Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

GALERII: Konverentsil rõhutati karjäärispetsialistide töö laienevat mõju Eesti majandusele

8.-9. Jaanuaril toimus karjääriteenuste võrgustikukonverents “Julge hüpe tundmatusse?”, kus otsiti vastuseid karjääriteenuseid  puudutavatele tulistele küsimustele. Selgus, et karjäärispetsialistide töö ja selle mõju on olulisem kui kunagi varem.

Konverentsil esinenud OECD poliitikanõunik Anthony Mann ennustas Euroopa tööturule kiireid ja murrangulisi muutusi, mida suudavad leevendada vaid hästi ette valmistatud karjäärinõustajad.

“Eesti on tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud ja see lubab teil kiiretele muutustele adekvaatselt reageerida. Raskem saab olema riikides, kus on palju madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning tootmine põhineb madalatel kuludel. Lihtsat ametit on lihtne õpetada, aga seda on ka lihtne automatiseerida. Näiteks, poodidesse on jõudnud iseteeninduskassad. Seda pole mitte kunagi varem olnud ja selliseid näiteid hakkab pidevalt juurde tulema,” selgitas Mann.

Ta rõhutas, et selliste muutuste taustal pole karjäärnõustajate töö inimkonna ajaloos kunagi varem nii oluline olnud. “Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab algama juba enne üheksandat klassi ja olema juures inimese kõikide oluliste karjäärvalikute tegemisel elu lõpuni,” sõnas ta ja lisas, et Eesti väljakutseks ongi noorte ebarealistlikud karjääriootused.

“Konverentsi paneeldiskussioonil sai selgeks, et haridusstrateegia vaates on karjääriteenuse valdkond ääretult tähtis ja üldhariduses on karjääriõppel eriti oluline roll ennastjuhtiva inimese kujunemisel,” sõnas konverentsi peakorraldaja Margit Rammo.

 “Üldiselt jäid kõlama kolm märksõna: süsteemsus, stabiilsus, koostöö. Ja seda igal tasandil, sealhulgas strateegia loomes, selle rakendamises kui ka igapäevases klienditöös ja õpetamises.”

Konverentsil osalenud Tallinna Tehnikaülikooli karjäärinõustamise spetsialist Monika Sutrop sõnas, et sai indu oma töö ümbermõtestamisel ja uute vaatenurkade leidmisel.

“Sain muu hulgas kinnitust mõttele, et karjäärinõustamise psühholoogiline aspekt on väga oluline. Kui tegeleda nõustamist saava inimese ootuste ja eripäradega, mis on muu hulgas lapsepõlvest tulnud, siis peab oskama seda paremini mõista. Nõustaja võib pakkuda suurel hulgal võimalusi, aga kui inimese hoiakud ja hinnangud oma kogemustele ei muutu, ollakse surnud ringis. Seetõttu võiks ka psühholoogiat mitte õppinud nõustaja teada kui sügavale ta oma tööga minema peaks,” ütles ta.

Karjääriteensute võrgustikukonverentsi korraldasid  Sihtasutus Archimedes, Eesti Töötukassa, SA Innove ja Eesti Karjäärinõustajate Ühing. Lisaks Eesti praktikutele olid oma kogemusi jagamas eksperdid Austriast, Maltalt, Soomest ja Slovakkiast. Esimese konverentsipäeva lõpetas Hanno Tombergi juhitud paneel „Eesti 2035 ja karjääriteenuste roll selle elluviimisel“. Teisel päeval toimus 9 erinevat õpituba, kus jagati rahvusvahelisi ning kodumaiseid karjääriteenuste edulugusid ning praktikaid.

Karjääriteenuste võrgustikukonverents "Julge hüpe tundmatusse?"

Viimased uudised