Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja: kõrgkooliõpiku autor peab olema pisut hull!

Karol Sepik

Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Ivo Volt rääkis konverentsil „Mitu sammu on terminitööst kõrgkooliõpikuni“, kuidas käsikirjast saab õpik.

Voldi sõnul algab kõik pisut hullust autorist. „Seda kõige paremas tähenduses. Tahe nii kolossaalse mahuga töö ette võtta väljendab tohutut muret ja hoolivust oma teadusharu ja selle käekäigu suhtes. See on austusväärne omadus,“ sõnas Volt.

Autori töö tulemusel sünnib käsikiri, mis Voldi sõnul ei saa kunagi valmis. „Trükki saadetav materjal on alati peaaegu nutuse autori käte vahelt ära rebitud. Seejärel viiakse parandusi sisse absoluutselt igas etapis. Kui raamat valmis saab, võtab autor veel trükisooja teose kätte ja leiab sealt kohe esimese vea.“

Tinglikult valmis saanud käsikiri rändab seejärel retsensendi kätte. Retsensent on töö arvustaja, kes on antud ainevaldkonda hästi tundev.  „Kui raamatul on 12-13 tipp-kompetentsi valdavat autorit, siis on mõnikord päris keeruline samal tasemel retsensenti leida.  Siinkohal tuleb eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi ja sihtasutust Archimedes kiita.“

Seejärel vajab sündiv kõrgkooliõpik toimetajat, kes ühtlustaks materjali kasutuse, viited, peatükkide mahu jms. Siin on Voldi sõnul veel arenguruumi, sest praegu täidab toimetaja rolli üks autoritest, kes teeb vabatahtlikult topelttööd.

Järg on keeletoimetaja käes ehk taas algab keeleinimeste ja spetsialistide lõputu vaidlus. „Paratamatult põrkuvad siin erialakeel ja üldkeel. Tihti koputatakse näpuga ÕS-ile ja teistele sõnaraamatutele, aga ka erialakeel vajab süsteemset arendamist ja suuremat tähelepanu,“ lisas ta.

Kui raamat küljendaja ja kujundaja kätte jõuab, esitatakse mõnikord tõeline väljakutse. Volt tõi näiteid, millist  materjali kujundajad  autorilt ei oota:

„Mul on 200 pilti, kopeerisin need ühest inglise õpikust. „

„Ma võtsin selle kusagilt internetist.“

Natuke teadlikum versioon – „Ma võtsin selle kusagilt internetist, joonistage ümber.“

“Teistpidi, kui kirjastus üritas ühe raamatu kõikidele piltidele ja joonistele autoriõigusi osta, kasvas summa kolossaalseks,” kirjeldas Volt tasakaalu otsimise rasket teed.

Eelvaade! Sedavõrd värvikas on peatselt trükki mineva semiootikaõpiku kujundus.

Kogu kirjeldatud töö tulemusena ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi toel on nüüdseks valmis saanud juba 62 eestikeelset kõrgkooliõpikut.

 

Populaarseimad postitused