Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Eestis õppivate kraadiõppe välistudengite arv ületas 4000 piiri

Eestis õppida soovivate välistudengite arv on tõusuteel. Enim välistudengeid on Eestis omandamas magistrikraadi. Suure tõusu võrreldes möödunud aastaga on teinud ka doktoriõppes alustavate välistudengite arv.

2017. aastal kasvas välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolide tasemeõppesse eelmise aastaga võrreldes 11%. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel on 2017/2018 õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppimas üle 6000 välistudengi, sealhulgas 4395 tudengit kraadiõppes.

 

Endiselt tullakse Eestisse kõige rohkem omandama just magistriharidust (51% vastuvõetutest alustas magistriõpinguid, sh 743 magistriõppes ning 57 integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes). Olulise hüppe on teinud ka doktoriõppes alustanud välistudengite arv – 2017. aastal kasvas välistudengitest doktorantide vastuvõtt 26%. Õppevaldkondadest on möödunud aastal õpinguid alustanud välistudengite seas traditsiooniliselt populaarsemad ärindus, haldus ja õigus; humanitaaria ja kunstid; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad; ja tehnika, tootmine ja ehitus.

Kokku õpib Eestis välistudengeid 120 eri riigist. Enim langes Nigeeriast (49%), Hiina Rahvavabariigist (13%) ja Gruusiast (6%) vastuvõetud tudengite arv. Suurima kraadiõppurite kasvu võrreldes 2016. aasta vastuvõtuga on saavutanud Hispaania (350%), Jaapan (125%), Aserbaidžaan (86%), USA (79%), Itaalia (70%), Türgi (67%), India (47%), Korea Vabariik (42%), Bangladesh (37%), Venemaa (35%) ja Soome (11%). Protsentuaalselt tõusid enim TOP 10 vastuvõetud riikide hulgast USA (79%), Türgi (67%) ja India (47%) tudengite vastuvõtunumbrid. Enim õppureid saabub Eestisse just naaberriikidest Soomest ja Venemaalt (hetkel õppimas vastavalt 1426 ja 283 tudengit).

 

 

Sihtasutus Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri asejuhataja Katrin Kiisleri sõnul on mitmetes riikides (Soome, Venemaa, Türgi, India) pikemat aega ka süsteemselt Eesti kõrgharidust tutvustatud. „Tegemist on Eesti jaoks oluliste sihtriikidega, kus Study in Estonia egiidi all oleme teinud palju teavitustööd,“ sõnas Kiisler. „Rõõm on tõdeda, et huvi Eesti riigi vastu ning teadlikkus siinsetest eluoludest ja õppimisvõimalustest on nendes riikides üha kasvav,“ lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varraku sõnul kinnitab välistudengite vastuvõtustatistika veel kord Eesti hariduse kvaliteeti ning konkurentsivõimelisust. „Fakt, et üha enam välistudengeid valib magistri- või doktoriõppes jätkamiseks just Eesti kõrgkooli, näitab kindlasti meie haridusasutuste head taset,“ sõnas Varrak.  „Oluline on aga pöörata senisest rohkem tähelepanu nende õppurite edasisele Eestiga sidumisele. Peame tegema Eestisse elama ja töötama jäämise lihtsamaks. Nii kasutaksid nad siin omandatud kõrgharidust ka riigi arengusse panustamises,“ sõnas Varrak.

Ülikoolidest õpib välistudengeid kõige rohkem endiselt Tallinna Tehnikaülikoolis (1420), talle järgnevad Tartu Ülikool (1063) ja Tallinna Ülikool (646). Välistudengite osakaal Eesti ülikoolides on suurim Estonian Business School’is (35%) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (26%). Kokku saab Eestis õppida 151 ingliskeelsel õppekaval (21 bakalaureusekava, 63 magistrikava ja 67 doktorikava).

 

Täiendav statistika

 

Lisainfo:

Kristina Piliste, välisturunduse koordinaator
Sihtasutus Archimedes
kristina.piliste@archimedes.ee

Viimased uudised