Varasemate Eesti ja NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus

Varasemate kvalifikatsioonide vastavus on määratud Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusega nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20.augustit 1991.a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“. Nimetatud määruse põhjal saab varasema kvalifikatsiooni omanik või tema tööandja määrata kvalifikatsiooni vastavuse Eesti kehtivas kõrgharidusastmete süsteemis. Varasemas Eesti Vabariigi haridussüsteemis ja NSV Liidu haridussüsteemis saadud kvalifikatsioonide vastavuse määramisel on abiks väljaanne Eesti Vabariigi ja endise NSV Liidu haridust tõendavad dokumendid. Kvalifikatsioonide vastavus: juhend.

Varasemate kvalifikatsioonide määramisel on Akadeemilise tunnustamise agentuuri (Eesti ENIC/NARIC keskuse) roll eelkõige nõuandev ning üldjuhul kvalifikatsioonile kinnituskirju ei väljastata. Juhul, kui Te ei saa abi määrusest ega juhendist ning vajate Eesti ENIC/NARIC keskuse kinnitust oma kvalifikatsiooni vastavusele, siis tuleb keskusele esitada põhjendatud taotlus, mille eestikeelse vormi leiate siit ja venekeelse vormi siit.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Lõpetasin ülikooli Eesti Vabariigis. Kas minu kvalifikatsioon vastab magistrikraadile?
Määruses (§ 12 lg 1) loetletakse Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsioonid, mis vastavad magistrikraadile. Varasematest kvalifikatsioonidest on nendeks diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom , bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita, ülikooli kraadita diplom  ja bakalaureusekraadi tõendav diplom (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekava täitmisel). Diplomite näidised leiate eelpoolnimetatud juhendist. Kvalifikatsioon võimaldab juurdepääsu doktoriõppele.

Lõpetasin ülikooli NSV Liidu haridussüsteemis. Kas minu diplom vastab magistrikraadile?
NSV Liidu haridussüsteemis kõrgkooli poolt välja antud kvalifikatsiooni üldnimetus on spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta. Vastavalt eelpoolnimetatud määruse § 5, loetakse NSV Liidu haridussüsteemis välja antud spetsialisti diplom vastavaks magistrikraadile. Sealjuures ei oma tähtsust, kas kõrgkooli nimetati ülikooliks, instituudiks, akadeemiaks või konservatooriumiks või millises liiduvabariigis kõrgkool asus. Diplomi näidise leiate juhendist. Kvalifikatsioon võimaldab juurdepääsu doktoriõppele.

Kas keskeriharidus vastab rakenduskõrgharidusele?
NSV Liidus või Eesti Vabariigis omandatud keskeriharidus ei ole võrdsustatud kõrgharidusega. Keskeriharidus ei olnud kõrgharidussüsteemi osa ning keskeriharidusega isikud ei oma kõrgharidust. Vastavalt määruse § 14 on üldkeskharidusel põhinev keskeriharidus kesk- ja kõrghariduse vahepealne haridus.

Õpingute jätkamisel võib kõrgkool üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õpinguid arvestada osana kõrghariduse esimesest astmest. Teatud tingimustel, kui üldkeskhariduse baasil kutsekeskhariduse (keskerihariduse) õppekava nominaalaeg oli vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, võib kandideerida (rakendus)kõrgharidust eeldavale ametikohale. See aga ei tähenda, et kandidaadil on rakenduskõrgharidus.

Kui keskeriharidust asuti omandama pärast põhikooli (st põhihariduse baasil) ning lisaks kutsele on omandatud ka üldkeskharidus, vastab keskeriharidus keskhariduse tasemele (määruse § 4 ja § 9). Kvalifikatsioon võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele.

Millised varasemad kvalifikatsioonid võimaldavad juurdepääsu magistriõppele?
Diplomiõppe diplom ja kutsekõrghariduse diplom loetakse vastavaks rakenduskõrgharidusele (määruse § 10). Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe. Mõlemad kvalifikatsioonid võimaldavad juurdepääsu magistriõppele samaväärselt kehtiva süsteemi bakalaureusekraadiga.

Millised magistrikraadid võimaldavad töötada teaduskraadi eeldaval ametikohal?
Enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud magistriõppekava läbimisel anti kas teadus- või kutsemagistrikraad. Selline magistrikraad loetakse magistrikraadi ja doktorikraadi vahel olevaks kvalifikatsiooniks.

Kui ametikohal on nõutav teaduskraad, siis on kandideerimise õigus vaid teadusmagistrikraadi omanikul. Kui ametikohal eeldatakse Eesti teaduskraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, siis võib ametikohale kandideerida lisaks teadusmagistrikraadi omanikule ja kutsemagistrikraadi saanud isik.