Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Värske töövahend: Abiks kutseõpetaja enesehindamisel

Tiina Lipp

Eesti ECVET ekspertide töögrupp on loonud kutseõpetaja enesehindamise töövahendi, mis aitab hinnata õpetamispädevusi ja teha enda arenguks vajalikke järeldusi!

Testi tulemused jäävad enda teada ja neid saab kasutada enda arengu hindamiseks ja edasise “teekonna” planeerimiseks või miks ka mitte arengumapi koostamiseks, kui ollakse alles teel kutse taotlemise poole.

Testi ennast siin: https://bit.ly/2XFe6Lc

                                             

Foto: Anastasiia Kamil (Unsplash)

Saksamaa karjäärinõustaja: Eesti on tehnoloogiliselt väga arenenud ning siit on palju õppida

Evelin Kütt

Enamik Euroopa riike otsustas karjääriteenuste osutajatele mõeldud Academia õpirände kevadesse planeeritud üritused ära jätta, sest ülemaailmse koroonapandeemia tõttu on reisimine hetkel kas võimatu või väga keeruline. Eesti Academia korraldajad otsustasid läheneda aga loovalt ning õpirände korraldada e-Academiana.

Sel aastal oli plaan erinevate Euroopa riikide karjäärispetsialistid Eestisse kutsuda Academia õpirände raames 18.–21. mail, kuid juba aprilli keskel võeti vastu otsus, et tavapärasel viisil seekord ei toimetata. „Tavaliselt tuleb kuni 12-liikmeline õpirühm neljaks päevaks Eestisse kohapeale õppima, kuid seekord otsustasime koostöös Karjäärinõustajate Ühingu, töötukassa, TalTech’i, Tartu Ülikooli ja Innovega proovida virtuaalset õpirännet. Kui ei proovi, siis me ei saagi sellist kogemust,“ selgitab Sihtasutuse Archimedes Euroguidance’i programmi juht ning Academia eestvedaja Margit Rammo stardipositsiooni.

Osalejad olid Hollandist, Norrast, Saksamaalt, Taanist, Sloveeniast ning Eestist. „Me tahame alati, et oleks ka vähemalt üks osaleja Eestist, sest elu on näidanud, et kogemusvahetus käib ka ilma programmita ja on hea, kui ka kohalik praktik on kaasas,“ annab Rammo osalejatest ülevaate.

Mida on Eestil õpetada karjääriteenuste valdkonnas?

E-Academia korraldaja sõnul oli sellise ürituse organiseerimine üheaegselt väljakutsuv ja inspireeriv: „Alustuseks tuli aru saada, kes need osalejad on ja kui suur on nende kogemuste pagas, aga lisaks mõtlesime, kuidas tehnoloogilisi võimalusi maksimaalselt ära kasutada, et sellest ei tuleks nelja päeva pikkune tüütu veebikoosolek. Tänu sellele kujunes erinevate platvormide ja tööriistade kasutamisest üks täiendav õpiväljund ning osalejad kiitsid, et nad olid näiteks Kahootist ja Mentimeterist kuulnud, kuid kasutasid neid esimest korda.“ Euroguidance’i programmi juhi sõnul said osalejad e-Academiast kindlasti julgust, et neid tööriistu edaspidi ka ise kasutada.

Iga päev toimusid kahetunnised veebiseminarid ning osalejad pidid tegema ka kodutöid. Kohtumistel kasutati erinevaid platvorme ning jagati nende kasutamiskogemust ka osalejatega. Virtuaalse õpirände eesmärgid olid näiteks anda ülevaade karjääriteenustest Eestis; õppida paremini tundma töötukassa teenuseid, mis on suunatud erinevatele sihtrühmadele; mõista õppimist mitmekultuurilises keskkonnas; laiendada oma töövõrgustikku; õppida kasutama erinevaid IKT lahendusi.

E-Academia toimus sel kevadel  Tallinna Tehnikaülikooli Moodle’is, mis võimaldas jagada näiteks presentatsioone, kodutöid ning virtuaalselt suhelda BigBlueButton tehnoloogia vahendusel. Osalejad kasutasid personaalseks refleksiooniks e-õpipäevikut, mille eesmärk oli koondada kõige olulisemad uued teadmised ja tähelepanekud ning peegeldada oma õpikogemust.

Osalejatele avaldas muljet Eesti süsteemsus

„Eesti väiksus on karjääriteenuste osutamises selgelt eelis, sest annab võimaluse muutustega kiiremini kohaneda ning katsetada erinevaid meetodeid. Näiteks Saksamaa töötukassas töötab 100 000 inimest ning suure laeva pööramine võtab aega,“ võtab Euroguidance’i programmi juht kokku, mida osalejad Eesti karjääriteenuste olukorrast arvasid. „Osalejad tõid ka välja, et Eestis on karjääri kujundamise oskuste pool õppekavas väga süsteemselt planeeritud. Selle puhul pidime siiski tunnistama, et väljakutse on selle rakendamine – õppekava on üldiselt väga tihe ja üldoskuste arendamiseks pole lihtsalt aega, karjääriõpe on koolides ebaühtlane ja haridustöötajate vastav väljaõppe süsteem on pigem projektipõhine.“

Lisaks tõstis Margit Rammo esile, et välismaa karjääriteenuste ekspertidele pakkus huvi ka Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteem: „Kuivõrd meil ülikoolides karjäärispetsialistiks õppida ei saa, siis on väga heaks alternatiiviks kutsekvalifikatsiooni süsteem, mis tagab praktikutele ühtlasi võimaluse tõendada valdkonnas vajalike kompetentside olemasolu. Karjäärispetsialisti kutse andjaks on Eestis Karjäärinõustajate ühing.“ Hollandis on samuti olemas erialaliit, mis tegeleb valdkonna praktikute toetamisega, kuid tegu ei ole veel riikliku standardiga nagu Eestis.

Huvitav ning inspireeriv, kuid väljakutsuv kogemus

Osalejad tõid Academia korraldaja sõnul välja, et e-Academia oli väga huvitav ja inspireeriv, aga ka väljakutsuv: „Esialgu muretseti, mis saab kui internetiühendus katkeb või neid ei ole kuulda või näha, kuid õnneks suuri tehnilisi probleeme ei esinenud. Tänu sisukatele  ettekannetele ja mitmekülgsele õppele jäid osalejad kogemusega rahule ning ootavad põnevusega vahetut praktikate jagamist juba septembris.“

Eesti korraldatud Academial otsustas osaleda ka Saksamaa töötukassa karjäärinõustaja Jutta Gentsch. Alustuseks kiitis ta Eesti korraldajad, kes otsustasid Academia sellises vormis korraldada: „Enamik riike tühistasid Academia õpiränded koroonapandeemia tõttu, aga Eesti leidis suurepärase lahenduse, kuidas üritus läbi viia ja see suisa omakasuks tööle panna.“ Jutta selgitas, et ta valis Eesti oma sihtriigiks just põhjusel, et riik on tehnoloogiliselt nii arenenud ning ta teadis, et tal on siit palju õppida.

Saksamaa töötukassa karjäärinõustaja tõi välja, et ta ei olnud kuigi hästi kursis veebiseminaride formaadiga, kuid pärast e-Academiat mõtleb ta juba ise, kuidas mingeid kontaktseminare on edaspidi võimalik asendada veebiseminaridega. Kuigi ta rõhutab, et tänu sellele kogemusele kadus tal hirm, et veebiseminarid jätavad osalejad üksteisest kaugeks, siis soovitab ta korraldajatel rohkem tähelepanu pöörata enesetutvustamisele: „Kui me esialgu veebiseminaril kohtume, siis me oleme kõik valged lehed ega tea üksteise taustu või kogemusi. Meil oli Facebooki grupp, mida ma kasutasin enda tutvustamiseks, kuid seda oleks võinud veelgi paremini ära kasutada.“

Kokkuvõtteks jääb Jutta lõpuni positiivseks ning hindab kõrgelt, kuidas Eesti suutis nii kiiresti kõik plaanid ümber teha ning pakkuda kõigile väga positiivse ning õpetliku kogemuse. Academia teine etapp on planeeritud septembrisse, mil toimub töövarjutamine ülikoolides ja töötukassas ning osalevate riikide praktikate jagamine.

