2012. aasta kokkuvõte

Struktuuritoetuste rakendusüksus: kõrghariduse ja teaduse valdkond näitab tulemusi

Märkamatult on eurotoetuste periood jõudnud lõpusirgele. Seitsme aasta sisse vahemikus 2007-2013 peab mahtuma nii toetuste ettevalmistamine, kasutamine kui ka tulemuste näitamine. See nõuab valdkonna arendajatelt, suhteliselt paindumatus süsteemis, väga tarka planeerimist ja kiireid otsuseid.

Olenemata ettevaatlikust algusest on 2012. aastaks teaduse ja kõrghariduse valdkonna vajadused pea täielikult kaetud. 390 miljonit eurot toetusraha on suunatud nii kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks kui ka teaduse taristu kaasajastamiseks.

Pool summast on kasutatud ja seetõttu on võimalik rääkida juba konkreetsetest tulemustest. Olgu see siis näiteks kõrgharidusse lisandväärtust andvate ettevõtjate arv, valminud teadushoonete arv või soetatud teadusaparatuuri hulk.

Uus euroraha periood koputab uksele

Euroopa Komisjon on uue eurotoetuste perioodi tarbeks liikmesriikidele välja töötanud tulemuspõhised toetamise juhised. See tähendab seda, et toetust antakse selle alusel, kuidas on projekt või programm oma tulemusi planeerituga võrreldes saavutanud. Tulemus peab olema mõõdetav ja samas näitama ka kvaliteeti. TjaA valdkonnas võiks tulemuse näitajaks olla näiteks õpingud edukalt lõpetanud doktorantide , praktika edukalt läbinud magistrantide, teadust populariseerivate saadete arv või ettevõtetes kasutatavate teadusuuringu tulemuste hulk.

Tudengitel on oma veeb

Euroopa Sotsiaalfondi toetuse tulemusena peab 2015. aastaks Eestile lisanduma uus põlvkond teadlasi ja insenere ja tugevnema kõrghariduse kvaliteet. Milliseid tulemusi oleme saavutanud? Millist kasu on toetusest üliõpilane saanud? Kas kõrgharidus on nüüd kvaliteetsem? Mis saab edasi?

Teadus- ja kõrghariduse valdkond on 2012 aastaks kasutanud Euroopa Sotsiaalfondi toetusi summas 51 miljonit eurot. Selle ajaga on 86 toetuse saajat jõudnud märkimisväärsete tulemusteni, mis peegelduvad nii numbrites kui ka tegudes. Olgu siin nimetatud näiteks noorte teadlaste võistlussarja “Rakett 69″ valimine Euroopa parimaks teadussaateks või asjaolu et Eesti tudengid saavad nüüd teada, kuidas kõrgkoolis asjad käivad.

2012. aastal käivitus 11 kõrgkooli innovatsiooniprojekti, mille kaudu sai toetust tudengiveebi projekt. Aasta jooksul on üheksa kõrgkooli loodud tudengiveeb saanud endale nii sisu kui ka vormi. Tudengiveeb asub aadressil www.tudengiveeb.ee. Tudengiveebi projekti juhib Tartu Ülikool ja projekt sai toetust summas 94 047 eurot (sellest ESF osa 84 147 eurot). Projekti kestus oli 01.01.2011 – 28.02.2013.

Pildil on TEHNOCUM projekti raames valminud mootorratas. Tehnocumi projektitegevustes osales üle 600 tüdruku

Selle kuue aasta vältel on toetusest osa ja kasu saanud u 140 tuhat inimest. Nende seas on nii üliõpilasi kui ka õppejõude ja nii teadlasi kui ka ettevõtjaid Eestist ja mujalt maailmast. Eraldi väärib nimetamist 15 teaduse populariseerimise projekti „TEEME“, kes laagrite, messide ja huviringide kaudu on loodus- ja täppisteaduse juurde toonud üle 23 tuhande noore.

Teaduse populariseerimise projekti „TEHNOCUM„ kaudu korraldati tehnoloogiahuvilistele gümnasistidele õppitubasid, huviringe ja tehnoloogiapäevi. Kokku osales projektitegevustes üle 1300 noore.

Viljandi ehituse huviringide lõpetajatest pooled asusid õppima insenerierialadel. Mehaanika huviringi kaks lõpetajat asusid eriala õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli.
Projekt sai toetust summas 74 019,91 eurot (ESF osa sellest 62 176,59 eurot. Projekti kestus oli 01.08.10- 30.11.12. Toetuse saajaks Tallinna Tehnikakõrgkooli.

Narva kolledžil oma maja

2012. aastaks on Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu toetust saanud üle 450 projekti. Teadustegevused on käivitunud keskkonna-, materjali-, bio-, energia- ja tervishoiutehnoloogia valdkonnas. Teadusesse on kaasatud rohkem kui 65 ettevõtet. 2012. aastal toimus viimane avatud voor info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadusprojektide toetamiseks, kuhu laekus 29 projekti.

TÜ Narva kolledži avamine 14.11.2012

Toetusi on 2012. aasta seisuga kasutatud 144 miljonit eurot. Selle summa eest on valminud näiteks 3 uut teadushoonet ja 3 uut õppehoonet. Olgu üheks näiteks vastvalminud Tartu Ülikooli Narva Kolledž.

