Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Virtuaalne õpiränne – mis, miks, kellele ja kuidas?

Evelin Kütt

Pool aastat tagasi keerasid riigid koroonapandeemiast tingituna oma piirid kinni ning välismaal olnud õpirändurid pidid kiiresti otsustama, kas jääda või tulla koju. Oli nii üht- kui teistpidi otsustajaid ning neid lugusid oleme jaganud näiteks Delfi Tudengiblogis. Kui kihk õpirännata on suur, siis millised variante Erasmus+ selleks hetkel pakub?

Nüüd on riigipiirid valdavalt lahti, kuid välisreise pikalt ette planeerida on keeruline ning teadmatus õpirännete läbiviimiseks jätkuvalt suur. Hetkel on ajutise pandeemiast tingitud meetmena võimalik lisaks füüsilistele õpirännetele korraldada ka lõimitud õpirändeid (ingl blended mobility), kus on kombineeritud füüsilist ja virtuaalset õpirännet. Viimase variandina on võimalik õpiränne läbi viia ainult virtuaalselt ning siinkohal jagamegi kaht virtuaalse õpirände kogemust.

Liis Raal-Virks on Erasmus+ projekte läbi viinud juba alates 2014. aastast, kuid enne seda tegutses ta aastaid Comeniuse programmiga. Praegu töötab Liis Pärnu ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuhina ning tal on käsil 11 projekti. Intervjuu eTwinningu kasutamisest ning virtuaalse õpirände planeerimisest viime samuti läbi virtuaalselt – WhatsAppi videokõnena.

Liis Raal-Virks (paremal) kolleegidega projektiplaane tegemas.

Kui Liis tegeleb praegu virtuaalse õpirände planeerimisega, siis sihtasutuse Archimedese Euroguidance programmi juht Margit Rammo on jõudnud läbi viia juba kaks virtuaalset õpirännet. Kui enamik teisi riike otsustas karjäärispetsialistidele mõeldud Academia õpiränded ära jätta, siis Eesti programmi juht reageeris kiiresti ning otsustas välisspetsialistidele kuuest erinevast riigist tutvustada Eesti laialdast tehnoloogiakogemust karjäärivaldkonnas. Esimese veebivahendusel õpirände korraldas Margit mai teises pooles ning teine toimus septembri keskel.

E-Academia õppurid virtuaalselt õpirändamas.

Mis on virtuaalne õpiränne ja miks seda korraldada?

Kõik Erasmuse kogemusega õpirändurid kinnitavad nagu ühest suust, et kuigi reisimine on hirmutav, siis me ei saa end täielikult lukku keerata. Oluline on igal juhul jätkata rahvusvahelist kogemuste vahetamist ja enesetäiendamist. Praegu on veebivahendusel õpiränne selleks hea võimalus. Kui õpiränne on õppimine, õpetamine, töövarjuks olemine või praktika väljaspool Eestit, siis virtuaalne õpiränne toimub küll koduriigis, aga välisaspekt ei kao kuhugi, sest õpirändeprojektis osalevad partnerasutused välismaalt, kellega koostöös õpiväljundeid saavutatakse.

Projektijuht Liis Raal-Virks tunnistab, et virtuaalse õpirände korraldamine ei hirmuta teda, sest ta on tänu eTwinningule harjunud projektipartneritega niikuinii pidevalt veebi vahendusel suhtlema. Liis räägib, et lisaks eTwinningule, mis on Euroopa koolide virtuaalne kogukond ja töökeskkond koolitöötajatele, kasutatakse omavahelises suhtluses näiteks ka WhatsAppi. „Kui koos mitu aastat projekte läbi viia, siis lõpuks kasvamegi sõpruskonnaks. Me jagame WhatsAppis pilte oma jõululaudadest, soovime üksteisele õnne sünnipäevaks, informeerime lapse sünnist ja abiellumistest! eTwinningus toimub aga sisuline projektitöö.”

Liis tõdeb, et kuigi eTwinningu kasutamine ei ole alguses lihtne, siis seal on nii palju võimalusi, et tasub osaleda nii haridus- ja noorteameti korraldatavatel koolitustel kui leida endale mõni eTwinningu kasutamise kogemusega õpetaja, kes aitab seda teed käia. „Mina teen Erasmus+ koostööprojekti kõrval paralleelselt eTwinningus projekti, mis võimaldab teha koostööd ka lähetuste vahepeal. See on turvaline keskkond, kus on võimalik julgelt vahetada kogemusi vastavalt projekti teemale. Näiteks koolikiusamise projekti juures kutsusime õpilasi üles jagama oma kogemusi kiusamisega ning meie jaoks oli oluline, et me kuidagi probleemi ei süvendaks, vaid jagaksime ainult toetust. eTwinningus on lihtne teha gruppe, mida näevad vaid osalejad.”

Eesti Euroguidance programmi juht kinnitab, et Euroguidance’i kogukonnas kasutatakse igapäeva suhtluseks samuti erinevaid kanaleid ning tundub, et tänu varasematele soojadele ja tihedatele koostöökogemustele väliskolleegide ja -partneritega on tegevuste üleviimine virtuaalmaailma läinud kergelt.

E-Academia osalejate tagasiside.

Kuna eTwinning on vaid koolidele, siis Margit Rammo jaoks oli esimene küsimus, kuhu kogu virtuaalne õpiränne üldse koondada. „Meie üks partnerasutus oli õnneks Tallinna Tehnikaülikool, kelle Moodle’isse saime koondada kõik õppimiseks vajaliku: õppekorraldusliku info, parimad praktikad erinevatest riikidest, eneseanalüüsi, presentatsioonid, kodutööd ning tagasiside küsimustiku. Virtuaalne suhtlemine toimus kevadel BigBlueButton tehnoloogia vahendusel. Lisaks saime õppuritele aga tutvustada näiteks Kahooti ja Mentimetrit. Jooksev suhtlus toimus kinnises Facebooki grupis.”

Liisi esimene virtuaalne õpiränne toimub detsembris ning praegu on see planeerimisfaasis. „Alustuseks võtan projekti taotluse ette ning vaatan, mis õpitegevused planeeritud olid ning kuidas neid asendada on võimalik. Kuigi Krakowi muuseumisse on ekskursiooni liiga keeruline korraldada, siis linnaga on võimalik Google Maps’is tutvuda, et õpilased oskaksid kõige olulisemad kohad ikka ära tunda. Grupitöid saab Zoomis läbi viia ning presentatsioonide tegemine ja plakatite kujundamine on samuti küllaltki lihtsalt võimalik.”

Kas virtuaalne õpiränne on lihtsama vastupanu teed minek?

Kuigi Margit ja Liis kõlavad mõlemad optimistlikult ning virtuaalse õpirände planeerimine iseenesest ei ole hirmutav, siis on murekohaks tehniline pool. „Esialgu muretsesid ka e-Academia osalejad, mis saab, kui internetiühendus katkeb või kui neid ei ole kuulda või näha, kuid õnneks maikuus suuri tehnilisi probleeme ei esinenud. Septembri keskel lõppenud teises virtuaalse õpirände faasis ei töötanud aga BigBlueButton ning nii pidime oma seminari osa Microsoft Teamsi kolima. Õnneks oli nii osalejate kui partnerite ühine otsus võtta seda ettevõtmist kui üht suurt eksperimenti – olla samaaegselt uudishimulik, leidlik ja kannatlik,” kirjeldas Euroguidance programmi juht tekkinud tehnilisi probleeme.

