Grants and Scholarships
Estonian Government offers a number of scholarships intended for university students, researchers or lecturers for study and research at Estonian public universities and institutions. The scholarships are mostly master’s and doctoral level, but some bachelor degree scholarships are also available.
Recognition
Archimedes Foundation provides assessments of non-Estonian degrees, diplomas and certificates and information about international recognition of qualifications.Apply for recognition of your qualifications:
- Academic recognition is for the purpose of further studies or employment (in the professions where the recognition of a foreign degree/diploma is not officially required).
- Professional recognition in order to work in a regulated profession with foreign qualifications. The applicant pursuing the approval of a foreign professional qualification should apply directly to the competent authority of the corresponding regulated professional activity.
Erasmuse uudiskirjaga liitumine
[gravityform id="7" title="false" description="false"]
Deklaratsioon: nõusolek isikuandmete töötlemiseks Sihtasutuses Archimedes
Euroopa keeleõppe tunnuskiri
Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskiri
„Euroopa keeleõppe tunnuskiri“
Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate tehnoloogiate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist (vt European Language Label Projects of the Month).
Euroopa keeleõppe tunnuskirjaga:
- innustatakse uusi algatusi keelte õpetamise ja õppimise valdkonnas;
- tunnustatakse uusi keelte õpetamise meetodeid;
- suurendatakse teadlikkust piirkondlikest ja vähemuskeeltest.
See antakse osalevates riikides välja üks või kaks korda aastas:
- kõige uuenduslikumale keeleõppeprojektile (mille eesmärk on aidata parandada keelte õpetamise standardeid Euroopas);
- isikule, kes on teinud kõige suuremaid edusamme võõrkeelte õppimises;
- parimale keeleõpetajale.
Euroopa keeleõppe tunnuskiri hõlmab kõiki hariduse ja koolituse aspekte, olenemata õppijate vanusest või kasutatavatest meetoditest. Riigid võivad konkreetsed nõuded ise kindlaks määrata. Siiski on Euroopa tasandil kokkulepitud üldistes kriteeriumides sätestatud, et algatused peavad:
- hõlmama terviklikku lähenemisviisi õpilaste vajaduste kindlaks määratlemiseks ja neile vastamiseks;
- andma lisaväärtust asjaomases riigis, s.t tooma kaasa keelte õpetamise ja õppimise selge kvalitatiivse ning kvantitatiivse paranemise;
- motiveerima õpilasi ja õpetajaid oma keeleoskust parandama;
- olema originaalsed ja loovad − tooma kaasa uusi lähenemisviise keeleõppe valdkonnas;
- omama euroopalikku rõhuasetust − parandades kultuuridevahelist mõistmist ja edendades keeleoskust;
- olema ülekantavad − need võiksid inspireerida keelealaseid algatusi ka muudes riikides.
Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid jne.
Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.
Parimate tunnustamine
Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskiri on rahvusvaheline tunnustus. Eestis menetleb Euroopa tunnuskirja programmi SA Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuur koos haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud žüriiga. Silmapaistvamatele tunnuskirja laureaatidele antakse ka rahaline preemia.
Lisainfot:
Euroopa keeleõppe tunnuskirja andmebaas
Suunised Euroopa keeleõppe tunnuskirja rakendamiseks (inglise keeles)
Ülevaade tulemustest
Euroopa keeleõppe tunnuskirja tulemuste arhiivi näed SIIT. 
Aasia ajud Eestisse – kõrghariduse kommunikatsioon
Kõrgharidusel on olnud Aasia arenguhüppes keskne roll – maailmajao tehnoloogilised, poliitilised ja majanduslikud arengud on saanud kõik suurel määral alguse Aasia kõrghariduse arengust ning aina suuremast arvust haritud noortest.
Kuidas võiks Eesti nn Aasia sajandist parimal viisil osa saada ning milline on kõige lihtsam viis saada jalg Aasia ukse vahele? Parimaid viise on teha seda noorte Aasia talentide kaudu, kes tuleb Eestisse õppima kutsuda ja siin välja koolitada. Haridus- ja teadusministeerium ning SA Archimedes on teinud juba aastaid süstemaatilist tööd nii muu maailma kui ka Aasia suunal. Süsteemne kõrghariduse turunduskommunikatsioon sai alguse 2006. aastal, mil ministeeriumil valmis Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia.Aasia nimel on tehtud aastate jooksul palju. Käidud on messidel, viidud häid õppejõude Aasia ülikoolidesse õpitube juhendama, loodud akadeemilisi sidemeid, korraldatud Aasias tudengite vilistlassündmusi koos saatkondadega ning loomulikult tõmmatud tuhandeid huvilisi sotsiaalmeedia abil Eesti kohta õppeinfot hankima.
Haridusmessid on kohati parim vahend õppida tundma kohalikku turgu. Foto: SA Archimedes
Diplom Euroopa Liidust
Mis on aga olnud kõrghariduse kommunikatsioonisõnumid Aasias? Kõrgharidus on üks klassikalisi näiteid sellest, et igas piirkonnas tuleb läheneda sihtrühmale uue sõnumiga. Kindlasti on Aasias üheks universaalseks märksõnaks diplom Euroopa Liidu liikmesriigist. Järgnevalt mängivad rolli meie sõnumis ingliskeelsete õppekavade unikaalsus, lääneriikidega võrreldes madalamad õppemaksud ja Eesti e-riigi maine. Kindlasti ei saa ära unustada soodsaid elamiskulusid võrreldes meie naaberriikide Soome ja Rootsiga. Aasia tegevustes mängib kõigepealt rolli konsulaaresinduste olemasolu. Eesti on seni tegutsenud aktiivsemalt just riikides, kus on konsulaarteenused püsivalt olemas. Edukamad näited on viimaste aastate jooksul ehk stabiilne koostöö Türgi ja Hiinaga, nüüd loodetakse peatselt kasvu ka Indias, kus avati saatkond. Varasemad uuringud on näidanud, et meie jaoks kõige suurema värbamispotentsiaaliga on just need riigid, kus nõudlus kõrghariduse järele on suur ning tööstuse ja tehnoloogia areng tõeliselt kiire.
Traditsiooniline kommunikatsioon - pildil Raul Ranne (SA Archimedes) Pekingis Eesti riiki ja kõrgharidusvõimalusi tutvustamas. Foto: SA Archimedes
Hiina, Türgi, India
Suurema potentsiaaliga maad, kust noored võivad tahta Eestisse õppima tulla, ei asu Ameerikas ega Lääne-Euroopas, vaid just Aasias. Arvestama peab siin loomupärast välismaal õppimise soovi (vt UNESCO andmed), õppimiskoha tuntust, õppekavade spetsiifikat ja muidugi ka seda, kui palju õppimine ja elamine maksma läheb. Sellise metoodika abil ongi Eesti jaoks olnud Aasia riikidest prioriteetsemad Hiina, Türgi ja India. Ülikoolid on ka iseseisvalt Aasiaga koostööd teinud. Viimase aja riigipoolse eduloo tulemuseks on eelmisel sügisel Shanghai teadus- ja tehnoloogiaülikoolis avatud Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus. Kõrghariduse kommunikatsioonitegevuses on kõige olulisem läbi mõelda, milline on potentsiaalse tudengi teekond. Meeleldi teeksid ülikoolid Aasia suunal veelgi rohkem tutvustustööd, kuid kogu teekond võib lõppeda sel põhjusel, et lähim Eesti saatkond asub õppima tulla sooviva noore jaoks tuhandete kilomeetrite kaugusel. Nii suuri kulutusi ainuüksi ettevalmistustöödeks iga tudengikandidaat välja ei kannata ning nii minnaksegi lihtsama vastupanu teed – teisisõnu riikidesse, kuhu õppimaminek on lihtsam. Igal juhul tuleb hinnata ja imetleda tarkade noorte jõupingutusi, et nad üldse nii kaugesse maailma nurka nagu Eesti on kohale jõudnud. Eesti ülikoolides õppivad välistudengid ning nende seas ka Aasia tudengid on siiani Eestis lõplikult kasutamata potentsiaal. Olgugi et haridus- ja teadusministeeriumi strateegiad ning Archimedese ja ülikoolide väliskommunikatsioonitegevus on aastate jooksul juba toonud häid tulemusi, oleks tarvis astuda Aasia tudengitesuunal järgmine samm. Nimelt rakendada nad Eesti kuvandi ja ühiskonna edendamise vankri ette.
Südamest südamesse: tänuõhtu Eestis õppivatele Hiina üliõpilastele. Foto: SA Archimedes
Eestis õppivate kraadiõppe välistudengite statistika (SA Archimedes)
- Viie aasta jooksul on Aasia kraadiõppetudengite arv Eesti ülikoolides kahekordistunud (2008/2009 – 74 välistudengit; 2013/2014 – 179)
- 8% kõigist Eestis diplomit omandavatest välistudengitest on pärit Aasia riikidest
- 20,1% Eestis õppivatest Aasia tudengitest õpib magistriõppes ja 53,6 % doktoriõppes
- Aasiast pärit doktorantide osakaal kõigist välisdoktorantidest on 16,6%
- Kõige enam on välistudengeid Hiinast (69 tudengit ehk 39% kõigist Aasia riikide tudengitest). Järgnevad India (45; 25,4%), Pakistan (15; 8,5%) ja Korea Vabariik (12; 6,8%).
- Kõige enam õpivad Aasiast pärit tudengid sotsiaalteadusi, ärindust ja õigust (37,4%). Järgnevad loodus- ja täppisteadused (26,3%) ning tehnika, tootmine ja ehitus (16,8%).
Maailma statistikat (UNESCO)
- 2012. aastal õppis 47% kõikidest välismaal diplomit omandavatest maailma noortest viies riigis – USAs (18%), Ühendkuningriigis (11%), Prantsusmaal (7%), Austraalias (6%), ja Saksamaal (5%).
- 12 aastaga on nende viie riigi osakaal kukkunud märgatavalt (enne 55%, nüüd 47%)
- Enim noori välismaale õppima saatvad riigid maailmas on Hiina (694,400 üliõpilast), India (189,500 üliõpilast) ja Lõuna-Korea (123,700 üliõpilast). 10 suurima saatjariigi hulgas on veel neli Aasia riiki (Saudi Araabia, Malaisia, Vietnam ja Iraan).
Karin Jaanson
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik
Toetame kahesuunalist liikumist – meie üliõpilaste Aasia riikides õppimist ja Aasiast pärit tudengite Eestisse õppima meelitamist. Oluline on ka õppejõudude ja teadlaste vahetus, et saaks arendada koostööd Aasia riikide teadlaste ja teadusasutustega. 2012. aastal kinnitatud vabariigi valitsuse programmis Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse ning tärkavatel Aasia turgudel Eesti ettevõtete ekspordisuutlikkuse kasvatamisel on oluline roll haridusel ja teadusel. Välja on valitud viis tegevussuunda: Aasia-teemalise õppe arendus; Eesti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse tegevuste projekti Study in Estonia toetamine; teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikoostöö; hiina ja jaapani keele õpe; riikidevaheliste lepingute ettevalmistamine.
Professor Helena Tulve
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arendusprorektor
Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA) on Aasia maadest esindatud tudengid praegu Hiinast, Lõuna- Koreast ja Iraanist. Meil on olnud tudengeid ka Jaapanist ja Hongkongist. Oleme optimaalse välistudengite, ka Aasiast pärit tudengite protsentuaalse suhtarvu enam-vähem saavutanud ja peamine eesmärk on tudengite lähtetaseme tõus.
Peamine vahend heal tasemel tudengikandidaatide leidmiseks on õppejõudude isiklikud kontaktid, sest EMTA õppejõud annavad välismaal suurel hulgal meistrikursusi. Meie õppejõud ei ole visiitkaardiks ainult ülikoolile, vaid eesti kultuurile ja riigile laiemalt. EMTA saadikuteks on ka meie vilistlased, kes oma koduriiki naastes saavad Eestis õppimise ajast isiklikke muljeid ja kogemusi jagada. EMTA-t esindavad nt Hiinas ja Lõuna-Koreas ka haridusagendid, kelle ülesanne on potentsiaalseid tudengikandidaate värvata. Koos teiste Eesti ülikoolidega osaleme ka Archimedese algatuse Study in Estonia organiseeritud välismaistel kõrgharidusmessidel. Edulugudena on meil näiteid tudengitest, kes on pärast õpinguid jäänudki Eestisse. Näiteks Hongkongi päritolu laulja Ka BoChan, kes tuli 1997. aastal Eestisse Hirvo Surva juurde dirigeerimist õppima, laulis pikka aega RAM-is ning on solistina hinnatud. Bo räägib vabalt eesti keelt ja on suurepäraselt integreerunud. Ka on edulugu Jaapanist pärit helilooja ja laulja Hideyuki Nishimura, kes pärast EMTA lõpetamist on olnud edukas ja premeeritud helilooja, laulnud Eesti Filharmoonia kammerkooris ning praegu rahvusmeeskooris. Akadeemilisest koostööst rääkides võiks ära nimetada EMTA kompositsiooniosakonna juhataja Toivo Tulevi, kes Archimedese ja DoRa programmi toel pidas 2013. aasta novembris-detsembris kuu aega Istanbuli tehnikaülikooli muusikakonservatooriumis loenguid Eesti kaasaegsest muusikast.
Mariann Lugus
Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja
Sel õppeaastal (2013–-2014) on Aasiast enim tudengeid tulnud Hiinast (44), Indiast (29), Pakistanist (14), Iraanist (10) ja Bangladeshist (8). Kui lugeda Aasia riikide hulka ka Türgi, siis on Aasiast tulnud tehnikaülikooli kraadi omandama ligi 170 tudengit. Tasemeõppurite värbamise seisukohast on endiselt väga olulised India ja Hiina ning Türgi. TTÜ innovatsiooni ja ettevõtluskeskus Mektory näeb aga olulist potentsiaali koostöös Jaapaniga (näiteks ettevõttega Mitsubishi Motors Corporationiga tehakse koostöös juba mitmendat ühist mastaapset uurimisprojekti elektriautode teemal). Just äsja sõlmiti koostööleping Aizu ülikooliga, kus ollakse väga huvitatud e-valitsemise temaatikast. TTÜ tudengiprojektides osalenud parimad üliõpilased saavad käia preemiareisidel Jaapani partnerettevõtetes (seda just laiemalt – alates poliitikakujundamisest, tehnilistest lahendustest kuni selliste teenuste rakendamise mõjudeni ühiskonnas). Ka teeb TTÜ koostööd ülikoolidega Lõuna-Koreas ja Aasias, nii ülikoolide vahel kui ka Erasmus Mundusi projektide kaudu, mille abil tulevad meile igal aastal õppima kümned välisüliõpilased väga tugevatest Aasia ülikoolidest. Tasemeõppesse värbamisel kasutatakse turule vastavat turundusmetoodikat.
Reesi Lepa
Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö juht
Tartu ülikoolis õpib 172 Aasiast pärit välismaalasest kraadiõppurit (sh Türgist ja Venemaalt). Sihipärast ja aktiivset õppeturundust teeme Aasia riikidest Hiinas, Indias, Türgis, Gruusias ja Venemaal. Eesmärgi saavutamiseks korraldame turundustegevusi, külastame tippülikoole, teeme online-kampaaniaid, osaleme messidel. Kuna me kõikidesse Aasia riikidesse
sihtkampaaniatega ei jõua, oleme muude Aasia tudengite jaoks esindatud ülemaailmsete haridusportaalide abil. Kaasame oma välisüliõpilasi tudengisaadikutena ja pakume praktikakohti. Näiteks tegutseb endiselt tudengisaadikuna praegu juba meil õpingud lõpetanud India vilistlane, kes asutas õpingute ajal Eestis oma ettevõtte ning töötabki Eestis. Gruusiast pärit tudengikandidaatide arv Tartu ülikooli õppima asumiseks on kasvanud, sellele aitab kaasa samas magistrikraadi kaitsnud Gruusia tudeng, kes nüüd töötab meie turundustalituses. Hiina välistudengid on praktika korras töötanud Hiina sotsiaalmeedia ja välisturunduse alal. Hiina ei ole turunduse mõttes lihtne riik, sest mõnikord on tulemusi näha alles mitme aasta pärast. Näiteks on ülikooli kandideerinud tudeng, kes kohtus ühe TÜ professoriga üle kahe aasta tagasi ning keda hakkas see teema huvitama. Tähtis on, et konkreetsed õppekavad ja uurimissuunad oleks välistudengitele atraktiivsed (näiteks kogub Hiinas järjest populaarsust linnaplaneerimise teema). 2013. aastal kaitses Tartu ülikoolis doktorikraadi esimene hiinlane, kes nüüd töötab Tartu ülikoolis ning on ametis äsja loodud Aasia ja tärkavate majanduste uurimiskeskuse ülesehitamisega. Keskus teeb Eesti arenguks vajalikku Aasia ja tärkavate majanduste teemalist uurimis- ja teavitustööd koostöös Eesti ja välismaa uurimiskeskuste, ettevõtjate ja avaliku sektoriga.
Unistus või reaalne tulevik?
„Väike Kim suurest Aasiast saab Eestist kõrghariduse ehk täna välistudeng, homme aukonsul”
Eero Loonurm, SA Archimedes kommunikatsioonijuht
On aasta 2014. Kim elab Aasias ja tahaks saada tasemel kõrghariduse, aga mitte koduriigis. Samas ei taha ta olla nagu kõik ta sõbrad, kes lähevad õppima USAsse või Inglismaale. Ta valib õppimiseks Euroopa viimase kümnendi ühe eduloo, milleks on Eesti. E-riik ju.
Aasta on 2017. Kimile Eestis meeldib. Ta ei pea osalema massiloengutes nagu ta sõbrad suurriikides, vaid ta saab osaleda väikestes õpigruppides ja suhelda vabalt õppejõududega.
2021. Kim sai küll õpingute lõppedes Eestisse tööle jääda, kuid pakkumisest koduriigis on võimatu keelduda. Kim läheb tööle koduriigi kiireltarenevasse rahvusvahelisse ettevõttesse.
2025. Kim on keskendunud ettevõttes mitte ainult Baltimaade regioonile, vaid juba ka Põhjamaadele.
2030. Kim käib regulaarselt Soomes, Taanis ja Baltimaades uusi projekte edendamas.
2035. Kim on Eesti aukonsul ning edendab mitte ainult ettevõtlussidemeid, vaid ka kultuuri- ning hariduskoostööd. Kim värbab oma regiooni projektidesse igal aastal kümneid noori, kes Eestis kõrghariduse saanud.
2040. Kim loob koostöös omavalitsusega stipendiumivõimalused, mille abil saab igal aastal minna Aasia ettevõtetesse praktikale 100 Eestis õppivat tudengit.
2045. Kim on oma võrgustiku abil toonud Eestisse investeeringute näol mitmeid miljoneid eurosid ning aitab kohalikel ettevõtetel tuua Eestisse ja Baltimaadesse igal aastal tuhandeid turiste. See ju võiks olla reaalsus?
Tekst: Eero Loonurm (SA Archimedes kommunikatsioonijuht)
Allikas: Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusajakiri Kaja
Artikkel ilmus täismahus Kaja 2014. aasta juunikuu numbris.
Fotod: Erakogud, SA Archimedes
Lisamaterjal:
- Archimedese kõrghariduse rahvusvahelise turunduse kodulehekülg www.studyinestonia.ee
- Eero Loonurm. Kuidas välistudengeid Eestisse meelitada? Eesti Päevaleht, 3. juuli 2013
- Heidi Ojamaa. Välisüliõpilaste arv kasvas viie aastaga kaks korda. Postimees, 26. juuli 2013
- Karin Jaanson. Välistudengid tööjõupuudust vähendama. Postimees. 1. aprill 2014
Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt
Täna tutvustab SA Archimedes üleeuroopalise uuringu International Student Barometer tulemusi, mille kohaselt on siinse kõrgharidusega rahul 89% Eestis õppivatest välistudengitest (keskmine samuti 89%). Tulemusega paigutume Euroopa tippude keskmike sekka. Miinuspoole pealt jääme maha rahuloluga õppeteenuse kvaliteedis.
Eestis õpib tasemeõppes 2887 välistudengit, lisaks veel ca 1000 vahetustudengit. Küsitluses osales 1035 Eestis kõrgharidust omandavat välismaalast. International Student Barometer on maailma suurim välistudengite rahuloluküsitlus, kus Eesti osaleb kolmandat korda.
