Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Soome tudengitest siin ja sealpool lahte

Sihtasutus Archimedes

Sügisel ilmus Soome suurimas päevalehes Helsingin Sanomat (HS) Kaja Kunnase ja Marjukka Liiteni artikkel uudisega, mille järgi Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa ülikoolides on järjest kasvav nähtus. Kela, Soome sotsiaalkaitseameti statistika näitab, et kümne aastaga on Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa kõrgkoolides kahekordistunud. 2015./2016. õppeaastal alustas väliskõrgkoolides 2586 uut Soome tudengit, kui vastav arv kümme aastat tagasi oli umbes tuhat. Kokku õppis möödunud aasta andmete järgi välisülikoolides u 8000 Soome tudengit. Statistika käib nende tudengite kohta, kes on saanud Kelast õppetoetust välismaale.

Kes ja kuhu ja miks?

Artiklist selgub, et 40% välismaale õppima minejatest on pealinna piirkonnast, sh naiste osakaal on üle poole, aga järjest rohkem on kasvamas meeste osakaal.

Milliste riikide ülikoolidest aga Soome noored on huvitatud? Eesti ülikoolid on jätkuvalt kolmandal kohal, 2015./2016. õppeaastal alustas Eesti ülikoolides 376 uut Soome tudengit. See number on üsna suur, kuid tegelikult võrreldes möödunud õppeaastaga kasvu pole (-1%). Kõige rohkem Soome tudengeid õpib Rootsi ülikoolides (622 uut tudengit, kasv võrreldes möödunud õppeaastaga +19%), teisel kohal on Suur-Britannia (601 uut tudengit, kasv +5%). Kusjuures see, et Rootsi on sihtriigina UK-st ette läinud, on uus nähtus – väga pikalt on UK ülikoolid püsinud soomlaste jaoks vankumatult esimesel kohal.

Artikli andmed on pärit CIMO-st (Centre for International Mobilty), mis on vastav asutus kui Eestis SA Archimedes. CIMO tegeleb mh välistudengitega, kes Soome õppima asuvad (Study in Finland), aga suunab ja teeb palju tööd nende soomlastega, kes soovivad välimaale õppima minna. Nüüd on CIMO koostöös Kelaga koostamas uuringut põhjuste kohta, miks soome tudengid lähevad välismaale õppima. Kas põhjus on endiselt sellest, et Soome ülikoolidesse on raske sisse pääseda või on esikohal hoopis rahvusvahelise kogemuse väärtustamine?

Üheks põhjuseks võib olla see, et alates sellest õppeaastast (2016./2017.) peavad Soome kõrgkoolid arvestama esmakordselt sisse astuvate tudengitega – neile on seaduse järgi ”broneeritud” u 45% õppekohtadest (22 600 kohta). Esmakordselt sisseastujaid oligi selle aastal 80% (121 000 tudengit). Kokku oli kevadel 2016 Soome kõrgkoolidesse sisseastujaid 152 000, kellest u 54% valis esimeseks eelistuseks rakendusliku kõrgkooli:

1. Metropolia rakenduslik kõrgkool (25 880, kellest 12 724 esmakordseid)
2. Helsingi Ülikool (24 644 sisseastujat, kellest esmakordseid 17 184).

 

100573_top5_maat_tutkarit_2016_cimo

Soomlaste õpiränne ning Soome saabuvate välistudengite päritolumaad. Allikas: www.cimo.fi

Sisseastumiskatsed Soome kõrgkoolidesse

Kui tagasi tulla põhjuste juurde, miks soome tudengite arv välisülikoolides on hüppeliselt suurenenud, siis üheks põhjuseks on alati toodud seda, et Soome ülikoolidesse on väga raske sisse saada. Meedias on väga palju arutatud selle üle, otse gümnaasiumist kõrgkooli astujatel on liiga suur koormus – riigieksamiteks ja sisseastumiskatseteks valmistumine langeb samale ajale. See käib enamikele üle jõu ja ülikooli sisseastumiskatseteks õppimine langeb järgmisele aastale, mis omakorda aeglustab noorte siirdumist tööellu.

VATT (VATT Institute for Economic Research) on soovitanud alternatiiviks veidi samasugust süsteemi mis Eestis: sisseastumisel ülikooli arvestataks riigieksamite tulemusi, vajaduse korral võiksid ülikoolid teha tudengikandidaatidega intervjuusid või korraldada selliseid katseid, milleks valmistuda pole võimalik.