Margit tõdeb, et uue aja õpirännet ei ole sugugi lihtne kavandada, sest osalejatel on väga erinevad tehnilised teadmised: „Me ei soovinud, et virtuaalsest õpirändest kujuneks mitmepäevane veebikoosolek, nii et meie eesmärk oli kasutada võimalikult palju erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja platvorme, et kõigil oleks põnevust ning see õnnestus tänu meie pikale kogemusele täielikult. Ilmselt on mõistlik edaspidi rahvusvahelises õpirändes kaaluda nn lõimitud lahendusi, kus tegevus toimub osaliselt virtuaalselt.”

Liis toob aga vastukaaluks välja, et Eesti õpetajatel on selge eelis Euroopa kolleegide ees, sest meie tehniline võimekus on igat pidi teistest ees. „Me oleme partneritega koosolekuid läbi viinud, kus esimesed 40 minutit kulub sellele, et ühel pole pilti ees, teine ei kuule midagi ja kolmandal ei tööta mikrofon. Tuleb juba eos arvestada, et see võib juhtuda ka õpirändel, mis viiks töötempot kõvasti alla. Aga praegu lihtsalt on nii,” säilitab kahe Pärnu kooli projektijuht kogu aeg positiivse noodi.

Ühe projektikohtumise lõpetamine Pärnu Kuninga tänava põhikoolis vahvate ja entusiastlike noortega. Uued sõbrad ja kurbus, et üks tore projektinädal on läbi saamas, aga südames on lootus, et ühel päeval kohtutakse taas.

Virtuaalse õpirände eelised

Kuigi võib tunduda, et kui reisida ei saa, siis ei olegi õpirändel mingit mõtet, siis Liis Raal-Virks toob välja virtuaalse õpirände väga suure eelise: „Minu projektitöö kursusel on 40 õpilast, kuid koostööprojekti raames toimuvatel õpirännetel saab osaleda maksimaalselt viis õpilast. Virtuaalne õpiränne tähendab seda, et palju suurem arv õpilasi saab vahetult rahvusvahelisest koostööst osa.”

Margit Rammo toob järgmise eelisena välja keskkonna säästmise: „Õpiränne ja keskkonnasäästlik eluviis ei pea lahus käima. Kuigi uues Erasmuse programmis on plaanis keskkonnale väga palju tähelepanu pöörata, siis virtuaalne õpiränne aitab veel hõlpsamini keskkonnasäästlikku õpirännet praktiseerida. Meie üllatasime seekord õpirändureid muuhulgas Eesti Töötukassa karjäärikeskuse virtuaaltuuriga, mis tõestab, et virtuaalseks õpirändeks on lõputult põnevaid võimalusi.”

Varsti saame käest kinni tantsida

Margit Rammo sõnul oli maikuu virtuaalne õpiränne küll väga tore kogemus, kuid tookord lõpetati siiski lootusega septembrikuus õpiränne reaalselt läbi viia, et välismaa karjäärispetsialistid saaksid töövarjutada ülikoolides ja töötukassas ning osaleda riikide praktikate jagamisel. Paraku otsustati juba suvel, et Academia tuleb taas korraldada veebis. Siiski kinnitasid õpirändurid, et ka virtuaalne õpiränne on mõjus õppimise viis. Õppijad kinnitasid oskuste ja teadmiste arengut ning soovitavad ka oma kolleegidel tulevikus Academia õpirännetes osaleda.

Liis Raal-Virks tunnistab, et praegu tuleb teha kõik endast olenev, et õpiränded ei katkeks, sest ka õpilaste jaoks on rahvusvaheline suhtlemine ja sotsiaalne pool nii oluline. „Eks paneme pöidlad pihku ja loodame, et see koroonaaeg saab varsti läbi ning meil tuleb taas võimalus reisida sõprade juurde, kõndida Krakowi tänavatel, süüa keeksi ja torti ning koos käest kinni tantsida! Küll need ajad ka jälle tulevad, praegu on natukene teistsugune aeg ja ühel päeval on ka seda tore meenutada!” jääb Pärnu ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuht lõpuni välja positiivseks.

Populaarseimad postitused

Õpiränne Itaalias: Christian Diori fotosessiooni korraldamisest haipüügini

Evelin Kütt

Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks õppiv Margit Pruul tõestab, et õpiränne ei ole vaid kahekümnendates bakalaureuse taseme üliõpilastele, vaid seda saab teha ka kutseõppes õppiv täiskasvanu ning õpirännata tuleb ka nüüd, kuid ettevaatlikult ning läbimõeldult.

Välismaale minemine, kas tööle, puhkusele või õpirändesse, paneb praegu ilmselt meid kõiki plusse ja miinuseid kirja panema. Juuni lõpus tegi seda ka Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks õppiv Margit Pruul, kes alustas juulis Lõuna-Itaalias Tricase muuseum-sadamas Erasmus+ programmi kaudu kuu aja pikkust kutseõppe välispraktikat.

„Kuna praktika on koolis kohustuslik, siis esialgu mõtlesin selle ikka Hiiumaal, kodusadamas teha, kuid kui Erasmus+ variant lauale tuli, siis hakkasin mõtlema, et rahvusvaheliselt hinnatud sadamas on arenguvõimalused suuremad,” selgitab Margit, kuidas tuli mõte välispraktikale minna. „Muidugi ma kahtlesin enne minemist, kas tänases olukorras on välismaale ikka mõistlik õpirändesse minna, aga Erasmus ületas kõiki mu ootusi ja lootusi.”

Margiti otsus õpirändesse minna ei tulnud üldse kergelt: „Jälgisin pidevalt arenguid Itaalias ning läbi Põhja-Itaalia tulles oli ikka hirm. Nii lennukis kui rongis oli kogu aeg mask ees, nii et põhimõtteliselt reisisime nagu kirurgid.” Margit ei võtnud teekonda ette üksinda, vaid reisis koos kursuseõe ja juhendajaga ning neid oli kursusevend juba Tricases ees ootamas.

„Esialgu oli tööd väga palju. Itaalias olid pandeemiast põhjustatud tööseisakud ning praktika esimestel nädalatel me puhastasime, värvisime ja lihvisime kõik muuseumi paadid ja alused üle ning lasime need vette,” kirjeldab Margit praktikakogemust. Muuseum-sadama eripära on aga see, et tegeleda ei tule vaid sadamale tavaliste teemadega, vaid korraldada tuleb näiteks ka konverentse ja üritusi. Nii oli Margitil võimalik näha näiteks Christian Diori järgmise aasta kollektsiooni fotosessiooni ning korraldada toetusavaldusena õhtusöök sisserännanutele. Samuti sai ta korraldada konverentsi Blue Land Day, mis keskendus maailmamere olukorrale, keskkonnateemadele ning pandeemiale.

Margit paadikuuris töötamas.

Margiti kõige erakordsem kogemus juhtus vabal ajal. „Istusin ühel õhtul mere ääres ning jälgisin, kuidas kalurid valmistusid merele minema. Jäin nendega jutustama ning uurisin, mis kala nad püüavad. Nad vastasid, et haikala, aga ma arvasin, et tegu on naljaga, teada-tuntud kalamehejutuga. Lõõpisime seal veidi omavahel ning ma küsisin, kas võin ehk ka nendega merele minna ning ootamatult nad lubasidki. Kui aga esimesed haid tulid, kes paati vinnati ja nad hambaid lõksutasid ning neile kiire lõpp tehti, siis sain aru, et tegu ei olnudki nalja või kalamehejutuga,” kirjeldab Margit uskumatut kogemust.

Margit oli Erasmuse programmiga varem lähedalt kokku puutunud, sest tema vanem laps õppis mõni aeg tagasi ühe aasta vahetusüliõpilasena Poolas ning tänu sellele oli tal programmist hea ettekujutus: „Olin kõrvalt näinud, kuidas stipendiumiga efektiivselt ära majandada ning õnneks sujus kõik ladusalt.” Õpiränduritel ei tulnud ei Itaaliasse jõudes ega Eestisse naastes eneseisolatsiooni jääda, sest haigusjuhte on mõlemas riigis õnneks vähe.

