Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on välisriigi diplomi hindamine? Milleks on see vajalik?

Välisriigi diplomit ja sellega tõendatud kvalifikatsiooni hinnatakse eesmärgiga määrata sellele vastavus Eesti haridussüsteemi haridustasemele ja kvalifikatsioonile. Vastavuse määramise tulemusena saab välisriigi kvalifikatsiooni omanik kandideerida ametikohale, kus nõudeks on teatud haridustase või kvalifikatsioon. Välisriigi kvalifikatsioonile määratud vastavus Eesti süsteemis võimaldab õiglase juurdepääsu õpingute jätkamisele nõutaval haridustasemel või kõrgharidusastmel.

Välisriigi kvalifikatsiooni omanikul on samad õigused, võimalused ja kohustused, mis on vastava Eesti kvalifikatsiooni omanikul.

2. Kas Eesti ENIC/NARIC keskuse hindamisotsus kehtib ka välismaal?

Iga riik hindab ise välisriigi kvalifikatsiooni ja võrdleb seda oma riigi haridussüsteemi kvalifikatsioonidega. Eesti ENIC/NARIC keskus võrdleb välisriigi kvalifikatsiooni Eesti haridussüsteemi kvalifikatsiooniga ja teeb Eesti tööandjale või õppeasutusele ettepaneku tunnustamiseks. Eesti ENIC/NARIC keskuse hindamisotsus, samuti õppeasutuste ja tööandjate poolt välisriigi kvalifikatsioonile tehtud tunnustamisotsused on kehtivad ainult Eestis.

3. Kas välisriigi diplomi tunnustamiseks peab diplom olema alati hinnatud Eesti ENIC/NARIC keskuse poolt?

Tööandja või õppeasutus võivad ise hinnata välisriigi kvalifikatsiooni, kui hindajal on piisav teave vastava riigi kvalifikatsiooni, selle andnud õppeasutuse ja haridussüsteemi kohta. Eesti ENIC/NARIC keskuse hindamisest võidakse loobuda ka juhul, kui tööandjale või õppeasutusele on varem sarnase kvalifikatsiooni kohta hinnanguid antud.

4. Kelle poole saab pöörduda, kui leian, et minu diplomit või välisriigis läbitud õpet ei ole tunnustatud õigesti?

Akadeemilise tunnustamise üle otsustab tööandja või kõrgkool. Paljud tööandjad ja enamik kõrgkoole võtavad tunnustamisotsusel aluseks Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnangu.

Juhul, kui tööandja või kõrgkool ei ole tunnustamisel arvestanud Eesti ENIC/NARIC keskuse ettepanekut või ei ole hinnangut taotlenud, võib hinnangu saamiseks pöörduda Eesti ENIC/NARIC keskuse poole.

5. Olen hariduse omandanud Eestis ja soovin jätkata õpinguid välisriigis. Kas Eesti ENIC/NARIC keskus hindab Eesti kvalifikatsiooni vastavust välisriigi haridussüsteemi kvalifikatsioonile?

Eesti haridussüsteemis saadud kvalifikatsiooni hindab teise riigi haridussüsteemi välisriigi pädev asutus. Ükski riik ei ole pädev otsustama kvalifikatsioonide vastavuse üle teises riigis.

6. Kas välisriigi diplomi magistrikraadile vastavuse korral võib ennast nimetada magistriks?

Ei või. Iga akadeemiline kraad kuulub kindla haridussüsteemi juurde. Kvalifikatsioonide (sh kraadide) nimetusi kasutatakse originaalis (või translitereerituna, kui välisriigi kvalifikatsiooni nimetus ei ole ladina tähestikus) ja neid ei tõlgita. Eestis on lubatud välisriigi kvalifikatsiooni (kui ka varasemate kvalifikatsioonide) korral lisada viite vastavusele, kui vastavus on määratud Eesti ENIC/NARIC keskuse poolt. Vastavusele viidatakse välisriigi kraadi nimetuse järel sulgudes, näiteks: Maisteri (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon), või Laurea di Dottore (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon), või Master of Arts (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon), vmt.

7. Mis võib olla välisriigi diplomi tunnustamata jätmise põhjuseks?

Välisriigi diplomit või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei tunnustata, kui see ei ole tunnustatud riigis, milles see välja anti. Tunnustust ei anta üldjuhul ka siis, kui võrreldavate kvalifikatsioonide saamisel on olulisi erinevusi. Olulised erinevused võivad väljenduda õppekava sisus, nominaalajas, ainemahtudes, õpiväljundites, õppekavaga püstitatud eesmärkides ja muus.

Kvalifikatsioon ei kuulu tunnustamisele, kui selle saamiseks läbiviidud õppetöö toimus koolitusloata või ei olnud muul moel kooskõlas vastava riigi või rahvusvaheliste õigusaktidega.

8. Kas Eestis on tunnustatud diplomid, mis on välja antud riikides, kellega Eesti ei ole sõlminud vastavasisulisi lepinguid ja kes ei ole Lissaboni tunnustamise konventsiooni liige?

Vastavalt Eesti Vabariigi Haridusseadusele ja välisriigi kvalifikatsioonide hindamise määrusele tunnustatakse kõigi välisriikide kvalifikatsioone sõltumata, kas kvalifikatsiooni välja andnud riigiga on vastavasisulisi kokkuleppeid või kas välisriik on Lissaboni tunnustamise konventsiooni liige.

9. Kas NSV Liidus omandatud keskeriharidus on võrdsustatud kõrgharidusega?

NSV Liidus või Eesti Vabariigis omandatud keskeriharidus ei ole võrdsustatud kõrgharidusega. Keskeriharidus ei olnud kõrgharidussüsteemi osa ning keskeriharidusega isikud ei oma kõrgharidust. Vastavalt Eesti Vabariigi Haridusseadusele ja teistele õigusaktidele on üldkeskharidusele põhinev keskeriharidus kesk- ja kõrghariduse vahepealne haridus.

Õpingute jätkamisel võib kõrgkool üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õpinguid arvestada osana kõrghariduse esimesest astmest. Teatud tingimustel, kui üldkeskhariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava nominaalaeg oli vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, võib kandideerida ametikohale, kus on nõutav rakenduskõrgharidus.

10. Kuidas märkida välisriigi kvalifikatsiooni või Eesti varasemas haridussüsteemis saadud kvalifikatsiooni cv-s, riiklikes registrites või muudes ametlikes dokumentides?

Välisriigi, samuti endise NSV Liidu ja Eesti varasemas haridussüsteemis saadud kvalifikatsiooni nimetust kasutatakse originaalis või translitereerituna ning reeglina nimetust ei tõlgita. Ka diplomi, tunnistuse vm kvalifikatsiooni väljastanud õppeasutuse nimi märgitakse originaalis ning nii nagu see oli kvalifikatsiooni väljaandmise hetkel. Täpsem informatsioon – vt Kvalifikatsiooni nimetuse märkimise juhend.