Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid üle kümne miljoni euro maksutulu

Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.

Eestis õpib üle 5000 tasemeõppe välisüliõpilase. Eesti kõrgkoolide õppureist iga kümnes on välistudeng. Igal aastal tutvustab Eesti välismaal oma kõrgkoolide õpivõimalusi. Sihtasutus Archimedes tundis huvi, kas ja kuidas on välisüliõpilased seotud Eesti tööturuga.

„Siinse eluga juba õpingute ajal kohanenud välistudengid võiksid täiendada Eesti tööturgu ja anda oma osa Eesti majandusse ka pärast õpinguid. Võttes arvesse, et välistudengite teenitud raha ka tarbitakse Eestis ära, võib oletada, et eelmisel õppeaastal panustasid välistudengid siinsesse majandusse umbes 20 miljonit eurot,“ selgitas SA Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm. Ta märkis, et Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias on ühe näitajana välja toodud ka töötamine Eestis pärast kooli lõpetamist. Eesmärk on, et 30% magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötaks Eestis edasi.

Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu tõi välja, et erinevaid andmekogusid kombineerides on eksperimentaalstatistika tiimil võimalik vaadata ka üliõpilaste töötamise andmeid täpsemalt, näiteks haridustaseme ja valdkondade kaupa. „Üllatusena tuli välisvilistlaste nii suur panus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning töötleva tööstuse ettevõtetesse,“ selgitas ta.

Loe põhjalikumat ülevaadet statistikablogist.

Vaata uuringu kokkuvõtet.

Faktid

  1. Õpingute ajal töötab välistudengitest ligikaudu pool, kohalikest üliõpilastest üle 80%.
  2. Pärast õpingute lõpetamist Eestisse tööle jäänud välistudengite osatähtsus on kahe viimase aasta jooksul pisut suurenenud: 2017. aastal 45%, 2018. aastal 51%.
  3. Töötavate välistudengite osatähtsus on kõige väiksem integreeritud õppe üliõpilaste hulgas. Nendest töötavad õpingute ajal vaid üksikud, samal ajal kui Eesti integreeritud õppe üliõpilastest töötab umbes 80%. Ülejäänud õppevormidega võrreldes töötavad vähem ka bakalaureuseõppe välistudengid.
  4. Kohe pärast õpinguid töötas Eestis 2016/2017. õppeaastal 56% ning 2017/2018. õppeaastal 58% magistri- ja doktoriõppe lõpetanud välistudengitest.
  5. Kõige tõenäolisemalt jäävad pärast õpinguid Eestisse tööle Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli välistudengid.
  6. Tõenäolisemalt töötavad õpingute kõrvalt välistudengid, kes õpivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, samuti ärinduse, halduse ja õiguse välisüliõpilased (nende valdkondade välistudengitest töötas õpingute kõrvalt 2018/2019. õppeaastal umbes kaks kolmandikku). Samade valdkondade vilistlased jäävad ka lõpetamise järel teistest sagedamini Eestisse tööle. Ilmselt soodustab seda nende valdkondade lõpetajatele sobiva rahvusvahelise töökeskkonnaga ettevõttete rohkus.
  7. Aastaid on välistudengid õpingute ajal peamiselt töötanud haldus- ja abitegevuse, majutuse ja toitlustuse ning info ja side tegevusala ettevõtetes.
  8. Kohalike üliõpilastega võrreldes töötavad välistudengid sagedamini välisomanike ettevõtetes.
  9. Õppeaastal 2018/2019. maksid välistudengid Eestis tulumaksu 2,4 miljonit ja sotsiaalmaksu 5,6 miljonit eurot.
  10.  Kõige suurema osa andsid välisüliõpilased info ja side tegevusala ettevõtetesse (makstud tulumaksu summa õppeaastal 2018/2019 oli 0,73 miljonit eurot). Samal tegevusalal oli ka välisvilistlaste panus kõige suurem.
  11.  Õppeaastal 2017/2018. lõpetanud välistudengid maksid Eestis 2018/2019. õppeaastal tulumaksu 0,9 miljonit ja sotsiaalmaksu 1,9 miljonit eurot.

Analüüsiti Eesti isikukoodidega Eesti hariduse infosüsteemi sisestatud välisüliõpilasi ja välisvilistlasi õppeaastatel 2016/2017 kuni 2018/2019. Vaadati üliõpilaste töötamist ja sissetulekuid töötamise registri ning maksu- ja tolliameti deklaratsiooni TSD kirjete alusel.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim teeb tellimustöid, mis eeldavad statistikaameti andmete ja registri- või küsitlusandmete ühendamist või kombineerimist. Tiim teeb ka andmekaevet ja -analüüsi, koostab statistilisi mudeleid ning hindab poliitika mõju.

Uuringu valmimist toetas programm DoRa Pluss, mida viiakse ellu Euroopa regionaalarengu fondi kaudu ja Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Viimased uudised