„Võrreldes eelmiste aastatega on näha, et Eesti kõrghariduse taseme paranemisest hoolimata on samamoodi kasvanud ka teiste riikide keskmised tulemused. Eelkõige käib see õppetööga rahulolu kohta, mis 2012. aastal oli meil 82%, aga teistel riikidel 85%, praegu aga meil 84%, teistel küsitluses osalenud riikidel 87%. Enim on problemaatilisena välja toodud vähest karjäärinõustamist ning üldiselt tööturuga seotud teenuseid, sealhulgas võimalustega leida erialale vastavat tööd,“ kommenteeris Archimedese kõrghariduse välisturunduse juht Raul Ranne.
Välisüliõpilased on Eestis üldiselt rahul elukeskkonnaga, mida hindas positiivselt 87% vastanutest. Kõige kõrgemalt hinnati elukeskkonna turvalisust, õppehoonete kvaliteeti ja mõistlikke elamiskulusid. Enim ollakse rahulolematud võimalustega teenida õpingute kõrvalt raha.
Tugiteenuste taset hinnati keskmisest pisut madalamalt, Eesti 88% keskmise 89% vastu. Rahul ollakse üldiste tugiteenustega nagu koolipoolne abistamine elukoha leidmisel, samas ollakse keskmisest rahulolematumad välistudengite nõustamisteenuste, tuutorite ja karjäärinõustamise vallas.
Rahulolu õppetööga on endiselt välistudengite seas madalaim, kuigi selles osas on Eestis märgata arengut. Peamisteks probleemideks on kõik mis seondub välisüliõpilaste karjääriga – nii nõustamine, õpitava valdkonna perspektiiv tööturul ning töökogemuse omandamine praktika käigus. Lisaks sellele on murekohtadeks kursuse ülesehitus, õppejõudude kvaliteet ja nende inglise keele oskus ning doktorantide vähesed võimalused õppetöösse õpetajana panustada. Rahul ollakse, et õppetöö toimub väikestes mitmerahvuselistes gruppides.
„Üldiselt võrreldes paari aasta taguse ajaga oleme üsna samal tasemel, kus välisüliõpilaste rahulolu mõningates valdkondades on pisut tõusnud, teistes aga pisut langenud. Käesoleval aastal on meid võrreldud väga tugevate ülikoolidega Soomest, Rootsist, Hollandist, Itaaliast, Taanist ja Saksamaalt ning nendega võrreldes oleme me keskmike seas, mis juba iseenesest on hea tulemus,“ ütles Ranne.
Eestis õppivate välistudengite osalemist uuringus rahastati doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames Euroopa Sotsiaalfondist.
Lisainfo:
Raul Ranne
Kõrghariduse välisturunduse juht
SA Archimedes
E-post: raul.ranne@archimedes.ee
Mobiil: +3725185607Teate edastas:
Eero Loonurm
Kommunikatsioonijuht
eero.loonurm@archimedes.ee
Archimedes tutvustas Soome karjäärinõustajatele Eesti ülikoole
Maikuus võõrustas sihtasutus Archimedes ligi 30 Soome karjäärinõustajat, kes tutvusid Eesti kõrgharidussüsteemiga ning külastasid ka Eesti ülikoole. Õppekülastusest võtsid osa peamiselt Soome gümnaasiumide karjäärinõustajad, kelle töö on nõustada õpilasi tulevikuvalikute suhtes ning vastutada nende õppeedukuse eest. Karjäärinõustajate huvi Eesti vastu on tingitud eelkõige sellest, et viimase viie aasta jooksul on soomlaste arv Eesti ülikoolides enam kui kahekordistunud. Möödunud õppeaastal võeti bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse vastu 349 soomlastest noort, hetkel õpib Eesti kõrgkoolides kokku üle 1100 soomlasest tudengi. Eestisse tullakse peamiselt õppima inglisekeelsetele õppekavadele, aga huvitatud ollakse ka eestikeelsest õppest.[caption id="attachment_11448" align="alignright" width="402"]
Study in Estonia vastuvõtt Eesti ülikoolide Soome vilistlastele 2014. aastal. Vasakul Grete Ahtola. (Foto: ERR kultuur, Toomas Dettenborn)[/caption]"Eesti ülikoolid on Archimedese algatuse Study in Estonia raames esindatud suurematel haridusvõimalusi tutvustavatel sündmustel üle terve Soome," kommenteeris Grete Ahtola, kes on Archimedese kõrghariduse turundustegevuste esindaja Soomes. "Kuigi ka mitmel Eesti ülikoolil on oma esindaja Soomes olemas, siis tutvumisreisid karjäärinõustajatele on hädavajalikud. Eesti kõrgkoolid on Soome noorte jaoks tõsiselt arvestatavaks alternatiiviks ja karjäärinõustajad vajavad rohkem infot ning kogemusi oma õpilaste kursis hoidmiseks ning suunamiseks."Soome karjäärinõustajate delegatsiooni liige Merja Laine Helsinki Normaalilyseo gümnaasiumist hindas külastust kordaläinuks. “Üks parimaid koolitusreise, millest olen osa võtnud! Eesti ülikoolid üllatasid oma innovatiivsuse ja laia ingliskeelsete õppekavade valikuga”, lisas Laine.Lisaks õppimisvõimalustele tutvustasid koolid ka teisi tudengieluga seotud olulisi kohti – kooli ühiselamuid, raamatukogusid, muuseume, spordihalle, kohvikuid ja muud tudengieluga seonduvat. Õppekülastused korraldab juba kolmandat aastat SA Archimedes koostöös Eesti ülikoolidega ning osaliselt rahastati tegevus Euroopa Sotsiaalfondist programmi DoRa raames.Teate edastas:
Eero Loonurm
SA Archimedes
e-post: eero.loonurm@archimedes.eeLisateave:
Grete Ahtola
Study in Estonia / Eesti Instituut Soomes
SA Archimedes kõrghariduse välisturunduse Eesti esindaja Soomes
Tel. +358 50 4385331
e-post: finland@studyinestonia.ee
Aasta õpirände edendaja ja aasta õpiränduri konkurss
2020. aastal otsime taas silmapaistvaid Erasmus+ programmis osalejaid 3 konkursil.
Taotlusvormid on leitavad siin kategooriate kaupa:
- Aasta õpirände edendaja
- Aasta õpirändur haridustöötajate kategoorias
- Aasta õpirändur õppijate kategoorias.
Konkurss kestab 24.08 - 14.09.
NB! Kandidaadid võivad olla programmis osalenud terve Erasmus+ programmi vältel, mitte üksnes möödunud õppeaastal!
Tulemused selguvad üle-euroopalise Erasmus+ programmi kampaania #ErasmusDays ajaks ja avaldatakse hiljemalt 16. oktoobril meie kodulehel.
[caption id="attachment_18063" align="alignleft" width="300"]
Pildil aasta õpirändur 2019 Kristi Luht ja konkursi laureaadid Marje Mets ja Raiko Kaasik ning sihtasutuse Archimedes esindajad Hanno Tomberg ja Reet Kost.[/caption]
Kuldõun 2015 auhinnad
Sihtasutus Archimedes on Eesti üks suuremaid haridusvaldkonna toetajaid. Igal aastal teevad eri haridusasutused üle Eesti tänuväärset tööd nii üld-, kutse, kõrg- ja täiskasvanuhariduses.
Et jõuda aina laiemate sihtgruppideni, tuleb igal haridusasutusel oma tegevuste puhul tuleb veelgi aktiivsemalt tegeleda igakülgse kommunikatsiooni- ja turundustööga. Soovime sel aastal lisaks traditsioonilisele koostööpartnerite tunnustamisele ka tunnustada haridusasutusi ning -organisatsioone, kes on näidanud oma loovust eri tegevustes ja projektides.
Aastal 2015 tunnustame:
* Aasta disain hariduses
Kategoorias võivad kandideerida disainitööd, mida on kasutatud printreklaamis eri meediaväljannetes (ajalehed, ajakirjad, kataloogid, inserdid), välireklaamis, online, trükistes või muudel pindadel. Tööd võivad olla nii eesti kui võõrkeeles, kuid võõrkeelse töö puhul tõlgitud žürii jaoks eesti keelde.
* Aasta video hariduses
Kategoorias võivad kandideerida videoklipid, mille eesmärk on tutvustada lähemalt haridusasutuse tegemisi kas läbi reklaami või kampaania. Tegu võib olla nii promoklipi, kampaaniavideoga, üleskutsega või muud sõnumit kandva audiovisuaalse materjaliga, mis on ilmunud aasta jooksul mõnes meediakanalis. Žürii hindab antud juhul loovat lähenemist sõnumi edastamises ning eeskujulikku elluviimisoskust.
* Aasta nutitegu hariduses
Kategoorias võivad kandideerida tööd, mis on seotud kaasaegse lähenemisega tänapäeva kommunikatsiooni- ja meediamaastikul. Võtmesõnadeks võivad olla kategoorias sotsiaalmeedia, digikampaaniad, viraalne kommunikatsioon, online mängud ja rakendused, või mis iganes nutilahendused hariduses.
Kandideerimis- ning hindamiskriteeriumid
Konkursil osalevad ainult Eestis registreeritud haridusasutuste tööd. Konkursil osalevad ainult need tööd, mis on esmakordselt avaldatud, kommunikatsioonikanalisse jõudnud, kasutusele võetud jne mitte varem kui 1.11.2014 ja mitte hiljem kui 31.10.2015. Esitatav konkursitöö võib olla peamiselt suunatud rahvusvahelisele turule, kuid sel juhul ära tõlgitud žüriile eesti keelde. Konkursile "Kuldõun" esitatavaid töid võib olla varem esitatud ka teistele konkurssidele. Konkursil osaleja kinnitab, et tal on kõik õigused tööde esitamiseks konkursile. Esitaja annab loa sihtasutusele Archimedes kasutada töid konkursi "Kuldõun" reklaamimiseks oma koduleheküljel ning ka eri sündmustel, kuid alati viidates töö autorile. Materjalide üleslaadimine dokumentide esitamise keskkonda toimub esitaja vastutusel. Žüriil on õigus diskvalifitseerida töid, mis ei vasta osalemistingimustele või muuta esitatud tööde kategooriat.
Žürii koosneb sihtasutuse töötajatest ning eriala professionaalidest (koosseis selgub neutraalsuse eesmärgil konkursi jooksul), kelle eesmärk on valida välja kõige paremad tööd ning auhinnata neid kas Kuldõuna, Hõbeõuna või Pronksõuna kategooriates. Žürii ei ole kohustatud auhindu jagama juhul kui otsustatakse, et auhinna väärilisi töid ei ole. Töö peab täitma haridusasutuse eesmärke.
Žürii liikmeteks on:
Merili Reismann (Study in Estonia, SA Archimedes)
Silja Oja (Best Marketing)
Mart Prööm (sotsiaalmeediaettevõte GOAL)
Tiina Lipp (SA Archimedes)
Eero Loonurm (SA Archimedes)
Tööde esitamine
* Tööde esitamise tähtaeg on 21. november ning tööd tuleb esitada e-posti aadressil eero.loonurm@archimedes.ee
* Tööde esitamisel osavõtutasu ei ole ning iga asutus võib esitada soovitud arvu töid
* Palume pildimaterjalina esitada võimalikult kõrge kvaliteediga materjali, kuid maksimaalselt 10MB suuruses. Suuremate failide puhul palun laadige materjal mõnesse failivahetuskeskkonda.
* Video kategoorias palume viidata veebiaadressiga olemasolevale keskkonnale (Youtube, Vimeo vms).
* Töö esitamisel palume märkida asutus, kategooria nimi, esitaja e-posti aadress ja telefoni, ning kirjalisa failid.
Töö tutvustus koosneb järgmisest:
* Esitatav töö ning kategooria nimi
* Kokkuvõte (max 100 sõna). Palun kirjelda esitatud töö loomisprotsessi algusest lõpuni.
* Eellugu (max 200 sõna). Palun kirjelda sihtgruppi, teema olulisust, eeltööks vajalikku taustauuringuid jne.
* Väljakutse (50 sõna). Palun kirjeldage, mis ajendas looma disaini/videot/digi- ja nutitegu.
* Eesmärk (100 sõna). Palun kirjeldage kampaania eesmärke läbi tulemuslikkuse mõõdiku.
* Strateegia ja elluviimine (100 sõna). Kirjeldage viise, kuidas plaanitud eesmärgid täitsite.
* Tulemused (100 sõna). Kirjeldage mõõdetavaid tulemusi (vaatajate või lugejate või jälgijate arv, allalaadimiste arv, tiraaž vms).
* Vajalikud lingid materjalidele ja kuni viis teie poolt valitud ekraanitõmmist tööga seotud elementide kirjeldamiseks.
Jääme ootama teie töid!
Parimate soovidega,
SA Archimedes
Kuldõun 2015
Kas õpingute katkestamine on (tunnetatud) paratamatus?
Kõrghariduse teemadel on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud nn Gunnar Oki raport, mis osutab kohati küll tähelepanu mitmele kitsaskohale, kuid samas on diskussioonist täiesti kõrvale jäänud üks märkimisväärne probleem Eesti kõrghariduses. Selleks on tudengite õpingute katkestamine ja nende väljalangus.Väliseksperdid, kes hindavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti võrdluses rahvusvahelise tasemega, on oma aruannetes hämmastusega täheldanud, et enamik kõrgkoole ja õppejõude peavad õpingute katkestamise väga kõrget määra paratamatuseks ega pea olukorra muutmist võimalikuks. Leitakse, et peamised põhjused on majanduslikku laadi ega sõltu kõrgkooli pingutustest.
Õppimine kui eluviis
Üliõpilase poolt vaadates on katkestamine „tunnetatud paratamatus”. Tudengil on kahtlemata täielik õigus ja vabadus teha valikuid, mis parimal moel tagavad tema eneseteostuse ning toimetuleku ühiskonnas. Seega võib õpingute katkestamine viidata hoopis sellele, et inimene juhib oma õppimist: valides teadlikult ning otsides võimalusi paremaks eneseteostuseks. Toimides täies kooskõlas Eesti elukestva õppe strateegia 2020 visiooniga „õppimisest kui eluviisist”.
Just seda rõhutasid ülikoolide rektorid kõrghariduskonverentsi „Miks tasub ülikool lõpetada?” (03.11) vestlusringis: katkestamine on igati normaalne nähtus ega erine oma olemuselt õpirändest, mida me kõik suuresti toetame. Tõdeti koguni, et noori, kes õpinguid teadlikult katkestavad ning otsivad suuremaid väljakutseid maailma parimatest ülikoolidest, tuleb tunnustada. Enamgi – kõrgkoolil, mille andekas üliõpilane katkestab, et minna maailma tippülikooli edasi õppima, olevat põhjust uhkust tunda, et inimene on teinud oma õpingutega algust just siin. Viimane väide kõlab siiski enesepettusena, sest küllap on uhkust põhjust tunda pigem siiski sellel ülikoolil, mis talente enda juurde meelitab, mitte vastupidi.
Konverentsil pidas põhjaliku ettekande Tartu ülikooli dotsent Olev Must, tutvustades uuringu „Haridustee valikud ning õpingute katkestamise asjaolud Eesti kõrghariduses” tulemusi (ESF-i programm TULE, autorid Olev Must, Aasa Must, Karin Täht). Temagi leidis, et üliõpilaste katkestamine on „võimaluste paljususest tingitud normaalne protsess” ning et „katkestamisega seotud muutusi võib vaadelda kui investeeringuid uutesse võimalustesse”.
[caption id="attachment_13274" align="alignnone" width="792"]
Heli Mattisen: „Õpingute katkestamise taga on sageli põhjused, mis viitavad ühel või teisel moel õppe kvaliteedile. Katkestamine on pelgalt sümptom, haiguse raviks on vajalik tegelda selle põhjustega. Töötamine õpingute ajal on reaalsus, millega tuleb arvestada ja mida õppetöös ära kasutada.” Foto: EKKA[/caption]Kas on põhjust muretseda?
Eelneva põhjal võiks ju küsida, kas on üldse põhjust katkestamise pärast muretseda. Katkestamise määr on kõrge ka mujal Euroopas. Eesti kuulub küll tabeli esimesse poolde, kuid pole seal üksi. Lisaks sõltub õpingute lõpetamine sellest, kas ja kuivõrd väärtustab tööturg kõrgharidust tõendavat diplomit. Kõrgharidusnõue on tööle kandideerides tihtipeale n-ö formaalne eeltingimus, mitte sisuliselt määrav näitaja. Parafraseerides tuntud vanasõna: mõistlik on ikka hinnata meest, mitte mehe mütsi. Selline eluterve lähenemisviis on meile kahtlemata omane. Seega, ehk võikski öelda, et katkestamine ei ole üldsegi probleem? Tõepoolest, katkestamine on tihtipeale hoopis teatud probleemide tunnus ning mõnikord ka nende tagajärg. Tõelised probleemkohad peituvad katkestamise põhjuste taga. Levinud on arvamus, et katkestamise peamised põhjused on majanduslikku laadi: toimetulekuraskused, vajadus töötada õpingute ajal. Tõsi, 85% katkestajatest töötab kas osa- või täiskoormusega, kuid sama kõrge on töötavate tudengite osakaal nende seas, kes ei katkesta. Seega on majanduslikud põhjused kombineeritud muudega ning toimivad need tavaliselt koosmõjus.
Levinumaid põhjusi
• Tudeng avastab esimese õppeaasta jooksul, et tuli õppima „vale eriala”. Põhjus võib olla tudengikandidaadi küündimatus saada õigesti aru erialakirjeldusest, kuid sama võimalik on ka erialakirjelduse segasus, samuti tõsiasi, et esimese õppeaasta jooksul on väga vähe kokkupuudet valitud erialaga, sest valdavad üld- ja sissejuhatavad ained.
• Tudeng ei saa hakkama. Ilmneb, et varasemad teadmised ja oskused ei ole piisavad selleks, et õpingutega toime tulla. Põhjus: vastuvõtulävend on madal, ei testita kandidaadi sobivust ja/või akadeemilist võimekust; tugi ja nõustamine jääb hiljaks – probleem avastatakse esimesel eksamisessioonil.
• Tudengil, kes töötab õppimisega paralleelselt, kuid ei saa endale siiski lubada osakoormusega õppimist, tekivad akadeemilised võlgnevused. Põhjused: ajanappus, aga ka õppevorm ja -korraldus, mis ei võimalda töö ja õppimise ühitamist. Kui tuleb valida, langeb valik üldjuhul töö kasuks.
• Õpimotivatsioon kaob. Üliõpilasele tundub, et ta ei õpi midagi juurde. Väljakutsed tööl pakuvad rohkem pinget ja eneseteostusvõimalusi. Piisav teadmiste ja oskuste tase on juba olemas ja/või seda on võimalik töökohal õppides tõhusamalt/sihipärasemalt tõsta. Põhjus võib olla selles, et teooria ei ole sidustatud praktikaga, õpe piirdub teadmiste omandamise, mitte nende rakendamisega.
• Tudeng läbib õpingud, kuid lõputöö jääb kirjutamata. Põhjus: tavaliselt ei leia tudeng juhendajat teda huvitavale teemale, iseseisvaks töö kirjutamiseks napib teadmisi ja oskusi.
• Katkestamine isiklikel põhjustel – lapse sünd, kaitsevägi, pereliikme hooldamine jms. Sellistel põhjustel katkestatakse õpingud reeglina ajutiselt.
Uuringute põhjal aastatel 2013–2015.
Motivatsiooni suurendamine
On selge, et osa põhjustega (eelkõige isiklikud, majanduslikud) on kõrgkoolil raske midagi ette võtta. Samas on väliseksperdid rõhutanud, et kõrgkoolid ei ole piisavalt ära kasutanud võimalusi muude põhjuste leevendamiseks. Kolm olulist asja, mis aitaks ekspertide hinnangul suurendada õpimotivatsiooni ning vähendada katkestamise määra, on järgmised.
• Kõrgkoolid peaksid õppevormi ja -meetodite valikul ning õppe korraldamisel arvestama senisest enam tõsiasjaga, et üliõpilased töötavad. Seejuures ei tohi väheneda tudengitele esitatavad nõuded. Töötamist tuleks õpingute käigus ära kasutada, andes näiteks ülesandeid omandatud teadmiste rakendamiseks töökeskkonnas ning rakendades probleemõpet, mille sisu haakub tudengite töövaldkondadega.
• Individuaalne lähenemine alates vastuvõtust kuni lõputöö kaitsmiseni. Üliõpilast tuleb senisest enam kaasata õppetöö eesmärgistamisse ja tulemuste hindamisse, et aidata tal kujuneda ennast juhtivaks õppijaks. Regulaarne sisuline tagasiside õpitulemustele. Rõhuasetus peab nihkuma õpetamiselt õppimisele.