„Tricase on väike koht, mida tuuakse kõikjal maailmas eeskujuks kui positiivset näidet, kuidas asjad on korraldatud ja kultuuri esitletud. Õnneks on muuseum-sadam orienteeritud peamiselt siseturismile ning seal tundsin ma end ehk turvalisemaltki kui Eestis, sest maski kandmine on muutunud elustiiliks, desinfitseerimisvahendid on igal uksel, inimesed hoiavad distantsi ning on väga valvsad. Igal pool arvestatakse uue reaalsusega ning näiteks konverentsi korraldades panime ka meie toolid laiema vahega,” kirjeldab väiksemaid ja suuremaid samme, kuidas Itaalias pandeemiaga võideldakse.

Kuigi pandeemiast tulenev murelikkus on alles, siis ülejäänud kahtlused ja kõhklused, mis Margitil veel kodus olid, ei pädenud: „Ma kahtlesin näiteks, kas mulle on ikka piisavalt rakendust, kas ma saan piisavalt uusi teadmisi, mida kaasa võtta ja ehk Eestissegi üle tuua, aga esimesest päevast alates on tööd palju olnud ning käed tuleb külge panna sinna, kus parasjagu tarvis. Uusi mõtteid ja praktikaid, mida on ka Eesti oludesse võimalik adapteerida, olen ma siit väga palju saanud!”

Margit usub, et elu ei tohi seisma jääda, vaid me peame uues normaalsuses elama õppima ning ikka ennast arendama ja rändama, et uusi ideid kaasa tuua ning mitte kapselduda: „Mulle väga meeldib vaadata, kui hooliv on siinne kogukond ning siin tegutsetakse igakülgselt pandeemia peatamise eest.” Teisalt innustab naine kõiki Erasmuses käima, ükskõik mis vanuses: „Nii kasulik on korraks rattalt maha astuda, vaadata distantsilt oma tegevused ning mõtted üle ja teha korrektuure. See võib olla hirmutav, kuid tegelikult tuled hoopis uute teadmiste ja töötuhinaga tagasi – see kogemus on väga suur väärtus!”

Populaarseimad postitused

Puhkuse ajast Soome õpirändama minek andis võimaluse võõrustada Bellingshausenit

Evelin Kütt

Airi Raamat on Hiiumaa Ametikooli väikesadama spetsialisti eriala vilistlane ning juulis suundus ta oma teisele Erasmus+ õpirändele. Kui möödunud aastal tegi ta kutseõppe õpirände Lõuna-Itaalias, siis tänavu suundus ta pärast lõpetamist oma suvepuhkuse ajal praktikale Lõuna-Soome Kasnäsi sadamasse.

Airi oli Erasmuse programmist kuulnud juba keskkoolis, kuid toona, aastaid tagasi, ei mõelnud ta üldse õpirändamisest. Nüüd aga uute õpingutega alustades, tundus talle, et ta ei saa välismaal praktikat teha, sest peab tööl käima: „Juba õpingute alguses tutvustati meile võimalust minna kuuks ajaks Itaaliasse praktikale, aga ma ei soovinud kogu puhkust välismaal veeta ning esialgu ei kandideerinud. Siis aga otsustasin enne kandideerimistähtaega, et soovin töölt ära tulla ja viimasel hetkel täitsin siiski taotluse. Kui ma selle praktikakoha sain, oli juba uude töökohta kandideerides minu tingimuseks, et ma alustan hiljem, sest soovin kindlasti minna Erasmusega Itaaliasse.“

Tuttav praktika tuttavas kohas

Tänavu Soome praktikale minnes, teadis Airi juba täpselt, mida Erasmus+ õpiränne annab ning miks tasub selles programmis osaleda. Ometi kõhkles ka tema pikalt, kas praeguse koroonapandeemia ajal on mõistlik kuhugi reisida: „Kui Soome piir veel kinni oli, siis jõudsin juba ära öelda, et ma ei lähe praktikale, kuid pärast piiride avanemist pidasin oma soome tuttavatega nõu ning uurisin ka praktikakohast, millised meetmed on koroona vastu võitlemiseks kehtestatud ja pärast põhjalikku analüüsi otsustasin siiski ka seekord praktikale minna.“

Igapäevatöö – tankimine ja aluste aitamine.

Möödunud aasta kogemus Lõuna-Itaalia Tricase muuseum-sadamas oli väga positiivne ning tänu sellele haaraski naine kahe käega võimalusest osaleda Erasmus+ programmis ka tänavu, seekord juba vilistlasena,. Praktika Kasnäsi sadamas kestis kaks nädalat ning Airi teadis seekord hästi, kuhu ta läheb, sest oli varem seal kandis purjetanud.

Nii sel kui möödunud aastal kõige suurem mure majanduslik pool, sest naine ei soovinud oma õpirändele peale maksta. „Soome minnes vaatasin, et majutuskohti ei ole või olid vaid väga kallid suvilad. Esialgu ehmatas see ära küll, kuid ma võtsin sadamakapteniga ühendust ning selgus, et neil on töölistele olemas eraldi elamine. Tegelikult saab stipendiumiga väga kenasti hakkama, kuid tuleb lihtsalt nutikalt majandada,“ tõdeb värske väikesadama eriala vilistlane.

Igapäevatöö – kõige korrashoid.

Igas maailmas sadamas on vähemalt üks eestlane

Tööd oli sadamas palju ning Airi aitas päevas tankida kümneid aluseid, andis joogivett, kogus sadamamaksu ning muidugi aitas ta lahendada ka rohkelt jooksvaid probleeme. Kuigi tal oli ka paar vaba päeva, mis andis võimaluse lähikonnas ringi purjetada, siis kõige põnevam kogemus oli siiski Bellingshauseni vastuvõtmine: „Ühel hommikul tulin kella 8ks tööle ja sadamakapten ütles, et üks suur purjekas tuleb Eestist sisse. Ma uurisin, kas ta aluse nime teab, kuid ta oskas vaid öelda, et kapteni nimi on Priit! Ma uurisin vastu, kas Kuusk ning kui ta kinnitas, et tõesti Priit Kuusk, siis oskasin ma kohe Bellingshausenit oodata!“

Bellingshausenit vastuvõtmas.

Sadamakapteni sõnul pidi vaid paar kuud tagasi Antarktikast naasnud purjekas saabuma kell 13, kuid Airi kontrollis ka marine trafficu lehekülge, kust on näha kus kõik alused üle maailma hetkel ning selle järgi oli pandud saabumisajaks kell 15. „Mul oli küll lõunaaeg juba saabumas, aga ma ei raatsinud riskida sellega, et magan Bellingshauseni saabumise maha ning loobusin lõunast.“ Ja ta tegi õigesti, sest Bellingshausen jõudiski kella 13 paiku ning laevameeskond oli väga üllatunud, kui eesti naine nad sadamas lahkelt vastu võttis. Muidugi kutsuti Airi õhtuks ka purjekale külla.

Pilt Bellingshauseni kaptenisillas.

Õhtusel koosviibimisel jutustas Airi laevakaptenile õhinal, mida ta oma praktikatel on teinud ja näinud, mille peale tõdes Priit Kuusk, kes on ühtlasi ka Saaremaa Merispordi seltsi kommodoor, et ka neil oleks tarvis värsket verd, kes tuleks uute ideede ja mõtetega, et valdkonda edasi arendada ning kutsus naist järgmiseks juba nende juurde Kuressaarde praktiseerima.

