Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Aasta muuseumihariduse edendaja nominent: Eesti muuseumid võiksid pakutavaid võimalusi rohkem kasutada

Möödunud nädalal muuseumide aastakonverentsil haridusprogrammi projektiga „Rasked valikud“* muuseumihariduse edendajaks kandideerinud Triin Siiner räägib kuidas rahvusvaheline õpiränne ja koostöö aitab „konnatiigist“ välja murda.

Rahvusvahelistumine toob muuseumile väga palju häid ideid. Minu meelest on muuseumi tegemine väga kitsas kultuurikontekstis juba eos läbikukkunud üritus. Teiseks, Eestis on see muuseumimaailm nii väike, et kui sul ei ole rahvusvahelisi kontakte ja sa kuskilt mujalt nii-öelda värsket õhku ei saa, siis jäävad olulised arengud olemata.
Näiteks, läksin 2004. aastal Grundtvigi programmiga Saksamaale koolitusele (European In-Service Training Course for Teachers and Museum Educators, München). Olin juba kümme aastat muuseumipedagoogina tööd teinud ja ma ei olnud veel ühelgi nii kokkuvõtlikul ja heal muusemihariduse koolitusel käinud!

Ma ise olen seda korduvalt tundnud, et muuseumimaailm kipub vahel olema selline, kõlab küll pahasti, aga konnatiik. Inimesed on seal väga püsivalt ametis ja traditsioonid on tugevad. Ühelt poolt on metoodikad, aga teiselt poolt on see vaade ajaloole, minevikule või pärandile, mida oleks väga naeruväärne või kitsarinnaline vaadata väga piiratud kontekstis. Soovitan kolleegidel õpirände võimalusi kasutada, sest on ju terve hulk teemasid, mida Eestis ei saa õppida.
Muuseumi häda on alati see, et ei ole ressursse välismaal koolitustel käimiseks. Seega, vastavad programmid on super võimalus ja meie muuseumimaailmas seda tihtilugu veel ei kasutata.

Koostöö ja ühisprojektid on Euroopa muuseumide vahel väga levinud. Kui suhelda kolleegidega välismaalt, siis reeglina on neil parasjagu toimumas mõni rahvusvaheline projekt. Nad on juba vilunud ka selle paberimajanduse ja aruandluse koha pealt. See ei ehmata enam ära. Eestis ei hakka mõni proovimagi, sest esmapilgul näib kõik nii keeruline ja liiga uus.

Rahvusvaheliste programmide peamine pluss on see, et inimesed nii-öelda päriselt kohtuvad. Algab kõik mõne ametliku „parandame Euroopat“ egiidi all, kuid tegelikult kohtuvad inimesed ja kultuurid, see on kogu asja juures kõige väärtuslikum pool. Leitakse ühiseid muresid ja toetuspunkte. See on väga kergendav kui kuuled, et mõnes suures Euroopa muuseumis on küsimused ja probleemid sarnased.
Vahel on ka nii, et ametlikku projekti ei tule, aga jääme oma väliskolleegidega suhtlema ja koos käima.

*Eesti Ajaloomuuseumi haridusprogramm „Rasked valikud” (projektijuht Triin Siiner) vaatleb valikuid, mida 75 aastat tagasi alanud Teine maailmasõda sundis riike ja inimesi tegema. Kui Esimene maailmasõda andis meile ajaloolise võimaluse iseseisvuda, siis Teine maailmasõda võttis meilt meie riigi. Haridusprogrammis uuritakse üheskoos toonaste inimeste valikuid ja nende mõju tänapäevale. Millised sõjasündmused on pöördepunktid inimeste ja rahvaste saatuses? Kas oleks saanud valida ka teisiti? Eesmärk on pöörata tähelepanu üksikisiku loole ja ka meie vanavanemate valikutele sõja ajal.

Vaata lisaks:

Erasmus+ õpiränne täiskavanuhariduses
Erasmus+ strateegiline koostöö
Nordplus täiskasvanuhariduse programm
Nordplus horisontaalprogramm



Intervjueeris:

Karol Sepik
Kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist
SA Archimedes
karol.sepik@archimedes.ee

Viimased uudised