Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar ja Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar läbisid institutsionaalse akrediteerimise, lõpetades seitsmeaastase kõiki Eesti kõrgkoole hõlmanud akrediteerimistsükli

Veebruari lõpus võttis SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu vastu otsuse akrediteerida Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar kolmeks aastaks ning EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar seitsmeks aastaks eeldusel, et kõrgkool täidab kahe aasta jooksul neile seatud kõrvaltingimuse.

EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari puhul leiti, et nende organisatsiooni juhtimine ja toimimine , õppetegevus ning ühiskonna teenimine vastavad nõuetele, osaliselt vastab nõuetele teadus- ja arendustegevus. Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari õppetegevus tõdeti nõuetele vastavaks, ülejäänud kolme hindamisvaldkonna hinnanguks kujunes “osaliselt nõuetele vastav”.

Hindamisnõukogu põhjendustega on võimalik põhjalikumalt tutvuda hindamisotsustes: EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar; Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar.

Seitsmeaastase akrediteerimistsükli jooksul on kõik seitse Eestis tegutsevat ülikooli (ülikooliks loetakse kõrgkooli, mis pakub kõrgharidust kõigil kolmel kõrgharidusastmel) läbinud institutsionaalse akrediteerimise maksimaalse ehk 7-aastase hindamistulemusega. Rakenduskõrgkoolidest on 11 saavutanud maksimaalse 7-aastase tulemuse esimesel katsel, Lääne Viru Rakenduskõrgkool teisel katsel, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari tulemus on kolmeaastane akrediteering ning Euroakadeemia teisel katsel positiivset akrediteerimistulemust ei saavutanud.

EKKA juhataja Heli Mattisen tõdeb: ”Eesti kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise tulemuste põhjal saab väita, et Eesti kõrgkoolid on hästi juhitud ning Eestis omandatud kõrgharidus on rahvusvahelises plaanis igati konkurentsivõimeline. Eksperdid kiidavad aruannetes ajakohast taristut, õppekeskkonda ja laboreid, kõrgkoolide strateegilist juhtimist, liikmeskonna kaasamist otsustusprotsessi, õppejõudude kvalifikatsiooni ja pühendumist ning teadustöö taset. Mõningad kitsaskohad korduvad siiski aruandest aruandesse: piiratud ressurssidele vaatamata on koostöö kõrgkoolide vahel marginaalne, „rahvusvahelistumine kodus“ ei ole piisav, üliõpilaste mobiilsus on madal ning väljalangevus kõrge jne.“

Nagu kõrgkoolid, on ka kõrghariduse hindamissüsteem seitsme aasta jooksul läbi teinud olulisi arenguid, mis kajastuvad 20. märtsil 2019 vastu võetud uues kõrgharidusseaduses. 2019. aastast käivituv uus institutsionaalse akrediteerimise kord käib kaasas Euroopa ja maailma kõrghariduse kvaliteediedenduse suundumustega, andes hinnangu 12 hindamisvaldkonna kohta ning võttes eraldi vaatluse alla mõned konkreetsed õppekavad. Eesti kõrghariduse üldisest usaldusväärsusest annab tunnistust asjaolu, et varasemalt institutsionaalse akrediteerimise kõrval toimunud õppekavagruppide kvaliteedi hindamist uus hindamissüsteem enam ette ei näe. Esimestena läbivad lähikuudel uue tsükli institutsionaalse akrediteerimise Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maaülikool.     

Viimased uudised