Rohkelt uusi kogemusi ning põnevaid tutvuseid

Sadamas töötades oli võimalik tutvuda väga erinevate ja põnevate inimestega ning just nii kohtus ta ka sõpradega, kellega hiljem lähikonnas puhkepäevadel uusi saari avastati. Kuigi Airi naerab, et ta on ka ise väga jutukas, siis võõras päritolu ja sadamas töötamine andsid alustuseks hea jututeema: „Alati oldi väga üllatunud, kui kuuldi, et Eestis on võimalik sellist eriala õppida, sest Soomes ei ole väikelaevajuhtimiseks luba vaja. Üks vanem rootsi härrasmees hakkas mulle aga „Saaremaa valssi“ laulma! Kui ma küsisin, kuidas ta seda oskab, siis kinnitas mees, et kõik ju oskavad seda laulu!“ Airile oli laul aga seda südamelähedasem, et ta on ka Saaremaalt pärit.

Paadisõitu praktiseerimas.

Praktikad välismaal on Airi sõnul andnud väga mitmekülgsed ja laiad kogemused väikesadamate majandamisest, mida Eestisse üle tuua. Kuigi Airi leidis praktikakohad kooli kaudu, siis toob ta välja, et tegelikult on Erasmuse programmiga võimalik õpirändesse minna üle maailma. Seejuures soovitab ta endal  olla eelarvamusteta ning avatud meeltega. Täiskasvanuna on õpiränne suurepärane võimalus, et korraks eemale astuda oma tavaelust ja rutiinist ning uued kohad ja inimesed annavad võimaluse näha end hoopis teise pilguga. „Ärge hakake midagi nõudma, vaid minge uude keskkonda ja sulanduge sinna sisse. Vaadake, mis võimalused seal on ja kasutage neid maksimaalselt ära,“ annab Airi lõpuks vihje tulevastele erasmuslastele.

Populaarseimad postitused

Õpiränne Portugalis: uus hitt-toode suveniiripoodides on mask

Evelin Kütt

Kirsti Sinivee on Multilingua Keelekeskuses rahvusvahelise koostöö projektijuht ning saksa, inglise ja eesti keele õpetaja täiskasvanud õppuritele. Ta käis oma esimeses Erasmus+ programmi õpirändes 2016. aastal, kui oli töövari Saksamaal, kuid tänavu juulis käis ta Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände raames Portugalis kursusel.

Kui Kirsti kevadel mõtteid mõlgutas, et võiks osaleda Portos kursusel „Communicative skills & coaching“, siis ei olnud koroona Portugalis veel pandeemiamõõtmeid võtnud ning ta otsustas Erasmusega õpirändesse minna. Juuliks oli olukord aga drastiliselt muutunud ning juba Portugali lennates oli tal teada, et naastes tuleb tal kaheks nädalaks eneseisolatsiooni jääda.

Tänavune hitt-toode suveniiripoodides on mask.

„Veel vahetult enne minekut mõtlesin ma läbi, kas mul ikka on kaheks nädalaks võimalik karantiini jääda ning kui selle plaani paika sain, siis otsustasin teekonna ette võtta, sest ma tean juba varasemalt kui arendavad ja silmi avavad Erasmus+ projektid on,“ kirjeldab Kirsti kui läbimõeldult ta õpirändama läks.

Siseruumides tuli kanda maski.

Kirsti rõhutab meie vestluse ajal korduvalt, et ta ei taha nüüd öelda, et vaatamata pandeemiale minge kõik õpirändesse, aga kui seda läbimõeldult ning ettevaatlikult teha, järgides siht- ja koduriigi nõudeid, siis tasub Erasmusega end arendada küll. „Ma uurisin juba enne minekut, mis nõuded Portugalis on ning korraldaja ütles, et siin-seal on vaja maski kanda. Reaalsus oli ikkagi midagi muud ning maski tuli kanda igal pool, välja arvatud tänaval ja rannas. Poodides ja ühistranspordis pidi alati mask ees olema, lisaks muidugi distantsi hoidmine ning hügieeninõuded.“

Kursusele tuli planeeritust vähem osalejaid, aga kogemus oli ikkagi väga arendav.

Esialgu oli kursuse grupi suuruseks planeeritud umbes kümme inimest, kuid tegelikult tuli osalejaid kohale neli. Vaatamata sellele oli Kirsti sõnul tegu väga arendava ning hästi korraldatud koolitusega: „Me võtsime sellest maksimumi ning jagasime nii oma kogemusi kui arutlesime kolme erineva riigi – Rumeenia, Portugali ja Eesti – haridussüsteemide erinevusi ja sarnasusi. Samuti oli meil kõigil erinev taust, mis andis väga erinevad perspektiivid.“

Kirsti prantsuse keele õpetajaga Rumeeniast.

Intensiivse kursuse jooksul sai kuulata nii loenguid, osaleda seminarides kui teha grupitöid, oli nii praktilist kui teoreetilist poolt. Kirsti ütleb: „Üks õpirändur rääkis vaid prantsuse keelt, kuid sellele vaatamata oli koostöö väga hea – kasutasime nii kehakeelt kui Google’i tõlkimisäppi, et üksteist mõista. See oli ehe kogemus, kuidas kommunikatsioon on isegi ilma ühise keeleta võimalik!“ Tema sõnul saavutati eriti hea kontakt kursuse lektori Marco Lamasiga ning koos arutati erinevaid võimalusi, kuidas ka edaspidi koostööd teha.

Kursuse juhendaja Marco ettekannet tegemas.

Kirsti selgitab, et Multilingua hindab väga kõrgelt Erasmus+ programmi pakutavaid võimalusi, sest õpetajatele on see üks väheseid koolitusvõimalusi Euroopa tasandil: „Eriti oluline on see just Multilingua puhul, sest tegu on eraettevõttega, millel puudub riiklik rahastus.“ Multilingua kirjutab ka ise igal aasta õpirände projekte ning Erasmus+ kursustel osalemine on nende õppekava osa. Keelekeskuses on ka sel sügisel plaanis kolme eri tüüpi koolitusi välismaa kolleegidele ning huvilisi neile koolitustele jagub, kuid praegu takistab COVID-19 levik kindlate plaanide tegemist.

Erasmus+  õpirändel osalemise puhul on alati lisaks põnevale ja kasulikule koolitusele lisaboonus kogeda kohalikku keelt ja kultuuri. Portugali külastamine oli Kirsti ammune unistus olnud ning täiendkoolituse kõrvalt oli Kirstil piisavalt aega, et Portot uudistada. Kursuse juhendaja Marco käis nendega koos lõunatamas, see andis samuti võimaluse uurida ajaloo ja praeguse eluolu kohta.

Tagasi Eestisse jõudes tuli jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Kirsti toob kokkuvõtteks välja, et Erasmus+ koolituse üks oluline tegur on see, et peab mugavustsoonist välja astuma: „Teine keskkond, võõras keel, uued inimesed – kõik see annab nii uusi kontakte ja faktiteadmisi, aga ka võimaluse avastada palju uut iseenda kohta. Ma sain teada, milleks kõigeks ma võimeline olen, aga ka seda, mida endas rohkem edasi arendada.“

Populaarseimad postitused

Kuidas aitasime Study in Europe videote abil tutvustada Euroopat globaalsel tasandil

Helena Alekand

Sihtasutus Archimedes võitis koos partneritega Euroopa Komisjoni hanke „Study in Europe” ning suunab seega ka Euroopa hariduse turundamise arenguid. Hanke ühe osana oli Archimedese ülesanne luua videod tutvustamaks Euroopa Komisjoni “Study in Europe” portaali kui Euroopa Liidu keskset infokanalit Erasmus+ partnerriikide kõrghariduse tutvustamiseks.