• Bakalaureuseõppe tasemel peaksid õppekavad sisaldama rohkem valik- ja vabaaineid ning võimalust valida spetsialiseerumine pärast seda, kui oma eelistustes on selgusele jõutud.—Iga teine katkestab
Enam kui pooled Eesti kõrgkoolides alustanud tudengitest katkestavad õpingud: 2012/2013. õppeaastal oli katkestajaid rohkem kui lõpetajaid, vastavalt 11 109 ja 10 867; 2014/2013. õppeaastal lõpetas 10 190, katkestas 9912. Pärast katkestamist õpib edasi 40%, kuid katkestamisele järgneb uus katkestamine ligi 60% juhtudel. Õpingute ajal töötab enam kui 85% tudengitest, töötas ka 85% katkestanutest.
Artikkel ilmus esimest korda Õpetajate Lehes 11. detsembril. Kas õpingute katkestamine on (tunnetatud) paratamatus?
Aasta Erasmus+ õpirändur on Leo Nirgi Rakvere Ametikoolist!
Sihtasutus Archimedes valis 2015. aasta õpiränduriks Leo Nirgi, kes on Rakvere Ametikooli autovaldkonna kutseõpetaja. Ta on õpirännanud Leonardo da Vinci ja Erasmus+ programmide toel kolm korda – 2005 Rootsi, 2012 Saksmaale ja 2014 Leetu.
Saksamaal õnnestus tal lausa kolm nädalat ka autoteeninduses stažeerida. Kõiki õpirännetel omandatud kogemusi ja teadmisi kasutab ta ära oma õpilastele mootorielektroonika-, elektrotehnika- ja teisi erialatunde andes. Lisaks Euroopa Liidu programmidele on Leo ennast Saksamaal täiendanud ka Lucas Nuelle pakutavate elektroonika ja elektrotehnika stendide õppe osas. Ta on enda jaoks väga selgelt eesmärgistanud kõik õpirände tegevused ja sidunud need oskuslikult oma erialaste pädevuste arendamisega.Leo Nirgi on väga hea õpirände kogemuse levitamise saadik oma kolleegidele autosakonnast ja autokutseõppe liidu liikmetele. Ta ei ole mitte ainult teistele kolleegidele eeskujuks, vaid teadlikult toetab oma kooli personali rahvusvahelistumist. Ta julgustab nii oma õpilasi kui kolleege õpirändes osalema.
Kõhklejatele palub Leo alati naljaga pooleks, et läheb nende asemel, et tema küll enesetäiendamist ja uusi väljakutseid ei karda.Ta on suunanud oma uued teadmised ja oskused õpilaste õpetamisse ja astunud vastu väljakutsele õpetada muuhulgas ka välisriikide õpilasi, kes on tulnud Eestisse end täiendama. 2015 kevadel õpetas ta mootorielektroonikat autoerialade õpilastele Taanist ja Leedust. Pärast seda esimest positiivset kogemust pakub Rakvere Ametikool tänu õpetaja Leo Nirgile järjepidevalt võimalust Eestis läbida erialamoodul, kui teiste riikide õpilastel selleks vaid tahet ja huvi jagub. Õpe toimub „Automobility“ koostöövõrgustiku raames, millega Rakvere Ametikool liitus aastal 2012. Ka sellele protsessile aitas Leo väga palju kaasa käies eelnevalt Soomes ise õppimas, kuidas seal autovaldkonna õpet korraldatakse.Igal aastal toimub eri riikides koostöövõrgustiku autoõpetajate seminar, kus otsustatakse koolituste teemad ja arutatakse tegevuste rahastamist. Leo on siingi alati olnud aktiivne kaasalööja ja mõtleja. Oma inglise keele oskust on Leo väga palju arendanud just tänu õpirändes osalemistele. Kuidas muidu oleks ta täna suuteline välisõpilasi võõrkeeles õpetama!
Õpetaja Leo Nirgi teeb oma tööd täie pühendumusega, tema õpilaste silmad säravad ja huvi eriala vastu on jätkuvalt suur.Temast on Õpetajate Leht kirjutanud huvitava artikli "Koolipoisid nagu koolipoisid ikka".
Aasta Erasmus+ õpirände edendajad on Heli Heimo ja Maidu Varik
Sihtasutus Archimedes valis 2015. aasta Erasmus+ õpirände edendajateks Heli Heimo Haapsalu Kutsehariduskeskusest ning Maidu Variku Kuressaare Gümnaasiumist.
Haapsalu Kutsehariduskeskuse välissuhete koordinaatori Heli Heimo näol on tegemist tõelise edendajaga – ta võtab julgelt ette erinevaid õpirändeprojekte ja toetab seeläbi nii õpilaste kui kooli töötajate arengut rahvusvahelises kontekstis.Praktikaprojekti "HKHK õpilaste uued oskused Euroopast" käigus läbis välispraktika 108 Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppurit pea kõigilt erialadelt. Uusi oskusi käidi õppimas Soomes, Taanis, Poolas, Prantsusmaal, Portugalis, Itaalias, Sardiinias, Slovakkias, Sloveenias, Saksamaal ja Maltal. Projekti tegevuste kajastamiseks algatas Heli praktikablogi, kuhu ta on järjepidevalt kaasanud välisprojektides osalenud õpilasi ja õpetajaid. Blogi koondab praktikaprojektiga seotud infot ja õpirändes osalejate vahetuid elamusi ja innustab uusi õppijaid osalema välispraktikatel.Olles ise aktiivne uute oskuste omandaja, väärtustab ta elukestvat õppimist ka kooli töötajates luues ja koordineerides personalile mõeldud lähetus- ja koostööprojekte, et võimalikult paljud töötajad saaksid täiendada oma teadmisi ja oskusi välislähetuste kaudu Euroopa kutsekoolides ja ettevõtetes.
Tänu Helile on Haapsalu Kutsehariduskeskus muutunud ihaldusväärseks õpirändekorraldajaks ka välispartnerite silmis, kes saadavad hea meelega oma õpilasi ja personali Eestisse uusi kogemusi ammutama. Nii näiteks võttis kool aastatel 2013-2014 vastu 36 välisõpilast ning 55 õpetajat jm töötajat.Järgnevateks aastateks 2015-2017 on rahalise toetuse saanud järgmine Erasmus+ õpirändeprojekt "Parimaid praktikaid Euroopast", milles osaleb 99 õpilast.
Projektide koostamisel ja elluviimisel lähtub Heli Heimo kooli arengukavas seatud suundadest, mis näevad ette välispraktikate võimaldamist kõikidel koolis õpetatavatel erialadel ning haridustöötajate õpirännete jätkuvat edendamist.Loe ka Haapsalu KHK õpirändeblogi.
Kuressaare Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku eestvedamisel on kooli õpilased osalenud aktiivselt erinevates rahvusvahelistes koostööprojektides. Õpirännet sisaldavad projektid on tulemuslikult seotud kooli õppekavaga ja mitteformaalse õppimisega.Õpirände käigus saadud kogemusi on osalejad jaganud kaasõpilastega nii ainetundides kui ka tunnivälistel üritustel (maakondlik osaluskohvik jm). Projektide kavandamisel on prioriteediks seatud saarelisest asukohast tulenevad eripärad (rõhuasetused keskkonna ja merehariduse teemadele, metropolidest eemalasuvate äärealade jätkusuutlikule arengule). Ettevalmistust osalemiseks õpirändeprojektides toetavad ka kooli õppekavasse lisatud valikained (projektõpe, hiina keel jm). Õpiränne on seotud ka õpilaste teadustööga mitmesugustes uurimuslikes projektides.Rahvusvahelised projektid on edukalt lõimitud õppeakavaga, tulemuslikult kasutatakse nii Erasmus+ programmi kui ka muid võimalusi (Environment-online, Baltic Sea Project, eTwinning, Euroscola jm). Projektide käigus saadud kogemusi on tutvustatud ka rahvusvahelises ulatuses – 2015. aasta novembris pääses Kuressaare Gümnaasiumis projekt rahvusvahelise konkursi Global Junior Challenge finaali Roomas.Maidu eestvedamisel algatatud projektid on andnud paljudele õpilastele harukordse võimaluse ennast proovile panda ja arendada uues kultuuri- ja hariduskeskkonnas. Näiteks õpilasvahetusprojektis Fääri saartega (2015) osales 30 õpilast, noortevahetuses Horvaatiaga (2013) 20 õpilast, õpilasvahetuses Gröönimaaga (2011) 20 õpilast, Comenius õpirändes (2013) 3 õpilast. Comenius programmi õpirändes on Kuressaare Gümnaasium olnud nii saatvaks kui ka võõrustavaks kooliks.Maidu Varik on suutnud edukalt viia noorte mitteformaalse õppe kogemused kooskõlla kooli õppekavaga, tunnustades seeläbi välismaal õpitut ning luues selged seosed koolitunni ja sellest väljaspool omandatud pädevuste vahel. Tema tegevus õpirände edendajana toetab nii formaalset kui mitteformaalset õppimist, ning on tugevalt seotud laiemate ühiskondlike probleemidega.
Kolledžihoone pani Narva vanalinna elama
Ida-Virumaal asuv Tartu Ülikooli Narva Kolledž sai uue hingamise tänu uuele õppehoonele, mis ehitati Narva vanalinna südamesse vana börsihoone asukohale. Kolledžihoone mahutab lisaks tudengitele mõeldud auditooriumitele ka linnarahvale avatud raamatukogu ning väärikate keldrivõlvide all on oma koha leidnud näituseruumid. [caption id="attachment_13041" align="alignnone" width="648"]
Eurotoetuse abil kerkinud TÜ Narva Kolledž on pilkupüüdva välisilmega ja kujunenud linna üheks tunnusmärgiks Foto: Anna Markova[/caption]Huvitava arhitektuuriga hooneNarva kolledži õppehoonest pole võimalik lihtsalt mööda minna, selleks on hoone fassaad liiga silmatorkav. Narva raekoja väljakuäär oli ka vanasti täidetud väärikate hoonetega. Nii asus seal börsihoone oma paksude kiviseintega. Uue aja arhitektid kujundasid õppehoone fassaadi kordama börsihoone fassaadi. Eriline on väljasirutuv katusejoon, mis laseb aimata ajaloolise börsihoone kunagist mahtu.Narva kolledži haldusjuhi Jaanus Villiko sõnul teevad hoone eriliseks väga läbimõeldud ruumilahendused. «See on üsna haruldane uute hoonete puhul, kus põhirõhk läheb pahatihti lihtsalt hoone rajamisele ning ruumilised ja tehnilised lahendused on teisejärgulised,» sõnas Villiko. «Õnnestunud ruumilahendused on teinud kolledžihoone linnarahvale armastatud kohtumiskohaks. Juba hoone planeerimise faasis oli see üks meie ootustest. Tol ajal küsisime kolledži õppurite ja töötajate käest, kuidas nemad sooviksid uut hoonet näha ja milliseid funktsioone võiks see endas kanda. Küsisime ka Narva linna elanikelt, millised on nende ootused ehitatavale majale, mis funktsioon võiks ruumidel olla lisaks akadeemilisele õppetööle?»Hoone võimaldab kõiki ruume otstarbekalt kasutada, et edukalt praktiseerida erinevaid õppevorme ja -metoodikaid. Villiko selgitab, et kujunduselementide valikul pöörasid nad tähelepanu pisiasjadele, näiteks on paljudes kohtades võimalus nutitelefone laadida või liigiti prügi ära panna. «Soovisime, et maja oleks innovatiivne ja noortepärane, nii näiteks on suunaviidad kuvatud valgusega põrandale,» ütles Villiko. «Hoone võimaldab korraldada lisaks akadeemilisele õppetööle väga eriilmelisi üritusi ja kultuurisündmused annavad omakorda volüümi juurde akadeemilisele elule.»[caption id="attachment_13044" align="alignnone" width="648"]
Raamatukogust avanevad linnavaated lummavad külastaja pilku. Foto: Vallo Kruuser / Delfi / Eesti Ajalehed[/caption]Päev täis tegevustVilliko sõnul soovisid nad, et maja oleks avatud võimalikult palju ja paljudele. Hoone sisekujundus tehti eesmärgiga anda majas viibivale inimesele rohkem võimalusi erinevateks tegevusteks. «Soovisime heas mõttes, et maja hoiaks neid kinni, et tudengid ei jookseks kohe pärast loenguid minema. Loodame, et see soodustab huvi õppimise vastu,» selgitas Villiko. «Vahe uue ja vana hoone vahel on ikka mõõtmatu. Vanas majas puudusid elementaarsed õpitingimused, nüüd uues majas on need olemas. Siin on mitmekesine õppe- ja toimetamise keskkond ja huvitava planeeringuga rõduga raamatukogu. Mulle meenub üks Briti professor, kes tunnustas meie raamatukogu asupaiga valikut, et sellise rõduvaatega ruumi polegi direktori kabinetti planeeritud. Veel asub esimesel korrusel lebotamise ala ja sisehooviga kohvik. Omapärased on endisest börsihoonest säilinud võlvkaartega keldrisaalid. Juba muinsuskaitse nägi ette, et võtame need kasutusele. Lisaks näitustele toimuvad seal monoteatri etendused. Etendusi vaadatakse nii suure huviga, et kõiki soovijaid ei suuda me mahutada – ainult sadakond esimest pääsevad etendust nautima.»Keldrisaalide populaarsust kinnitab ka tõik, et eelmisel aastal toimus neis ligi 50 erinevat näitust.[caption id="attachment_13045" align="alignnone" width="648"]
Fuajees saavad alguse nii mitmedki näitused. Laskuvate astmetega leboala on paljude lemmik. Foto: Narva Kolledž[/caption]Vana õppehoone jäi elule jalguNarva kolledži rahvas oli enne uue ehitise valmimist üsna õnnetus olukorras, sest vana hoone oli külm, niiske ja kõle. 1964. aastal ehitatud maja oli amortiseerunud ega suutnud täita elementaarseidki kolledži tudengite ja õppejõudude ootusi. Tänane õppekeskkond vastab kaasaegsetele õpitingimustele ja kolledžirahva vajadustele. Soojad, valgustatud, ventileeritud ruumid on sisustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega, tekitavad inimestes hea enesetunde ning soovi õppimisega rohkem tegeleda ja hoones viibida.Villiko sõnul on uus hoone üks Tartu Ülikooli ökonoomsemaid õppehooneid ja nad ei pea suuri ülalpidamiskulusid tasuma töötajate palgafondi arvelt.«Üks asi, mis kohe meenub: uues majas hakkasid inimesed üksteisele naeratama. Inspireeriv keskkond nakatas hea enesetundega paljusid, meie külastajad on lausa vaimustatud. Pole ju tähtis maja ise, vaid asjaolu, et see on tuledes, täis toimekaid inimesi. Me ju tegutsesime ennegi, aga praegune keskkond toob meie võimekuse hästi välja,» kinnitas Villiko. «Meil käib palju väliskülalisi, oleme riigile siinse piirkonna tugipunkt. Siin on toimunud poliitilisi esinduskohtumisi, tihti määravad valitsusringkonnad oma kohtumised siia majja. Piirkonna ettevõtjad peavad ärikonverentse kolledži ruumides. Kuna meie uksed on avatud kõigile, siis kõiki sihtrühmi ei jõua üles lugeda.»Uue hoone ehitamisega ei soovitud niivõrd tudengite arvu suurendada, kuivõrd parandada olemasolevate õpivõimalusi. On ilmselge, et uus õpikeskkond võimaldab laiendada rahvusvahelist koostööd, huvitav projekt on suvised vene keele kursused USA tudengitele. Info sellisest võimalusest levib ning huvilisi on tekkinud ka teistest riikidest. Seega pakub uus hoone kasutust aastaringselt. Villiko sõnul poleks vana hoonega niisugune kursus mõeldavgi olnud. «Tänapäeval õpitakse ka avatud ülikooli õppevormis, nende õpilaste jaoks on uus keskkond tublisti kaasa aidanud õppetöös osalemisele. On ju üsna raske leida motivatsiooni minna külmadesse, halva ventilatsiooniga õpperuumidesse. Huvi õppida on suuremaks läinud. Vastuvõtukonkurssidel on mitmele õppekavale päris tihe konkurss. Suur väljakutse on arendada koostööd maakonna ettevõtjate ja arendusasutustega. Uus keskkond on tõstnud ettevõtjate usaldust kolledži vastu ning koos kavandatakse pikemaajalisi koostööprojekte,» selgitas Villiko. «Suur väljakutse Narva kolledži jaoks on rajada uus majutushoone, kuhu saaks üliõpilasi, välispartnereid ja õppejõude majutada.»Uus sümbol linnapiltiPaljudele funktsioonidele lisaks, mida uus hoone endas kannab, tegutseb kolledžis ka Narva Jazzklubi, pakkudes kaks korda kuus 60–100 inimesele mõnusaid kontserte. Narva olusid arvestades on tulemus muljetavaldav. «Ilma taolise majata poleks meil kindlasti sellisel kujul džässklubi. Hoone olulisust on raske üle- või alahinnata. Narva linna on tekkinud täiesti uus sümbol senise kindlusehoone, bastionite ja Kreenholmi manufaktuuri hoonete kõrvale. Narva vanalinn oli enne unne suikunud linnaosa, kolledž on siia tekitanud omamoodi tuiksoone, moodustades toreda koosluse Narva promenaadi ja Pimeaiaga,» tõdes Villiko. «Kui uus hoone saab hoobilt üheks linna sümboliks, on see kõnekas fakt. Valdav enamus linnakodanikke on hoone omaks võtnud, külmaks ei jäta see aga kedagi.»Kolledžile on tähtis «avatud uste poliitika» – maja on kõigele avatud, nii õppuritele, turistidele, linnaelanikele kui ärimeestele, võimaldades määrata kohtumisi istumisalale, kohvikusse või suunduda keldriruumidesse näitusi vaatama.
- Projekti eelarve oli 10 miljonit eurot
- Õpilaste arv 700
- Hoone on avatud 358 päeva aastas ja 12 tundi ööpäevas
- Arhitektid Siiri Vallner, Katrin Koov, Indrek Peil, arhitektuuribüroo Kavakava OÜ
- Sisekujundaja Hannes Praks
- Ehitaja Yit Ehitus AS
Aruanne: Erasmus+ esimene aasta Eestis pakkus tuhandetele uusi koostöö- ja õpivõimalusi
2014 oli varasemast ulatuslikuma programmi Erasmus+ esimene aasta. Värskelt avaldatud Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et Eestis toetati Sihtasutus Archimedese kaudu õpirände projekte ligi 9 miljoni euroga ning koostöö projekte ligi 3 miljoniga.
„2014. aastal oli programm Erasmus+ väga edukas. Osalejate kõrge arv tõendab, et programm aitab parandada noorte tööhõive väljavaateid, aidates neil omandada uusi oskusi ja kogemusi. Lisaks toetab programm Euroopa haridus-, koolitus- ja noorsootöö süsteemide ajakohastamist. Kavatseme tekkinud populaarsust kasutada ja veelgi suurendada, et jõuda suurema hulga inimesteni, kellel on erinevad huvid, profiilid ja sotsiaalne taust,” selgitas hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.[infogram id="opiranne_2014-067"]Eestist käidi Erasmus+ toetusel välismaal õppimas, koolitusel või vabatahtlikku tööd tegemas. Peaaegu pooled olid noored ja noorsootöötajad. Kolmandik osalejatest olid üliõpilased ja ülikoolide töötajad ning neile järgnesid kutseharidus- ja -koolitusasutuste õpilased ja töötajad.[infogram id="koostooprojektid_2014"]Esimest korda rahastati programmist ametiasutusi ja rahvusvahelisi organisatsioone kaasavaid valdkondlikku poliitikat toetavaid projekte. Strateegilise koostöö peamisteks eesmärkideks on koostöö edendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine ning uuenduslike ja vajalike lahenduste või toodete loomine, ellu rakendamine või ülevõtmine.Programm Erasmus+ vältab seitse aastat (2014–2020) ja selle eelarve on 14,7 miljardit eurot.Vaata lisaks:
Erasmus+ 2014 aruanne täies mahus
Erasmus+ teabeleht
Erasmus+ statistika veebileht
Teate koostas:Karol Sepik
Kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist
SA Archimedes
karol.sepik@archimedes.ee
Aasta muuseumihariduse edendaja nominent: Eesti muuseumid võiksid pakutavaid võimalusi rohkem kasutada
Möödunud nädalal muuseumide aastakonverentsil haridusprogrammi projektiga „Rasked valikud“* muuseumihariduse edendajaks kandideerinud Triin Siiner räägib kuidas rahvusvaheline õpiränne ja koostöö aitab „konnatiigist“ välja murda.