Eesti pikk kogemus tuli kasuks

Academia on mahukaim karjääriteenuste osutajatele suunatud õpirände projekt, mida on alates 1992. aastast ellu viinud Euroguidance’i keskused erinevates Euroopa riikides. Tänaseks on visiitidel osalenud ligi 2000 praktikut üle Euroopa. Eesti liitus Academia võrgustikuga 2000. aastal ning selle aja jooksul on Eestit külastanud ligi 150 nõustajat ja eksperti ning umbes sama paljudel Eesti spetsialistidel on olnud võimalus õpirändajana oma teadmiste ja kogemuste pagasit täiendada väljaspool Eestit.

VIDEO: Vaata, milliseid käepäraseid võimalusi kasutavad Archimedese töötajad võõrkeelte õppimiseks ja osale “Aasta võõrkeelealase teo” konkursil!

Tiina Lipp

Kui oled algatanud  tulemusliku ja uuendusliku keeleõppeprojekti,  korraldanud keelefestivali,  koostanud keeleõpiku,  sõnastiku või  uue õppekava, mis on innustanud õppima võõrkeeli, siis esita oma taotlus hiljemalt 31. mail 2020 konkursile “Aasta võõrkeelealane tegu”!

Parimad kandidaadid pälvivad Euroopa keeleõppe tunnuskirja ja rahalise preemia.

Vaata eeliteemasid ja konkursi tingimusi: http://haridus.archimedes.ee/aasta-voorkeelealane-tegu-2020.

NB! Sellel aastal on üks eelisteemadest keeleõpe distantsõppe ajastul – koroonapandeemia andis kindlasti paljudele “võimaluse” uusi keeleõppe meetodeid katsetada ja lahendusi leiutada. Vaata  meie ühisvideost, kuidas õppisid võõrkeeli Archimedese töötajad!

(Video muusika: www.bensound.com)

Konkursi lisainfo: made.kirtsi@archimedes.ee

Study in Estonia veebiseminar välistudengitele “How to Start a Company in Estonia”

Kristina Piliste

7. mai hommikul toimus teine seminar Study in Estonia veebiseminaride sarjas, mille eesmärgiks on toetada Eestis õppivate välistudengite sisenemist tööturule. Kui eelmise seminari teemaks olid tööintervjuud ja kuidas tööd otsides endast hea mulje jätta, siis seekordne rõhuasetus oli hoopis ettevõtlikkusel ning erinevatel Eestis firma loomise võimalustel.

Veebiseminari pealkirjaga “Take charge! How to Start a Company in Estonia” viisid läbi Krista Kink Tallinna Ettevõtlusametist ja Annely Tank Work in Estonia algatusest. Seminaril andsid nad ülevaate erinevatest ettevõtluse vormidest, kuidas oma äri loomisega alustada, milliste tasude ja maksudega arvestada ning kuhu pöörduda täiendava konsultatsiooni saamiseks.

Veebiseminaril osales ligi 80 kuulajat nii Eestist kui välismaalt. Seminari jooksul esitatud küsimustest selgus, et mitmel osalejal oli juba idee oma firma alustamiseks olemas. Näiteks soovisid tudengid teada, kuidas nad saaksid oma kodumaale iseloomulikke toiduaineid Eestis edasi müüa, kuidas alustada hariduskonsultatsiooni teenuse pakkumisega ning kuidas saaksid nende kodumaal elavad sõbrad või sugulased loodavasse ettevõttesse osanikuna panustada. 

Veebiseminari salvestust on võimalik näha Study in Estonia kodulehel.

Järgmine Study in Estonia veebiseminar toimub juba 28. mail ning käsitleb seekord e-residentsust ning erinevaid viise, kuidas välistudengid saavad ka peale õpingute lõppu ja oma koduriiki naasmist Eestiga ühendust hoida. Veebiseminari pealkirjaga “Stay Connected to Estonia After Graduation − How e-Residency Can Help” viivad läbi Lina Nikolajeva ning Mats Kuuskemaa e-Residentsuse meeskonnast. 

Veebiseminarile registreerumine: http://studyinestonia.ee/en/calendar/webinar-stay-connected-estonia-after-graduation-how-e-residency-can-help

 

Koroona mõjutas oluliselt Erasmus+ kaudu välismaal olnuid

Evelin Kütt

12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi valitsus välja eriolukorra ning juba kaks päeva hiljem kutsus välisminister Urmas Reinsalu kõiki eestlasi viivitamatult kodumaale naasma, sest varsti ei pruugi see olla võimalik. Samal ajal viibis Erasmus+ õpirände kaudu välismaal mitmeid õppureid, kes pidid otsustama, kas tulla koju või jääda siiski välismaale.

Rakvere Ametikoolist läks veebruari keskel Saksamaale kuus Erasmus+ praktikanti, kellel oli plaan järgmised kuus nädalat praktiseerida oma erialal Lübeckis. Kui eriolukord välja kuulutati, anti neile kohe võimalus kodumaale naasta. Kolm õpilast otsustasid koheselt Eestisse tagasi tulla, paar päeva hiljem tuli veel üks õpilastest tagasi, kuid kaks õpilast soovisid praktikaaja lõpuni Saksamaale jääda.


Kevin Preis, Rakvere Ametikooli IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala 3. kursuse õpilane

Rakvere Ametikooli IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala 3. kursuse õpilane Kevin Preis toob välja, et esimesed kolm nädalat praktikast oli kõik tavaline: „Ma teadsin küll koroonaviiruse olemasolust, aga kui me läksime, siis see ei olnud veel põhiuudis. Praktika teises pooles hakati aga erinevaid asutusi kinni panema, sealhulgas ka poode. Ka ettevõttes tulid muutused: desinfitseerimisvahendid pandi igale poole, paljud kandsid ka kindaid ja maske, samuti oli paigas plaan, kuidas käitutakse, kui keegi nakatuma peaks.“

Rakvere Ametikooli tisleri eriala 2. kursuse õpilase Aleks Vahersalu sõnul ei tundnud tema, et praktikakohas oleks koroonaviirusega seonduvalt mingeid muudatusi. Ka Kevin kinnitas, et praktikale mindi ikka ühistranspordiga ja ainus erinevus oli see, et bussijuhilt ei saanud enam pileteid osta, kuid neil oli niikuinii kuupilet olemas.


Aleks Vahersalu, Rakvere Ametikooli tisleri eriala 2. kursuse õpilane

Päris probleemideta ei kulgenud siiski ka Kevini ja Aleksi teekond tagasi. Nende lend kodumaale oli broneeritud 28. märtsiks, kuid see reis tühistati. Õnneks said noormehed kohad päev varasemale lennule, nii et praktika lühenes kõigest ühe päeva võrra. Kevin naeris, et see oli parim aeg reisimiseks, sest lennuk oli põhimõtteliselt tühi ja igal reisijal oli oma rida.

Välispraktikat on võimalik teha ka kodumaal

Nii hästi ei läinud aga veebruari lõpus Šotimaale Edinburghi praktikat tegema läinud Tartu Kunstikooli kujundusgraafika eriala värskelt lõpetanud Rasmus Roosil. Noormees läks Edinburghi 28. veebruaril teadmise juures, et on seal järgmised kaks ja pool kuud. Tegelikkuses naasis ta Eestisse juba 28. märtsil, kuid õnneks oli tal võimalik praktikaga siin jätkata.

Rasmus ütleb, et äratulemise hetkel tundis ta, et kõik on pooleli ja oleks tahtnud edasi jääda, aga kui nüüd tagant järele mõelda, siis tal oli selleks ajaks olemas kõik vajalik, et saaks praktikat Eestis jätkata: „Ma oleksin ise olnud valmis Šotimaale jääma, kuid nii praktikakohast kui koolist öeldi, et targem oleks siiski koju tagasi minna, sest tõenäoliselt oleksin ma Šotimaale lõksu jäänud. Mõned päevad tagasi (intervjuu tehti 30. aprillil – toim) tuligi mulle kiri, et minu 10. maiks broneeritud lend on tühistatud.“

Noormees selgitab, et koolipoolne koordinaator aitas neid ka lennuga koju. Šotimaalt enam Tallinnasse lende ei tulnud, nii et neil tuli kõigepealt Londonisse sõita ja sealt said nad juba Helsingi lennule. „Edinburgh’ist Londonisse sõites oli terve vagun meie päralt. Lennujaamas kandis aga kolmandik inimesi kaitseülikondi, prille ning maske. Ka lennukis olime ümbritsetud kaitseülikondades inimestest – ilmselt sellepärast, et Helsingist läks ümberistumisega lend Shanghaisse.“