Narva kolledžis on 16 auditooriumit ja 2 praktikakeskust. Hoones on ruumi 750 üliõpilasele, lisaks osaleb Narva kolledži poolt korraldatud täiendõppes aastas keskmiselt 2500 õppijat. Narva kolledži projekt sai toetust summas 7,3 miljonit eurot (sellest Euroopa Regionaalarengufondi osa  6,6 miljonit eurot). Narva kolledži projekti kestus oli 01.01.2008 kuni 31.12.2012 ja toetuse saajaks Tartu Ülikool.

Narva kolledži direktor pr Katri Raik (pildil): „Meie saame rakendusüksuse kohta öelda vaid kõige soojemaid sõnu. Oleme saanud abi ja tuge, kunagi ei ole asjaajamine põhjuseta veninud. Hilinenud tööde ja lohakate vormistuste osas on rakendusüksus meiega tõsiselt rääkinud. Kokkuvõttes olime ühise asja nimel väljas ja tulemus on super.“

Numbrid ja näited

Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöös on praktikategevustes osalenud 1092 magistranti ja 88 õppejõudu

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige hr Sergei Nazarenko (pildil):
„Oleme koostöö kaudu saavutanud eelkõige usalduse TTÜ ja TÜ õppekava tudengite vastu. Heade suhete aluseks on olnud meie ja ülikoolide kindlad kokkulepped ja vastutusalad tööde jaotamisel. Meie juures on praktikal käinud 14 üliõpilast. Peame praktikantide kaasamist väga oluliseks, seda enam et vajame pidevalt kvalifitseeritud tööjõudu tehnikaerialadelt. Praktikaperiood võimaldas meil sobivale kandidaadile teha ettepanek töökohale asumiseks ning mitu biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika õppekava tudengit on meie juures on tööd alustanud.“
Projekt „Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistri taseme ühisõppekava arendamine tööturuvajadustest lähtuvalt“  sai toetust  331 005,14 eurot (ESF osa sellest 275 658,85 euro). Projekti kestus 01.10.2009 -30.09.2012. Toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool.

Valminud on 3 õppe ja 3 teadushoonet
Doktorikooli projektide kaudu on 199 doktoranti jõudnud kaitsmiseni ja neist 58% nominaalajal
Eestis tehakse tipptasemel teadust 12-s teaduse  tippkeskuses

Ülo Niinemets, Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse juht (pildil): “Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus ENVIRON Eesti Maaülikooli juhtimisel alustas ELi regionaalarengu fondi toel tegutsemist 2011. aasta augustis. Toetus avas võimaluse senisest tihedama teadusliku koostöö arendamiseks viie teadusrühma vahel kolmes ülikoolis – Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallina Tehnikaülikoolis. Tippkeskuse toimimise poolteise aasta jooksul on toimunud ühised seminarid, ligi 100 osavõtjaga, kus teadusrühmade juhtivad teadlased on vastastikku tutvustanud oma uurimistöid. Toetus on võimaldanud kaasata välisriikide tippteadlastest ekspertide kogu, kes on tippkeskuse teadustööle andnud asjalikku ekspertnõu, andnud võimaluse luua uusi teaduslikke kontakte ning jaganud soovitusi, kuidas paremini jõuda ühiste ideedeni ja nende realiseerimiseni ühistes teadusartiklites. Toetus tippkeskusele on soodustanud teiste toetuste edukat taotlemist: taimeteadust populariseeriva rahvusvahelise „Taimede lummuse päeva“ korraldamiseks, tippkeskuse doktorantidele mõeldud praktika ja metoodika keskse suvekooli korraldamiseks koostöös doktorkoolidega ning tippkeskuse juhi, professor Ülo Niinemetsa Euroopa Teadusnõukogu kogenud teadlase toetuse saamist.Ülo Niinemetsa juhitav „Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus” sai toetust summas 3 054 552,95 eurot (sellest ERF osa 2 733 021,06 eurot) projekti kestus 01.01.2011- 31.12.2015. Toetuse saajaks on Eesti Maaülikool.

Mobilitas programm on Eestisse toonud 18 välistippteadlast
65 ettevõtet on kaasatud valdkondlikesse rakendusuuringutesse
Best programmi kaudu on loodud 2500 e-õppe kursust

Rakendusüksusel uuenes koduleht

2012.aasta lõpus valmis rakendusüksusel uus koduleht, kus on senisest enam pööratud tähelepanu toetuse saaja nõustamisele. Näiteks on teabekogu alt võimalik leida lahendeid abikõlbliku töötasu arvutamise või sõidukulude hüvitamise kohta. Samuti oleme koondanud olulised ja aegumatud ettekanded infopäevadelt, mis annavad toetuse saajal kiirelt leida infot hanke korraldamise või tagasimakse põhimõtete kohta.

Kodulehelt on võimalik jälgida toetuste sisulist edenemist. Koondatud on üldine info aastaaruannete kaupa ja samas on võimalik uurida konkreetseid saavutusi, mida euroraha toel korda on saadetud. Kodulehele on koondatud teave teaduse ja kõrghariduse uuringute ja hindamiste kohta, mis annavad hinnangu toetuse mõju ja kasutamise kvaliteedi kohta.
Kodulehe aadress http://archimedes.ee/str/