Rahvusvahelistumine toob muuseumile väga palju häid ideid. Minu meelest on muuseumi tegemine väga kitsas kultuurikontekstis juba eos läbikukkunud üritus. Teiseks, Eestis on see muuseumimaailm nii väike, et kui sul ei ole rahvusvahelisi kontakte ja sa kuskilt mujalt nii-öelda värsket õhku ei saa, siis jäävad olulised arengud olemata.
Näiteks, läksin 2004. aastal Grundtvigi programmiga Saksamaale koolitusele (European In-Service Training Course for Teachers and Museum Educators, München). Olin juba kümme aastat muuseumipedagoogina tööd teinud ja ma ei olnud veel ühelgi nii kokkuvõtlikul ja heal muusemihariduse koolitusel käinud!Ma ise olen seda korduvalt tundnud, et muuseumimaailm kipub vahel olema selline, kõlab küll pahasti, aga konnatiik. Inimesed on seal väga püsivalt ametis ja traditsioonid on tugevad. Ühelt poolt on metoodikad, aga teiselt poolt on see vaade ajaloole, minevikule või pärandile, mida oleks väga naeruväärne või kitsarinnaline vaadata väga piiratud kontekstis. Soovitan kolleegidel õpirände võimalusi kasutada, sest on ju terve hulk teemasid, mida Eestis ei saa õppida.
Muuseumi häda on alati see, et ei ole ressursse välismaal koolitustel käimiseks. Seega, vastavad programmid on super võimalus ja meie muuseumimaailmas seda tihtilugu veel ei kasutata.Koostöö ja ühisprojektid on Euroopa muuseumide vahel väga levinud. Kui suhelda kolleegidega välismaalt, siis reeglina on neil parasjagu toimumas mõni rahvusvaheline projekt. Nad on juba vilunud ka selle paberimajanduse ja aruandluse koha pealt. See ei ehmata enam ära. Eestis ei hakka mõni proovimagi, sest esmapilgul näib kõik nii keeruline ja liiga uus.Rahvusvaheliste programmide peamine pluss on see, et inimesed nii-öelda päriselt kohtuvad. Algab kõik mõne ametliku „parandame Euroopat“ egiidi all, kuid tegelikult kohtuvad inimesed ja kultuurid, see on kogu asja juures kõige väärtuslikum pool. Leitakse ühiseid muresid ja toetuspunkte. See on väga kergendav kui kuuled, et mõnes suures Euroopa muuseumis on küsimused ja probleemid sarnased.
Vahel on ka nii, et ametlikku projekti ei tule, aga jääme oma väliskolleegidega suhtlema ja koos käima.*Eesti Ajaloomuuseumi haridusprogramm „Rasked valikud” (projektijuht Triin Siiner) vaatleb valikuid, mida 75 aastat tagasi alanud Teine maailmasõda sundis riike ja inimesi tegema. Kui Esimene maailmasõda andis meile ajaloolise võimaluse iseseisvuda, siis Teine maailmasõda võttis meilt meie riigi. Haridusprogrammis uuritakse üheskoos toonaste inimeste valikuid ja nende mõju tänapäevale. Millised sõjasündmused on pöördepunktid inimeste ja rahvaste saatuses? Kas oleks saanud valida ka teisiti? Eesmärk on pöörata tähelepanu üksikisiku loole ja ka meie vanavanemate valikutele sõja ajal.Vaata lisaks:Erasmus+ õpiränne täiskavanuhariduses
Erasmus+ strateegiline koostöö
Nordplus täiskasvanuhariduse programm
Nordplus horisontaalprogramm
Intervjueeris: Karol Sepik
Kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist
SA Archimedes
karol.sepik@archimedes.ee
Rahvusvahelised haridusprogrammid
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra stipendiumiprogramm
Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Sihtasutusega Archimedes kuulutab EMP/Balti teaduskoostööprogrammi raames välja taotlusvooru kõrgkoolidevaheliste hariduskoostööprojektide ja õpirände toetuste taotlemiseks.
Programmi eesmärk on suurendada inimkapitali ning teadmistepagasit, toetades haridussektoris õpirännet, stipendiume ja akadeemilisi koostööprojekte Eesti ja EMP riikide (Norra, Island ja Liechtenstein) vahel. EMP ja Norra finantsmehhanismid on Eesti stipendiumiprogrammi panustanud 1 183 000 eurot. Programmi raames on lubatud tegevusteks koostööprojektid ning kõrgkoolidevaheline õpiränne.
Koostööprojektide eesmärk on panustada õppekavade ja –meetodite arendamisse, luues muuhulgas võimalusi mobiilsusakendeks või panustades kõrghariduse ja töömaailma integreerimisse. Samuti on eesmärk õpimeetodite-alaste heade kogemuste vahetamine ja tudengite lühiajalise õpirände võimaldamine. Projektid peavad sisaldama minimaalselt kaks partnerit: üks Eestist ja üks doonorriigist. Koostööprojekte saab esitada kõikidest kõrghariduse valdkondadest. Edasiste juhiste, taotlusvormi, taotlusjuhendi ja teiste regulatsioonide kohta leiate informatsiooni programmi kodulehelt.
Kõrgkoolidevaheline õpiränne toetab partnerkõrgkoolide töötajate ametialast arengut kooskõlas kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegiliste eesmärkidega, tõstab töötajate erialast ning õpetamise alast kompetentsi ning uuenduslikkust ja oskust õpetamise kvaliteeti parandada ning edendab Eesti ja doonorriikide kõrgkoolide vahelist koostööd. Taotlusi võivad esitada vaid Eesti kõrgharidusasutused. Norra asutused (näiteks kõrgkoolid või ettevõtted) saavad stipendiumiprogrammis osaleda partneritena. Edasiste juhiste, taotlusvormi, taotlusjuhendi ja teiste regulatsioonide kohta leiate informatsiooni programmi kodulehelt.
Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt. Taotlustähtaeg on 25. aprill 2019 kell 16:00 (eesti aja järgi). (Taotlustähtajast hiljem kohale jõudnud taotlused loetakse automaatselt mittesobivateks.)
Programmi tegevusi tutvustav veebisebinar toimub 12.märtsil algusega kell 10.30. Registreeru sellele siit!
Küsimuste korral pöörduge palun e-posti aadressil eeagrants@archimedes.ee
Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus
Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii kooli-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke ning on avatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele.
Nordplusi allprogrammid on:
Nordplus Juunior (Nordplus Junior)
Nordplus kõrgharidusprogramm (Nordplus Higher Education)
Nordplus täiskasvanuhariduse programm (Nordplus Adult)
Nordplus horisontaalprogramm (Nordplus Horizontal)
Nordplus keeleprogramm (Nordplus Language)
Täpsem info meie Nordplusi lehel: http://haridus.archimedes.ee/nordplus
Euroopa Liidu programm Erasmus+
Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020.
Senised koostööprogrammid „Euroopa elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise katuse alla ja liidetud juurde spordiprogramm. Uue programmi nimi on Erasmus+ ning selle periood on 2014-2020.
Täpsem info programmi lehel: http://archimedes.ee/
Hispaania erasmuslasest kunstnik tegi „Kalevipojale” uued illustratsioonid
Noor Hispaania kunstnik Joan Llopis Doménech innustus Eestis õppides „Kalevipoja” eeposest niivõrd, et tegi sellele uued illustratsioonid. „Maalisin hoolikalt ja realistlikult isegi igat looma ning taime. Nii on ka igal sümbolil ja elemendil tähendus,” kirjeldab Domenéch oma lähenemist.
Doménechi illustratsioonidest on Valencias näitus, mille avamisele Museu de la Festa's ei tahtnud kõik huvilised äragi mahtuda.
[gallery link="file" size="medium" ids="13869,13870,13871,13872,13873,13874,13875,13876,13877"]
Möödunud aastal tuli hispaanlane Erasmus+ programmi toel vahetustudengina Eesti Kunstiakadeemiasse õppima.
„Minu EKA kogemus oli tore, just seal avastasin oma kutsumuse – illustratsioonid. Õppeainete mitmekesisus ja vabadus oma ideid ja projekte arendada aitas mind ohtralt. Õppisin graafikatehnikaid, litograafiat, koomiksite joonistamist ja käisin isegi vitraažide valmistamise tundides. Need avasid mu meeli ja on olnud kasulikud isikliku stiili parandamisel.
Tundsin alati õppejõudude tuge, nad tõepoolest julgustavad tudengeid ja pööravad tähelepanu nende vaadetele ja eesmärkidele. Illustraator Gerda Märtens aitas mind eriti tuntavalt ja tema õpetustel on olnud eriti suur mõju. Samuti on mind palju toetanud Eestist leitud sõbrad ja klassikaaslased, kellelt ma õppisin nii mõndagi.”
[gallery link="file" size="medium" ids="13878,13879,13880,13881,13882,13883,13884,13885,13886,13887,13888,13889,13890,13891,13892,13893,13894,13895,13896,13897,13898"]
”Ideeni jõudmisele aitas kaasa minu aastaid kestnud huvi rahvaluule, mütoloogia, iidsete lugude ja muinasjuttude vastu. Algul ma ei olnud kindel „Kalevipoja” illustreerimises, sest seda on Eestis tehtud mitmel vapustaval moel ja vaid aasta Tallinnas elamist ei ole piisav aeg, et kohalikku kultuuri piisavalt süveneda. Samas, mulle meeldivad ambitsioonikad sihid ja olin motiveeritud just kaugeks võõraks olemise raskusest.
Nii hakkasin ma palju lugema ja uurima Eesti vanu traditsioone, uurima paganlust ning kõike, mis on seotud kohaliku looduse ja jumalatega. Lisaks ostsin raamatuid rahvarõivaste, rahvusmustrite ja motiivide kohta, et olla oma teostes võimalikult täpne. Eepost lugedes (lugesin ingliskeelset versiooni) uurisin hoolega kõike, mis seal toimus ja erinevates osades juurde ilmus. Maalisin hoolikalt ja realistlikult isegi igat looma ja taime. Nii on ka igal sümboli ja elemendil tähendus.”
„Raske on Erasmuse kogemust sõnadesse panna, aga ma loodan tulevikus kindlasti naasta. Armusin Eesti loodusesse, rändamine läbi metsade... see rahulik õhkkond on olnud mulle väga inspireeriv ja üks parimaid mälestusi Eestist.
Võin julgelt kinnitada, et Eesti ja Tallinn on mind muutnud, andnud ilusaid mälestusi ja motiveerinud alustama karjääri illustraatorina.”
Katrin Saks: Nordplus on kõige lihtsam programm
Archimedese värskes aastaraamatus kirjeldab Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) direktor Katrin Saks enda kogemust seoses Nordplus programmiga. „Oleme BFM-is erinevatele programmidele projekte kirjutanud päris palju. Ühed on rahastuse saanud, teised mitte, aga Nordplusi projektidega on olnud kõige lihtsam. Nordplus on olnud paindlik ja alati sobinud ka meie vajadustega,“ räägib Saks.
Ise projektis juhtiv partner olles saab palju detaile määrata. Partnerite leidmine ei olnud alguses kõige lihtsam, meil ega teistel ei olnud Nordplusi kogemust ja/või meiega koostöö tegemise kogemust. Tänaseks ei ole meil enam selliseid probleeme, pigem vastupidi. On juba koostööprojekte, mida me oleme olnud sunnitud ära ütlema, sest kõigele ei jõua pühenduda.
Partneri leidmise juures on esimene samm konkreetse inimesega kontakti saavutamine. Kõiksugused digitaalsed suhtlusvahendid on küll väga hästi arenenud, aga endiselt töötab inimliku suhtluse reegel. Kui lähed programmi toel kontakte otsima ja saad isiklikult kellegagi tuttavaks, siis pärast on kõik juba hoopis lihtsam.
Programmide toetatud mobiilsusvõimalusi on rohkem kui neid kasutatakse. Eesti üliõpilane ei taha tihtilugu pikemaks ajaks välisõpingutele minna, seda erinevatel põhjustel. Lühiajalist välissuhtluse võimalust (näiteks, ei taha semestriks välismaale minna, vaid koos mõnda projekti teha) tahavad aga kõik kasutada. Nordplus on andnud meile just sellise suhtluse võimalusi. Oleme teinud juba päris palju õpitubasid näiteks koos Helsingi Metropolia Ülikooliga, kellest on saanud meie väga hea partner.
Nordplus lõi võimaluse, aitas luua sidemeid ja täna on näha, kuidas see kõik on edasi arenenud, juba Nordplusist väljapoolegi. Loome oma endiste ja praeguste Nordplusi partneritega erinevate programmide all projekte ning see on muutunud tavaliseks, loomulikuks.
Kui sa tuled täna BFM-i õppima, siis sa viibid rahvusvahelises keskkonnas, kus on õpilasi 44-st riigist ja Nordplus on suuresti aidanud meil seda luua.
11 fakti Lõuna-Korea haridusest
Sihtasutus Archimedes osales Lõuna-Korea tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi Study in Europe partnerina selles aasta juunikuus toimuval haridusmessil, kus tutvustati Eesti ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid, stipendiume ning Eesti hariduse ja e-ühiskonna edulugusid. Aasia ühest enim arenenud riigist Lõuna-Koreast on viimastel aastakümnetel saanud nii hariduse kui majanduse poolest üks maailma aktiivsemaid riike. Samsungi ja Hyundai kodumaa on saanud viimase sajandi jooksul tuntust eelkõige selle poolest, et maailma ühest vaeseimast majandusest on tõustud vähem kui kahe põlvkonna jooksul maailma suurimate majandusriikide sekka. Mida peaksime teadma Lõuna-Korea hariduse ning tuleviku tegemiste kohta?
1) Lõuna-Korea on oma 100,000 km2 suurusega Eestist rohkem kui kaks korda suurema pindalaga riik, kus elab pisut enam kui 50 miljonit elanikku. Sisemajanduslik kogutoodang elaniku kohta on üle 34000 USA dollari. Korea 2016. aasta statistikaameti andmetel on tööjõu osalusmäär riigis 63,4 protsenti ning töötute osakaal moodustab 3,7%. Riiki külastab aastas 11,1 miljonit turisti.
[caption id="attachment_14069" align="alignnone" width="828"]
Pilt: cxcglobal.asia[/caption]2) Kõrgharitud inimeste arvukus on tõusnud viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt. Aastal 2000 oli kõrgkooli lõpetanuid pisut üle 542,000, aga 2015. aastal oli lõpetanuid üle 680,000. Doktorikraadiga lõpetanute osakaal on kasvanud 2015. aastaks kahe protsendini. Korea Rahvusvahelise hariduse riikliku instituudi andmetel jõuab praeguste sisseastumistingimuste jätkudes riik aastaks 2018 seisu, kus keskkoolilõpetanuid on vähem kui pakutavaid kohti õppekavadel. Ennustatakse, et aastal 2023 on keskkoolilõpetajaid umbes 400,000.
[caption id="attachment_14063" align="alignnone" width="790"]
Õppijate protsendi muutus kõrghariduses vahemikus 1980-2015. Allikas: Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut 2015.[/caption] [caption id="attachment_14064" align="alignnone" width="791"]
Kõrgkoolilõpetajate arvud aastatel 2000 ja 2015. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.[/caption]3) Lõuna-Korea hariduspoliitika visioon on pakkuda õnnelikukstegevat haridust kõigile ning aidata kaasa talentide järelkasvule, mis kujundab riigi tulevikku. Riigi eesmärk on panustada inimressurssi, mis on kooskõlas riigis valitseva sotsiaalse nõudlusega. Selle nimel soovitakse panustada järgmistesse teemadesse:
- struktuurireformid ülikoolides
- õppekavareform, mis vastaks sotsiaalsetele nõudmistele
- tööhõive ja idufirmade toetus üliõpilastele
- töökohapõhise õppe laienemine "tööta-õpi" kaksiksüsteemi mudelis
- suurem toetus põhimõttele " Enne töö, siis ülikool" (i.k. " Job First - University Later")
- Toetus K-MOOC (Korea Massive Open Online Courses) ehk avalike internetis olevate veebipõhiste ülikoolikursuste arendustegevustele
Suurimad Lõuna-Korea projektid kõrghariduse globaalse konkurentsivõime tõstmiseks. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riikliku instituut) 2015.[/caption]4) Riigi üks suuremaid muresid on seega turunõudluse ja pakkumiste omavaheline sidumine. Olgugi, et Aasia väikeriik on tõusnud maailma üheks kõige akadeemiliselt haritumaks riigiks, siis hetkel on probleemiks noorte sobivus üha kiiremalt arenevas ühiskonnas tööandjate vajadustele.
"Job First - University Later" programmi eesmärk on toetada kutsehariduse arengut, edendada tööandjate ja kõrgkoolide omavahelist koostööd kui ka sillutada noortele teed lihtsamaks üleminekuks koolipingist tööturule.
Riik soovib ka suurendada toetust nendele noortele, kes pärast keskkooli lõpetamist ja enne ülikooli suundumist vahepeal ka tööturule suunduks. Kui 2013. aastal suundus värsketest keskkoolilõpetajatest tööturule pisut üle 36000 noore, siis 2016. aastal on vastav arv juba ligi 61000.
OECD 2011. aasta raport Lõuna-Korea hariduse teemadel ütles selgelt, et ühenduslüli kutseharidussüsteemi ja tööturu vahel on üldiselt nõrk ja samamoodi on lood ka riiklikus poliitikakujundamisprotsessis. Kuna viidati selgelt faktile, et nende nõrkuste tõttu on noortel raske kohaneda kiirelt muutuval tööjõuturul, siis just viimaste aastatega on valitsus võtnud teema äärmise tõsidusega ette.
5) Kui 2015. aasta seisuga oli QS World University Ranking edetabeli 200 parima ülikooli seas 6 Lõuna-Korea ülikooli, siis aastaks 2019 soovitakse parima 200 sekka viia 11 ülikooli. Korea kuus kõrgema mainega ülikooli on Seouli Riiklik Ülikool, Korea Teaduse- ja Tehnikainstituut (KAIST), Pohangi Teaduse- ja Tehnikaülikool (POSTECH), Yonsei Ülikool, Korea Ülikool ja Sungkyunkwan Ülikool (SKKU).
6) Õpetaja-õpilase suhtarvud on riigis muljetavaldavalt arenenud. Korea Rahvusvahelise hariduse riikliku instituudi andmed ütlevad, et kui aastal 1980 oli keskmiselt üks õpetaja 47,5 algkooliõpilase ja 33,3 keskkoliõpilase peale, siis aastaks 2010 oli üks õpetaja juba 18,7 algkooliõpilase ja 15,5 keskkoliõpilase kohta. Kõige viimased andmed 2015. aastast näitavad, et üks õpetaja õpetab keskmiselt 14,9 algkooliõpilast ja 13,2 keskkooliõpilast. OECD ametlikule keskmisele (2013. aasta andmete järgi oli Lõuna-Koreas gümnaasiumiastmel ühe õpetaja kohta 16 õpilast, kuid OECD keskmine andis ühe õpetaja kohta 13 õpilast) jäädakse siiski pisut veel alla. OECD keskmisest näitajast hoolimata ei ole sellise arenguhüppe puhul imestada, et kõikide PISA uuringu indikaatorite järgi on Korea lapsed esikümnes.
[caption id="attachment_14068" align="alignnone" width="699"]
Õpilaste arv ühe õpetaja kohta eri haridustasemetel. Allikas: Korea Statistikaamet ja Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut 2015.[/caption]7) Hea haridus ning praktilised oskused on olulised töökoha leidmisel ning karjääri tegemisel. OECD andmetel on 85% kõigist 25-64aastastest omandanud keskhariduse (OECD riikide keskmine on 76%). Keskahariduse omandanute osas on meeste protsent (89%) pisut kõrgem kui naistel (81%). Korea on ka üks maailma kvaliteetsemat haridust pakkuv riik. Noored korealased paistavad silma suurepäraste tulemustega nii funktsionaalses lugemises kui ka matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses (punktiskoor 542; OECD keskmine 497). Õpilaste oskuste osas on Lõuna-Korea OECD riikidest parim.
8) Lõuna-Korea tudengimobiilsus on tugevalt kaldu välismaal õppimise poole. 2015. aasta seisuga õppis välismaal üle 214000 tudengi (68000 USAs, 62000 Hiinas, 16000 Jaapanis, 14000 Austraalias, 13000 Ühendkuningriigis, 10000 Kanadas, 3000 Uus-Meremaal ning 1000 tudengit Filipiinidel; 24000 tudengit jagunevad kõigi ülejäänud maailma maade peale) Viimase kümne aasta rekordtulemus on aastast 2011, kus välismaal tudeeris üle 260000 tudengi. Lõuna-Korea ise võõrustab välistudengeid tõusvas joones. 2015. aastal õppis riigis üle 91000 välistudengi, kellest 86% on Aasia riikidest. Vaid 5% kõigist välistudengitest tuleb Euroopast.