Koroona kiuste välismaale

Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala vilistlane Anastassia Imatra alustas oma pooleaastast välispraktikat Hollandis juba novembri keskel. Ta kirjeldas, et paaril esimesel kuul oli tal nii koduigatsus kui kultuurišokk, kuid eriolukorra alguseks oli ta kohaliku eluoluga juba nii harjunud, et mõte koju tulemisest ei rõõmustanud teda sugugi ning ta otsustas, vaatamata soovitustele kodumaale naasta, Eindhovenisse jääda: „Ma sain isegi oma praktikaaega pikendada ühe kuu võrra, kuigi esmajärjekorras soovitas kooli koordinaator ikkagi tagasi tulla.“


Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala vilistlane Anastassia Imatra

Praegu Anastassia iga päev kontoris ei käi, kuid kõiki töid ei saa ta distantsilt kodus teha ning peab aeg-ajalt ikkagi stuudios käima. „Minu elu eriolukord väga palju mõjutanud ei ole. Suhtleme kolleegidega lihtsalt väga palju Skype’is. Kodus töötades ei ole ma lihtsalt nii produktiivne kui näiteks kontoris, kuid ma tean, miks ma siin olen ja miks ma neid asju teen, nii et ma ei taha niisama aega raisata.“


Vaade stuudiost, kus Anastassia praktikat teeb

Anastassia ütleb, et hetkel ta ei tea, mis pärast praktikat saab: „Mul oli pilet tagasi ostetud 8. maiks, aga mu lend on tühistatud, nii et ma isegi ei tea, millal ma tagasi tulen. Õnneks on mul üürileping juuni lõpuni.“ Ta selgitas, et praegu otsib ta tööd, aga tööandjad on kõik värbamised peatanud. Kui ta ei peaks juuni lõpuks tööd leidma, siis tuleb Eestisse tagasi juulikuus. „Praegu tuleb lihtsalt kainelt mõelda,“ võtab tüdruk olukorra kokku.


Eindhoven enne eriolukorra kehtestamist Hollandis

Kõik õpilased kiitsid väga oma koolide Erasmus+ koordinaatoreid. Kellelgi ei olnud kordagi tunnet nagu nad oleks ära unustatud ja muresse üksinda jäetud. Kevin tõi välja, et tema Erasmus+ kogemus oli ootamatu, aga kõik läks ikkagi hästi: „Praegu eriolukorra tõttu uusi inimesi ilmselt välispraktikale ei lähe, aga kui see võimalus uuesti tekib, siis võiksid kõik Erasmus+ kogemuse saada.“

Koordinaatorid erasmuslasi tagasi toomas

Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaator Ave Leek selgitab, et kuigi ta on kodukontoriga harjunud, siis tema tavapärane tööpäev ja eriolukorraaegne tööpäev erinevad väga palju: „Kohe eriolukorra alguses oli selge, et koroonaviirus mõjutab mu tööd. Meil oli 13. märtsini üks suur välisprojekt, mille toimumine oli ka koheselt küsimärgi all. Autoga tulnud väliskülalised kiirustasid juba päev varem ära.“


Ave Leek, Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaator

„Meie otsus koolis oli see, et me ei sunni kedagi tagasi tulema. Nii et tegelikkuses tuligi ainult üks õpilane varem koju omal soovil, kuid kahel õpilasel soovitas vastuvõttev organisatsioon tungivalt kodumaale naasta, sest nad kartsid, et neil ei ole võimalik õpilasi endisel moel toetada,“ kirjeldas Tartu Kunstikooli koordinaator. Ta lisas, et praeguseks on vaid üks õpilane jätkuvalt välismaal (Anastassia on Hollandis – toim) ning kõik teised on koju jõudnud. Kõige keerulisem oli õpilane Hispaaniast Bilbaost tagasi tuua, sest lende tühistati korduvalt.

Rakvere Ametikooli rahvusvaheliste projektide juht Katre Lomp sõnas, et sellisel tööl ongi kõik tööpäevad väga erinevad, kuid eriolukord venitas tööpäevad oluliselt pikemaks ning muutis need tunduvalt intensiivsemaks. Ka Rakvere Ametikool ei sundinud otseselt õpilasi tagasi tulema, aga kõigile eriolukorras naasnutele ulatati abikäsi.

Katre Lomp räägib, et tema tööd hakkas koroonaviirus mõjutama juba veebruari lõpus: „Õpetajad olid leidnud endale huvitava erialakoolituse Saksamaal, kuid see jäeti ära. Oma õpilastega tuli hakata tegelema märtsi alguses. Vahepeal tuli õpilastega suhelda ühe päeva jooksul sama palju kui tavaolukorras kogu vahetusperioodil kokku.“

Ave Leek ütleb, et nemad valmistuvad juba vaikselt sügissemestriks ja õpilaste poolt on jätkuvalt huvi Erasmuse praktika vastu. Rakvere Ametikooli rahvusvaheliste projektide juht aga tõdeb, et nemad tahaksid samuti sügiseks valmistuda, aga ükski partner ei julge mingeid kokkuleppeid teha. 

10 veidramat valdkonda, millele spetsialiseeruda Euroopa ülikoolides

Evelin Kütt

Oled sa näiteks mõelnud, et sinust võiks saada „Harry Potteri“ spetsialist või biitlite muusika ekspert? Aga võib-olla oled sa mõelnud Beyoncé või David Beckhami tudeerimise peale? Kui ühel päeval saab jälle minna välismaale (vahetus)üliõpilaseks, siis on hea teada, millised põnevad võimalused laias Euroopas ootavad.

  1. Viikingite ja vana norra õpingud

Kõige tõenäolisemalt võivad Eestis enda vajalikkust tõestada viikingitespetsialistid. Igal aastal koolitatakse Islandi Ülikoolis paarkümmend viikingitespetsialisti, kes õpivad kahe aasta jooksul vähemalt kahes erinevas ülikoolis. Islandi Ülikooli kõrval on võimalik üks semester õppida Aarhusi, Kopenhaageni või Oslo Ülikoolis. Õpingud on tasuta, kuid kandideerimistasu on umbes 530 eurot. Kuigi õpingutel pole mingit pistmist seriaaliga „Viikingid“, siis tundub õppekava siiski väga põnev – vaata lähemalt SIIT

  1. Biitlite muusika

Bändi The Beatles sünnilinnas on Liverpool Hope’i Ülikoolis oli veel mõni aasta tagasi magistrantuuris võimalik õppida erialal The Beatles, levimuusika ja ühiskond. Magistriprogrammi eesmärk oli uurida biitlite muusika olulisust auditooriumi, etniliste kuuluvuste ning tööstuse kujunemisele. Kahe-aastase programmi aastane õppemaks välismaalastele oli 13 600 eurot, kuid saadaval olid erinevad stipendiumid. Kui eriala vastu on huvi, siis tasub ülikoolil silm peal hoida, sest äkki avatakse õpe varsti uuesti. Varasema programmiga on võimalik tutvuda SIIN.

  1. Rakenduslikud golfikorralduse õpingud

Inglismaal Birminghami Ülikoolis saab bakalaureusetasemel õppida golfiäris tegutsemist. Kolme-aastaste õpingute jooksul saab väga spetsiifilised teadmised sporditeadustest, varustuse tehnoloogiatest, esmased teadmised treeneriks olemisest ning ärijuhtimisest. Euroopa liidu üliõpilaste jaoks on aastane õppetasu 10 600 eurot. Tutvu programmiga lähemalt SIIN.

Kui bakalaureus tehtud, on võimalik magistrantuuris õppida golfitreeneriks.

  1. Harry Potteri moodul haridusõpingutes

Durhami Ülikooli haridusõpingute eriala ise ei ole kuidagi kummaline, küll aga on eriline valikmoodul Harry Potter ja illusioonide ajastu. Bakalaureuseõppes on võimalik läbida moodul, mille eesmärk on arutleda „Harry Potteri“ fenomeni üle ning diskuteerida selle tähtsuse üle 21. sajandil. Kuigi tänavu moodulit ei õpetatud, siis loodame, et juba järgmisel õppeaastal on taas võimalik õppida „Harry Potterit“. Tutvu ainekavaga SIIN.

Kui Suurbritannia tundub kaugel ja õppida tahaks kohe, siis „Harry Potterit ja tema maailma“ saab tudeerida ka Linné Ülikoolis Rootsis. Ainet õpetatakse 7,5 EAP mahus inglise keeles ja kursus algab tänavu augusti lõpus. Tutvu süllabusega SIIN.

