Põhikiri

Sihtasutuse Archimedes põhikiri

I Üldsätted

1.1 Sihtasutus Archimedes (edaspidi sihtasutus) on asutatud Eesti, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste programmide ning sihtasutusele halduslepinguga pandud riiklike ülesannete raames eraldatavate vahendite ja sihtotstarbeliste eraldiste kogumiseks ja haldamiseks ning saadud vahendite abil Eesti haridus- ja teadussüsteemi ning noortevaldkonna arendamiseks.

1.2 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Archimedes.

1.3 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

1.4 Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Euroopa Liidu ning teiste rahastajate eeskirjadest.

1.5 Sihtasutus teeb koostööd riigi valitsusasutuste, Eesti haridus-, teadus-, noorsoo- ja arendusasutuste ning organisatsioonidega. Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud lepingute alusel.

1.6 Sihtasutuse asukohaks on Tallinn. Sihtasutus omab esindusi vastavalt programmide rakendamisest tulenevatele vajadustele.

II Sihtasutuse eesmärk

2.1 Sihtasutuse tegevuse põhieesmärkideks on oma ja talle vastavaks otstarbeks eraldatud varade või avalikel konkurssidel saadud vahendite valitsemise ja kasutamise kaudu:

2.1.1 Eesti haridus-, teadus- ja arendustegevuse süsteemi ning noorsoo-organisatsioonide edendamine ja kaasajastamine, Eesti hariduse ja teaduse populariseerimine ning koostöö tugevdamine ühiskonna teiste sfääridega;
2.1.2 Eesti haridus- ja teadussüsteemi ning noorsoo-organisatsioonide ettevalmistamine koostööks Euroopa Liidu struktuuridega ning osalemiseks erinevates Euroopa Liidu ja muudes programmides;
2.1.3 Euroopa Liidu ning riiklike haridus-, teaduse- arendus-, noorsoo- ja infoühiskonna programmide ja projektide ettevalmistamine, nõustamine ja vajadusel rakendamine;
2.1.4 struktuuritoetuste andmist korraldava rakendusüksuse ülesannete täitmine õigusaktidega määratud prioriteetsete suundade või muude valdkondade osas;
2.1.5 Eesti kõrghariduse kvaliteedi hindamine ja edendamine;
2.1.6 Teaduse evalveerimise korraldamine;
2.1.7 Eesti Teadusinfosüsteemi töötlemine volitatud töötlejana.

2.2 Oma eesmärkide täitmiseks sihtasutus:

2.2.1 valmistab koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja vajadusel koostöös teiste ministeeriumitega ette osalemist Euroopa Liidu programmides, koordineerib ja rakendab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud programme;
2.2.2 abistab ja konsulteerib haridus-, teadus-, noorsoo-, koolitus-, infotehnoloogia ja arendustegevusega seotud asutusi programmidest ja projektidest osavõtu ettevalmistamisel ning projektide rakendamisel;
2.2.3 kooskõlastab oma tegevust teiste haridus-, teadus-, noorsoo-, koolitus-, infotehnoloogia ja arendustegevusega seotud programmide ja projektidega ning rahastajatega;
2.2.4 valmistab ette ja tellib eesmärkide täitmiseks vajalikke lähteuuringuid, viib läbi seminare, koolitusi ja vahetusprogramme;
2.2.5 süstematiseerib ja vahendab teavet, mis puudutab Euroopa Liidu ja Eesti programme ning haridus-, teadus-, arendus- ja noorsoopoliitika ning infoühiskonna arengusuundi;
2.2.6 annab ja vahendab sihtotstarbeliselt teaduse, hariduse, noorsoo- ja arendustegevusega seotud stipendiume ja toetusi;
2.2.7 annab ja vahendab teaduse, hariduse, noorsoo- ja arendustegevusega seotud auhindu ja tunnustusi;
2.2.8 hindab kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid ning kõrgharidust tõendavaid välisriigi kvalifikatsioone;
2.2.9 korraldab ja viib kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes läbi institutsionaalset akrediteerimist ning õppe kvaliteedi hindamist;
2.2.10 kehtestab ülesannete täitmiseks vajalikud normdokumendid juhul, kui need ei ole sätestatud muude õigusaktidega;
2.2.11 teeb tehinguid, mis on suunatud sihtasutuse eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks.