Praeguse süsteemi kohaselt ei võta ülikoolid riigieksamite tulemusi praktiliselt üldse arvesse. Ka Soome valitsus soovib riigieksamite tulemusi rõhutada ning sisseastumiskatsete (ja ettevalmistuskursuste) rolli vähendada.

Uued tuuled Soome kõrghariduses

Soome ülikoolid on kehtestanud väljaspoolt Euroopa Liitu ja EEA-d tulevatele tudengitele õppemaksud, mis muutuvad kohustuslikuks alates 2017. a sügissemestrist. Keskmiselt on õppemaaks 10 000 eurot aastas, hinnad kõiguvad 5000 – 20 000 euro vahel. Kõige kõrgemat tasu võtab Itä-Suomen yliopisto, kõige madalamat Aalto. Helsingi Ülikool on maksud jaganud kaheks: humanitaar- ja ühiskonnateaduste õppeprogrammid on 13 000 eurot aastas ning loodusteaduste ning life sience programmide eest tuleb maksa 15 000 aastas.

Maksulised programmid on inglisekeelsed, enamasti magistriprogrammid, millele on võimalik taotleda ka stipendiumi. Õppemaksusüsteemi kriitiliselt suhtuvate peamine mure on see, et välistudengite arv väheneb ning suureneb oht, et ka soome tudengitelt hakatakse makse nõudma.

Soome kõrgkoolides õpib üle 20 000 välistudengi, so umbes 7% kõigist tasemeõppe tudengitest. Välistudengist u 75% on väljastpoolt Euroopa Liitu ja EEA-d. Suurimad välistudengite saatjariigid on Venemaa, Hiina, Vietnam, Nepaal ja Eesti.

Soome tudengid Eestis

Eesti ülikoolide populaarseimad alad soomlaste seas on õigusteadus ja ärijuhtimise õppeprogrammid, Tartus meditsiin ja veterinaaria, aga üksikuid soomlasi õpib ka teistel aladel. Eelpool mainitud artiklis on intervjueeritud Venla Rantaneni, Tallinna Ülikooli tudengit. Rantanen tuli alguses Tallinnasse, et veeta siin aasta au pairina ühe Saksa pere juures. Samal ajal sündis ka otsus proovida sisse saada Tallinna Ülikooli Liberal Arts in Humanities programmi. Sisseastumisnõudeks oli intervjuu ja motivatsioonikiri, aastane õppemaks 3000 eurot.

”Sisseastumisintervjuul mulle anti nõu, et kandideeriksin eestikeelsesse õppesse, kuna see on tasuta”, ütleb Rantanen. Eestikeelsel sisseastumiseksamil testiti üldisi akadeemilisi teadmisi, näiteks esitati küsimus: Mida peetakse silmas, kui räägitakse kõrghariduse kriisist Euroopas?

Suvel kolis Rantanen oma poisssõbra juurde Lasnamäele ja töötas Sokose hotelli vastuvõtus. Väike kultuurishokk oli see, et Eestis ülikoolis kirjutatakse maha.

Rantanen saab Soomest u 300 euro suurust õppetoetust kuus. Elamistoetust ta ei vaja, vastupidi, ta on võtnud oma väiksesse ühetoalisesse korterisse üürniku. Lisaks teenib Rantanen raha lapsehoidmisega ja tõlketöid tehes ning plaane Soome tagasi kolida tal hetkel pole.

Allikad
http://www.hs.fi/kotimaa/a1461214044912
http://www.hs.fi/politiikka/a1461212571167
www.hs.fi/kotimaa/a1473827968411
www.hs.fi/kotimaa/a1466220528272

Lisainfo

CIMO Centre for International Mobilty: www.cimo.fi
CIMO Maatieto: www.maatieto.net
Study in Finland: www.studyinfinland.fi
Soome ülikoolide õppemaksud: http://www.studyinfinland.fi/front_page_news/101/0/non-eu_eea_tuition_fees_and_scholarship_options_coming_up_in_2017
Soome välistudengid: http://www.cimo.fi/instancedata/prime_product_julkaisu/cimo/embeds/cimowwwstructure/100560_Opiskelijaliikkuvuus_Suomeen.pdf
Kela, Soome sotsiaalkaitse: www.kela.fi

Soome infomaterjale ja meediat analüüsis Grete Ahtola, kes on Eesti Instituudi juhataja Soomes. Lisaks on Grete pikaaegne Sihtasutuse Archimedes koostööpartner Eesti turundusplatvormi StudyinEstonia.ee esindajana Soomes.

 

Populaarseimad postitused