  1. Erinevate kuulsuste õpingud

Staffordshire’i Ülikoolis oli veel mõni aasta tagasi võimalik sotsioloogia bakalaureuse raames läbida David Beckhami õpingute moodul. Kopenhaageni Ülikoolis on võimalik kultuuriõpingute bakalaureuse raames spetsialiseeruda Beyoncé’le. Õppekava eesmärk on kuninganna B. abil keskenduda soo, rassi ja mustanahaliste eest sesiva feminismi teemadele. Rohkem informatsiooni leiad ülikooli kodulehelt. Oma lemmikkuulsustel on mõistlik silm peal hoida, sest teisel pool ookeani on võimalik studeerida veel mitmete teiste kuulsuste eluolu. 

  1. Surfiteadus ja -tehnoloogia

Surfamise õppimine on rohkem teada ülikoolides Austraalias ja ka Hawaiil, kuid ka Euroopas on ülikoole, kus õpetatakse surfiteaduset. Näiteks Cornwalli Kolledžis on võimalik pärast kahe-aastaseid õpinguid saada rakenduskõrgharidus (ingl foundation degree). Õpingud ei keskendu aga ainult surfamisele, vaid õpitakse näiteks ka meediat ning ökoloogiat ja rannikukeskkonda. Rohkem informatsiooni õppekavast leiad SIIT.

  1. Püstijalakomöödia moodul humanitaarteadustes

Kenti Ülikoolis on võimalik valikmoodulina õppida püstijalakomöödiat. 15 EAP-d saab siis kui edukalt esitada nii 3000-sõnaline essee kui etendus. Hindamiskriteeriumeid ei ole kirjas, nii et siinkohal puudub teadmine, kas tulemus ja naerupahvakud käivad käsi-käes. Õppekavaga saab lähemalt tutvuda SIIN.

  1. Virtuaalraha

Küprose Nicosia Ülikool on õppekavaga kaks sammu teistest eespool, hakates esimesena õpetama plokiahelat ning magistrantuuris on võimalik spetsialiseeruda virutaalrahale. Õppekava eesmärk on koolitada krüptoraha eksperte. Alates 2014. aastast on õppekavale registreerunud 600 üliõpilast, kuid lõpetajate arv ei ole siinkohal teada. Tegu on ühe-aastase distantsõppe programmiga, mille kohta saad lähemalt lugeda SIIN.

  1. Valgusdisain

Eestis on pimedat aega küll rohkem kui Taanis, kuid seal on Aalborgi Ülikoolis avatud valgusdisaini eriala. Tegu ei ole vaid lampide disainimisega või lavakunstiga. Valgusdisaini magistriõpingud keskenduvad just põhjamaisele valgusele ning õpingute eesmärk on anda põhjalikud teadmised valgustehnoloogiast laiemalt. Loe õppe kohta lähemalt SIIT.

  1. Õuesõppe õpingud

Eestiski on juba õuelasteaedu, kuid ülikoolides saab siiski õppida üldises mõttes koolieelse lasteasutuse õpetajaks. Linköpingi Ülikoolis Rootsis saab aga spetsialiseeruda õuesõppele. Magistriprogramm keskendub kogemuspõhisele õppele, milleks kasutatakse erinevaid meetodeid, kus loodust kasutatakse ressursina teadmiste omandamiseks. Loe ingliskeelse magistriprogrammi kohta rohkem SIIT.

Euroopa päeval, 9. mail tähistatakse rahu Euroopas ja Euroopa ühtsust. Euroopa Liit panustab igal aastal miljardeid eurosid (planeeritav Erasmus+ eelarve aastateks 2021–2027 on 30 miljardit eurot, 2014–2020 oli see 14,7 mld), toetades nii lühi- kui pikemaajalisi õpirändeid nii Euroopa liidu liikmesriikides kui väljaspool liitu. On mitmeid spetsialiste, keda väga erinevatel põhjustel Eestis ei koolitata. Erasmuse õpiränne annab võimaluse valida palju rohkemate erialade vahel, kui seda Eestis saaks teha.

Kui sa ei tea, mis võimalused on õpirändele minna, siis tee vahva test „Milline õpirändur Sa oled?“ ning ehk leiadki vastuse, kuidas välismaale õppima minna.

Eesti teadlane: Teadveloleku praktikad võivad aidata eriolukorra ebamugavust leevendada

Anni Sahkur

Maris Vainre on psühholoogiaharidusega teadlane, kes uurib praktikaid, mis aitavad heaolu toetada. Pärast kümneaastast koolipausi läks Maris uuesti õppima. Ta astus Kristjan Jaagu stipendiumi toel Cambridge’i Ülikooli kognitsiooni- ja ajuteaduse üksuse doktorantuuri.


Maris Vainre, Cambridge’i Ülikooli doktorant

Marisele on Cambridge’i Ülikool juba varasemast tuttav – ta on seal üle viie aasta töötanud uurides laste ja noorte vaimse tervise teenuseid ning nende korraldust. Lisaks testis ta mindfulness’i praktikate tõhusust ja sobivust tudengite eksamistressi leevendamisel (selgus, et see töötas hästi). Oma doktoritöös keskendub ta mindfulness’i praktiseerimise seostele tähelepanu, töövõime ja vaimse tervisega. Eestis seesugust eriala õppida ei saa ja nii suunduski Maris stipendiumi toel ühte maailma vanimasse ja prestiižemasse ülikooli. „Mind huvitab see, kuidas me inimestena toimime ja käitume. Uurin, mis aitab meil käituda viisil, mis meid toetab. Sealjuures köidab mind, millised mõttemustrid, harjumused ja keskkonnategurid mõjutavad meie emotsioone, käitumist ja otsuseid.”

Sihtasutus Archimedes annab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja Kristjan Jaagu stipendiume, et võimaldada võimekatel Eesti tudengitel läbida välisülikoolides magistri- ja doktoriõpet.

Mindfulness tähendab minu jaoks seisundit, mille käigus keskenduda käesolevale hetkele viisil, mis on uudishimulik ja hinnangutevaba.”

Eesti keelde tõlgituna on sõnal mindfulness palju erinevaid vasteid. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid „teadvelolek” ja „ärksus”. „Lihtsalt ja lühidalt selgitades võib öelda, et ajul on n-ö kaks töörežiimi – aeglane ja kiire süsteem. Kiire ehk automaatne režiim hoolitseb tegevuste eest, millele otseselt ei pea keskenduma – näiteks kõndimine, mõni sisseharjunud praktika, nt käiguvahetus autosõidul, või ka harjumuspärane mõttemuster. Aeglane süsteem nõuab rohkem tähelepanu ja pingutust, näiteks millegi uue õppimine või mõne olukorra analüüsimine. Minu jaoks on mindfulness ehk teadvelolek viis, kuidas kiiret süsteemi, automaatpilooti, hetkeks pausile panna. Viis, kuidas teadvustada oma harjumuspäraseid reaktsioone ja käitumismustreid; neid uurida justkui oleksime need äsja avastanud.”

Maris selgitab, et harjumused ja teadvustamata protsessid aitavad meie ajul informatsioonis paremini orienteeruda. Need pole aga igas olukorras kasulikud või võivad meile vahel sootuks kahjulikud olla. Harjumuste tõttu tehakse vahel kiireid järeldusi: sildistatakse või põhinetakse otsuste kujundamisel pinnapealsetel ebaolulistel fakoritel. Vahel võivad sisseharjunud reaktsioonid pikapeale ka vaimset tervist kahjustada. „Väga paljud stressireaktsioonid on seotud automaatsete protsessidega, mida me ei pruugi endale teadvustada. Näiteks mõne oma eksimuse märkamisel võime automaatselt enda peale pahased olla. Kui me seda järjepidevalt teeme, võib see kahandada meie eneseusku ja -kindlust ning see omakorda aegamisi langetada meie meeleolu. Samuti võib mõni ohu- või ebamugavustunne, mis teatud situatsioonis või mõne inimesega seoses tekkis, kanduda üle teistele sarnastele olukordadele. Nii võib pikkamisi kujuneda stress või ärevus, ilma et me selle alguspunkti täielikult teadvustaksime.”

Teadveloleku praktika annab meile võimaluse aeg maha võtta. Astuda emotsioonidest ja seda tekitanud olukorrast hetkeks välja. Neid uudishimulikult ja hinnangutevabalt uurida. Selline enese distantseerimine võib aidata tunnetega paremini toime tulla.”