III Sihtasutuse juhtimine
3.1 Sihtasutuse nõukogu

3.1.1 Sihtasutuse tööd kavandab ja järelvalvet tegevuse üle korraldab sihtasutuse nõukogu (edaspidi nimetatud nõukogu).
3.1.2 Sihtasutuse nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi haridus- ja teadusminister oma otsusega. Haridus- ja teadusminister võib nõukogu liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjustest.
3.1.3 Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel;
3.1.4 Nõukogu koosneb kuni üheteistkümnest asutuste või organisatsioonide volitatud isikust, kusjuures esindatud peavad olema Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, ühe nõukogu liikme kandidaadi esitavad avalik-õiguslikud ülikoolid ja ühe nõukogu liikme kandidaadi esitab Eesti Vabariigi haridusasutusi ühendav organisatsioon. Nõukogu liikmete volituste kestuseks on 3 aastat. Nõukogu liikmed määrab Haridus- ja Teadusministeerium, kes on sihtasutuse asutajaõiguste teostaja.

3.1.5 Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla:

3.1.5.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
3.1.5.2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
3.1.5.3 isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
3.1.5.4 sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;
3.1.5.5 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on eelneva viie aasta jooksul kaasa toonud isiku pankroti väljakuulutamise;
3.1.5.6 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on eelneva viie aasta jooksul kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.1.5.7 isik, kellele on viie eelneva aasta jooksul kehtinud ärikeeld;
3.1.5.8 isik, kelle süülise tegevuse või tegevusetusega juriidilisele isikule tekitatud kahju hüvitamisest on möödunud vähem kui viis aastat;
3.1.5.9 isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. See keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
3.1.5.10 isik, kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutusele oluline kaupade müüja, teenuste osutaja või tellija.

3.1.6 Nõukogu liikmele makstakse tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu üks kord kuus, mis ei ületa rahandusministri määrusega kehtestatud piirmäärasid.
3.1.7 Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.
3.1.8 Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

3.1.9 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu nõukogu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Korralduse juhatusele nõukogu liikmele tasu maksmata jätmiseks teeb nõukogu esimees või tema puudumisel koosoleku juhataja pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist.

3.1.10 Sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
3.1.11 Kui Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud teavituskohustusi ei täideta, võib tasu määranud isik või organ otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

3.1.12 Sihtasutuse nõukogu otsustab järgmised sihtasutuse tegevusega seotud küsimused:

3.1.12.1 määrab juhatuse ettepanekul sihtasutuse arengukava kinnitamise kaudu sihtasutuse tegevuse strateegia ja tegevuse eelisarengusuunad, kinnitab rakendatavad riigieelarvest finantseeritavad ja kaasfinantseeritavad programmid ning jälgib programmide täitmist;
3.1.12.2 tagab sihtasutuse jätkusuutlikkuse põhikirjas sätestatud eesmärkide ja sihtasutuse strateegiliste eesmärkida täitmiseks;
3.1.12.3 kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse mõõdetavad aastased tegevuseesmärgid, eelarve ja tegevuskava ning sihtasutuse juhatuse (edaspidi nimetatud juhatus) poolt koostatud ja esitatud aastaaruande ja tegevusaruande;
3.1.12.4 kehtestab nõukogu töökorra;
3.1.12.5 kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist;
3.1.12.6 nimetab ning kutsub tagasi juhatuse liikmed. Uue juhatuse koosseis määratakse eelmise juhatuse volituste perioodi 2 viimase kuu jooksul;
3.1.12.7 otsustab tasu maksmise juhatuse liikmetele;
3.1.12.8 teeb täiendusi ja muudatusi põhikirjas kooskõlastatult asutajaga;
3.1.12.9 määrab kuni kaheks aastaks sihtasutuse finantsaudiitori, otsustab audiitori töö tasustamise korra ning kinnitab tema aruanded;
3.1.12.10 otsustab stipendiumide ja toetuste andmise üldreeglid ning kinnitab nende saamiseks taotluste esitamise ja läbivaatamise korra juhul, kui see ei ole sätestatud muude õigusaktidega;
3.1.12.11 kinnitab kooskõlas seadustega jt õigusaktidega sihtasutuse struktuuri, struktuuriüksuste põhimäärused ning vajadusel teised sihtasutuse töö korraldamist reguleerivad normdokumendid;
3.1.12.12 kinnitab kooskõlas seadustega sihtasutuse ülesannete täitmist reguleerivate nõukogude, komisjonide ja teiste organite koosseisu või nendes esindatud organisatsioonide nimekirja juhul kui need ei ole moodustatud muude õigusaktidega;
3.1.12.13 täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid;
3.1.12.14 otsustab Sihtasutuse põhikirja muutmise;
3.1.12.15 kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra;
3.1.12.16 esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
3.1.12.17 otsustab Sihtasutuse jagunemise.

