Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Kuidas on välismaal õppimine kasulik nii indiviidile kui ühiskonnale

Sihtasutus Archimedes

Grete Kurik, Westminsteri Ülikooli üliõpilane, Noore õpetlase stipendiumi stipendiaat

 

Gümnaasiumi lõpp on üks eluhetkedest, mil me kõik seisame silmitsi küsimusega „mis ma nüüd siis oma eluga peale hakkan?“. Vähesed teavad sellele kindlat vastust –, mis on igati mõistetav! Kooli lõpetajad on olukorras, kus nad peavad langetama olulisi otsuseid, sageli teadmata, mis võimalused neil tegelikult on. Selle tulemusena minnakse tegema või õppima midagi, mis „käib kah“ või „tundub okei“. Ma ei vaidle vastu, paljudes olukordades on see mõistlik teguviis.

Samas, mis saab siis, kui inimene küsib endalt hoopis „mida ma PÄRISELT elus teha tahaksin, olenemata oma oskustest, elu olukorrast ja teiste inimeste ootustest?“ ja „kas see tegevus looks maailma väärtust?“. Seesuguste mõtete tulemusena asusin ma mõni aasta tagasi välismaale õppima näitlemist ja seejärel toitumisteadust. Siin artiklis kirjeldan, mida oma „südame järgimine“ ja välismaal õppimine mulle õpetanud on ning kuidas see on kasulik nii mulle endale, ühiskonnale kui ehk ka teile, kes te seda kirjatükki lugeda otsustasite.

 

Laiem erialade valik 

Sageli on gümnaasiumit lõpetavad inimesed harjunud mõttega, et elutee on justkui ette kirjutatud – pärast esimest klassi tuleb teine, siis kolmas ja nii edasi kuni 12. klassini. Pärast seda tuleb valida Tallinna ja Tartu vahel ning siis endale hea ametikoht saada. Nii Tallinn kui Tartu on õppimiseks tõesti suurepärased kohad, kuid kui inimesel on sisimas soov õppida midagi, mida Eestis ei õpetata või mida kusagil mujal paremini teha saaks, siis ei tasu kõhklema jääda. Maailm on lai ja erialade valik on tohutu!

Bakalaureusetasemel on näiteks võimalik õppida kriminoloogiat, muusikaliteatrit, neuroteadust ja palju muud. Mina õpin peagu toitumisteadust eesmärgiga aidata söömishäiretega inimesi viisil, kuidas seda siiani Eestis veel tehtud ei ole. Olen väga rahul, et leidsin võimaluse õppida ülikoolis eriala, mille olemasolust ma varem isegi teadlik ei olnud ja mis mulle nii väga meeldib.

Erinevaid võimalusi tasub uurida, sest kusagil on kõigi jaoks midagi! Lisaks on inimene südamelähedast asja õppides motiveeritum ja õnnelikum ning suudab oma elus rohkem saavutada!

 

Millise erialaga saad maailmale rohkem anda?

Suure kire ja töökusega on võimalik läbi lüüa igas valdkonnas. Kui inimesel on huvi mitme eriala vastu, on vaja teha raske valik. Kasuks võib tulla mõtlemine selle peale, millise tegevusega just tema suudab kõige rohkem väärtust luua. Maailmale andes annab maailm vastu.

Mina läksin kõigepealt südant kuulates Londonisse näitlemist õppima. See oli väga tore kogemus, millest on mulle kindlasti elus kasu. Ühel hetkel aga taipasin, et suudaksin samuti südamelähedast eriala, toitumisteadust, õppides maailma rohkem väärtust luua. Näitlejad on ühiskonnale hindamatu väärtusega, kuid sain lihtsalt aru, et minu koht on kusagil mujal.

Juhul kui sul on mõne eriala vastu suur kirg ja oled valmis panustama, siis mine julgelt seda õppima! Kui seisad võrdsete valikute ees, tasub mõelda, millega suudad just Sina maailma rohkem väärtust luua.

 

Võimalus õppida erinevatelt inimestelt

Teistsuguse taustaga inimestega vestlemine on nagu raamatu lugemine. Nad võivad rääkida asju, mille kogemiseni inimene ise ei pruugi kunagi jõuda, või jõuaks alles tüki aja pärast. Seetõttu on välismaal olemine hea võimalus puutuda kokku endast veel erinevamate inimestega kui seda Eestis teha saaks, ehk justkui „lugeda erinevate valdkondade ja kultuuride raamatuid“. Kas või eestlased, kellega Londonis koos elama sattusin tundusid mulle alguses lausa hirmutavalt edukad, targad ja õnnelikud. Seega ma ei julgenud alguses nendega pea et rääkidagi. Aja möödudes hakkasin aga nende käest küsimusi küsima ning muutsin oma harjumusi, mille tulemusena sain ise ka veidi edukamaks, targemaks ja õnnelikumaks.

Lisaks kohtusin ma Indiast pärit tudengiga. Viis, kui sügavalt ta oma elu mõtestab, maailmas ilu näeb ja sellega teisi inspireerib, on julgustanud mindki sama tegema. See on mu elu samuti palju huvitavamaks ja täisväärtuslikumaks muutnud. Veider on mõelda, kus ma siis praegu oleksin, mida teeksin ja kuidas mõtleksin, kui ma poleks välismaale läinud. Kahtlen, et see oleks olnud midagi paremat kui praegune olukord.

Need olid vaid paar näidet, kuidas teises riigis elamise kogemus inimest rikastab ning erinevatest võimalustest teadlikuks teeb. Välismaal õppimine on võimalus esmalt saada aimu, kui palju on maailmas veel teadmata ja nägemata asju ning siis hakata oma silmaringi laiendama.