Teadveloleku praktikad aitavad olla hetkes ja iseennast mõista

Maris uurib oma doktoritöö raames seda, kuivõrd ja kuidas aitavad teadveloleku praktikad keskendumisvõimet ja heaolu parandada. Teadveloleku praktikaid kasutatakse kogu maailmas mitmete vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Mõned praktikad on ka standardiseeritud ja kujundatud teraapiaks, millega näiteks leevendada stressi või ennetada depressiooni kordumist. Teadvelolekupraktikaid kasutatakse ka Eestis järjest laiemalt. Näiteks, Eestis on juba viis aastat mõnes koolis läbi viidud tähelepanu ja meelerahu harjutuste programmi nimega Vaikuseminutid. Vaikusminutite programmi hiljutised mõju-uuringu tulemused näitasid, et need süsteemsed harjutused aitasid leevendada uuringus osalenud koolinoorte stressi ja kurnatust.

Teadveloleku harjutusi on mitmeid. Vahel on neid praktikaid nimetatud ka vaimseks trenniks. Maris toob välja enda jaoks olulisemad:

  • Keha skaneerimise praktika. Istu või lama mugavas asendis. Suuna oma tähelepanu järjepanu erinevatele kehaosadele. Alusta jalgadest ja liigu pea suunas või vastupidi. Märka, mida iga kehaosa tajub (põrandat, tooliäärt) või milliseid signaale saadab (soojus, ebamugavustunne, pinge). Siinjuures pole eesmärk midagi muuta ega anda hinnanguid, vaid täheldada erinevaid sensatsioone, mida keha hetkel tunneb.
  • Hinga vabalt, midagi muutmata (see võib alguses tunduda võimatuna!). Pööra tähelepanu erinevatele hingamisteede osadele: uuri, mida tunned ninasõõrmetes, kõris, hingetorus, kopsudes, siis kui värske jahedam õhk neid mööda liigub või kasutatud soe õhk neist väljub. Korda protsessi: iga uus hingeõhk on uus võimalus seda uurida.
  • Emotsioonidega kui „külalistega” kohtumise praktika. Kujutle, et emotsioon on kui külaline. Võib-olla on see külaline teretulnud, võib-olla mitte. Vahel võib see külaline saabuda ootamatult, teine kord anda oma tulekust ette teada. Kui hetk on sinu jaoks sobiv, võta külaline vastu ja uuri teda uudishimulikult ja hinnangutevabalt. Selle harjutuse keskne õppetund on märkamine, et külalised tulevad ja lähevad. Nii ka emotsioonid. Mõned jäävad kauemaks, teised vaid hetkeks, aga varem või hiljem asuvad nad kõik minekule.
  • Märkamine. Samamoodi hinnangutevabalt ja uudishimulikult võib uurida ka ümbritsevat keskkonda. Kuulata! Mis on need helid, mida tajud? Mis on kõige vaiksem heli? Mis kõige valjem? Märka vaikusehetki helide vahel. Või kui liigud ringi, suuna teadlikult tähelepanu sellele, kuidas jalg maad puudutab, milliseid detaile näed või milliseid lõhnasid su nina kinni püüab.
  • Kõiki neid harjutusi tehes võid märgata, et vahel su tähelepanu hajub. See on igati normaalne. Õieti, see ongi tähelepanu ülesanne – seirata kõike, mis võiks antud hetkel meile oluline tunduda ja see siis igaks juhuks teadvusesse juhtida. Kui märkad, et tähelepanu on mujale läinud, siis on see oma tööd hästi teinud ning Sina oled hästi teinud, et seda teadvustasid. Nüüd on Sul võimalus oma tähelepanu uuesti sellele juhtida, mille keskenduda soovid.

Lisaks doktoriõpingutele töötab Maris endiselt osakoormusega Eestis Politikauuringute Keskuses Praxis. Seal toetab ta oma põhitöö kõrval ka Praxise töötajate vaimset tervist. Hiljuti otsustati seal oma kollektiivset heaolu iganädalaselt seirata. „See on andnud meile võimaluse mõista, kuidas meil läheb, kuivõrd lisatuge me vajame ning kas tugi, mida pakume ka olukorda parandab.” Karatiin ja eriolukord kahandavad sageli inimeste heaolu ja võivad tekitada vaimse tervise probleeme. „Isegi, kui meil ei ole võimalust muuta fakti, et elame eriolukorras, milles on palju määramatust, saame teha väikeseid muudatusi, millel võib olla pikemas perspektiivis heaolule oluline kumuleeruv mõju. Teadusuuringud on näidanud, et juba see, kui inimene võtab regulaarselt hetke mõtlemiseks, kuidas tal läheb ja mida ta tunneb, võib heaolu parandada. Niisiis võib seiramine juba iseenesest abiks olla. Muidugi ei jää me ainult sellele lootma ja proovime erinevaid lahendusi, et töötajaid toetada.”

Marise sõnul on oluline jagada inimestele nippe ja tööriistu, kuidas tänase olukorraga toime tulla, nii et hetkestress ei kujuneks krooniliseks stressiks, mis on omakorda riskifaktor depressiooni, ärevushäirete ja paljude teiste vaimse tervise probleemide tekkeks. Meid on maast madalast õpetatud oma füüsilist tervist hoidma – mitte külmetuma, väikest lõikehaava puhastama ja plaasterdama. Aga kuidas ravida „kerget nohu” vaimse tervise puhul? Seda me peamegi õppima.

Eriolukord nõuab harjumist, kuid teadveloleku praktikad võivad ebamugavust leevendada
Maris ütleb, et tema jaoks on samuti eriolukord olnud ebameeldiv, kuid ta on leidnud selles võimaluse praktiseerida mindfulness’i. „Näiteks kui mind tabab ärevus, et ma ei ole juba mitmendat tööpäeva piisavalt produktiivne olnud, siis püüan aja korraks maha võtta ja uurida, millist sõnumit see ärevus endas kannab. Enesekriitika tuletab mulle meelde mu väärtuseid või eesmärke, mille poole püüdlen. Selles mõttes on ta ju tervitatav külaline. Vahel on selline enesematerdamine muidugi ebamõistlik: kas on arukas endalt oodata, et olen endistviisi produktiivne või hea vaimse tervise juures, kui maailmas valitseb globaalne tervise- ja majanduskriis ning seetõttu ka väga palju ebakindlust? Oma emotsioonide uurimine, nende kõrvalt vaatlemine aitab mul end mõista ja ennast ka toetada. Tahan loota, et olen seeläbi enda ja teiste suhtes lahkem ja kaastundlikum.” Samuti ütleb ta, et välismaal elamise kogemus on aidanud tal ehk paremini kohaneda uute olukordade ja situatsioonidega. „Ka suured muutused tasanduvad varem või hiljem igapäevaks. Kui pärast pausi taas Cambridge’i kolisin, tekitas uus elukoht ja üliõpilaselu virr-varr minu jaoks üksjagu stressi: palju oli uut ja harjumatut. Ootasin, et mu ellu tuleks taas „hall argipäev”. Ühel hetkel see muidugi saabus. Ka praegune kriis taandub. Me elame selle järgselt võib-olla uues maailmas, aga me harjume ka sellega.”

Lahkus kui eriolukorras toimetuleku praktika
Marise sõnul võib lahkus aidata kriisist tulenevat emotsionaalset koormust leevendada. Seda tuleb praktiseerida nii enda kui ka kõikide teistega. „On normaalne, et meil on hetkel raskem ning et meil läheb aega, et uue olukorraga kohaneda. Me kõik reageerime erinevalt, meil võivad olla erinevad vajadused ja me alles otsime viise, kuidas toime tulla. Võimalik, et proovime midagi ja avastame, et see ei tööta. Olgem enda ja teistega kannatlikud, sest me anname endast parima, mis me hetkel suudame. Oluline oma vaimset heaolu toetada – olgu selleks mõni teadveloleku praktika, spordi tegemine, kokkamine või midagi muud.”

——–

Kui oled omaenda või mõne oma lähedase või tuttava vaimse tervise pärast mures, otsi abi perearstilt ja lehelt Peaasi.ee. Kui Sinu või kellegi teise elu on ohus, helista 112.

Study in Estonia alustas välistudengitele suunatud veebiseminaride sarjaga

Kristina Piliste

Käesolev aasta on alanud oluliselt sündmusterohkemalt, kui paljud meist oleks osanud oodata. Ka Study in Estonia tegevused on kehtivast eriolukorrast mõjutatud – nii jäävad näiteks sel kevadel ära Archimedese ja EASi koostöös toimuvad välistudengite ja ettevõtete  kontaktsündmused. Välistudengite sisenemist Eesti tööturule jääme aga endiselt toetama, nüüdsest uue veebiseminaride sarjaga. 