3.1.13 Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

3.1.14 Nõukogu esimees:

3.1.14.1 korraldab nõukogu tegevust, kutsub kokku nõukogu koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
3.1.14.2 esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
3.1.14.3 otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse liikmetele kutsuda nõukogu koosolekule;
3.1.14.4 määrab nõukogu koosoleku protokollija;
3.1.14.5 sõlmib nõukogu otsuse alusel sihtasutuse eest ja nimel juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega lepingud ning esindab seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud muudel juhtudel sihtasutust;
3.1.14.6 peab juhatuse liikmetega iga aastased arenguvestlused hiljemalt enne majandusaasta aruande kinnitamist.

3.1.15 Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosolek kutsutakse kokku eeltoodud juhtudel, samuti kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige või audiitor.
3.1.16 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Üldjuhul ei ole nõukogu liikmel õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, väljaarvatud nõukogu liikme isikut puudutavad otsuste hääletamised. Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekust osavõtjate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe hääl.
3.1.17 Põhikirja muudatuste tegemine otsustatakse 2/3 koosseisulise häälteenamusega, eelarve kinnitatakse 2/3 koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Sihtasutusele laenu võtmise või kapitalirendi lepingu sõlmimise otsuse võib nõukogu otsustada ainult ühehäälselt terve koosseisu nõusolekul.
3.1.18 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osavõtnud liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
3.1.19 Nõukogu koosoleku protokolli koostamisel tagatakse vähemalt rahandusministri poolt kehtestatud andmete ja vormide esitamine, sh koosolekul osalejate loetelu, juhataja ja protokollija isikud, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku päevakord, koosoleku päevakorra alusel vastuvõetud otsused ja otsuste vastuvõtmise häälte jaotus, kokkuvõte päevakorra raames esitatud informatiivsetest küsimustest, järgmise koosoleku toimumise aeg.

3.1.20 Nõukogu esimees tagab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile järgmiste andmete esitamise:

3.1.20.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
3.1.20.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

3.2 Sihtasutuse juhatus

3.2.1 Sihtasutuse täidesaatev organ on juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust. Sihtasutuse juhatusel on kaks liiget. Sihtasutuse nõukogu valib ja määrab ametisse haridus- ja teadusministrit ja kantslerit informeerides juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikmete volituste kestvuseks on kuni 5 aastat.

3.2.2 Sihtasutuse juhatuse liikmeks ei või olla isik:

3.2.2.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on eelneva viie aasta jooksul kaasa toonud isiku pankroti väljakuulutamise;
3.2.2.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on eelneva viie aasta jooksul kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.2.2.3 kellele on viie eelneva aasta jooksul kehtinud ärikeeld;
3.2.2.4 kelle süülise tegevuse või tegevusetusega juriidilisele isikule tekitatud kahju hüvitamisest on möödunud vähem kui viis aastat;
3.2.2.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. See keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
3.2.2.6 kellel on Sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Sihtasutusele oluline kaupade müüja, teenuste osutaja või tellija.

3.2.3 Juhatuse liikmed nimetab ning kutsub tagasi nõukogu. Nõukogu võib juhatuse liikme enne tema volituste tähtaja möödumist tagasi kutsuda igal ajal sõltumata põhjusest. Juhul, kui juhatuse liikme tagasikutsumiseks olid mõjuvad põhjused, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikmele lahkumishüvitist ei maksta.
3.2.4 Juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi enne tema volituste tähtaja möödumist ilma mõjuva põhjuseta, võib tagasikutsutavale juhatuse liikmele maksta lahkumishüvitist juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

3.2.5 Juhatuse liikme ülesannete täitmise eest makstakse juhatuse liikmele tasu alljärgnevate põhimõtete alusel:

3.2.5.1 juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
3.2.5.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