Videod valmisid 2018. aastal ja 2019. aastal ning on tänaseks kogunud kahepeale kokku üle 100,000 vaatamise eri kanalites.

“Hea meel on tõdeda, et Eesti on kutsutud uuendama kontseptsiooni, mis tutvustab Euroopa õppimisvõimalusi ja EL-i pakutavaid stipendiume ning näitab piirkonda kui maailma atraktiivseimat õppimispaika,” kommenteeris Eesti kõrghariduse välisturunduse juht ning projekti ekspert Eero Loonurm. „Eestile on see suurepärane võimalus teha koostööd Euroopa nelja tugevaima riigiga, kes haridust turundavad. Holland, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on kõrghariduse rahvusvahelise turundusega edukalt tegelenud juba aastakümneid.”

Video “Study in Europe” (2018)

Teine projekti video “Study in Europe” (2019)

“Mõlemad videod laeti üles ka Euroopa Komisjoni Youtube kanalile ning Euroopa Liidu keskkonda “Audiovisual Library”,” lisas projekti “Study in Europe” sotsiaalmeedia spetsialist Helena Alekand. “Esimene video “Study in Europe” tõi enam kui 50,000 vaatamist, teine aga enam kui 80,000 vaatamist.”

Kõrgharidus on üks peamisi majanduskasvu liikumapanevaid jõude ning tudengite mobiilsus toob Euroopa tööturule ja ühiskonda kaasa olulise tähtsusega oskusi ja pädevusi. Andekate tudengite, teadlaste ja akadeemikute kaasamine Euroopasse on üks kriitilise tähtsusega tegureid, et Euroopa saavutaks oma eesmärgi olla tark, jätkusuutlik ja kõrgetasemeline majandusruum.
Study in Europe konsortsiumi partnerid on British Council (UK), EP-NUFFIC (Holland), Sihtasutus Archimedes, Campus France (Prantsusmaa), DAAD (Saksamaa) ja üle-euroopaline mõttekoda ACA (Academic Cooperation Association).

Euroopa Komisjoni koduleht http://ec.europa.eu/education/study-in-europe/about_en

Lisamaterjal:

SA Archimedes. Jaanuar 2019. SA Archimedes võitis Euroopa Komisjoni hanke Euroopa kõrghariduse turundamiseks

Eesti Päevaleht. Jaanuar 2019. Eero Loonurm: kas Euroopa kõrgharidus vajab tõesti reklaami?

Täpsem info:

Helena Alekand
Välisturunduse agentuuri spetsialist
Sihtasutus Archimedes
e-post: helena.alekand@archimedes.ee

Populaarseimad postitused

Kuidas on välismaal õppimine kasulik nii indiviidile kui ühiskonnale

Sihtasutus Archimedes

Grete Kurik, Westminsteri Ülikooli üliõpilane, Noore õpetlase stipendiumi stipendiaat

 

Gümnaasiumi lõpp on üks eluhetkedest, mil me kõik seisame silmitsi küsimusega „mis ma nüüd siis oma eluga peale hakkan?“. Vähesed teavad sellele kindlat vastust –, mis on igati mõistetav! Kooli lõpetajad on olukorras, kus nad peavad langetama olulisi otsuseid, sageli teadmata, mis võimalused neil tegelikult on. Selle tulemusena minnakse tegema või õppima midagi, mis „käib kah“ või „tundub okei“. Ma ei vaidle vastu, paljudes olukordades on see mõistlik teguviis.

Samas, mis saab siis, kui inimene küsib endalt hoopis „mida ma PÄRISELT elus teha tahaksin, olenemata oma oskustest, elu olukorrast ja teiste inimeste ootustest?“ ja „kas see tegevus looks maailma väärtust?“. Seesuguste mõtete tulemusena asusin ma mõni aasta tagasi välismaale õppima näitlemist ja seejärel toitumisteadust. Siin artiklis kirjeldan, mida oma „südame järgimine“ ja välismaal õppimine mulle õpetanud on ning kuidas see on kasulik nii mulle endale, ühiskonnale kui ehk ka teile, kes te seda kirjatükki lugeda otsustasite.

 

Laiem erialade valik 

Sageli on gümnaasiumit lõpetavad inimesed harjunud mõttega, et elutee on justkui ette kirjutatud – pärast esimest klassi tuleb teine, siis kolmas ja nii edasi kuni 12. klassini. Pärast seda tuleb valida Tallinna ja Tartu vahel ning siis endale hea ametikoht saada. Nii Tallinn kui Tartu on õppimiseks tõesti suurepärased kohad, kuid kui inimesel on sisimas soov õppida midagi, mida Eestis ei õpetata või mida kusagil mujal paremini teha saaks, siis ei tasu kõhklema jääda. Maailm on lai ja erialade valik on tohutu!

Bakalaureusetasemel on näiteks võimalik õppida kriminoloogiat, muusikaliteatrit, neuroteadust ja palju muud. Mina õpin peagu toitumisteadust eesmärgiga aidata söömishäiretega inimesi viisil, kuidas seda siiani Eestis veel tehtud ei ole. Olen väga rahul, et leidsin võimaluse õppida ülikoolis eriala, mille olemasolust ma varem isegi teadlik ei olnud ja mis mulle nii väga meeldib.

Erinevaid võimalusi tasub uurida, sest kusagil on kõigi jaoks midagi! Lisaks on inimene südamelähedast asja õppides motiveeritum ja õnnelikum ning suudab oma elus rohkem saavutada!

 

Millise erialaga saad maailmale rohkem anda?

Suure kire ja töökusega on võimalik läbi lüüa igas valdkonnas. Kui inimesel on huvi mitme eriala vastu, on vaja teha raske valik. Kasuks võib tulla mõtlemine selle peale, millise tegevusega just tema suudab kõige rohkem väärtust luua. Maailmale andes annab maailm vastu.

Mina läksin kõigepealt südant kuulates Londonisse näitlemist õppima. See oli väga tore kogemus, millest on mulle kindlasti elus kasu. Ühel hetkel aga taipasin, et suudaksin samuti südamelähedast eriala, toitumisteadust, õppides maailma rohkem väärtust luua. Näitlejad on ühiskonnale hindamatu väärtusega, kuid sain lihtsalt aru, et minu koht on kusagil mujal.

Juhul kui sul on mõne eriala vastu suur kirg ja oled valmis panustama, siis mine julgelt seda õppima! Kui seisad võrdsete valikute ees, tasub mõelda, millega suudad just Sina maailma rohkem väärtust luua.

 

Võimalus õppida erinevatelt inimestelt

Teistsuguse taustaga inimestega vestlemine on nagu raamatu lugemine. Nad võivad rääkida asju, mille kogemiseni inimene ise ei pruugi kunagi jõuda, või jõuaks alles tüki aja pärast. Seetõttu on välismaal olemine hea võimalus puutuda kokku endast veel erinevamate inimestega kui seda Eestis teha saaks, ehk justkui „lugeda erinevate valdkondade ja kultuuride raamatuid“. Kas või eestlased, kellega Londonis koos elama sattusin tundusid mulle alguses lausa hirmutavalt edukad, targad ja õnnelikud. Seega ma ei julgenud alguses nendega pea et rääkidagi. Aja möödudes hakkasin aga nende käest küsimusi küsima ning muutsin oma harjumusi, mille tulemusena sain ise ka veidi edukamaks, targemaks ja õnnelikumaks.

Lisaks kohtusin ma Indiast pärit tudengiga. Viis, kui sügavalt ta oma elu mõtestab, maailmas ilu näeb ja sellega teisi inspireerib, on julgustanud mindki sama tegema. See on mu elu samuti palju huvitavamaks ja täisväärtuslikumaks muutnud. Veider on mõelda, kus ma siis praegu oleksin, mida teeksin ja kuidas mõtleksin, kui ma poleks välismaale läinud. Kahtlen, et see oleks olnud midagi paremat kui praegune olukord.

