Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

HITSA EENet pani Eesti akadeemilise võrguühenduse 10 korda kiiremini tööle

Sellel nädalal jõuab lõpule Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) kaheaastane projekt, mis kiirendas Eesti teadusandmete liikumist kümme korda. Tänu uuendatud optilisele magistraalvõrgule liiguvad kiirelt üle maailma nii elav muusika kui ka uurimiskeskuse CERN andmed.

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ja suurte andmemahtude ülekandmist.

Optilise magistraalvõrgu moodustab 1200 kilomeetrit optikakaablit Eestis ja 120 kilomeetrit Tallinna ning Espoo vahel. Suuremad võrgusõlmed asuvad Tallinnas ja Tartus, väiksemad teistes maakondades. 

„Tallinna ja Tartu vahel on tänu sellele projektile võrguühenduse kiirus 100 Gbit/s. See tähendab, et teadusandmed liiguvad nüüd kümme korda kiiremini kui enne,“ rääkis HITSA taristu juht Kristina Lillemets.

 

Tallinna ja Tartu võrgusõlme kaudu on Eesti teaduse ja  hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ühendatud üleeuroopalisse teadus- ja arendusasutuste võrku GÉANT ning Põhjamaade riiklike akadeemiliste andmesidevõrkude assotsiatsiooni NORDUnet. GÉANT ühendab üle 50 miljoni kasutaja rohkem kui 10 000 teadusasutuses üle Euroopa. GÉANTil on otseühendus ka teiste maailmajagude akadeemiliste võrkudega kokku enam kui sajast riigist.

„Tänu võrgule saavad toimida ülikoolidevahelised koostööprojektid. Näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pidas viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil kontserdi, kus ooperilaulja oli Minskis ja klaverimängija Eestis,“ tõdes HITSA taristu juht.

Tavalisest internetiühendusest oluliselt võimsama andmesideteenuseta ei ole võimalik paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades kõrghariduskoostööd teha. Magistraalvõrk teeb Eesti teadlastele kättesaadavaks orbiidile saadetavate Maa jälgimise satelliitide andmevood, selle abil osaletakse Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) eksperimentides jpm.

Magistraalvõrgu kaasajastamise projektijuhi Urmas Leti sõnul on Eesti suurim võrgutarbimine seotud maailmakuulsa uurimiskeskusega CERN.

„Suure osa andmevoost moodustab KBFI [Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituudi] ja CERNi andmevahetus ja see kasvab stabiilselt. Me peame käima ajast ees, et hoida ühenduses varu. Kui nõudlus peaks kiirelt kasvama, siis meil ei ole võimalik kiiresti kasutajate vajadustele reageerida. Sellepärast me peamegi oma võrku pidevalt kaasajastama ja kiirendama,“ ütles Urmas Lett.

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamise projekti rahastas SA Archimedes 546 250 euroga Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel. Projekt valmib lõplikult 1. juunil 2019.

Viimased uudised