Esimene Study in Estonia veebiseminar toimus 16. aprillil ning käsitles universaalselt olulist teemat: “How to Nail Your Job Interview”. Veebiseminari viis läbi Kätlin Lepp, kes mitmeid aastaid juhtis personalivaldkonda Eesti IT-ettevõttes Fortumo ning kes nüüd hoolitseb personaliga seotud küsimuste eest idufirmas Nevercode. Oma karjääri jooksul on Kätlin istunud teisel pool lauda ligi 2000 tööintervjuul ning värvanud üle 100 inimese 20st erinevast riigist. 

Veebiseminaril tõi Kätlin välja mitmeid olulisi aspekte:

  • enne kui lähed tööintervjuule teisi veenma, ole ise kindel, et sobid sellele töökohale ja tahad seal ettevõttes töötada;
  • ära kasuta copy-paste CV-d erinevatele töökohtadele kandideerimiseks – too iga kord CV-s välja vaid selle konkreetse töökoha jaoks relevantne info ja eemalda ebaoluline;
  • kodutöö on oluline – enne kandideerimist või intervjuule minemist vii ennast ettevõtte tegemistega kurssi (Google on sinu sõber);
  • sellist asja nagu “eelneva kogemuse puudumine” pole olemas – isegi kui sul puudub reaalne töökogemus, saad välja tuua koolis õpitut, oma oskuste/teadmiste rakendamist grupitööde tegemisel, heategevuslikku tööd, erinevaid muid algatusi;
  • küsimustele vastates proovi alati anda konteksti, jutustada lugu – kui räägid oma tugevustest/nõrkustest, siis lisa infot, millistes olukordades oled neid omadusi näidanud ja kuidas (PROBLEM – what was the situation?; ACTION – what did you do to solve it?; RESULT – what changed afterwards?);
  • ole ise proaktiivne ja küsi küsimusi – tunne huvi, kuidas sinu tööpäev välja näeks, milliste meeskondadega peamiselt koostööd teeksid, millised on ettevõtte ootused uuele kolleegile;
  • ole palgasoovis konkreetne.

 

Seminaril osales ligi 80 kuulajat nii Eestist kui välismaalt. 

 

Järgmine Study in Estonia veebiseminar toimub juba 7. mail keskendudes seekord hoopis ettevõtlusele ning oma firma loomisele. Veebiseminari pealkirjaga “Take charge! How to Start a Company in Estonia” viivad läbi Krista Kink Tallinna Ettevõtlusametist ja Annely Tank EASist (Work in Estonia)

Veebiseminarile registreerumine: http://studyinestonia.ee/en/calendar/webinar-take-charge-how-start-company-estonia

Rohkem infot:

Kristina Piliste
Välisturunduse brändijuht
Study in Estonia
+372 55923126
kristina.piliste@archimedes.ee

Tutvu väljaandega „Aasta hariduse ja teaduse heaks“!

Greta Roosaar

Sihtasutusel Archimedes valmis varasemate aastaraamatute järglasena väljaanne „Aasta hariduse ja teaduse heaks“, millega anname põgusa ülevaate oma 2019. aasta tegevustest ja saavutustest.

Väljaanne käsitleb sihtasutuse Archimedes peamisi valdkondi ehk akadeemilist tunnustamist, hariduse rahvusvahelistumist, Euroopa Liidu struktuuritoetusi Eesti kõrgharidusse ja teadusse, kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedikindlustust ning noortevaldkonna rahvusvahelistumist. Võib kõhklemata öelda, et igas nimetatud valdkonnas tähistasime möödunud aastal nii suuri kui väikeseid töövõite.

„Aasta hariduse ja teaduse jaoks“ on sihtasutuse Archimedes aastaraamatu järglane. Aastaraamatut on antud järjepidevalt välja alates 2001. aastast ning tänasel väljaandel on au astuda selle väärika rivi lõppu. Nagu meie sihtasutus, mis liigub pidevas muutumises, on aastaraamatu formaat teisenenud ning proovib aja ja inimestega sammu pidada. Üks asi aga pole muutunud – meie esimene ja kõige tähtsam prioriteet on töötada Eesti hariduse ja teaduse heaks! Mõnusat avastamist!

Meie 2019. aasta kokkuvõtet saab lugeda siin: Aasta hariduse ja teaduse heaks 

Varasemaid aastaraamatuid näeb siin: Aastaraamatud ja perioodika

Sihtasutuse Archimedes kollektiiv märtsis 2020 (fotograaf Aron Urb)

Koju tagasi pöördunud teadlased: tähtis on Eestiga sidet hoida

Mattias Jõesaar

Kristjan Jaagu stipendiumi toel välismaal doktorikraadi saanud arheokeemik Ester Oras (Cambridge’i Ülikool) ja materjaliteadur Glen Kelp (Texase Ülikool Austinis) töötavad mõlemad Tartu Ülikoolis teaduritena. Nad rääkisid, kuidas hakkasid välismaal tegelema täiesti uute valdkondadega ja andsid soovitusi edukaks kandideerimiseks ja tagasipöördumiseks Eestisse.

Glen Kelp ja Ester Oras / Autor: Greta Roosaar


Millega te igapäevaselt tegelete?

Ester Oras (EO): Mina tegelen igapäevaselt arheoloogiaga, uurin sadade ja tuhandete aastate vanust kultuuripärandit, aga kasutan selleks erinevaid loodusteaduslikke meetodeid. Olen analüütilise keemia vanemteadur ning minu uurimisobjekt on muistne materjal.

Uurin arheoloogilist materjali ja mina selgitan analüütilise keemia meetodite abil välja, näiteks mis ajast on see ese pärineb, millega on tegemist. Nii võib teada saada, mida inimesed tuhandete aastate eest sõid, kust nad pärinevad, kuidas nad rändasid, kuidas oma esemeid valmistasid, milliseid tehnoloogiaid kasutasid.

Glen Kelp (GK): Mina lõpetasin doktorikraadi suhteliselt hiljuti [2018. aastal – toim.] ja jätkan sellega, millega doktoriõppes pooleli jäin – arendan metapindasid sensor rakendusteks. Piiriülene koostöö endise juhendajaga vähiraku sensori kallal käib samuti edasi.


Kuidas te jõudsite ühe eriala juurest teisteni? Glen, sa ju said doktorikraadi füüsikas ja Ester oli varasemalt õppinud ajalugu ning sai doktorikraadi arheoloogias?

GK: Tänapäeva konkurentsis on puhaste traditsiooniliste teadustega raske ellu jääda, tuleb leida valdkondi ühendavaid teemasid. Uurimisgrupis, kuhu läksin, ühendatigi bioloogiat, füüsikat ja meditsiini. Sealt sai alguse biomolekulide sensorite arendamine. Kui enne vaadati asja teoreetiliselt, siis lõpuks jõudsime välja biosensoorika ja vähirakkude tuvastamiseni tehnoloogiateni. Minu tööks on kujundlikus mõttes anda vähiravijatele silmad.

EO: Keskkoolis olid minu lemmikud ajalugu ja keemia. Valisin lõpuks ülikoolis ajaloo ning sealt edasi arheoloogia, kuna see võimaldas minevikule n.ö  käed külge panna.

Ma tegin oma doktoritööd ka väga humanitaarsel teemal. Cambridge’is tutvusin arheoloogia ja loodusteadustega tegelevate inimestega ja sain järsku aru, et nende kahe teema vahel on väga hästi võimalik seoseid luua. Varem ei tulnud ma selle pealegi.  

Hakkasin end ise rohkem harima ja sellega tegelevate inimestega suhtlema. Kuna keemiahuvi oli keskkooli päevilt olemas, siis see ei olnud midagi ilmvõimatut. Keemia juurde jõudmine on väga hea näide sellest, kuidas välismaal õppimine pole lihtsalt kraadi omandamine või raamatukogu külastus.

Pärast seda tulingi Tartu Ülikooli järeldoktorantuuri analüütilises keemias. Õnneks siinne analüütilise keemia juhtfiguur professor Ivo Leito oli väga avatud sellisele koostööle ja suuresti tänu temale juhtuski see, et tegelen nüüd analüütilise keemiaga.

Cambridge’i Ülikool / Allikas: goodfreephotos.com


Glen, sa õppisid Kristjan Jaagu stipendiumi toel Texase ülikoolis Austinis. Ester, sina õppisid Cambridge’i ülikoolis. Ühendriigid ja Ühendkuningriik on teadupärast õppimiseks vägagi kulukad sihtkohad. Kas sa oleksite saanud ka ilma stipendiumita seal õppida?