3.2.6 Juhatuse liikmete töökohustused fikseeritakse põhikirja punktis 3.1.14.5 ja 3.2.5.1 nimetatud lepinguga.

3.2.7 Juhatuse ülesanded:

3.2.7.1 juhib sihtasutust efektiivselt ja säästlikult läbi tegevuskava ja eelarve täitmise, sisekontrollisüsteemi toimimise, personalipoliitika loomise ja rakendamise ning kvaliteedijuhtimise
3.2.7.2 teeb sihtasutuse nõukogule vajadusel ettepanekuid sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks;
3.2.7.3 kinnitab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste tööd reguleerivad dokumendid ja töötajate ametijuhendid;
3.2.7.4 koostab sihtasutuse eelarve, tegevuskava ja mõõdetavad aastased tegevuseesmärgid ning esitab need kinnitamiseks nõukogule vähemalt üks kuu enne majandusaasta algust, tagab sihtasutuse eelarve täitmise ning kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste eelarved ja kontrollib struktuuriüksuste eelarvete täitmist;
3.2.7.5 kinnitab Sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste finants-majandustegevust reguleerivad dokumendid, tagades vahendite kasutamise sihipärasuse kontrolli võttes arvesse kehtivat seadusandlust, käesolevat põhikirja ning struktuuriüksuste põhimäärusi;
3.2.7.6 korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
3.2.7.7 kinnitab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirjad ja vajadusel palgakorraldust reguleerivad dokumendid;
3.2.7.8 kinnitab sihtasutuse asjaajamist korraldavad eeskirjad;
3.2.7.9 kinnitab juhatuse töökorra, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise nõuded;
3.2.7.10 koostab ja kinnitab juhatuse tööplaani;
3.2.7.11 kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste aruandluse korra, koostab ja esitab sihtasutuse tegevust puudutavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele asutustele ja isikutele, vastutades sihtasutuse aruannete õigsuse eest;
3.2.7.12 esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, andes nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise kohta ning esitab vajadusel sellekohaseid aruandeid;
3.2.7.13 teavitab nõukogu regulaarselt (vähemalt üks kord aastas koos tegevuseesmärkide ja eelarve eelnõuga) sihtasutuse riskide hindamise tulemustest ja planeeritavatest maandamistegevustest;
3.2.7.14 esitab registrile audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja;
3.2.7.15 teavitab registrit registrile esitatavate andmete muutmisest;
3.2.7.16 täidab kõiki muid sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse;
3.2.7.17 täidab nõukogu otsuseid ning vastutab sihtasutuse arengu ja töö edukuse eest;
3.2.7.18 sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja annab volikirju;
3.2.7.19 vastutab sihtasutuse programmide ja projektide strateegiliste plaanide esitamise eest rahastajatele ning tagab koostöö erinevate programmide ja projektide vahel;
3.2.7.20 korraldab koostööd riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega, avalike- ja eraõiguslike juriidiliste isikutega;
3.2.7.21 jälgib ja kontrollib programmide ja projektide kulgu;
3.2.7.22 sõlmib sihtasutuse nimel töölepinguid ja lõpetab neid;
3.2.7.23 kinnitab kooskõlas seadustega jt õigusaktidega sihtasutuse töö korraldamist reguleerivad normdokumendid, juhul kui nende kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;
3.2.7.24 kinnitab sihtasutuse ülesannete täitmist reguleerivate nõukogude, komisjonide ja teiste organite liikmete koosseisu juhul kui nende kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses või kui need ei ole kinnitatud muude õigusaktidega;
3.2.7.25 täidab muid programmide elluviimisega seotud ülesandeid;
3.2.7.26 täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.

3.3 Sihtasutuse struktuuriüksus

3.3.1 Sihtasutuse põhiülesannete täitmiseks ning tegevuste koordineerimiseks on moodustatud struktuuriüksused:

3.3.1.1 Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur;
3.3.1.2 Hariduskoostöö keskus;
3.3.1.3 Euroopa Noored Eesti büroo;
3.3.1.4 Teaduskoostöö keskus;
3.3.1.5 Kõrghariduse arenduskeskus;
3.3.1.6 Struktuuritoetuste rakendusüksus.

3.3.2 Sihtasutuse põhiülesannete täitmist teostavatele struktuuriüksustele tugiteenuste võimaldamiseks on moodustatud struktuuriüksused:

3.3.2.1 administratiivosakond;
3.3.2.2 finantsosakond.

3.3.3 Struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda üks või mitu allüksust.
3.3.4 Struktuuriüksuse ülesanded, juhtimine ja struktuur määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses. Struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab sihtasutuse nõukogu.
3.3.5 Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur on oma kvaliteedihindamisotsustes sõltumatu.