Need olid vaid paar näidet, kuidas teises riigis elamise kogemus inimest rikastab ning erinevatest võimalustest teadlikuks teeb. Välismaal õppimine on võimalus esmalt saada aimu, kui palju on maailmas veel teadmata ja nägemata asju ning siis hakata oma silmaringi laiendama.

 

Hindamatu üleilmne suhtlusvõrgustik

Üks olulisematest väärtustest ülikoolis õppimisel on muidugi sealt saadav suhtlusvõrgustik. Välismaal õppides saab endale nii õpilastest kui õppejõududest tuttavaid väga erinevatest riikidest. Minu ülikoolis on näiteks õpilasi 169st erinevast rahvusest.

Lisaks nendega suhtlemisest saadavale kultuurilisele väärtusele ei tea kunagi, millal võib mõne riigi kohalike tundmine muul viisil kasuks osutuda. Juhul kui mul peaks kunagi näiteks Prantsusmaale asja olema, kas siis tööasjus või vabal ajal, on mul olemas inimene, kes sealseid võimalusi mulle tutvustab ning vajadusel läbirääkimisi pidada aitab.

Ühe ülikooli õppejõu kaudu, kellega suvel juhuslikult ta uksele koputades tuttavaks sain, on mul olnud võimalik juba esimesel ülikooli õppeaastal kaasa teha teadustööd, mis peagi avaldatakse. Kes teab, kuhu see lõpuks välja jõuda võib?

 

Välismaal õpib Eestit armastama

Sageli tekib nii välismaale minejatel endil kui nende perekonnal ja sõpradel küsimus „kas see tähendab nüüd, et ta on igaveseks läinud?“. On ju tõenäoline, et välismaalt leitakse ahvatleva palgaga töö või elukaaslane, mis panevad Eesti unustama… Selle kohta oskan öelda, et kindlasti on seal ahvatlevaid tööpakkumisi ja toredaid potentsiaalseid elukaaslaseid, kuid suurel hulgal juhtudest ei trumpa see üle armastust, mis eestlastel võõrsil olles oma kodumaa vastu tekib. Välismaal olemine õpetab lisaks teiste kultuuride meeldivuste ja ebameeldivuste märkamisele ka Eestit heas mõttes kriitilise pilguga vaatama. See paneb hindama nii oma kodumaad kui eesti inimesi, rohkem kui kunagi varem.

Kui sageli on Eestis elavatel inimestel igapäevaselt riigilipp seinal? Ei ole väga näinud… Londonis aga kaunistavad sinimustvalged lipud paljude eestlaste elukohti. Lisaks korraldatakse üritusi, et tähistada Eesti Vabariigi aastapäevi, vaadata „Eesti Laulu“ või laulda kooris rahvuslikke laule. Just Inglismaal sai mu lemmikmagustoiduks kama keefiriga…

Eestis elamise eeliste nägemine paneb väga mitmeid välismaal elanud või õppinud inimesi ka mingil hetkel Eestisse naasma. Juhul kui ka Eestisse tagasi ei tulda, õpitakse oma kodumaad väärtustama rohkem kui kunagi varem.

 

Välismaal õppimine on Eestile kasulik

Lisaks kõigele muule on välismaal õppimine kasulik ka Eestile –, mida rohkem eestlasi erinevates maailma paikades erinevaid erialasid õpib, seda suurem väärtus on see eesti ühiskonnale – suur hulk neist toob ju õpitud teadmised koju. Nii tuuakse Eestisse lahendusi, mida siin riigis veel varem nähtud ega tehtud ei ole. Tantsijad toovad uusi tantsusamme, arhitektid uut sorti planeeringuid, ettevõtjad uusi koostööpartnereid. 

Välismaalt saab inspiratsiooni igal juhul, seega seal õppimine on hea esimene samm millegi uuega Eesti ühiskonda panustamiseks!

 

Kõik on selleks võimelised

Viimaks soovin südamele panna, et kõik on võimelised astuma sammu oma unistuse poole! Võib tunduda, et välismaale saavad õppima minna vaid kõige paremad ja ettevõtlikumad õpilased. Tegelikult kinnitan, et igaüks saab sellega hea tahtmise korral hakkama!

Mina ei saanud esimesel korral matemaatika eksamil palju punkte, ma ei osalenud olümpiaadidel ega lõpetanud medaliga. Paari aasta eest ei julgenud ma teiste inimeste ees inglise keelt rääkida, sest tundsin piinlikkust suure aktsendi ja napi sõnavara tõttu. Õnneks sai mu tahtmine oma südant kuulata ja midagi elus ära teha hirmust võitu. Hakkasin inglise keelt ja matemaatikat õppima ning tegin eksamid uuesti – palju paremini kui varem! Võtsin koti selga ja käisin näitlemiskoolide katsetel ning ülikoolides intervjuudel. Mõned katsed kukkusin läbi, teistel õnnestusin. Sellegipoolest, siin ma olen – esinenud Londonis teatrilaval, õppimas inglise keeles teaduslikku eriala, mida ma armastan ja millest hakkab tulevikus loodetavasti paljudel inimestel kasu olema!

Sageli mõeldakse, et keegi teine saab kindlasti minu unistuste või plaanidega paremini hakkama. On võimalus järele anda ning unistused maha matta või siis lihtsalt minna ja teha. Kõik on selleks võimelised ja see on seda väärt!

Pärast gümnaasiumi välismaale õppima minnes on võimalik kandideerida Noore õpetlase stipendiumile, mis on Eesti ettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes koostöös loodud stipendiumiprogramm. Selle eesmärk on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte kõrghariduse tasemel õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolides. 2020. aastal on taotluste esitamise tähtaeg 7. juuli.

 

Populaarseimad postitused

Kraadiõppe välistudengite statistika 2019/2020

Kristina Piliste

2019/2020 õppeaasta statistika näitab jätkuvalt kraadiõppe välistudengite numbri kasvu, välistudengite osakaal Eesti tudengkonnast on 2019 aasta seisuga 12,2%. Enim välistudengeid on Eestis omandamas magistrikraadi. Välismaalastest doktorantide arv läheneb jõudsalt 600-le. Kõige rohkem välistudengeid saabub Eestisse endiselt naaberriikidest Soomest ja Venemaalt, ent TOP 10 saatjariigi seast on 2019. aastal välja langenud Gruusia, Läti ja USA.  

Tutvu 2019. aasta kraadiõppe välistudengite statistikaga:

  • kraadiõppe välistudengite arv läbi aastate
  • rahvusvaheliste kraadiõppurite arv õppetasemeti
  • välistudengite osakaalu muutus Eesti tudengkonna seas
  • TOP 10 saatjariigid
  • välistudengite osakaal Eesti kõrgkoolides
  • populaarsemad õppevaldkonnad

 

Välistudengid Eestis - statistika 2019

 

 

 

 

Populaarseimad postitused

VIDEO: Noore õpetlase stipendiaadid kutsuvad kampa!

Anni Sahkur

Noore õpetlase stipendium on loodud stardipakuks kõigile suurelt ja julgelt unistavatele gümnaasiumilõpetajatele, kel on soov Eesti elu paremaks muuta välismaal tarkusi ja kogemusi omandades. Tänavune taotlusvoor on avatud 7. juulini.

Stipendium on mõeldud gümnaasiumilõpetajatele, kes soovivad oma esimese rakendus- või bakalaureuse kõrghariduse omandada välisriigis. Neil on võimalus pääseda Eesti kontekstis võrdlemisi haruldasse klubisse, kus oma tuge pakuvad nii endised stipendiaadid kui stipendiumi toetajad. Võrgustik tagab, et välisriiki ei ole vaja minna üksinda, vaid stipendiaadil on olemas kontaktid, kellele helistada või kellega suhelda, kui peaks tekkima mõni mure.

