbiviijateks olid oma ala parimad spetsialistid. Sihtasutuse Archimedes poolt korraldati üritusel kaks erinevat töötuba. Esimene neist tutvustas Euroopa vabatahtlikku teenistust ehk noore (17-30-aastane) võimalust töötada vabatahtlikuna mõnes Euroopa riigis ning tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Räägiti väga praktiliselt sellest, kuidas saada EVT vabatahtlikuks ning arutleti, mis sellest kõigest kasu võiks olla. Teine töötuba keskendus sellele, kuidas ja miks minna välismaale kõrgharidust omandama, millised on stipendiumivõimalused ning millised on juba välismaa kogemusega Ida-Virumaa noorte muljed ja kogemused oma välisõpingute perioodist.

dsc_0098Karjääripäeva „Targalt tulevikku“ viidi ellu Euroopa Parlamendi infobüroo eestvedamisel koostöös Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse, TÜ Narva Kolledži, TTÜ Virumaa Kolledži, sihtasutuse Archimedes, Eesti Töötukassa, Eesti Noorsootöö Keskuse, Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse, sihtasutuse Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Europassi, MTÜ-ga Mondo ja paljude teistega. Karjääripäev toimus eesti ja vene ning osaliselt ka inglise keeles. Kokkuvõtvalt saab lugeda need kaks päeva õnnestunuks. Noori huvilisi osales ohtralt. Narva puhul oli osalejaid üle 300,  Kohtla-Järvel osales 222 noort. Sellesse päeva panustas kokku 298 inimest, sh noored, õpetajad, vabatahtlikud, töötubade läbiviijad ning organiseerijad.

Populaarseimad postitused

Enn Lust: meie tööde vastu tunnevad huvi mitmed rahvusvahelised autotööstuse kontsernid

Merily Remma

Teaduse tippkeskus on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. 2016. aasta märtsis alustas viie Eesti teadus- ja arendusasutuse juures tööd üheksa uut teaduse tippkeskust.

Käesoleva aasta septembris külastas Sihtasutus Archimedes kõiki kevadel loodud tippkeskusi. Meie eesmärk oli teada saada, millega tippkeskuste uurimisrühmad tegelevad, miks on nende uurimisvaldkonnad olulised ja kuidas on nende uurimistulemused rakendatavad igapäevaelus. Meie vestlusteemade hulka kuulusid ka tippkeskuste eesmärgid ja ambitsioonid, võrdlused muu maailmaga ja valdkonna tulevik.

Selleks, et need harivad vestlused tippkeskuste juhtidega ja põnevad ringkäigud teadlaste tööruumides ainult meie silmi ja kõrvu ei jääks, olid meiega kaasas ka videoproduktsiooni professionaalid DX Meediast. Täname kõiki, kes meid lahkesti vastu võtsid, meie küsimustele vastasid ja meile teejuhtideks olid!

Tänaseks on koostöös DX Meediaga valminud kõik üheksa teaduse tippkeskust tutvustavat videot, mida me hea meelega kõigi huvilistega järgemööda jagame. Kuna tippkeskuste koosseisu kuulub mitmeid töörühmi, nende uurimisvaldkonnad on laiad ja uurimisobjektid mitmekesised, ei mahtunud paraku kõik tippkeskuste telgitagused filmilindile. Sellegipoolest toome vaatajateni esmase sissevaate tippkeskuste töö argipäeva.

Seitsmendana esitleme teile videot tippkeskusest “Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele”. Tippkeskust juhib Tartu Ülikooli professor Enn Lust ning tippkeskuse koostööpartneriks on teadlased Tallinna Tehnikaülikoolist. Harivat vaatamist!

Populaarseimad postitused

Jarek Kurnitski: liginullenergiahoonete ehitamine on väga suur majanduslik ja tehniline väljakutse

Merily Remma

Teaduse tippkeskus on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. 2016. aasta märtsis alustas viie Eesti teadus- ja arendusasutuse juures tööd üheksa uut teaduse tippkeskust.

Käesoleva aasta septembris külastas Sihtasutus Archimedes kõiki kevadel loodud tippkeskusi. Meie eesmärk oli teada saada, millega tippkeskuste uurimisrühmad tegelevad, miks on nende uurimisvaldkonnad olulised ja kuidas on nende uurimistulemused rakendatavad igapäevaelus. Meie vestlusteemade hulka kuulusid ka tippkeskuste eesmärgid ja ambitsioonid, võrdlused muu maailmaga ja valdkonna tulevik.

Selleks, et need harivad vestlused tippkeskuste juhtidega ja põnevad ringkäigud teadlaste tööruumides ainult meie silmi ja kõrvu ei jääks, olid meiega kaasas ka videoproduktsiooni professionaalid DX Meediast. Täname kõiki, kes meid lahkesti vastu võtsid, meie küsimustele vastasid ja meile teejuhtideks olid!

Tänaseks on koostöös DX Meediaga valminud kõik üheksa teaduse tippkeskust tutvustavat videot, mida me hea meelega kõigi huvilistega järgemööda jagame. Kuna tippkeskuste koosseisu kuulub mitmeid töörühmi, nende uurimisvaldkonnad on laiad ja uurimisobjektid mitmekesised, ei mahtunud paraku kõik tippkeskuste telgitagused filmilindile. Sellegipoolest toome vaatajateni esmase sissevaate tippkeskuste töö argipäeva.

Kuuendana toome teieni video Tallinna TehnikaülikooliTartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös tegutsevast “Teadmistepõhise ehituse tippkeskusest”, mida juhib professor Jarek Kurnitski Tallinna Tehnikaülikoolist. Head vaatamist!

Populaarseimad postitused