IV Sihtasutuse vara, vahendid ja kontroll

4.1 Sihtasutuse tööks ja programmide ning projektide elluviimiseks planeeritavate kulude katteallikad moodustuvad Euroopa Liidu ja muudest riikidevahelistest programmidest ja projektidest laekuvatest vahenditest, Eesti Vabariigi riigieelarvest saadavatest sihtotstarbelistest eraldistest, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute sihtotstarbelistest eraldistest ja annetustest.

4.2 Sihtasutus kasutab oma põhikirjalise tegevusega seotud ülesannete täitmiseks antud vahendeid vastavalt nõukogu poolt kinnitatud sihtasutuse eelarvele.

4.3 Sihtasutus korraldab oma raamatupidamist ja aruandlust õigusaktides ettenähtud korras ning arvestades Euroopa Liidus kinnitatud nõudeid;

4.4 Sihtasutuse finantsmajanduslikku tegevust kontrollib finantsaudiitor, kelle nimetab sihtasutuse nõukogu 2 aastaks. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus esmalt kontrollimiseks finantsaudiitorile ja seejärel nõukogule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

4.5 Sihtasutus esitab kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile auditeeritud majandusaasta aruande ning nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitab sihtasutus Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile ülevaate sellest, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

4.6 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

4.7 Alates 01.01.2011 tehakse sihtasutuse arveldused Riigikassa kaudu.

4.8 Sihtasutus võib võtta laenu või sõlmida kapitalirendi lepinguid nõukogu koosseisu eelneva ühehäälse otsuse alusel.

4.9 Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatu kohaselt.

4.10 Sihtasutuse asutaja õiguste teostajal on õigus teostada sihtasutuse üle erikontrolli kasutades selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

4.11 Sihtasutus on kohustatud moodustama juhatuse otsealluvusse siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot;

4.12 Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõigusi teostava isikuga.

4.13 Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, kui sihtasutuse raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:

4.13.1 bilansimaht 2 000 000 eurot;
4.13.2 tulu 2 000 000 eurot;
4.13.3 varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot;
4.13.4 keskmine töötajate arv 50 inimest.

4.14 Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve ja tegevuskava koostamise ning täitmise valdkonnas ning tegevuste seaduslikkuse osas.

4.15 Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu, lähtudes järgmistest põhimõtetest:

4.15.1 komitee vähemalt kaks liiget on majandusarvestuse või õiguse asjatundjad, kuid sihtasutuse tegevjuhtimisest sõltumatud isikud;
4.15.2 auditikomitee liikmeks ei tohi olla sihtasutuse siseaudiitor või juhatuse liige, HTMi kantsler ega siseauditi eest vastutav isik;
4.15.3 auditikomitee esimeheks ei tohi olla sihtasutuse nõukogu esimees.

4.16 Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest tulenevatel alusel.

V Ühinemine ja jagunemine

5.1 Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta. Ühinemisel sõlmitakse ühinemisleping.

5.2 Sihtasutus võib jaguneda asutajaõigusi teostava ministri otsuse alusel seaduses ette nähtud korras, kui see osutub vajalikuks Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

5.3 Sihtasutus võib omandada osaluse äriühingus või selle võõrandada või osaleda teise sihtasutuse asutamises vaid asutaja otsuse alusel.

VI Sihtasutuse põhikirja muutmine

6.1 Põhikirja muutmise õigus on nõukogul kooskõlastatult asutajaga. Nõukogu teeb otsuse põhikirja muutmiseks ja edastab põhikirja asutajale kooskõlastuse saamiseks, millele on lisatud nõukogu otsuse väljavõte ja nõukogu otsustatud muudatused. Asutaja kooskõlastab põhikirja muudatused vastuskirjana.

6.2 Põhikirja võib muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

6.3 Põhikirja muutmine ja muudatuste registrisse kandmine toimub seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

VII Sihtasutuse lõpetamine

7.1. Asutajal on õigus sihtasutuse tegevus lõpetada selle põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel.

7.2. Sihtasutuse tegevus lõpetatakse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

7.3. Sihtasutuse lõpetamisel läheb sihtasutuse likvideerimisel järelejäänud vara Eesti Vabariigile.

Kinnitaja: Andres Koppel, SA nõukogu esimees

25.06.2010