Eesti kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistik

Bologna protsessi raames, mille eesmärk on luua Euroopa kõrgharidusruum, võtsid protsessis osalevad riigid endale ülesandeks töötada aastaks 2010 välja siseriiklikud kvalifikatsiooniraamistikud. Lepiti kokku, et pärast siseriikliku kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamist toimub selle enesehindamine ja sidumine Euroopa kõrgharidusruumi ühtse kvalifikatsiooniraamistikuga (QF-EHEA).

Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk on kirjeldada kvalifikatsioone läbi viie olulise komponendi – tase, töömaht, profiil, kvaliteet ja õpiväljundid. Nimetatud komponentide kaudu lihtsustatakse kvalifikatsioonide võrdlemist Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ja toetatakse kvalifikatsioonide õiget ja õiglast tunnustamist.

Eestis alustati kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamisega 2006. aastal kui Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde loodi vastav töörühm. Töörühma liikmeteks olid ministeeriumi, rektorite nõukogude, üliõpilaskondade liidu, kvaliteediagentuuri, Kutsekoja ja Eesti ENIC/NARIC keskuse esindajad. Kõik kvalifikatsioonide kirjeldamiseks vajalikud komponendid on koondatud Vabariigi Valitsuse määrusesse „Kõrgharidusstandard“, mis on ühtlasi Eesti kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistikuks.

Kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistiku enesehindamisega alustati 2010. aastal. Samal ajal alustati kõiki haridustasemeid hõlmava kvalifikatsiooniraamistiku sidustamist Euroopa elukestva kvalifikatsiooniraamistikuga (LLL-EQF). 2011. aastal otsustati kõrghariduskvalifikatsioonide enesehindamine ja elukestva õppe kvalifikatsiooniraamisiku sidustamine ühendada ning esitada ühtse raportina.