GK: See on kõigile teada, et USA-s ja isegi kõrghariduses on raha A ja O. Ameerikas ei toimu mitte miski, kui raha pole, isegi arsti juures ei saa käia. Ilma Kristjan Jaagu stipendiumita ma sinna minna poleks saanud. Õnneks sain Kristjan Jaagu stipendiumi abil maksta ka õppemaksu. See, milliseid summasid inimesed kõrghariduse eest välja käivad ja kui palju on õpingute lõpuks võlgu, ei suuda siinsed inimesed isegi ette kujutada.

EO: See oli minu elus ikkagi tähtsündmus, et ma sain Cambridge’i ülikooli minekuks stipendiumi. Ma olin kogu aeg alates bakalaureuseõppest õpingute kõrvalt töötanud ja sain aru, et ma ei saa akadeemias teha kõike, mida tahaks.

Kui sain teada, et ma saan Cambridge’i minna ja mulle makstakse kinni elamine ja õppemaks, siis ma tundsin, nagu ma lendan [naerab]! Mis tahes teisel moel oleks see olnud välistatud. See on õudselt vajalik ja äge stipendium, et inimesi toetada! Kuigi just priisata ei saanud, elasin ilusasti ära ja ei olnud probleemi.


Glen, milline on Texase ülikooli tase võrreldes näiteks Tartu Ülikooli doktorantuuriga?

GK: Mis puudutab taset, siis Eestis on väga palju väga kõrgel tasemel tegijaid, aga seal on kõik sellised. Ma pidin läbima üsna palju loengukursuseid esimesel aastal ja see oli üsna karm andmine. Seal oodatakse alati, et oleksid kõige parem. Sinna on kokku tulnud inimesed, kes tahavadki olla parimad. Ma olen alati olnud sisemiselt motiveeritud inimene, aga sain seal teada, mis tunne on olla ka pidevalt väliselt motiveeritud.

Sealne doktorantuur kujunes igapäevaseks töölkäimiseks. See aeg oli ka üllatavalt pikk. Kui alguses vaatasin, et õpe kestab viis aastat, sain koha peal teada, et füüsika doktorantuur lõpetatakse keskmiselt kuue ja poole aastaga. Lõpuks läks mul seitse aastat. Õnneks Archimedes lubas mul seal esialgselt lubatud viie aasta asemel seitse aastat olla. See on küll asi, mida oleks tahtnud enne teada [naerab].

Texase Ülikooli peahoone Austinis / Autor: Larry D. Moore


Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendium eeldab, et pärast õpingute lõppu naasete Eestisse ja asute tööle välismaal saadud kraadi nõudval erialal? Kui keeruline see nõue teie jaoks oli? Kas õpingute lõpus tekkis tunne, et tahaks ikkagi koha peale jääda?

GK: Kuna ma seda teadsin, siis see oligi plaan. Polnud probleemi tagasi tulla, kuigi USA-s oli minu valdkonnas tööandjate valik palju laiem. Samas ei tähenda lai tööandjate valik, et tööle saamine oleks lihtne. Need, kellega USA-s koos lõpetasin, ei saanud esimese aasta jooksul keegi erialasele tööle.

Mul polnud pärast doktorantuuri Eestis kohe töökoht olemas, kuid hoidsin seitse eemalviibitud aastat siinse juhendajaga kontakti. Hoidsin end Eesti eluga pidevalt kursis ja teadsin, millised on võimalused siinses akadeemilises maailmas. Selle abil leidsin Eestis inimestega ühise keele ja ühise tee. Võimalused arenevad Eestis tunduvalt kiiremini, kui nendes ülikoolides, kus ma USA-s olin, sest seal on need võimalused juba ammu loodud.

EO: Mul oli samamoodi – kuna see tingimus oli juba teada, siis see polnud piirang, vaid andis selge plaani Eestisse tagasi tulla. 

Mina tundsin, et keemia ja arheoloogia sidumise valdkonnas annab midagi väga suurt ära teha. See on pulbitsev pott, kus on palju võimalusi end teostada. Seetõttu lõin ka professor Leitoga kontakti väga varakult.


Kuidas te kommenteerite stipendiumiga seotud asjaajamist? Kui keeruline see oli?

EO: Suhtluse poole pealt pean ütlema kiidusõnad – Archimedes on väga vastutulelik ja alati valmis arvestama muutuva elukorraldusega. Ettepanekuid võetakse väga hästi kuulda. Nüüd on ka reeglid leebemaks läinud, mis teeb asja stipendiaatidele veelgi lihtsamaks. Samuti on taotlemine lihtsamaks läinud – vanasti aeti asju paberi peal, täna saab üle veebi taotluse esitada.

Minu jaoks oli veidi keeruline doktorantuuri jaoks järje ajamine, mis kuupäeval sa täpselt midagi tegid. Ma käisin vahepeal välitöödel ja seetõttu ei olnud pidevalt oma koduülikoolis ja seda oli keeruline põhjendada.

GK: Minu jaoks ei olnud asjaajamises midagi keerulist. Algul avalduse kirjutamise ajal olid mõned ebatäpsused, aga need said lahendatud. Vahearuanne oli nagu lühikokkuvõte oma tööle, mida kasutasin edaspidi mujalgi. See pani mõnes mõttes end kokkuvõtteid tegema.

Olen näinud palju aruandlusi ja see oli suhteliselt mõistlik. Mis puudutab täpsete kuupäevade lugemist, siis seda nõudis meilt viisa tõttu niigi USA ametkond ja seda pidi niikuinii tegema. Eesti-poolne aruandlus oli sellega võrreldes ikka lihtne.


Kas ja kuidas tunnetate praegu Eestis töötades välismaise kogemuse mõju?

EO: Minu meelest oli see pääsemine konnatiigi mentaliteedist. Kui mul poleks seda kontaktide võrgustikku ja kogemust, oleksin ilmselt täna siin õnnetu. Praegu olen kursis, mis toimub tipptegijate laborites, olla nendega ühenduses, saada tagasisidet ja koos kirjutada projekte. Ma pole kindel, kas ma üldse oma erialaga täna tegeleksin, kui oleksin Eestisse jäänud.

GK: Mul on raske ennast võrrelda, kuidas ma oleks siis olnud, kui poleks sinna läinud. See oli lihtsalt üks võimalus, mis muutis mind teistsuguseks inimeseks – ma loodan, et paremaks nii endale kui teistele. Ilmselt andis see juurde julguse mõelda laiemalt.


Mida soovitaksite neile, kes praegu kandideerivad Kristjan Jaagu stipendiumile? Kas on midagi, mida oleksite tahtnud ise enne kandideerimist teada?

EO: Esiteks: kui on tahtmine ja soov Eestisse tagasi tulla, tuleks siinse rühmaga kontakti hoida.

Teiseks: märgata, kasutada ja luua ise endale võimalusi. Käige ja kuulake korüfeesid ja tipptegijaid.  Seda võimalust meil Eestis tihtipeale pole, sest neid pole meil paratamatult võimalus Eestisse kutsuda.

Kolmandaks: ülekantavad oskused – mina harisin end küll väga palju ajakasutuse, enesekehtestuse, kiirlugemise, projektikirjutamise ja keelte vallas. Nendest on tulevikus hästi palju kasu.  Kui vähegi aega ja energiat üle jääb, siis tuleks nendega kindlasti välismaal tegeleda.

Kandideerijale tuletan meelde, et julge hundi rind on rasvane. Oluline on minna sinna, kuhu tahad minna, sest siis on motivatsioon kõrgem. Mõelge varakult doktoritöö sisule ja vormile. Samuti tuleks leida juhendaja, kellega on kohe alguses hea klapp. Kui alguses suhtlus ei suju, siis elu näitab, et seda ei juhtu edaspidigi. Meeskond on väga oluline.

GK: Polegi suurt midagi lisada. Põhiline on see, et võimalusi tuleb kasutada. Pelgalt teadmisest, et võimalus on olemas, ei piisa.

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

VIDEO: Vägevaid Erasmuse projekte saab teha ka suurlinnast väljaspool!

Karol Sepik

Haapsalu Kolledži eestvedamisel läbi viidud Erasmus+ strateegilise koostöö projekti teostamise kogemusest räägivad projektijuht Tiina Alasoo ja liiklusohutuse õppekava kuraator Heli Ainjärv.

Projektiga valmis sõidukijuhtide tippkoolitajate rahvusvahelise koostööna kõrgetasemeline õpik ning viidi läbi suurt huvi äratanud konverents „Teooria ja praktika mootorsõidukijuhi koolituses“.