 

Hindamatu üleilmne suhtlusvõrgustik

Üks olulisematest väärtustest ülikoolis õppimisel on muidugi sealt saadav suhtlusvõrgustik. Välismaal õppides saab endale nii õpilastest kui õppejõududest tuttavaid väga erinevatest riikidest. Minu ülikoolis on näiteks õpilasi 169st erinevast rahvusest.

Lisaks nendega suhtlemisest saadavale kultuurilisele väärtusele ei tea kunagi, millal võib mõne riigi kohalike tundmine muul viisil kasuks osutuda. Juhul kui mul peaks kunagi näiteks Prantsusmaale asja olema, kas siis tööasjus või vabal ajal, on mul olemas inimene, kes sealseid võimalusi mulle tutvustab ning vajadusel läbirääkimisi pidada aitab.

Ühe ülikooli õppejõu kaudu, kellega suvel juhuslikult ta uksele koputades tuttavaks sain, on mul olnud võimalik juba esimesel ülikooli õppeaastal kaasa teha teadustööd, mis peagi avaldatakse. Kes teab, kuhu see lõpuks välja jõuda võib?

 

Välismaal õpib Eestit armastama

Sageli tekib nii välismaale minejatel endil kui nende perekonnal ja sõpradel küsimus „kas see tähendab nüüd, et ta on igaveseks läinud?“. On ju tõenäoline, et välismaalt leitakse ahvatleva palgaga töö või elukaaslane, mis panevad Eesti unustama… Selle kohta oskan öelda, et kindlasti on seal ahvatlevaid tööpakkumisi ja toredaid potentsiaalseid elukaaslaseid, kuid suurel hulgal juhtudest ei trumpa see üle armastust, mis eestlastel võõrsil olles oma kodumaa vastu tekib. Välismaal olemine õpetab lisaks teiste kultuuride meeldivuste ja ebameeldivuste märkamisele ka Eestit heas mõttes kriitilise pilguga vaatama. See paneb hindama nii oma kodumaad kui eesti inimesi, rohkem kui kunagi varem.

Kui sageli on Eestis elavatel inimestel igapäevaselt riigilipp seinal? Ei ole väga näinud… Londonis aga kaunistavad sinimustvalged lipud paljude eestlaste elukohti. Lisaks korraldatakse üritusi, et tähistada Eesti Vabariigi aastapäevi, vaadata „Eesti Laulu“ või laulda kooris rahvuslikke laule. Just Inglismaal sai mu lemmikmagustoiduks kama keefiriga…

Eestis elamise eeliste nägemine paneb väga mitmeid välismaal elanud või õppinud inimesi ka mingil hetkel Eestisse naasma. Juhul kui ka Eestisse tagasi ei tulda, õpitakse oma kodumaad väärtustama rohkem kui kunagi varem.

 

Välismaal õppimine on Eestile kasulik

Lisaks kõigele muule on välismaal õppimine kasulik ka Eestile –, mida rohkem eestlasi erinevates maailma paikades erinevaid erialasid õpib, seda suurem väärtus on see eesti ühiskonnale – suur hulk neist toob ju õpitud teadmised koju. Nii tuuakse Eestisse lahendusi, mida siin riigis veel varem nähtud ega tehtud ei ole. Tantsijad toovad uusi tantsusamme, arhitektid uut sorti planeeringuid, ettevõtjad uusi koostööpartnereid. 

Välismaalt saab inspiratsiooni igal juhul, seega seal õppimine on hea esimene samm millegi uuega Eesti ühiskonda panustamiseks!

 

Kõik on selleks võimelised

Viimaks soovin südamele panna, et kõik on võimelised astuma sammu oma unistuse poole! Võib tunduda, et välismaale saavad õppima minna vaid kõige paremad ja ettevõtlikumad õpilased. Tegelikult kinnitan, et igaüks saab sellega hea tahtmise korral hakkama!

Mina ei saanud esimesel korral matemaatika eksamil palju punkte, ma ei osalenud olümpiaadidel ega lõpetanud medaliga. Paari aasta eest ei julgenud ma teiste inimeste ees inglise keelt rääkida, sest tundsin piinlikkust suure aktsendi ja napi sõnavara tõttu. Õnneks sai mu tahtmine oma südant kuulata ja midagi elus ära teha hirmust võitu. Hakkasin inglise keelt ja matemaatikat õppima ning tegin eksamid uuesti – palju paremini kui varem! Võtsin koti selga ja käisin näitlemiskoolide katsetel ning ülikoolides intervjuudel. Mõned katsed kukkusin läbi, teistel õnnestusin. Sellegipoolest, siin ma olen – esinenud Londonis teatrilaval, õppimas inglise keeles teaduslikku eriala, mida ma armastan ja millest hakkab tulevikus loodetavasti paljudel inimestel kasu olema!

Sageli mõeldakse, et keegi teine saab kindlasti minu unistuste või plaanidega paremini hakkama. On võimalus järele anda ning unistused maha matta või siis lihtsalt minna ja teha. Kõik on selleks võimelised ja see on seda väärt!

Pärast gümnaasiumi välismaale õppima minnes on võimalik kandideerida Noore õpetlase stipendiumile, mis on Eesti ettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes koostöös loodud stipendiumiprogramm. Selle eesmärk on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte kõrghariduse tasemel õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolides. 2020. aastal on taotluste esitamise tähtaeg 7. juuli.

 

Populaarseimad postitused