[caption id="attachment_14066" align="alignnone" width="831"]
Sissetulevad ja väljaminevad tudengid Lõuna-Koreas. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.[/caption]9) Study in Korea algatuse eesmärk on välistudengite arvu vähemalt kahekordistada. Kui aastal 2015 õppis riigis üle 90000 välistudengi, siis aastaks 2023 soovib Lõuna-Korea võõrustada lausa 200000 tudengit. Study in Korea raames on eesmärkideks võetud andekate tudengite õppima kutsumine ning Korea ülikoolide globaalse kompetentsi tõstmine. Lisaks on plaanis ka tõhustada mobiilsusprogrammide raames tehtud õpingute tunnustamist Korea, Jaapani ja Hiina ülikoolide vahel (projekt Campus Asia). Ka soovitakse arendada ühisõppekavade loomist Korea ja välisülikoolide vahel.
[caption id="attachment_14067" align="alignnone" width="843"]
Välistudengite päritolu. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.[/caption]10) Riigis on kaks rahvusvahelist üliõpilaslinnakut - Incheon Global Campus (IGC) ning FAU Busan Campus. Esimene neist on riiklik projekt Korea valitsuse ja Incheoni haldusüksuse vahel riigi haridussüsteemi uuendamiseks ning uute globaalsete liidrite ettevalmistamiseks hariduse, majanduse, tööstuse, kultuuri ja kunstide vallas. IGC üliõpilaslinnakusse on investeeritud 1 miljard USA dollarit ning eesmärk on võõrustada kümme maailma ladvikusse kuuluvat välisülikooli. Hetkel on seal välisülikoole neli (USAst Utah Ülikool, New Yorgi Riiklik Ülikool ning George Masoni Ülikool ja Belgiast Ghenti Ülikool). Busani vabamajanduspiirkonnas on esindatud Friedrich-Alexandri Ülikool (Saksamaa).
[caption id="attachment_14065" align="alignnone" width="803"]
Välisülikoolid Korea vabamajanduspiirkondades. Allikas: KEDI (Rahvusvahelise hariduse riiklik instituut) 2015.[/caption]11) Lõuna-Korea on välistudengite valdkonnas üks Aasia suurimaid saatjariike ning võiks Eesti jaoks olla kõrge potentsiaaliga turg talentide värbamiseks. Hetkel omandab Eestis diplomit 22 Lõuna-Korea tudengit nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Õppekavadest on korealaste seas kõige populaarsemad muusika ja esituskunstid, ärindus ja majandus ning füüsikalised loodusteadused. Lõuna-Korea kraadiõppe tudengeid õpib Eestis kolmes ülikoolis: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Lisaks toimetab aktiivselt Aasia Uuringute Koda Eestis ning TTÜs avas eelmisel aastal uksed Korea Insituut. Eesti Kaubandustööstuskoja andmetel on Lõuna-Korea Eestile mahukuselt 24. ekspordipartner ning 30. impordipartner. Hiina järel on Lõuna-Korea Eesti jaoks suuruselt teine eksporditurg. Umbes veerand impordist Eestisse moodustavad Korea suurimad autoettevõtted ning kolmandik meie ekspordist põhineb puidutööstuse toodangul.
Eesti ja Lõuna-Korea on oma olemuselt väga sarnased - mõlemad on kiirelt arenenud nii hariduses kui mujal valdkondades. Riigid on kiirelt arenenud tehnoloogia vallas ja PISA tulemused on samuti muljetavaldavad. Eesti ja Lõuna-Korea koostööl võiks olla kõrge potentsiaal ka muudes valdkondades.
[caption id="attachment_14072" align="alignnone" width="748"]
Sihtasutus Archimedes algatusega "Study in Estonia" tutvustamas Eesti kõrgharidust. Foto: Eero Loonurm (SA Archimedes)[/caption]Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud hanke Euroopa kõrghariduse ülemaailmseks turundamiseks võitis kuueliikmeline konsortsium, kuhu kuulub ka sihtasutus Archimedes. Sihtasutus osales Lõuna-Korea tegevustes Study in Europe projekti raames. Lisaks Eestile viivad projekti “Study in Europe” läbi veel teiste seas Ühendkuningriik, Holland, Saksamaa, Prantsusmaa ja Brüsselis resideeruv üle-Euroopaline mõttekoda ACA.
Lisamaterjal ja allikad:
1) OECD video: Oskuste arendamine töökoha ning heaolu nimel
2) OECD materjal: Lõuna-Korea eluolu
3) Incheoni globaalse üliõpilaslinnaku video Incheoni visioon
4) Study in Korea algatuse veebileht
5) ICEF Monitor: Korea sihib 200000 välistudengit 2023. aastaks
6) Korea statistikaamet: "Tööhõive ja tööjõu statistika"
7) Korea riikliku rahvusvahelise hariduse instituudi materjalid
8) QS edetabelid - Aasia ülikoolid aastal 2014/2015
9) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakiri "Teataja" märts 2016
9) SA Archimedes: Sihtasutus Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti haridust Lõuna-Koreas
10) Fotod: Study in Europe haridusmess Seoulis (juuni 2016)
11) Eesti Päevaleht: Eesti sihtasutus reklaamib Euroopa kõrgharidust
Välistudengiteteemaline arutelu Arvamusfestivalil 2016
Sihtasutus Archimedes osales Paides Arvamusfestivalil Ekspress Meedia alal välistudengite temaatikat puudutaval arutelul “Välistudeng – haridusturist?”. Arutelu toimus 12. augustil 12:00-13:00 eesti keeles ning on festivali avapäeva üks esimesi vestlusringe.
Arutelust võtsid osa kõigi hariduse jaoks oluliste sektorite esindajad. Haridus- ja teadusministeeriumi esindas kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak; rahvusvahelistumise elluviimise poolt on esindatud Eesti kõrghariduse välisturunduse vanemspetsialist Kaidi-Kerli Kärner (Sihtasutus Archimedes), ülikooli poolt on esindatud innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak (TTÜ) ja ettevõtjaid tehnoloogiaportaali Geenius müügijuht ja Air Splint asutaja Rait Arro.
Kuidas tegime Erasmuse programmile kampaania?
Eelmisel õppeaastal otsustasime luua kampaania mobiilsusprogrammi Erasmus heaks. Kampaania sai alguse eelmise aasta novembris ning lõppes sellel kevadel. Loodame, et sellel sügisel Eestis õpinguid alustanud välistudengid ning Eestist välja läinud meie ülikoolide üliõpilased on oma õpinguid edukalt alustanud. Tulevikus saame ka kampaania pikemaajalisi tulemusi mõõta ning loodetavasti on kampaania eri elementidest kasu nii sellel sügisel kui ka järgmistel õppeaastatel. Tutvustame siin kokkuvõtet kampaaniast "Miks minna Erasmusega välismaale õppima?"
Erasmus on maailma edukaim tudengivahetusprogramm. Erasmuse tuge, millest on tänaseks osa saanud üle viie miljoni Euroopa üliõpilase, on kasutanud Eestis üle 8000 tudengi.
Vajadus luua kampaania tekkis statistika tõttu, mis näitas, et Eestisse saabuvate Erasmuse vahetustudengite arv on ületanud Eestist väljaminevate tudengite numbri. Lisaks sellele sissetulevate välistudengite arv kasvab, aga väljaminevate tudengite arv on langustrendis. Olgugi, et mõnes mõttes võib ka näitaja üle uhkust tunda, siis programmi rahastaja Euroopa Komisjoni jaoks on prioriteedid seotud väljaminevate tudengitega. Teadsime, et Eesti tudengite põhjused ei ole alati seotud vähese teavitusega (vaid õppekava ülesehituse, tunnustamise jms) ning sotsiaalmeediaga ei saa kummutada õppekava täitmisega seotud hirme. Seega plaanisime rõhuda kõigele positiivsele, mida programmis osalemine kaasa toob ning toetada ja võimendada senist positiivset kogemust.
Eesti Erasmuse ametlik statistika kuni õppeaastani 2013/2014
Seadsime kampaania eesmärkideks:
- toetada riiklikul tasemel Eesti kõrgkoole ja ülikoole programmi teavitus- ja kommunikatsioonitöös Erasmuse programmi tutvustamisel
- koguda sotsiaalmeedia abil häid kogemusi Erasmuse programmiga välismaal käinud Eesti tudengitelt
- koguda sotsiaalmeedia abil kokku head kogemused läbi aegade Eestis õppinud välistudengitelt
- Jõuda sotsiaalmeedia abil suuremate sihtgruppideni
Lahendusena tegid omavahelises koostöös sihtasutuse hariduse rahvusvahelistumise agentuuri kõrgharidusbüroo, kommunikatsiooniosakond ja Goal Marketing Facebooki kampaaniarakenduse, kus nii Eesti tudengid kui välisüliõpilased said kirja panna oma meeldejäävaima kogemuse või ka soovituse kõigile tulevastele õppijatele, et julgustada neid saama väliskogemust.
Tulemused
Sotsiaalmeediakampaania numbrites:
- 4628 lehe külastust
- 79 sissekannet eestikeelsel rakendusel (kogemusi 20 riigist)
- 85 sissekannet inglisekeelsel rakendusel (kogemusi 17 riigist)
- 566 uut fänni sihtasutuse Facebooki lehel
- 53 jagamist ja 166 külastust jagamise kaudu
- 2630 klikki bänneritel
- jagamiste impressionid: 30,200
- kogu ulatus (reach) bänneritest ca 100,000
Sotsiaalmeediakampaaniat toetasid veel mitmed elemendid.
Tegime sotsiaalmeedia kampaania toetamiseks ajatud programmi tutvustusvideod.
Video inglise keeles
Video eesti keeles
Kasutasime sotsiaalmeediakampaania järgselt populaarseimad kogemusi Erasmuse plakatikampaanias kõrg- ja ülikoolides.
Plakatitel on kõige populaarsematest Facebooki rakendusse jäetud kommentaarid, mida otsustasime veelgi enam esile tuua.
Kasutasime kampaania tulemusi ka sümboolikal (promomaterjalidena otseturunduseks kõrgkoolides).
Sotsiaalmeediakampaaniaga soovisime jõuda ka kaudsete sihtrühmadeni nagu programmis osalenute tutvusringkond, siinne haridusvaldkond ning programmi Erasmus läbiviivad agentuurid üle Euroopa. Kampaaniaga tahtsime näidata, et Erasmuse õpikogemus tasub ära ja on juba paljudele noortele ära tasunud. Kampaaniat aitasid levitada nii Eesti ülikoolid, tudengiorganisatsioonid kui ka muud partnerasutused.
Kogu kampaania oli vähemalt meie kui avaliku sektori sihtasutusele uudne, kuna varasemalt ei ole niivõrd spetsiifilisele sihtgrupile midagi sarnast varem tehtud. Sotsiaalmeediakampaania kui kõige kesksem element toetas ka muid turunduskommunikatsioonitegevusi.
Kampaaniajärgsed järeldused:
- Erasmuse videod on saanud kokku eri keskkondades üle 3000 vaatamist
- Sotsiaalmeediakampaania Facebooki lehe jätame üles kuni järgmise akadeemilise õppeaasta lõpuni abivahendiks programmi tutvustustöös Eesti kõrgkoolidele
- Kampaania tulemuste osas oleme rahul ka seetõttu, kuna me ei loosinud välja rahalisi auhindu.
- Kampaaniat jagasid ka meie olulisemad Euroopa temaatikaga seotud partnerid: Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Europass Eesti, Europe Direct teabekeskused üle Eesti, Erasmus Student Network filiaalid Tallinnas ja Tartus, Rajaleidja keskused ja paljud teised.
Lisamaterjal:
Erasmuse statistika Eesti numbrid: http://ec.europa.eu/education/library/statistics/2014/estonia_en.pdf
Kampaania link: https://www.facebook.com/Archimedes.ee/app/505090479660639/
Euroopa Komisjoni leht: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/node_en
Võõrkeelealase teo laureaat: pakume vahetut võimalust kultuuride erinevuse kogemiseks
Aasta parima võõrkeelealase teo tiitli pälvinud Tallinna Keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi eestvedaja Kristel Palk räägib, kuidas projekt sündis ja mis on tulemus.
„Need raamatuklubi noortekohtumised annavad palju ka korraldajatele. See, kuidas noored leiavad seoseid erinevate teooriate vahel, kuidas nad avanevad, tahavad, et neid kuulda võetaks... see annab jõudu ja inspiratsiooni!“ sõnab Palk.
Kuidas Skype raamatuklubi idee tekkis?
„Mõned aastad tagasi olin rahvusvahelisel töötubadega koolitusel. Seal õpetati alternatiivseid viise, kuidas panna inimesi lugema ja kirjandusest huvituma. Üritusel toimusid grupitööd, kus pidime neid alternatiivseid lahendusi ise välja mõtlema. Töötasin koos inimestega erinevatest Euroopa riikidest ja tihtipeale tuli ette olukordi, kus me nägime mingeid asju hoopis erinevalt – mõni sõna või mõiste tõlgendati teistmoodi, arusaam oli erinev jne. Siis mõtlesingi, kuidas tuua meie lugejateni samasugust vahetut võimalust kogemaks kultuuride erinevust. Selle asemel, et lennutada välismaalasi siia, tundus lihtsam võtta kasutusele meie oma Eesti asi ehk Skype'i programm.“
Kuidas raamatuklubil praegu läheb?
„Läheb hästi. Kaks hooaega on läbi. Teine hooaeg lõppes kevadel ja kolmas algas septembris. Esimesed kolm kohtumist on juba planeeritud. Plaanis on kohtuda lätlaste, soomlaste ja sakslastega.“
Millised tekstid kohtumistel arutlusele võetakse?
„Võimalusel valin Eesti autoreid, et natuke meie kirjandust propageerida. Tingimus on, et kõik tekstid peavad olema saadaval eesti keeles ja meiega kohtuvate klubiliste emakeeles. Tekst peab olema lühike (luuletus, novell või katkend mõnest raamatust). Lühidus on vajalik, et osalejad saaksid süveneda igasse sõnasse, fraasi. Ei pea mõtlema ainult sellest, mida autor üritab öelda, vaid ka lugejapoolsele tõlgendusele.“
Kas tõlgendamisel on üllatusi ette tulnud?
„On ikka! Näiteks meie noored ei ole väga kokku puutunud, milliste reeglite järgi peavad Araabia naised kodumaal käituma.
Kohtumisel Soome noortega räägiti ühe noore neiu tegemistest ja eestlased ei leidnud seoses naisõiguslusega seal mingeid sugemeid. Soomlased tabasid aga kohe, et kui see neiu elaks Araabia Ühendemiraatides, visataks ta kividega surnuks. Tegemist oli lastekirjandusega. Üllatav oligi, kuidas mindi tekstilt üle päevapoliitiliste küsimuste juurde. Meie noortel pole nii palju kokkupuuteid inimestega, kes oleks sellisest kultuurikeskkonnast pärit. Nii saadi laiem silmaring erinevate kultuuride kohta".
"See, kas asi ka tegelikkuses just nimetatud riigis nõnda käib, nagu soomlasest noor väitis, on muidugi iseasi. Tähtis oli siinkohal see, et avanes uus teema, milleks antud juhul oli naiste õigused."
Kas võiks näiteks täiskasvanutele samasugust klubi teha?
„Olen raamatukoguhoidjatele kohtumiste sarjast rääkinud ja seda ka praktika korras läbi teinud. Viimati sai seda tehtud Soomes Turu raamatukogus. Saatsime seal pool grupist teise ruumi, helistasime Skype’iga ja kujutasime ette, et oleme erinevatest riikidest. Siis tekkis idee, et see on väga hästi teostatav ka täiskasvanute jaoks. Seega, on täitsa võimalik, et noorte kõrvale tekib peagi samasugune täiskasvanute klubi.“
Intervjueeris:
Karol Sepik
SA Archimedes
Kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist
karol.sepik@archimedes.ee
Kuldõun 2016
Sihtasutus Archimedes on Eesti üks suuremaid haridusvaldkonna toetajaid. Igal aastal teevad eri haridusasutused üle Eesti tänuväärset tööd nii üld-, kutse, kõrg- ja täiskasvanuhariduses.
Et jõuda aina laiemate sihtgruppideni, tuleb igal haridusasutusel oma tegevuste puhul tuleb veelgi aktiivsemalt tegeleda igakülgse kommunikatsiooni- ja turundustööga. Soovime sel aastal lisaks traditsioonilisele koostööpartnerite tunnustamisele ka tunnustada haridusasutusi ning -organisatsioone, kes on näidanud oma loovust eri tegevustes ja projektides.
Aastal 2016 tunnustame:
* Aasta disain hariduses
Kategoorias võivad kandideerida disainitööd, mida on kasutatud printreklaamis eri meediaväljannetes (ajalehed, ajakirjad, kataloogid, inserdid), välireklaamis, online, trükistes või muudel pindadel. Tööd võivad olla nii eesti kui võõrkeeles, kuid võõrkeelse töö puhul tõlgitud žürii jaoks eesti keelde.
* Aasta video hariduses
Kategoorias võivad kandideerida videoklipid, mille eesmärk on tutvustada lähemalt haridusasutuse tegemisi kas läbi reklaami või kampaania. Promoklipi pikkus võib olla kuni 5 minutit. Tegu võib olla nii promoklipi, kampaaniavideoga, üleskutsega või muud sõnumit kandva audiovisuaalse materjaliga, mis on ilmunud aasta jooksul mõnes meediakanalis. Žürii hindab antud juhul loovat lähenemist sõnumi edastamises ning eeskujulikku elluviimisoskust.
* Aasta nutitegu hariduses
Kategoorias võivad kandideerida tööd, mis on seotud kaasaegse lähenemisega tänapäeva kommunikatsiooni- ja meediamaastikul. Võtmesõnadeks võivad olla kategoorias sotsiaalmeedia, mobiilsed rakendused, kampaanialehed (maandumisleht), digikampaaniad, viraalne kommunikatsioon, online mängud ja rakendused, või mis iganes nutilahendused hariduses.
Kandideerimis- ning hindamiskriteeriumid
Konkursil osalevad Eestis registreeritud õppesasutuste (üld-, kutse- ja kõrgharidusasutuste) ja täiskasvanuharidusasutuste tööd, kuid eriauhinnale võivad ja saavad kandideerida ka kõik muud asutused, kes on teinud märkimisväärseid tegevusi haridusvaldkonna heaks. Konkursil osalevad ainult need tööd, mis on esmakordselt avaldatud, kommunikatsioonikanalisse jõudnud, kasutusele võetud jne mitte varem kui 1.11.2015 ja mitte hiljem kui 31.10.2016. Esitatav konkursitöö võib olla peamiselt suunatud rahvusvahelisele turule, kuid sel juhul ära tõlgitud žüriile eesti keelde. Konkursile "Kuldõun" esitatavaid töid võib olla varem esitatud ka teistele konkurssidele. Konkursil osaleja kinnitab, et tal on kõik õigused tööde esitamiseks konkursile. Esitaja annab loa sihtasutusele Archimedes kasutada töid konkursi "Kuldõun" reklaamimiseks oma koduleheküljel ning ka eri sündmustel, kuid alati viidates töö autorile. Materjalide üleslaadimine dokumentide esitamise keskkonda toimub esitaja vastutusel. Žüriil on õigus diskvalifitseerida töid, mis ei vasta osalemistingimustele või muuta esitatud tööde kategooriat.
Žürii koosneb sihtasutuse töötajatest ning eriala professionaalidest, kelle eesmärk on valida välja kõige paremad tööd ning auhinnata neid Kuldõuna kategooriates. Žürii ei ole kohustatud auhindu jagama juhul kui otsustatakse, et auhinna väärilisi töid ei ole. Töö peab täitma õppe- ja haridusasutuse eesmärke.
Žürii liikmeteks on aastal 2016:
Helena Tamm (Haridus- ja Teadusministeerium)
Silja Oja (Best Marketing)
Merili Reismann (Study in Estonia, SA Archimedes)
Mart Prööm (sotsiaalmeediaettevõte GOAL)
Tiina Lipp (SA Archimedes)
Joosep Raudsepp (sotsiaalmeedia- ja veebiagentuur Vurr)
Eero Loonurm (SA Archimedes)
Tööde esitamine
* Tööde esitamise tähtaeg on 20. november kell 18:00 ning tööd tuleb esitada e-posti aadressil eero.loonurm@archimedes.ee
* Tööde esitamisel osavõtutasu ei ole ning iga asutus võib esitada soovitud arvu töid
* Palume pildimaterjalina esitada võimalikult kõrge kvaliteediga materjali, kuid maksimaalselt 10MB suuruses. Suuremate failide puhul palun laadige materjal mõnesse failivahetuskeskkonda.