Noore õpetlase stipendiaadid kutsuvad abituriente üles: „Tulge kampa, hakake NÕSikaks ja koos vallutame maailma!“ Stipendiaadid iseloomustavad kogukonda justkui ühest suust: „NÕS kogukond on väga inspireeriv, motiveeriv, abivalmis ja kokkuhoidev. Stipendiaadid on ülimalt toetavad ja aitavad mistahes küsimuse korral! See on tõeliselt ainulaadne ja erakordne grupp andekatest inimestest.„See starditoetus aitas mul esimesel ülikooliaastal Cambridge’is majanduslikult paremini hakkama saada, aga veelgi enam olen kasu saanud noore õpetlase stipendiumi võrgustikust – see on väga vinge ülemaailmne võrgustik endistest ja praegustest stipendiaatidest, eraettevõtjatest, kes on sellele programmile oma panuse andnud ning samuti Eesti riigi ja Archimedese inimestest. See on äge näide Eestis toimivast eraettevõtjate ja riigi koostööst,“ ütleb 2011. aasta noore õpetlase stipendiaat Kert Pütsepp.

Noore õpetlase stipendiumi juures on tõesti oluline, et oma jõud on ühendanud nii era- kui ka avalik sektor: pool stipendiumist tuleb riigilt ja pool eraettevõtjatelt. Seega on kõigil võimalik panustada noorte haridustee jätkamisse maailma absoluutsetes tippülikoolides. Täiendatud teadmistega stipendiaate oodatakse kodumaale tagasi oma uusi tarkusi rakendama.

„Välismaale õppima minek oli võimalus saada tipptasemel kõrgharidus, leida uusi sõpru üle terve maailma ja panna end. Samas oli see ka suur otsus, mis minu puhul oli võimalik just tänu noore õpetlase stipendiumile. Tänu sellele langes mul kivi südamelt, sest sain oma esimese ülikooliaasta rahastatud, nii et ei pidanud samal ajal kooli kõrvalt töötama või laenu võtma. Praktilise poole kõrval oli aga vähemalt sama tähtis sümboolne julgustus: see teadmine, et sinusse usutakse ja sind ning sinu plaane toetatakse,“ kirjeldab noore õpetlase stipendiaat Heli Parašin.

Rohkem informatsiooni stipendiumi taotlemise nõuete ning stipendiumiprogrammi toetamise kohta leiab sihtasutus Archimedes kodulehelt – http://haridus.archimedes.ee/noore-opetlase-stipendium. Tänavu 16. korda jagatava noore õpetlases stipendiumi abil on välismaale õppima läinud kokku 186 noort.

 

Vaata noore õpetlase stipendiaatide üleskutse siit:

 

Populaarseimad postitused

Värske töövahend: Abiks kutseõpetaja enesehindamisel

Tiina Lipp

Eesti ECVET ekspertide töögrupp on loonud kutseõpetaja enesehindamise töövahendi, mis aitab hinnata õpetamispädevusi ja teha enda arenguks vajalikke järeldusi!

Testi tulemused jäävad enda teada ja neid saab kasutada enda arengu hindamiseks ja edasise “teekonna” planeerimiseks või miks ka mitte arengumapi koostamiseks, kui ollakse alles teel kutse taotlemise poole.

Testi ennast siin: https://bit.ly/2XFe6Lc

                                             

Foto: Anastasiia Kamil (Unsplash)

Populaarseimad postitused

Saksamaa karjäärinõustaja: Eesti on tehnoloogiliselt väga arenenud ning siit on palju õppida

Evelin Kütt

Enamik Euroopa riike otsustas karjääriteenuste osutajatele mõeldud Academia õpirände kevadesse planeeritud üritused ära jätta, sest ülemaailmse koroonapandeemia tõttu on reisimine hetkel kas võimatu või väga keeruline. Eesti Academia korraldajad otsustasid läheneda aga loovalt ning õpirände korraldada e-Academiana.

Sel aastal oli plaan erinevate Euroopa riikide karjäärispetsialistid Eestisse kutsuda Academia õpirände raames 18.–21. mail, kuid juba aprilli keskel võeti vastu otsus, et tavapärasel viisil seekord ei toimetata. „Tavaliselt tuleb kuni 12-liikmeline õpirühm neljaks päevaks Eestisse kohapeale õppima, kuid seekord otsustasime koostöös Karjäärinõustajate Ühingu, töötukassa, TalTech’i, Tartu Ülikooli ja Innovega proovida virtuaalset õpirännet. Kui ei proovi, siis me ei saagi sellist kogemust,“ selgitab Sihtasutuse Archimedes Euroguidance’i programmi juht ning Academia eestvedaja Margit Rammo stardipositsiooni.

Osalejad olid Hollandist, Norrast, Saksamaalt, Taanist, Sloveeniast ning Eestist. „Me tahame alati, et oleks ka vähemalt üks osaleja Eestist, sest elu on näidanud, et kogemusvahetus käib ka ilma programmita ja on hea, kui ka kohalik praktik on kaasas,“ annab Rammo osalejatest ülevaate.

Mida on Eestil õpetada karjääriteenuste valdkonnas?

E-Academia korraldaja sõnul oli sellise ürituse organiseerimine üheaegselt väljakutsuv ja inspireeriv: „Alustuseks tuli aru saada, kes need osalejad on ja kui suur on nende kogemuste pagas, aga lisaks mõtlesime, kuidas tehnoloogilisi võimalusi maksimaalselt ära kasutada, et sellest ei tuleks nelja päeva pikkune tüütu veebikoosolek. Tänu sellele kujunes erinevate platvormide ja tööriistade kasutamisest üks täiendav õpiväljund ning osalejad kiitsid, et nad olid näiteks Kahootist ja Mentimeterist kuulnud, kuid kasutasid neid esimest korda.“ Euroguidance’i programmi juhi sõnul said osalejad e-Academiast kindlasti julgust, et neid tööriistu edaspidi ka ise kasutada.

Iga päev toimusid kahetunnised veebiseminarid ning osalejad pidid tegema ka kodutöid. Kohtumistel kasutati erinevaid platvorme ning jagati nende kasutamiskogemust ka osalejatega. Virtuaalse õpirände eesmärgid olid näiteks anda ülevaade karjääriteenustest Eestis; õppida paremini tundma töötukassa teenuseid, mis on suunatud erinevatele sihtrühmadele; mõista õppimist mitmekultuurilises keskkonnas; laiendada oma töövõrgustikku; õppida kasutama erinevaid IKT lahendusi.

E-Academia toimus sel kevadel  Tallinna Tehnikaülikooli Moodle’is, mis võimaldas jagada näiteks presentatsioone, kodutöid ning virtuaalselt suhelda BigBlueButton tehnoloogia vahendusel. Osalejad kasutasid personaalseks refleksiooniks e-õpipäevikut, mille eesmärk oli koondada kõige olulisemad uued teadmised ja tähelepanekud ning peegeldada oma õpikogemust.