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide taotlustähtaeg on juba 24. märtsil! Huvi korral võta ühendust sabina.sagi@archimedes.ee

Kristjan Jaagu stipendium aitab unistusi täita

Anni Sahkur

Romantiline Pariis on maailma populaarsemaid reisisihtkohti. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri tudeng Joanna Lättemägi otsustas sinna aastaks elama ja õppima suunduda. Kohtun temaga video vahendusel, et teada saada, kuidas selline valik sündis ja millega ta seal tegeleb.

 

 

Õpid hetkel Kristjan Jaagu stipendiumi toel Pariisis, mida sa seal teed?

Olen praeguseks hetkeks Eestis läbinud kolm intensiivset õppeaastat viieaastasest integreeritud õppeprogrammist.  Otsustasin, et neljanda õpinguaasta võiks läbi teha hoopis Pariisis.

 

Mis oli peamine põhjus, miks soovisid minna õpirändele?

Esiteks soovisin täita oma unistuse elada Pariisis ja kogeda siinset kultuuri. Tallinna Prantsuse Lütseum süstis minusse juba tükk aega tagasi unistuse, et tahan elada ühe osa oma elust Prantsusmaal. Pariis on maailmalinn ja tänu sellele õpin arhitektuuri kohta väga palju.

Erialases plaanis oli minu jaoks oluline näha arhitektuuriõpet teisest perspektiivist. Eesti on võrreldes Prantsusmaaga palju väiksem nii maa-alalt kui rahvaarvult, mistõttu siin pean võtma arvesse aspekte, millele Eestis pole pidanud mõtlema. Sellele, kui paljude nüanssidega tuleb siinsetes projektides tegeleda, poleks ma Eestis osanud ka kõige keerulisemas kooliprojektis mõelda. Samuti tahtsin panna ennast proovile ja näha, kas saan võõras riigis, keelekeskkonnas ja kultuuris üksi hakkama.

 

Kuidas õpingud seni on läinud, kas Eestiga võrreldes on õpingutes midagi erinevat?

Siiani on läinud kõik hästi. Raske on EKA’ga võrreldes  just see, et pean oma mõtteid, ideid, projekte ja kõike muud väljendama prantsuse keeles. Arhitektuuriõppe süsteem on laias laastus Eestile pigem sarnane. Selles mõttes, et õppetöös toimivad kohustuslikud etapid ikka samamoodi – vaatan linnaplaani ja -skaalat ning veendun, et projekt toimib. 

 

Millega võiks Prantsusmaale õppima-praktikale-töötama minev eestlane arvestada? 

Kindlasti peaks arvestama sellega, et inglise keelega hakkama ei saa, vähemalt algtasemel on vaja prantsuse keelt osata. Oluline on näidata, et oled prantslaste kultuurist ja keelest siiralt huvitunud, usun, et just tänu sellele olen saanud sooja vastuvõtu osaliseks. Arvestada võiks ka sellega, et inimeste temperament on teistsugune – näiteks on streikimine siin igapäevane nähtus. Hetkel on siin üleriiklik streik pensionireformi vastu, mis on halvanud transpordi ja minu elu väga keeruliseks teinud. Tänu sellele olen pidanud kasutama kooliminekuks elektrilist tõukerattast, mis venitas minu koolitee mitme tunni pikkuseks. Samuti peab kogu aeg kuklas hoidma, et prantslastel on väga omamoodi kultuur ja traditsioonid. Kui kuskile välja minna, peab ikka meeles hoidma, et minu jaoks intiimne põsemusi on nende jaoks must-do.

 

Oled välismaal õppimas Kristjan Jaagu stipendiumi toel, mis on Eesti riigi väljaantav stipendium. Kas ja kui, siis miks riik peaks sellist stipendiumi välja andma?

Kristjan Jaagu stipendiumi väljaandmine on tohutult vajalik. Põhjuseid on muidugi mitmeid. Minu jaoks on nendest kõige olulisem, et stipendium annab enesearenguvõimaluse andekale inimesele, kellel rahaliselt ei oleks selleta võimalik end kodu- või välismaal täiendada. Rahalises plaanis on see väga oluline, näiteks Pariisis maksab üksnes üür juba umbes 900 eurot.

 

Mis on olnud siiani parim mälestus sinu õpirändes?

Minu esimene päev siinses ülikoolis möödus infotundides pingsalt kuulates. Sain kogu jutust umbes 15% aru. See annab ehk tausta, miks minu eredaim mälestus mulle nii hinnaline on. Tegin üksinda oma esimest projekti ning kuna ma õpin prantsusekeelses ülikoolis, siis projekti pidin loomulikult esitlema vastavas keeles – kasutades prantsusekeelseid arhitektuuritermineid, mida ma tegelikult veel ei olnud õppinudki. Viieteistkümne esitleja hulgas olin mina ainuke, kelle emakeel või vähemalt teine keel ei ole prantsuse keel. Pidime oma projekti esitama kolmele professorile. Pärast kõikide projektiesituste kuulamist saime kriitilise tagasiside, kuid kokkuvõte pahvatas meid kõiki. Mina olin kõikide tudengite seast ainuke, kes oli ülesandest õigesti aru saanud. Tänu sellele avanes minu jaoks tee prantslaste „ateljeesse“, päädisin tõsiseltvõetavuse ja sain suure kiituse osaks.

 

Mida oled enda kohta välismaal elades õppinud?

Viie möödunud õpirände kuu jooksul olen õppinud, et suudan lõpuni viia kõik, mille olen otsustanud ette võtta. Suudan lahendada probleeme, leida sobiv kompromiss või kohanduda vastavalt olukorrale. Tugev tahtejõud ja sisemine motivatsioon aitavad mul pühenduda valitud eesmärgile ja selle nimel maksimaalselt töötada. Ühtlasi olen aina enam veendunud, et alati tuleb usaldada sisetunnet, olgu see halvenenud tervise osas või instinkt liikuda teatud suunas (kooli-)projektis, sest alateadvus aitab teha otsuseid, mis on autentsed, isiklikud ja ausad.

 

Millised on sinu kolm kõige olulisemat soovitust uutele kandideerijatele?

  1. Alustuseks, ära karda võtta riske, olenemata kahtlustest või hirmudest, mis võivad sind tagasi hoida. Mugavustsoonis ei saavuta midagi erakordset, selleks tuleb luua endale harjumus teha igapäevaselt ebamugavaid või hirmutavaid otsuseid ja tegusid,  mida muidu ei teeks. Vahetusaasta on ilmselt üks tudengielu meeldejäävamaid kogemusi, silmiavav ja elumuutev aasta, mille tulemus on inimene, kes ei heitu nii kergelt esimeste probleemide tekkimisel, vaid suudab need palju taibukamalt seljatada.
  2. Ole avatud mõtlemisega ja lahtiste silmadega, otsi võimalusi, sest uued väljakutsed, pakkumised, ideed, unistused ja arenguvõimalused tulevad neile, kes on valmis neid ise vastu võtma. Vahetusaasta on mõeldud arenemiseks, mistõttu  juba välisõpingute sihtpunkti valides tuleb suurelt unistada ja selle unistuse nimel töötada, sest kunagi ei tea, mis võib päriselt teoks saada. Aastaid tagasi unistasin Pariisis elamisest ja maailmas reisimisest, nüüd olengi vahetusõpilane Pariisis ja mind ootab uuel semestril uue projekti vältel ees workshop Tokyos,  tutvumine kohalike arhitektuuribüroode ja vaatamisväärsustega.
  3. Ära karda eksida ja vigu teha, kogenematust või mingi oskuse puudumist ei pea häbenema! Ei tohi lasta hirmul end kuidagi tagasi hoida. Paljude inimeste unistused jäävad saavutamata, sest nad kardavad vigu teha. 

Usun, et kui mina ei oleks suutnud sellest hirmust üle olla, siis poleks ma teinud prantsuse keeles edusamme või  leidnud lähedasi sõpru paljudest erinevatest riikidest. Järgmisel korral on mu kogemustepagas sarnases (probleemses) olukorras juba palju suurem, mis võimaldab vanu vigu vältida ja paremini uusi olukordi lahendada. 

 

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille raames antakse stipendiumeid lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks, vahetusõppeks väliskõrgkoolis või -teadusasutuses ja doktori- või magistrikraadi omandamiseks väliskõrgkoolis.

Vaata Kristjan Jaagu stipendiumi kohta lisa siit: http://haridus.archimedes.ee/kristjan-jaagu-stipendiumid