* Video kategoorias palume viidata veebiaadressiga olemasolevale keskkonnale (Youtube, Vimeo vms).
* Töö esitamisel palume märkida asutus, kategooria nimi, esitaja e-posti aadress ja telefoni, ning kirjalisa failid.
* Töö esitamisel veenduge, et teieni tuleb kahe tööpäeva jooksul vastus, et olete tööd kätte saanud. Kui vastust ei saabu, siis palume oma töö uuesti saata.
* Võitjad kuulutame välja hiljemalt 9. detsembril.
Töö tutvustus koosneb järgmisest:
* Esitatav töö ning kategooria nimi
* Kokkuvõte (max 100 sõna). Palun kirjelda esitatud töö loomisprotsessi algusest lõpuni.
* Väljakutse (50 sõna). Palun kirjeldage, mis ajendas looma disaini/videot/digi- ja nutitegu.
* Eellugu (max 200 sõna). Palun kirjelda sihtgruppi, teema olulisust, eeltööks vajalikke taustauuringuid jne.
* Eesmärk (100 sõna). Palun kirjeldage kampaania eesmärke läbi tulemuslikkuse mõõdiku.
* Strateegia ja elluviimine (100 sõna). Kirjeldage viise, kuidas plaanitud eesmärgid täitsite.
* Tulemused (100 sõna). Kirjeldage mõõdetavaid tulemusi (vaatajate või lugejate või jälgijate arv, allalaadimiste arv, tiraaž vms).
* Palun lisage vajalikud veebiaadressid materjalidele ja kuni viis teie poolt valitud ekraanitõmmist tööga seotud elementide kirjeldamiseks.
Jääme ootama teie töid!
Kõik lisainfo: eero.loonurm@archimedes.ee
Lisamaterjal:
2015. aasta võitjad: https://archimedes.ee/kuldoun-konkurss/kuldoun-2015-tulemused/
Best Marketing portaali kajastus: http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/12/16/archimedes-tunnustas-loovaid-lahendusi-hariduses-kuldounaga
Parimate soovidega,
SA Archimedes
Kuldõun 2016
Euroopa Komisjon kiidab Eesti ülikoolide projektitaotlusi
Sihtasutuse Archimedes kõrghariduse büroo vanemspetsialist Annela Hendrikson naases hiljutiselt Euroopa komisjoni korraldatud kohtumiselt, kaasas kiidusõnad meie kõrgkoolide edukuse kohta taotlemisel. "Toodi välja, et statistiliste näitajate poolest on Eesti projektitaotlused edukuse poolest ühed parimad," selgitab Hendrikson. Siinkohal toome ära mõned õnnestunud näited, et teisigi innustada Erasmus+ programmi tsentraalsetest tegevustest osa võtma.
BFM on ainuke, kelle puhul on samal õppesuunal juba teist programmi toetatud
Üks hiljutisemaid õnnestumisi on Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli filmimagistri programm, mis sai ligi 2,5 miljoni euro suuruse toetuse. Euroopa Komisjon toetas juba teist Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) filmivaldkonna ühismagistriprogrammi avamist. Uus operaatoritöö õppekava kannab nime “Viewfinder“ ning seda hakatakse õpetama koos Iiri ja Ungari filmikoolidega.
„Tegemist on väga suure tunnustusega Euroopa Komisjonilt kogu meie kooli tasemele, aga veel enam meie filmiõppe tasemele, kuna teist kooli, kus samal õppesuunal oleks toetatud kahte mängufilmiõppeprogrammi, maailmas ei ole,“ ütles BFMi kunstide suuna juht ja filmikunsti lektor Elen Lotman. Lotmani sõnul suureneb ”Viewfinderi” programmiga noortel andekatel eesti filmitegijatel võimalus saada rahvusvaheline kogemus ning osa kolme eripärase kooli õppest ning maailmatasemel õppejõudude loengutest. Ta loodab, et programmiga saame anda taas kord panuse Eesti filmikunsti arengusse.
“Viewfinder“ on juba teine BFMi filmialane Erasmus+ toetuse saanud ühismagistriprogramm, mis on viimase kahe aasta jooksul avatud. Eelmine kannab nime “Kinoeyes“, mida õpetatakse samuti kolme Euroopa ülikooli, Lissaboni Lusofona ülikooli, Screen Academy Scotland'i ja BFM'i koostöös, pakkudes kuuel filmikunsti erialal kõrgetasemelist õpet ning erilist rahvusvahelist õppekeskkonda. Erasmus + programmiga toetatavad magistritaseme ühisõppekavad Erasmus Mundus Joint Master Degrees (EMJMD) on kõrgetasemelised rahvusvahelised õppekavad, mille kaudu Euroopa Komisjon tunnustab ülikoole, mis tõstavad Euroopa kõrgharidusruumi atraktiivsust maailmas ning parendavad Euroopa Liidus pakutava magistriõppe lõpetajate pädevuste ja oskuste taset.
Tartu Ülikool ehitab üles Vietnami meditsiini
Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste eestvedamisel saadi tihedas konkurentsis Erasmus + Kõrghariduse suutlikkuse tõstmise projektide 2016 taotlusvoorust 958 804 euro suurune toetussumma, et arendada koostöös kolme Euroopa ja nelja Vietnami meditsiiniülikooliga Vietnami meditsiiniharidust. Euroopa teadlaste toel luuakse esimene meditsiini doktoriõppekava, mida toetab ka Vietnami valitsus. Laekunud 736 taotlusest otsustati rahastada 147 projekti. Tartu ülikooli teadlaste kirjutatud õppekava arenduse projekt «Joint capacity building in biomedical higher education through adopting international academic standards and transferring technology between European and Vietnam universities» sai maksimum suuruses toetuse teisel katsel.
Tulenevalt Vietnami meditsiinihariduse ja arstiabi kvaliteedist, mis Euroopaga ja Eestiga võrreldes mahajäänud, pidas Euroopa Komisjon Tartu ülikooli teadlaste eestvedamisel koostatud projekti vägagi uuenduslikuks ja vajalikuks. Projekti peamine eesmärk on koostöös Euroopa ja Vietnami kolleegidega töötada Vietnami meditsiiniülikoolidele välja innovatiivne molekulaarmeditsiini doktoriõppekava ning koolitada omakorda õppejõude ja arste, kelle käe alt kasvavad välja uue põlvkonna meditsiinitöötajad. Projekti tugevusena nähti mh Tartu ülikooli teadlaste pikaajalist Vietnamis õpetamise ja teadustöö tegemise kogemust, sh doktorantide koolitamist Eestis. Oma panuse eest Vietnami meditsiinihariduse ja -süsteemi arendamisse on kolm Tartu ülikooli meditsiiniteadlast – Sulev Kõks, Aare Märtson ja Katre Maasalu. Projekti tulemusena soovitakse, et Vietnami ülikoolidel on tänu Euroopa kolleegidele võimekus pakkuda kõrgharidust ja koolitust tulevasele meditsiinipersonalile, kes panustavad kvaliteetsete teadmiste ja oskustega kohalike tervise parendamisse ning täidavad seeläbi olulise puudujäägi tööturul.
Tallinna Tehnikaülikool tegeleb Ukrainas ja Moldovas inimõigustega
Sama alltegevuse 147 toetusesaaja hulka (736 taotlusest) valiti ka TTÜ projekt Erasmus+ projekt “European Human Rights Law for Universities of Ukraine and Moldova”, mille juhiks on professor Tanel Kerikmäe.
Projektis osalevad partneritena Euroopast Iirimaa Rahvusliku ülikooli Corki Kolledz, Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikool Rootsist ja Huddersfieldi Ülikool Inglismaalt, Ukrainast ja Moldovast on kaasatud ülikoolid, politseiakadeemia, üliõpilasühingud, haridusministeeriumid. Sihtriikides esinevad sarnased inimõiguste rikkumised ja probleemid, mida ei ole senini teadvustatud just tehnikaülikoolide õppekavade ja teadustöö kontekstis, mistõttu inimõiguste valdkond vajab kaasajastatud teoreetilist lähenemist ning seostatust kaasaja tehnoloogiliste probleemidega. Projekti kaasatakse eelkõige osalevate ülikoolide juuravaldkonna magistriõppe ja doktorantuuri 400 üliõpilast.
Ukraina ja Moldova piirkonna inimõiguste kaitse väljakutseks on võõrvõimude poolt hõivatud piirkondade põgenikud Donbassist, Krimmist, Transdnisteriast kes vajavad erakorralist ja läbimõeldud abi riiklikul tasemel. Projekti tulemusena tekib uus mudel piiriüleseks koostööks idapartnerlusriikidega osalevate partnerite kogemusi arvestades.
Peale Euroopa Liidu (Horizon 2020, Jean Monnet) on õiguse instituut järjest enam sidustatud ka Eesti huvidest tuleneva arendustegevusega ja saanud teadus- ja arendusrahastust ja toetust erinevatelt ministeeriumidelt (Rahandusministeerium – raamatupidamisdirektiivi analüüsi teostamine), Sotsiaalministeerium (inimõiguste-alased tegevused), Välisministeerium (arengukoostöö ja humanitaarabi projektid idapartnerlusriikides, sh hea valitsemistava, vabaturu regulatsioon ning konkurentsiõiguse korraldus Moldovas).
Erasmus+ programmi tsentraalsed tegevused
Kõrgkoolide ja ettevõtete vaheline koostöö (Knowledge Alliances)
Kõrgharidusvaldkonna suutlikkuse parandamine(KA2) (Capacity Building in HE)
Erasmus Mundus ühisõppekavad (KA1) (Erasmus Mundus Join Master degrees)
Kuidas saaksid videomängud IT-riigi noortele kasulikud olla?
Tänased lapsed kasutavad nutiseadmeid veel enne, kui oskavad lugeda. Nad leiavad guugeldades armastatud superkangelase video, oskamata õieti kirjutadagi. Nad õpivad inglise keele selgeks enne emakeelt ja leiavad rohkem sõpru „Minecraftist” kui reaalsest elust. Kas peaksime sellist tehnoloogia võidukäiku kuidagi piirama või on mängud meie IT-riigi visioonile hoopis kasulik ressurss?
Mängud ei ole sugugi ainult laste pärusmaa. Eksperdid usuvad, et globaalne mängutööstus on praeguseks vähemalt sama suur kui kogu filmi- ja muusikatööstus kokku. Arenenud riikides mängib vähemalt 60% ühiskonnast digimänge, kusjuures keskmine vanus on 35 aastat (ESA, 2015). Eestis sarnased uuringud puuduvad, kuid võiks eeldada, et tehnoloogialembese riigina oleme ka vähemalt sama aktiivsed mängurid.
Esimeseks majanduslikult edukaks mänguks oli arkaadimäng “Pong”, mille avaldamist 1972. aastal peetakse ka videomängutööstuse alguseks. Juba 1980. aastatest saati käib teadlaste seas tuline vaidlus, kas videomängudel on pigem positiivne või negatiivne mõju.
Kõige painavam küsimus ja enim uuritud teema on vägivaldsete mängude seos agressiivsusega. Mõned uurijad väidavad, et seos on selge ja vägivaldse mängu mängimise järel võib suureneda agressiivsus ka päris elus (Anderson & Bushman, 2001). Kusjuures sarnaseid seoseid on leitud ka vägivalda sisaldavate multikate ning laste käitumise vahel. Ka mulle endale tundub, et vägivaldse sisuga meedia tarbimist ei tasu väga väikesele lapsele lubada. Väikesed lapsed õpivad teiste eeskuju kaudu ja imiteerivad nähtut, seega võiks nendeni jõuda pigem koostööd ja abivalmidust kujutavad mängud ja multikad.
Pong - esimene dokumenteeritud ping-pongi mäng. Video: Youtube
Agressiivseid mänge võib vaadata ka teise nurga alt. Paljud kriitikud väidavad, et agressiivsus suureneb vaid neil, kellel on selleks eelsoodumus (Markey & Markey, 2010), või valivad agressiivsemad lapsed ka vastavad mängud (Von Salisch, 2011). Mõned uurijad arvavad, et võistlushimu ja teatud agressiivsus võib tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas hoopis kasuks tulla (Wade & Beck, 2006). Võiks arvata, et sobivas vanuses ei tohiks taolised mängud enam erilist ohtu kujutada. Kui noor on võimeline eristama reaalset ebareaalsest peale vägivaldse superkangelasega filmi vaatamist, võiks ta selleks võimeline olla ka peale videomängu mängimist. Uuringute järgi mängivad nii tüdrukud kui poisid, ka täiskasvanud vägivaldseid tulistamis- ja rollimänge justnimelt stressi maandamiseks (Quirk, 2007).
Mängude maailm on aga suur ja lai ning teistsuguse sisuga mängude puhul on leitud veelgi positiivseid mõjusid. Võrreldes laste interneti, arvutite ja mobiiltelefonide kasutamist, on leitud, et mängude mängimine arendab oluliselt rohkem laste loomingulisust näiteks joonistamises ja kirjutamises (Jackson, 2011). Võib arvata, et selline mõju avaldub eriti mängude puhul, kus lastele antakse palju loomingulist vabadust ise mõelda ja mängu sees midagi uut luua, nagu näiteks arvutimängus „Minecraft”.
Sotsiaalsed mängud, kus lapsed töötavad ühise eesmärgi nimel koos, võivad mõjuda hästi koostööle ja abivalmidusele ka reaalses elus. (Saleem, Anderson & Gentile, 2012). Päris elust teame, et seltskonna- ja meeskonnamänge kasutatakse tihti just uute inimeste tutvustamiseks, miks mitte samal eesmärgil kasutada ka digimänge.
Mida ütleb mäng mängija kohta
Mängija psühholoogiliste mehhanismide mõistmiseks on loodud mitmeid mudeleid, üks levinumaid neist on kindlasti Bartle’i taksonoomia. Bartle’i järgi jagunevad mängijad 4 gruppi, keda motiveerivad mängimise juures erinevad tegurid. Sisuliselt on tegu mängu keskkonnas väljenduvate Keirsey temperamenditüüpidega. Info selle kohta, milliseid mänge noor mängib, võib anda vihjeid selle kohta, kuidas teda ka päris elus motiveerida. Järgnevad seosed on minu enda isiklikud mõtisklused antud teemal.
Bartle'i taksonoomia tutvustus inglise keeles. Video: Youtube.
Killer ehk tapja on kõige võistlushimulisem mängija, kes soovib alati kõiges võita. Mängudest valib ta tihti just agressiivsemat tüüpi kiireloomulise mängu, näiteks tulistamismängud, nagu „Call of Duty”. Võiks arvata, et samasugune mehhanism tõmbab neid ka reaalses elus võistlustules osalema. Kuna võistlejahing on tänapäeva maailmas kasulik omadus, on seda korrektselt suunates võimalik aidata noorel sobivat väljundit leida, näiteks motiveerida teda spordiga tegelema.
Achiever ehk saavutaja on sisuliselt kollektsionäär. Ta peab läbi tegema kõik ülesanded, leidma kõik peidetud aarded. Tema jaoks on saavutus kogumises ja võit pole oluline. Selline mängija võiks reaalses elus motivatsiooni leida mitmeosaliste ülesannete täitmises, millele kulub pikem aeg. Sisuliselt on selline ülesanne ka koolis hinnete saamine ja kindlasti olete märganud neid, keda üks „4” tunnistusel täiesti rivist välja lööb. Kuid lisaks hinnetele võiks olla muidki võimalusi saavutuste kogumiseks, näiteks huvitegevus ja vabatahtlik töö, mille läbimise kohta peetakse päevikut ja jagatakse tunnustust.
Explorer ehk avastaja käib mängu maailmas läbi kõik nurgatagused ja soovib talle pakutud lugu maksimaalselt kogeda. Koolikeskkonnas võib selline õpilane iseseisvalt kaevuda mõne ajaloosündmuse tagamaadesse, uurides iga viimast kui detaili ja allikat. Selline õpilane võib olla vabatahtlikult valmis huvitavat teemat põhjalikult kaardistama ning kogutud materjali võiks hiljem kasutada isegi õppevahendina.
Socializer ehk suhtleja mängib kõige meelsamini teistega koos. Nad naudivad toimivat kogukonda ning üritavad mängukeskkonnas tihti korda säilitada ja koostööd propageerida. Suhtleja saab enamasti teiste mängijatega väga hästi läbi ning naudib seetõttu teatud rahuhoidja staatust. Päris elus võiks selline mängija rakendust leida klassivanemana või uute õpilaste mentorina.
Mängud õppevahendina
Minu arvates üks mitmekülgsemaid mänge hariduses kasutamiseks on „Minecraft: Education Edition”, mis on haridusasutustele tasuta kasutatav. Maailmas on „Minecrafti” hariduses kasutatud väga erinevatel eesmärkidel. Üks lihtsamaid viise on vaadelda seda kui algklassilastele mõeldud inglise keele õppevahendit, kus mängu keskkonnas saab õpetada nii loomade kui materjalide nimetusi. Teiseks saab „Minecrafti” kuubikutest koosnevas maailmas arendada loomingulist mõtlemist ja meeskonnatööd.
Projektid MinecraftEdu ja Project 1845 on loonud „Minecrafti” keskkonda ka ajaloolisi ehitisi, mida lastel on võimalik uurida nii seest kui väljast. Samuti võib tunnis anda õpilastele ülesandeks taasluua kirjelduste ja jooniste järgi mõni oluline ajalooline ehitis või asukoht. Nii aitab visuaalne ja ruumiline tagasiside õpitavat paremini kinnistada. Rootsis on „Minecrafti” inspiratsiooniallikana kasutanud isegi arhitektuuribüroo, kes palus võistluse käigus esitada ettepanekuid ühe linnaosa projekti jaoks. Ka Eestis on korraldatud laste arhitektuurivõistlus, kus võistlustööd tuli ehitada „Minecrafti” keskkonnas ja žürii koosnes elukutselistest arhitektidest. Võistlusele laekus umbes 100 tööd ning kohtunike hinnangul võiks nii mõnedki ideed päris elus rakendust leida.
Minecraft: Education Edition. Video: Youtube
Mängud IT-riigi noorele põlvkonnale
„Minecraft” pole kasulik pelgalt ehitusprojektideks, vaid selles võib valmistada ka teatud matemaatilisi ja füüsikalisi süsteeme. Näiteks on mängijad ehitanud erinevatest kuubikutest 1KB ja 4KB kõvakettaid, kalkulaatori, töötava arvuti, mängitava 2D-versiooni mängust endast, automaatseid raudteesüsteeme ja palju muud põnevat. Google Quantum A.I. Lab on loonud „qCrafti” nime kandva modifikatsiooni, mis lubab mängus katsetada isegi kvantfüüsika reegleid. Selliste keerukate kontseptsioonide ja ülesannete lahendamine võiks eriti kasulik olla noorte inseneride õpetamisel.
Äärmiselt edukas mäng „Kerbal Space Program” paneb mängija ehitama kosmoselaeva, kus tuleb arvestada reaalset orbitaalmehhaanikat. Haridusasutustele on see mäng koos juhistega õpetamiseks kättesaadav „KerbalEdu” nime alt. Mäng ise on väga keeruline ning mängijat eriti palju ei juhenda, kuid füüsikaõpetaja juhendamisel võib see olla väga kasulik õppevahend keerukate füüsikalis-matemaatiliste mõistete illustreerimiseks, nagu mass, gravitatsioon, hõõrdejõud, kiirus jne.
Loogika arendamiseks on kasulikud mitmed pusletüüpi mängud. Eriti soovitatakse mängu „Portal 2”, kus portaale tulistava relvaga tuleb lahendada hulgaliselt keerukaid ruumilisi mõistatusi. Õppejõud saavad mõistatusi ka ise välja mõelda, selleks on loodud projekt „Teach with Portals”. Üks minu lemmikuid on arvutimäng „Antichamber”, kus lisaks mõistatuste lahendamisele pannakse proovile ka taju ning pööratakse pea peale tavapärased põhjus-tagajärg seosed.