Osalejatele avaldas muljet Eesti süsteemsus

„Eesti väiksus on karjääriteenuste osutamises selgelt eelis, sest annab võimaluse muutustega kiiremini kohaneda ning katsetada erinevaid meetodeid. Näiteks Saksamaa töötukassas töötab 100 000 inimest ning suure laeva pööramine võtab aega,“ võtab Euroguidance’i programmi juht kokku, mida osalejad Eesti karjääriteenuste olukorrast arvasid. „Osalejad tõid ka välja, et Eestis on karjääri kujundamise oskuste pool õppekavas väga süsteemselt planeeritud. Selle puhul pidime siiski tunnistama, et väljakutse on selle rakendamine – õppekava on üldiselt väga tihe ja üldoskuste arendamiseks pole lihtsalt aega, karjääriõpe on koolides ebaühtlane ja haridustöötajate vastav väljaõppe süsteem on pigem projektipõhine.“

Lisaks tõstis Margit Rammo esile, et välismaa karjääriteenuste ekspertidele pakkus huvi ka Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteem: „Kuivõrd meil ülikoolides karjäärispetsialistiks õppida ei saa, siis on väga heaks alternatiiviks kutsekvalifikatsiooni süsteem, mis tagab praktikutele ühtlasi võimaluse tõendada valdkonnas vajalike kompetentside olemasolu. Karjäärispetsialisti kutse andjaks on Eestis Karjäärinõustajate ühing.“ Hollandis on samuti olemas erialaliit, mis tegeleb valdkonna praktikute toetamisega, kuid tegu ei ole veel riikliku standardiga nagu Eestis.

Huvitav ning inspireeriv, kuid väljakutsuv kogemus

Osalejad tõid Academia korraldaja sõnul välja, et e-Academia oli väga huvitav ja inspireeriv, aga ka väljakutsuv: „Esialgu muretseti, mis saab kui internetiühendus katkeb või neid ei ole kuulda või näha, kuid õnneks suuri tehnilisi probleeme ei esinenud. Tänu sisukatele  ettekannetele ja mitmekülgsele õppele jäid osalejad kogemusega rahule ning ootavad põnevusega vahetut praktikate jagamist juba septembris.“

Eesti korraldatud Academial otsustas osaleda ka Saksamaa töötukassa karjäärinõustaja Jutta Gentsch. Alustuseks kiitis ta Eesti korraldajad, kes otsustasid Academia sellises vormis korraldada: „Enamik riike tühistasid Academia õpiränded koroonapandeemia tõttu, aga Eesti leidis suurepärase lahenduse, kuidas üritus läbi viia ja see suisa omakasuks tööle panna.“ Jutta selgitas, et ta valis Eesti oma sihtriigiks just põhjusel, et riik on tehnoloogiliselt nii arenenud ning ta teadis, et tal on siit palju õppida.

Saksamaa töötukassa karjäärinõustaja tõi välja, et ta ei olnud kuigi hästi kursis veebiseminaride formaadiga, kuid pärast e-Academiat mõtleb ta juba ise, kuidas mingeid kontaktseminare on edaspidi võimalik asendada veebiseminaridega. Kuigi ta rõhutab, et tänu sellele kogemusele kadus tal hirm, et veebiseminarid jätavad osalejad üksteisest kaugeks, siis soovitab ta korraldajatel rohkem tähelepanu pöörata enesetutvustamisele: „Kui me esialgu veebiseminaril kohtume, siis me oleme kõik valged lehed ega tea üksteise taustu või kogemusi. Meil oli Facebooki grupp, mida ma kasutasin enda tutvustamiseks, kuid seda oleks võinud veelgi paremini ära kasutada.“

Kokkuvõtteks jääb Jutta lõpuni positiivseks ning hindab kõrgelt, kuidas Eesti suutis nii kiiresti kõik plaanid ümber teha ning pakkuda kõigile väga positiivse ning õpetliku kogemuse. Academia teine etapp on planeeritud septembrisse, mil toimub töövarjutamine ülikoolides ja töötukassas ning osalevate riikide praktikate jagamine.

Eesti pikk kogemus tuli kasuks

Academia on mahukaim karjääriteenuste osutajatele suunatud õpirände projekt, mida on alates 1992. aastast ellu viinud Euroguidance’i keskused erinevates Euroopa riikides. Tänaseks on visiitidel osalenud ligi 2000 praktikut üle Euroopa. Eesti liitus Academia võrgustikuga 2000. aastal ning selle aja jooksul on Eestit külastanud ligi 150 nõustajat ja eksperti ning umbes sama paljudel Eesti spetsialistidel on olnud võimalus õpirändajana oma teadmiste ja kogemuste pagasit täiendada väljaspool Eestit.

Populaarseimad postitused

VIDEO: Vaata, milliseid käepäraseid võimalusi kasutavad Archimedese töötajad võõrkeelte õppimiseks ja osale “Aasta võõrkeelealase teo” konkursil!

Tiina Lipp

Kui oled algatanud  tulemusliku ja uuendusliku keeleõppeprojekti,  korraldanud keelefestivali,  koostanud keeleõpiku,  sõnastiku või  uue õppekava, mis on innustanud õppima võõrkeeli, siis esita oma taotlus hiljemalt 31. mail 2020 konkursile “Aasta võõrkeelealane tegu”!

Parimad kandidaadid pälvivad Euroopa keeleõppe tunnuskirja ja rahalise preemia.

Vaata eeliteemasid ja konkursi tingimusi: http://haridus.archimedes.ee/aasta-voorkeelealane-tegu-2020.

NB! Sellel aastal on üks eelisteemadest keeleõpe distantsõppe ajastul – koroonapandeemia andis kindlasti paljudele “võimaluse” uusi keeleõppe meetodeid katsetada ja lahendusi leiutada. Vaata  meie ühisvideost, kuidas õppisid võõrkeeli Archimedese töötajad!

(Video muusika: www.bensound.com)

Konkursi lisainfo: made.kirtsi@archimedes.ee

Populaarseimad postitused

Study in Estonia veebiseminar välistudengitele “How to Start a Company in Estonia”

Kristina Piliste

7. mai hommikul toimus teine seminar Study in Estonia veebiseminaride sarjas, mille eesmärgiks on toetada Eestis õppivate välistudengite sisenemist tööturule. Kui eelmise seminari teemaks olid tööintervjuud ja kuidas tööd otsides endast hea mulje jätta, siis seekordne rõhuasetus oli hoopis ettevõtlikkusel ning erinevatel Eestis firma loomise võimalustel.

Veebiseminari pealkirjaga “Take charge! How to Start a Company in Estonia” viisid läbi Krista Kink Tallinna Ettevõtlusametist ja Annely Tank Work in Estonia algatusest. Seminaril andsid nad ülevaate erinevatest ettevõtluse vormidest, kuidas oma äri loomisega alustada, milliste tasude ja maksudega arvestada ning kuhu pöörduda täiendava konsultatsiooni saamiseks.

Veebiseminaril osales ligi 80 kuulajat nii Eestist kui välismaalt. Seminari jooksul esitatud küsimustest selgus, et mitmel osalejal oli juba idee oma firma alustamiseks olemas. Näiteks soovisid tudengid teada, kuidas nad saaksid oma kodumaale iseloomulikke toiduaineid Eestis edasi müüa, kuidas alustada hariduskonsultatsiooni teenuse pakkumisega ning kuidas saaksid nende kodumaal elavad sõbrad või sugulased loodavasse ettevõttesse osanikuna panustada. 

Veebiseminari salvestust on võimalik näha Study in Estonia kodulehel.

Järgmine Study in Estonia veebiseminar toimub juba 28. mail ning käsitleb seekord e-residentsust ning erinevaid viise, kuidas välistudengid saavad ka peale õpingute lõppu ja oma koduriiki naasmist Eestiga ühendust hoida. Veebiseminari pealkirjaga “Stay Connected to Estonia After Graduation − How e-Residency Can Help” viivad läbi Lina Nikolajeva ning Mats Kuuskemaa e-Residentsuse meeskonnast. 

Veebiseminarile registreerumine: http://studyinestonia.ee/en/calendar/webinar-stay-connected-estonia-after-graduation-how-e-residency-can-help

 

Populaarseimad postitused