Mänge luues programmeerijaks ja ettevõtjaks
Paljud Eesti mängutegijad on iseõppinud programmeerijad, kes alustasid justnimelt lihtsaid mänge tehes. Mängud on huvitav meedium, kus saavad kokku programmeerimine, kunst, muusika, loo jutustamine. Seepärast tõmbab mänge tegema just neid, kelle huvide ring on suur. Mängutegijate seast võib leida kirjanikuhingega programmeerijaid, robootika haridusega kunstnikke ja muusikuhingega disainereid. See on suurepärane võimalus koondada erinevate talentidega õpilased ühise eesmärgi nimel ja harjutada meeskonnas töötamist.
IT-riigina tahame näha rohkem noori programmeerijaid ja proovime sellesse panustada juba varases hariduses. Samas valitseb programmeerimise ümber ikka arusaam, nagu oleks see midagi meeletult keerulist, mida oskavad ainult need vähesed, kes matemaatika ja füüsika tunnis hiilgavad. Selline suhtumine hirmutab paljud noored juba varakult ära. Mis aga võiks lapsele olla põnevam, kui õppida tasapisi programmeerima tehes mänge nii, et ta ei jõua veel koodi kartma hakatagi?
Paljud mängumootorid on tänaseks tasuta kättesaadavad ja tulevad kohe paki õppematerjalidega arvutisse. Alustada soovitatakse lihtsamatest mootoritest, nagu GameMaker, Stencyl, Construct 2. Alustada saab lihtsate 2D-mängudega, kusjuures need tarkvarad ei nõua esialgu isegi programmeerimisoskust. Samm-sammu haaval saab aga hakata katsetama, mis juhtub mänguga, kui muuta koodi ja kiire tagasisidega tekivad seosed paremini.
Peale selle on mängud suurepärane esimene samm ettevõtlusega alustamiseks, kuna lävend on niivõrd väike. Kui on valmis lihtne mobiilimäng Androidi platvormile, saab selle panna Google Play poodi müüki kas teatud rahasumma eest või tasuta reklaamide abil raha teenima. Eeldusel, et ka firma on registreeritud, mis pole Eestis kuigi keeruline, võib sealt isegi natukene taskuraha laekuda. Mänguarenduse ja müügi protsessis saab harjutada idee testimist, kasutajatega suhtlemist, turundamist. Oskuste paranedes hakkavad tulema ka paremad tulemused.
Riiklik mängutööstuse tunnustamine ja isegi toetamine oleks kasulik, sest see on kasutamata potentsiaaliga sektor. Mängud on üleilmsed tooted ja väike meeskond võib edu korral teenida suuri summasid, mis tähendaks meile olulist eksporditulu. Seepärast võiks videomängude arendamise kaasamine õppeprotsessi olla kasulik abivahend noorte programmeerijate ja ettevõtjate koolitamisel.
Artikkel ilmus 2016. aasta Eesti noorsootööajakirjas MIHUS nr. 19.
Artikli autor on Kristi Ramot. Kristi on arvutimängude arenduse ja disani õppekava erialajuht Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor.
Olav Kersen
Sihtasutus Archimedes
MIHUS peatoimetaja
e-post: olav.kersen@archimedes.ee
Võhma Kool – aasta video hariduses
Võhma Kool
Õpetajate päeva videotervitus
Aasta video hariduses
Kokkuvõte (max 100 sõna). Palun kirjelda esitatud töö loomisprotsessi algusest lõpuni.
Video sai alguse kahe Võhma Kooli õpetaja Grete Everti ja Riine Anti mõttest teha Võhma Kooli nähtavamaks. Mõte oli teha video, mis heas mõttes raputaks nii kooli töötajaid kui kõiki video vaatajaid. Lõplik mõte formuleerus inspireerituna Metsakutsu loost „Ära mine närvi“. Koostöös osalejatega mõtlesime välja täpsed tegevused, mis nende tööd võiks iseloomustada. Meie jaoks oli oluline, et osaleksid kõik õpetajad. Lähenesime kolleegidele individuaalselt, kindla plaani ja hea tujuga. Nii saigi video kaader kaadri haaval üles võetud. Videotervituses osalesid kõik Võhma kooli õpetajad ja kogu tugipersonal. Filmimiseks vajaliku tehnika laenutasime kohalikust vaba aja keskusest ja klipid monteerisime programmiga Movie Maker. Õpetajate päeva hommikul panime video üles Facebooki, kus see hakkas „oma elu elama“.
Väljakutse (50 sõna). Palun kirjeldage, mis ajendas looma disaini/videot/digi- ja nutitegu.
Videot ajendas tegema õpetajate igapäevatöö võlud ja valud ning kuvand õpetajast ühiskonnas. Videoga tahtsime eneseiroonilises võtmes näidata, et ka õpetaja on inimene ning kuigi töö on stressirohke, tasub siiski säilitada rahu. Lisaks saatsime tervitused kõigile õpilastele, kolleegidele, lapsevanematele ja teistele haridusega seotud töötajatele ning tegime õpetajaameti nähtavaks.
Eellugu (max 200 sõna). Palun kirjelda sihtgruppi, teema olulisust, eeltööks vajalikke taustauuringuid jne.
Video sihtgrupiks olid kõik kooliga kaugemalt või lähemalt seotud inimesed: praegused ja endised õpilased, õpetajad, kolleegid üle maakonna ja Eesti, lapsevanemad ja teised haridusinimesed. Teema on oluline, sest tihti täidab õpetaja ühiskonnas mingit kindlat rolli, mille juurde kuulub justkui ülim kontroll oma emotsioonide üle. Töö on aga oma olemuselt väga suur väljakutse, kus tihti tuleb oma nii-öelda „närvi minek“ ümber mõtestada ja rahulikuks jääda. Meie arvates iseloomustab head õpetajat oskus olla noorele hinnanguvaba peegel kasvamise toetamisel ja õpetada lisaks aineteadmistele ka inimeseks olemist. Niisiis tahtsimegi näidata, et õpetaja ei ole lihtsalt oma aine edastaja, vaid ka inimene, kes oskab iseenda ja oma töö üle nalja heita, säilitades sealjuures professionaalsuse.
Eesmärk (100 sõna). Palun kirjeldage kampaania eesmärke läbi tulemuslikkuse mõõdiku.
Video eesmärk oli teha õpetajaamet nähtavamaks ja väärtustada õpetajate tööd nii igapäevaselt kui õpetajate päeva puhul. Videoga tahtsime meelde tuletada, et kuigi see töö võib olla raske, tuleb säilitada rahu ja tasakaalukus. Lisaks oli üks video tegemise eesmärke suurendada ühtsustunnet töökollektiivis. Üldiselt võib öelda, et video täitis igati püstitatud eesmärgid ja ületas oma laiaulatusliku levimisega ka tegijate ootuseid. Video sai positiivset tagasisidet nii õpilaste, kolleegide, lapsevanemate kui asutuste tasandil. Me loodame, et video tekitas ka diskussiooni õpetajaameti teemadel.
Strateegia ja elluviimine (100 sõna). Kirjeldage viise, kuidas plaanitud eesmärgid täitsite.
Suur rõõm oli selle üle, et täitsime peamise eesmärgi- kõik Võhma Kooli õpetajad ja tugipersonal osalesid tervitusklipis. Videotervitus sai olenemata tagasihoidlikest tehnilistest võimalustest hea ja sisu tulenevalt kõikide osalejate panusest mõnusalt humoorikas. Videoklipp saadeti e-postiga ametliku tervitusena ja laeti üles sotsiaalmeediakeskkondadesse Facebook ja YouTube, kus see pälvis oodatust tunduvalt suuremat tähelepanu.
Tulemused (100 sõna). Kirjeldage mõõdetavaid tulemusi (vaatajate või lugejate või jälgijate arv, allalaadimiste arv, tiraaž vms).
Video eesmärk oli jõuda võimalikult paljude inimesteni meie edastatud sõnumiga.
Kas mäletad, millal Sina viimati päriselt närvi läksid?
Meil on Sulle uudis!
Igaüks läheb mõnikord närvi, ent meeles tuleb pidada, et päeva aitab mööda saata tükike eneseirooniat ja armastus enda töö vastu.
Võhma Kooli õpetajad tervitavad kõiki endiseid ja praeguseid õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid ja kolleege üle kogu Eesti ning soovivad kõigile õpetajate päeva puhul rahulikku meelt!
Ülaltoodud postituse tulemused:
- koos videoga on tänaseks jõudnud üle 40500 inimeseni
- postituse on meeldivaks märkinud üle 300 inimese
- videot on jagatud üle 200 korra
- YouTube laetud videot on vaadatud üle 1200 korra.
- Pärast video avalikustamist Facebookis võeti Võhma Kooliga ühendust Viljandi Politseijaoskonnast ja küsiti luba video jagamiseks oma Facebooki seinal. Videot jagasid nad oma seinal sõnumiga:
Lapsed õpetajast: "Hea õpetaja annab oma õpilastele alati midagi veel peale ainealaste teadmiste. Ta õpetab inimeseks olemist. Hea õpetaja ei pea olema ideaalne inimene, keegi meist ju ei ole. Ta on väärikas inimene, kes võib ka eksida ja tunnistab oma eksimusi. Ta on inimlik ja just seepärast ongi ta väga hea õpetaja..."
Kallid õpetajad, vahvat ja rõõmurohket õpetajate päeva Teile!!!
- Video jõudis ka muusika autorini ja Metsakutsu jagas seda oma Facebooki seinal sõnumiga:
Võhma Kooli õpetajate esituses lugu "Ära Mine Närvi".
SEEE ON BÄNGER!!! Võhma Kooli õpetajad said loo mõttest aru. Mul on ääretult hea meel ja soovin kõikidele Võhma Kooli õpetajatele omalt poolt ilusat õpetajate päeva! Wupii! Selle postituse on meeldivaks märkinud üle150 inimese.
- Samuti ületas video uudiskünnise Õhtulehe veebiväljaandes ja Delfis. Ametliku tervitusena jõudis video e-kirjaga Viljandi maakonna koolijuhtide ja haridusametnikeni. Kui paljude inimesteni see video läbi erinevate jagamiste ja kommenteerimiste tänaseks kokku jõudnud on, me päris täpselt enam öelda ei oska.
Palun lisage vajalikud veebiaadressid materjalidele ja kuni viis teie poolt valitud ekraanitõmmist tööga seotud elementide kirjeldamiseks.
Võhma Kool https://www.facebook.com/vohmakool/videos/
YouTube https://www.youtube.com/watch?v=-twYXfwZ0Tg
Eri jagamised Facebooki kanalil:
Tallinna Ülikool – virtuaaltuur
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikooli virtuaaltuur
Kategooria: aasta disain hariduses / aasta nutitegu hariduses
Esitame Kuldõun 2016 konkursile aasta disaini ja aasta nutitegu kategoorias Tallinna Ülikooli virtuaaltuuri, mis on Eesti ülikoolide ja ka üldiselt Eesti virtuaaltuuride seas eristuv ja ainulaadne projekt. Tallinna Ülikooli virtuaaltuuri peamine eesmärk on tutvustada meie ülikooli, inimesi, fookusvaldkondi ning akadeemilist õhkkonda õpi- ja töökeskkonna kaudu. Seetõttu pole TLÜ virtuaaltuuri eesmärk mitte ainult TLÜ asukoha, ruumide ja linnaku majade logistiline ja ajalooline tutvustus, vaid pidasime tuuri loomisel üheks oluliseks eesmärgiks näidata piltide, liikuvate osade ja videote kaudu TLÜ akadeemilist õhkkonda, igapäevategevusi ning inimesi, kes siin ülikoolis iga päev toimetavad. See on emotsiooni loomine ülikoolist ja meie igapäevasest tegevusest.
Virtuaaltuur on osa TLÜ kodulehest, kus saab ülikool ja ülikooli partnerid seda edasi kasutada vastavalt vajadusele ja eesmärkidele – veebis, sotsiaalmeedias, esitlustes, kampaaniates, kliendisuhetes (nt konverentsikeskus) jne. Nii on lisaks kesksele turunduslikule kasutusele virtuaaltuur tööriist igale ülikooli liikmele ülikooli tutvustamiseks partneritele, tulevastele üliõpilastele ja kõigile ülikoolist huvitatutele.
Kommentaar: kogu täpsem info pdf-failis:
https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2016/11/2016-TLU-virtuaaltuur.pdf
Veebiaadress:
Tartu Ülikool – nutitegu Instagram
Tartu Ülikool
Populaarteaduslik Instagrami konto nn. TÜ teadlaste Instagram
Kategooria: Aasta nutitegu hariduses
Tartu Ülikool esitab Kuldõun 2016 konkursile kategoorias „Aasta nutitegu hariduses“ käesoleval kevadel lansseeritud TÜ populaarteadusliku fotoblogi Instagramis. Fotoblogi on leitav aadressilt https://www.instagram.com/tartuuniversity/.
Kokkuvõte (max 100 sõna). Palun kirjelda esitatud töö loomisprotsessi algusest lõpuni.
Mõte luua sotsiaalmeedia konto, kuhu looksid sisu vaid TÜ teadlased ja mis selgitaks teadust lihtsal ja arusaadaval viisil, tekkis 2016. aasta kevadel. Selleks, et leida teadlasi, kes oleksid valmis aktiivselt Instagrami oma teadustööst pilte või videoid postitama, tehti üleskutse ülikooli sisekanalites. Laekunud avaldustest valiti välja eri valdkondade tugevamad kandidaadid. Valikul osutusid oluliseks teadlaste motivatsioon ja põnevad postituste ideed. Mais 2016 korraldas kommunikatsiooniosakond teadlastele Instagrami infohommiku, kus tutvustati detailsemalt populaarteadusliku Instagrami ideed, lepiti ühiselt kokku konto kasutamise heas tavas ning viidi läbi teadusfototeemaline lühikoolitus. Alates sellest on konto olnud täielikult 15 teadlase käsutuses, kes oma teadustööst pilte ja selgitusi postitavad.
Joonis 1. Katse vareskaera-aasasilmikutega, mis andis inspiratsiooni ERR Novaatori videolooks „Soome tudeng uuris Tartus röövikute maitse-eelistusi“.
Väljakutse (50 sõna). Palun kirjeldage, mis ajendas looma disaini/videot/digi- ja nutitegu.
Teaduse populariseerimine on olnud Tartu Ülikooli üks pikaajalisi eesmärke ja tegevusi. Teadlaste Instagrami kontot looma ajendas soov anda TÜ teadlastele võimalus jagada oma teadustegevust vahetult laiema auditooriumiga, et mitte jätta teadustegevust kitsasse teadlaste ringi. Soovime tekitada noortes, peamistes Instagrami kasutajates, huvi teaduse vastu läbi otsekontakti eesti teadlastega, mistõttu otsustasime kasutada noorte seas populaarset kommunikatsioonivormi.
Eellugu (max 200 sõna). Palun kirjelda sihtgruppi, teema olulisust, eeltööks vajalikke taustauuringuid jne.
Tartu Ülikool on mainekaim teadusülikool Baltimaades. Ülikool kuulub 1% kõige viidatumate ülikoolide ja teadusasutuste sekka 10 teadusvaldkonnas, samuti on TÜ-d kutsutud liituma teadusülikoolide tippudest koosnevate rahvusvaheliste koostöövõrgustikega – GUILD-iga ning LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga. See tõestab, et TÜ-s tehakse maailmatasemel teadust, mis väärib laiema auditooriumini jõudmist!
Teadlaste Instagrami konto olulisus ja erilisus seisneb just selles, et jälgijatega suhtlevad vahetult vaid teadlased ise ning teadust kommunikeeritakse lihtsal ja arusaadaval viisil. Sellest võidavad kõik – teadlased saavad tutvustada oma tööd, jälgijad saavad uusi teadmisi. Projekti põhiliseks sihtgrupiks on noored, kellele selline kommunikatsioonivorm on tõenäoliselt lihtsaim viis siseneda teadusmaailma. Soovime, et kontole postitatud pildid sütitaksid noortes huvi teaduse vastu. Noorte all peame silmas nii keskkoolinoori, kes alles tutvuvad TÜ erialadega, kui ka tudengeid, kes seeläbi saavad end kurssi viia teiste erialade teadustegevusega. Projekti eeltööna oli vaja läbi mõelda konto toimimise reeglid ja tavad. Võtsime vastu otsuse luua kakskeelne konto, et selle sisu oleks avatud ka laiemale auditooriumile kui vaid eestlased, sh TÜ välistudengid ja -töötajad. Samuti otsustasime paluda teadlastel vältida postitustes vaid kitsale spetsialistide ringile arusaadavat terminoloogiat, et olla mõistetavad ja atraktiivsed võimalikult laiale jälgijate ringile. Ühtlasi otsustasime, et konto jääb vaid teadlaste käsutusse ning kommunikatsiooniosakond selle toimimisse pärast algatamist ei sekku.
Eesmärk (100 sõna). Palun kirjeldage kampaania eesmärke läbi tulemuslikkuse mõõdiku.
Teadlaste Instagrami kontot luues oli eesmärgiks tutvustada TÜ-s tehtavat teadust põneval viisil nii, et sellest uut teadmist juurde ka need inimesed, kes antud valdkonnaga varasemalt kursis pole olnud.
Tulemuseesmärgid olid suuresti numbrilised: soovisime saada kontole võimalikult palju jälgijaid, samuti olid olulised igale postitusele kogutud meeldimised ning kommentaarid. Kindlaid arve aga paika ei pandud, sest taolist populaarteaduslikku kontot pole ükski Eesti ülikool varem loonud ning oli raske ennustada, kuidas projekt vastu võetakse. Lisaks oli eesmärgiks tekitada teaduspiltidest visuaalne infovoog, mida saaksid kasutada ka teised meediakanalid (nt ERR Novaator) ja sotsiaalmeedia (arvukad TÜ Facebooki lehed, Twitter,
UT blogi). Jagades Instagrami postitusi teistes TÜ sotsiaalmeedia kanalites, seadsime eesmärgiks jällegi rohke meeldimiste ja jagamiste arvu.
Teadlastele püstitasime eesmärgi postitada kontole grupi peale üks postitus nädalas, et hoida kontot regulaarselt töös ja nähtaval.
Strateegia ja elluviimine (100 sõna). Kirjeldage viise, kuidas plaanitud eesmärgid täitsite.
Teadlaste infohommikul tutvustasime Instagrami kasutamise eripärasid, panime koos teadlastega paika konto hea tava ja viisime läbi teadusfototeemalise lühikoolituse. Seejärel andsime teadlastele selge sõnumi, et oleme valmis neid igal ajal tekkivate küsimustega abistama. Konto jälgijaskonna kasvatamiseks tutvustasime loodud kontot nii ülikooli sisekanalites (siseveeb, uudiskiri) kui ka välistes kanalites (kodulehel, sotsiaalmeedias) ning ka portaalis ERR Menu. Jooksvalt oleme jaganud kontole postitatud pilte ülikooli eesti- ja ingliskeelses Facebookis ja Twitteris. Need tegevused on aidanud konto jälgijaskonda jõudsasti kasvatada. Järgneva kuu jooksul on plaanis koostada UT Blogisse koondpostitus põnevamatest Instagrami konto teaduspiltidest, eesmärgiga selgitada veelgi põhjalikumalt pildil toimuva tagamaid, pannes kokku pikemad teadusfotolood.
Tulemused (100 sõna). Kirjeldage mõõdetavaid tulemusi (vaatajate või lugejate või jälgijate arv, allalaadimiste arv, tiraaž vms).
TÜ populaarteaduslikule Instagrami kontole on postitatud 57 teadusteemalist pilti, mille sisu on põnev, alustades laboris tehtud katsetest ning lõpetades keskkonnamuutuste uurimisega rabas. Kontol on ligi 1200 jälgijat ning see kasv on pidev (joonis 2). Jälgijate kasv on olnud orgaaniline, st konto tutvustamiseks ei ole kasutatud rahalist reklaami, mistõttu 1200 jälgija kogumine kuue kuuga on märkimisväärne tulemus.
Kontol on populaarseks kujunenud erakordsete situatsioonidega pildid, mida tavaline inimene iga päev oma silmaga ei näe, nt Eesti esimesed tehistingimustes sündinud tarantlipojad (joonis 3) või võrgutäis viidikaid (joonis 4). Postitatud pilte on kasutatud meedias, nt ERR Novaatori loos „Soome-ugri lüümus“. Samuti sai videolooks „Soome tudeng uuris Tartus röövikute maitse-eelistusi“ toimetaja inspiratsiooni just teadlaste Instagrami kontole postitatud (joonis 1). Seega on teadlaste Instagrami kontol potentsiaal anda sisu teadusuudisteks.
Ka mujal ülikooli sotsiaalmeedias on teadlaste postitused soojalt vastu võetud. Ingliskeelsesse Facebooki loodud fotogalerii on seni jõudnud 4000 jälgijani (reach) ning kogunud 33 meeldimist, mis suureneb iga korraga, mil albumisse pilte lisatakse.
Teadlaste tegemisi jälgitakse nii Eestist kui ka väljaspoolt. 45% jälgijaskonnast asub Eestis, sellele järgnevad Soome, Venemaa, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Läti jpt (vt tabel 1).
Palun lisage vajalikud veebiaadressid materjalidele ja kuni viis teie poolt valitud ekraanitõmmist tööga seotud elementide kirjeldamiseks.
TÜ populaarteaduslik Instagrami konto: https://www.instagram.com/tartuuniversity/
„Soome tudeng uuris Tartus röövikute maitse-eelistusi“, ERR Novaator http://novaator.err.ee/v/loodus/892e6daf-1ca3-4545-89b8-3c2578c4811f/video-soome-tudeng-uuris-tartus-roovikute-maitse-eelistusi--
„Soome-ugri lüümus“, ERR Novaator http://novaator.err.ee/v/yhiskond/373e6542-86b6-4fa9-b31f-bacf499ecb00/soome-ugri-luumus
Sihtasutus Archimedes aitas korraldada Ida-Virumaa karjääripäeva „Targalt tulevikku 2016“
Novembri alguses toimus Ida-Virumaal kahel järjestikusel päeval üritus „Tagasi Tulevikku 2016“, mis oli suunatud Ida-Virumaal elavate gümnasistidele, kutseõppuritele, üliõpilastele, õpetajatele ning teistele huvilistele. Üritus toimus kahes linnas – Narvas ja Kohtla-Järvel.
Ürituse käigus arutati noorte tuleviku ja valikute üle, jagati informatsiooni õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta meil ja mujal ning tutvustati erinevaid võimalusi. Toimusid infomess, töötoad ja karjäärinõustamised, mille läbiviijateks olid oma ala parimad spetsialistid. Sihtasutuse Archimedes poolt korraldati üritusel kaks erinevat töötuba. Esimene neist tutvustas Euroopa vabatahtlikku teenistust ehk noore (17-30-aastane) võimalust töötada vabatahtlikuna mõnes Euroopa riigis ning tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Räägiti väga praktiliselt sellest, kuidas saada EVT vabatahtlikuks ning arutleti, mis sellest kõigest kasu võiks olla. Teine töötuba keskendus sellele, kuidas ja miks minna välismaale kõrgharidust omandama, millised on stipendiumivõimalused ning millised on juba välismaa kogemusega Ida-Virumaa noorte muljed ja kogemused oma välisõpingute perioodist.
Karjääripäeva „Targalt tulevikku“ viidi ellu Euroopa Parlamendi infobüroo eestvedamisel koostöös Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse, TÜ Narva Kolledži, TTÜ Virumaa Kolledži, sihtasutuse Archimedes, Eesti Töötukassa, Eesti Noorsootöö Keskuse, Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse, sihtasutuse Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Europassi, MTÜ-ga Mondo ja paljude teistega. Karjääripäev toimus eesti ja vene ning osaliselt ka inglise keeles. Kokkuvõtvalt saab lugeda need kaks päeva õnnestunuks. Noori huvilisi osales ohtralt. Narva puhul oli osalejaid üle 300, Kohtla-Järvel osales 222 noort. Sellesse päeva panustas kokku 298 inimest, sh noored, õpetajad, vabatahtlikud, töötubade läbiviijad ning organiseerijad.
Vabatahtlik Prantsusmaalt – Sylvain Pomme
Sylvain Pomme on noor Prantsusmaalt pärit artist, kes elab Eestis, õpetades soovijatele žongleerimist ja õppides ise kaasaegse tsirkuse osavusalasid. Sylvain tuli Eestisse Euroopa vabatahtlik teenistuse toel, mida Eestis rahastab SA Archimedes noorteagentuur.
[caption id="attachment_14870" align="alignright" width="217"]
Foto: Tadaafestival.org[/caption]Sylvain tuli Eestisse Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi abil juba kaks aastat tagasi. Tema Eesti-teekonda aitasid alustada Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR ning Tsirkusestuudio FOLIE. Selle ajaga, mil Sylvain on Eestis viinud, on ta koolitanud Eesti lapsi, andnud kümneid etendusi ning lisaks on ta lühikese ajaga ära õppinud ka heal suhtlustasemel eesti keele.
"Kui sa õpid iga päev ära viis sõna, siis paari kuuga on sul juba kolmsõda sõna. See on paras hulk ja sa oskad juba rääkida," räägib Sylvain.
Sylvain rääkis oma elust ja tegemistest lähemalt Kanal2 telesaates "Radar".
Mis on üldse Euroopa Vabatahtlik Teenistus?
Euroopa vabatahtlik teenistus annab noortele suurepärase võimaluse panna end proovile ning leida see miski, millele oma tulevik pühendada. Lisaks saab selgeks võõrkeele, tutvuda uute kultuuridega, leida sõpru ning teha head.
"Eesti organisatsioonidele annab Euroopa vabatahtlik teenistus võimaluse kaasata oma tegevustesse välismaalt pärit noori, kes toovad uusi ideid, tegevusi ning kultuure. Seeläbi mitmekesistuvad organisatsiooni tegevussuunad ning saab pakkuda oma sihtgrupile veelgi enamat," kommenteeris SA Archimedes noorteagentuuri Euroopa vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets.
Lisamaterjale:
Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR koduleht
SA Archimedes noorteagentuuri koduleht
Soome tudengitest siin ja sealpool lahte
Sügisel ilmus Soome suurimas päevalehes Helsingin Sanomat (HS) Kaja Kunnase ja Marjukka Liiteni artikkel uudisega, mille järgi Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa ülikoolides on järjest kasvav nähtus. Kela, Soome sotsiaalkaitseameti statistika näitab, et kümne aastaga on Soome tasemeõppe tudengite arv välismaa kõrgkoolides kahekordistunud. 2015./2016. õppeaastal alustas väliskõrgkoolides 2586 uut Soome tudengit, kui vastav arv kümme aastat tagasi oli umbes tuhat. Kokku õppis möödunud aasta andmete järgi välisülikoolides u 8000 Soome tudengit. Statistika käib nende tudengite kohta, kes on saanud Kelast õppetoetust välismaale.
Kes ja kuhu ja miks?
Artiklist selgub, et 40% välismaale õppima minejatest on pealinna piirkonnast, sh naiste osakaal on üle poole, aga järjest rohkem on kasvamas meeste osakaal.
Milliste riikide ülikoolidest aga Soome noored on huvitatud? Eesti ülikoolid on jätkuvalt kolmandal kohal, 2015./2016. õppeaastal alustas Eesti ülikoolides 376 uut Soome tudengit. See number on üsna suur, kuid tegelikult võrreldes möödunud õppeaastaga kasvu pole (-1%). Kõige rohkem Soome tudengeid õpib Rootsi ülikoolides (622 uut tudengit, kasv võrreldes möödunud õppeaastaga +19%), teisel kohal on Suur-Britannia (601 uut tudengit, kasv +5%). Kusjuures see, et Rootsi on sihtriigina UK-st ette läinud, on uus nähtus - väga pikalt on UK ülikoolid püsinud soomlaste jaoks vankumatult esimesel kohal.
Artikli andmed on pärit CIMO-st (Centre for International Mobilty), mis on vastav asutus kui Eestis SA Archimedes. CIMO tegeleb mh välistudengitega, kes Soome õppima asuvad (Study in Finland), aga suunab ja teeb palju tööd nende soomlastega, kes soovivad välimaale õppima minna. Nüüd on CIMO koostöös Kelaga koostamas uuringut põhjuste kohta, miks soome tudengid lähevad välismaale õppima. Kas põhjus on endiselt sellest, et Soome ülikoolidesse on raske sisse pääseda või on esikohal hoopis rahvusvahelise kogemuse väärtustamine?
Üheks põhjuseks võib olla see, et alates sellest õppeaastast (2016./2017.) peavad Soome kõrgkoolid arvestama esmakordselt sisse astuvate tudengitega – neile on seaduse järgi ”broneeritud” u 45% õppekohtadest (22 600 kohta). Esmakordselt sisseastujaid oligi selle aastal 80% (121 000 tudengit). Kokku oli kevadel 2016 Soome kõrgkoolidesse sisseastujaid 152 000, kellest u 54% valis esimeseks eelistuseks rakendusliku kõrgkooli:
1. Metropolia rakenduslik kõrgkool (25 880, kellest 12 724 esmakordseid)
2. Helsingi Ülikool (24 644 sisseastujat, kellest esmakordseid 17 184).
[caption id="attachment_14899" align="alignnone" width="856"]
Soomlaste õpiränne ning Soome saabuvate välistudengite päritolumaad. Allikas: www.cimo.fi[/caption]Sisseastumiskatsed Soome kõrgkoolidesse
Kui tagasi tulla põhjuste juurde, miks soome tudengite arv välisülikoolides on hüppeliselt suurenenud, siis üheks põhjuseks on alati toodud seda, et Soome ülikoolidesse on väga raske sisse saada. Meedias on väga palju arutatud selle üle, otse gümnaasiumist kõrgkooli astujatel on liiga suur koormus – riigieksamiteks ja sisseastumiskatseteks valmistumine langeb samale ajale. See käib enamikele üle jõu ja ülikooli sisseastumiskatseteks õppimine langeb järgmisele aastale, mis omakorda aeglustab noorte siirdumist tööellu.
VATT (VATT Institute for Economic Research) on soovitanud alternatiiviks veidi samasugust süsteemi mis Eestis: sisseastumisel ülikooli arvestataks riigieksamite tulemusi, vajaduse korral võiksid ülikoolid teha tudengikandidaatidega intervjuusid või korraldada selliseid katseid, milleks valmistuda pole võimalik.
Praeguse süsteemi kohaselt ei võta ülikoolid riigieksamite tulemusi praktiliselt üldse arvesse. Ka Soome valitsus soovib riigieksamite tulemusi rõhutada ning sisseastumiskatsete (ja ettevalmistuskursuste) rolli vähendada.
Uued tuuled Soome kõrghariduses
Soome ülikoolid on kehtestanud väljaspoolt Euroopa Liitu ja EEA-d tulevatele tudengitele õppemaksud, mis muutuvad kohustuslikuks alates 2017. a sügissemestrist. Keskmiselt on õppemaaks 10 000 eurot aastas, hinnad kõiguvad 5000 – 20 000 euro vahel. Kõige kõrgemat tasu võtab Itä-Suomen yliopisto, kõige madalamat Aalto. Helsingi Ülikool on maksud jaganud kaheks: humanitaar- ja ühiskonnateaduste õppeprogrammid on 13 000 eurot aastas ning loodusteaduste ning life sience programmide eest tuleb maksa 15 000 aastas.
Maksulised programmid on inglisekeelsed, enamasti magistriprogrammid, millele on võimalik taotleda ka stipendiumi. Õppemaksusüsteemi kriitiliselt suhtuvate peamine mure on see, et välistudengite arv väheneb ning suureneb oht, et ka soome tudengitelt hakatakse makse nõudma.
Soome kõrgkoolides õpib üle 20 000 välistudengi, so umbes 7% kõigist tasemeõppe tudengitest. Välistudengist u 75% on väljastpoolt Euroopa Liitu ja EEA-d. Suurimad välistudengite saatjariigid on Venemaa, Hiina, Vietnam, Nepaal ja Eesti.
Soome tudengid Eestis
Eesti ülikoolide populaarseimad alad soomlaste seas on õigusteadus ja ärijuhtimise õppeprogrammid, Tartus meditsiin ja veterinaaria, aga üksikuid soomlasi õpib ka teistel aladel. Eelpool mainitud artiklis on intervjueeritud Venla Rantaneni, Tallinna Ülikooli tudengit. Rantanen tuli alguses Tallinnasse, et veeta siin aasta au pairina ühe Saksa pere juures. Samal ajal sündis ka otsus proovida sisse saada Tallinna Ülikooli Liberal Arts in Humanities programmi. Sisseastumisnõudeks oli intervjuu ja motivatsioonikiri, aastane õppemaks 3000 eurot.
”Sisseastumisintervjuul mulle anti nõu, et kandideeriksin eestikeelsesse õppesse, kuna see on tasuta”, ütleb Rantanen. Eestikeelsel sisseastumiseksamil testiti üldisi akadeemilisi teadmisi, näiteks esitati küsimus: Mida peetakse silmas, kui räägitakse kõrghariduse kriisist Euroopas?
Suvel kolis Rantanen oma poisssõbra juurde Lasnamäele ja töötas Sokose hotelli vastuvõtus. Väike kultuurishokk oli see, et Eestis ülikoolis kirjutatakse maha.
Rantanen saab Soomest u 300 euro suurust õppetoetust kuus. Elamistoetust ta ei vaja, vastupidi, ta on võtnud oma väiksesse ühetoalisesse korterisse üürniku. Lisaks teenib Rantanen raha lapsehoidmisega ja tõlketöid tehes ning plaane Soome tagasi kolida tal hetkel pole.
Allikad
http://www.hs.fi/kotimaa/a1461214044912
http://www.hs.fi/politiikka/a1461212571167
www.hs.fi/kotimaa/a1473827968411
www.hs.fi/kotimaa/a1466220528272
Lisainfo
CIMO Centre for International Mobilty: www.cimo.fi
CIMO Maatieto: www.maatieto.net
Study in Finland: www.studyinfinland.fi
Soome ülikoolide õppemaksud: http://www.studyinfinland.fi/front_page_news/101/0/non-eu_eea_tuition_fees_and_scholarship_options_coming_up_in_2017
Soome välistudengid: http://www.cimo.fi/instancedata/prime_product_julkaisu/cimo/embeds/cimowwwstructure/100560_Opiskelijaliikkuvuus_Suomeen.pdf
Kela, Soome sotsiaalkaitse: www.kela.fi
Soome infomaterjale ja meediat analüüsis Grete Ahtola, kes on Eesti Instituudi juhataja Soomes. Lisaks on Grete pikaaegne Sihtasutuse Archimedes koostööpartner Eesti turundusplatvormi StudyinEstonia.ee esindajana Soomes.
Viis olulist sõnumit Eesti õpiränduritelt!
Erasmus+ õpiränne täiskasvanuhariduse valdkonnas on nüüdseks viinud mitmeid eestlasi teadmisi omandama ja koostööd tegema. Mida on nad tagasi tulles öelnud?
Koondasime kokku õpirändajate viis kõige enam kõlama jäänud mõtet:
- „Kõik inimesed on unikaalsed, meist igaühe elu on õpiränne, kus me õpime, saame tundma ennast ja avastame maailma. Lühiajalised õpiränded Erasmus+ raames - see on võimalus igaühele kiiremini ära lahendada oma “õpiülesanne” ja jõuda uuele tasemele,“ Jelena Lohmatova mitteformaalse õppe keskuse VitaTiim juht.
- „Rännakud panevad inimesed särama. Ja säravad inimesed panevad mõtted ja neid ümbritseva ruumi särisema, toovad kaasa uudishimu ja soovi õppida,“ Maarja Vaino, A. H. Tammsaare muuseumi juhataja.
- „Tore on õppida ja õpetada, see arendab, värskendab ja sisendab enesekindlust igale õpetajale. Rahvusvaheline koostöö paneb silmad särama!“ Kirsti Sinivee, City Keeltekooli projektijuht.
- „Õppisime nädalaga rohkem kui muidu ehk mitme aastaga, arendatud said kõigi õpirändajate isiklikud oskused ja Võrumaa Keskraamatukogu on lugejatele nüüd märksa huvitavam koht,“ Merle Koik, Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht.
- „Oleksite pidanud nägema minu kolleege kui nad esitlesid oma maad. Kõik nad tahtsid esitada oma kultuuri väärtusi niivõrd uhkelt ja ettevaatlikult nagu hoiaksid käes kõige õrnemat ja hinnalisemat materjali,“ Svetlana Smirnova, täiskasvanute koolituskeskuse Vestifex koolitaja.
Erasmus+ õpirände taotlusvooru tähtaeg on juba 2. veebruaril . Avarda silmapiiri ja muuda elu!
EMP/Norra stipendiumiprogrammi lõpukonverents 2.03.2017
Registreerimine EMP/Norra stipendiumiprogrammi lõpukonverentsile on lõppenud.
Jäite hiljaks? Pole midagi! Palun võtke ühendust: tiina.lipp@archimedes.ee
Erasmus+ muudab maailma. Karli, Grete, Kadri ja Girli lood
Euroopa Komisjoni 2014. aasta uuringu järgi usub 64% tööandjatest, et rahvusvaheline kogemus on töölevõtmisel oluline. Sama suur on tööandjate seas nende osakaal, kes usaldaks töökeskkonnas suurema vastutuse kõrgkooli lõpetajale, kel on rahvusvaheline taust. Seekord toome teie ette neli videolugu inimestest, kes räägivad rahvusvahelise kogemuse eelistest.
"Erasmus+ muudab maailma ja avardab karjäärivõimalusi," ütleb Sihtasutuse Archimedes kõrghariduse valdkonna kommunikatsioonispetsialist Greta Roosaar.
Videolugude eesmärk oli Roosaare sõnul välja tuua erinevaid perspektiive sellest, kuidas Erasmuse kogemus hilisemas elus karjäärile kaasa aitab. "Otsustasime, et räägime mõlema poolega - nii tööandjatega (Swedbank ja Pipedrive) kui ka juba Erasmuse kogemuse saanud juba koolielust väljunud inimestega, kes on rahvusvahelisest kogemusest vahetustudengina kasu saanud."
Ettevõtte pilgust rahvusvahelisele kogemusele andis hinnangu Swedbank ning müügitarkvaraga tegelev rahvusvahelise kollektiivi ning modernse töökeskkonnaga 2016. aasta parim tööandja Pipedrive. Erasmuslaste endi puhul said meie videote peategelasteks samuti erineva looga noored. Oma loo räägib disainer Karl Annus, kes täiendas eelkõige oma erialaseid oskusi ning Kadri Pikhof, kes leidis vahetusüliõpilasena õppides oma tõelise kutsumusena teletöö.
Karl Annus (Framed by Karl):
"Näiteks seesama tehnoloogiat, mida ma praegu kasutan oma igapäevatöös (puidupainutamine ja vineeripainutamine), seda ma esimest korda saingi katsetada Soomes Turku Ülikoolis õppides."
Grete Kotkas (Swedbank):
"Ettevõttele annavad inimesed, kes on välismaal õppinud, väga väga palju juurde. Kui inimene on õppinud välisülikoolis, näiteks Erasmusega, siis kui selline inimene meile kandideerib ja tema CVs on see kirjas, siis tekitab see kindlasti huvi."
Kadri Pikhof (TV3):
"Kui ma praegu mõtlen tagasi oma elule, siis ma võin öelda, et see Portugalis veedetud pool aastat on olnud minu elus üks ägedamaid aegu. Sain palju targemaks (nii elukool kui päris kool) ning leidsin oma tõelise kutsumuse (teleajakirjandus), ilma milleta ma oma elu enam ette ei kujuta. Arvan, et iga noor võiks siiski Erasmusega ära käia."
Girli Kikkas (Pipedrive):
"Kuna meil on tööl inimesi niivõrd paljudest kultuuridest, siis kindlasti on suureks plussiks see, et inimene on ise viibinud võõras keskkonnas ja ise kogenud seda, mida tähendab olla võõras kultuuris. Ehk siis kuidas meie töötajad siin Eestis ennast tunnevad. Erasmusega välismaal õppides kindlasti saab inimene endale mitmekülgsema hariduse."
Lisamaterjale:
Uuring: rahvusvahelise kogemusega tudengil on kergem tööd leida. Eurokratt, oktoober 2014.
The Erasmus Impact Study. Euroopa Komisjon, 2014.
Erasmus+ programmist lähemalt. Sihtasutus Archimedes, hariduse rahvusvahelistumise agentuur.
Noorte rahulolu noorsootööga
Noortevaldkonna arengu planeerimine riiklikul tasandil on oluline, et kindlustada Eesti noortele parim võimalik ettevalmistus, et meie ühiskonna ees seisvate väljakutsetega edukalt toime tulla. Eesmärgipärase ja koordineeritud noortepoliitika teostamiseks on loodud „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020”, mille üheks põhifookuseks on kvaliteetne noorsootöö.
Viimase tagamiseks on oluline kaardistada noorte rahulolu noorsootööga, mis võimaldaks edasise tegevuse planeerimiseks potentsiaalsed murekohad välja selgitada ja objektiivselt jälgida, kuivõrd liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Kuna varasemalt puudus antud teemal terviklik ja üleriigiline analüüs, viis konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic Eesti Noorsootöö Keskuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koostada ulatuslik ülevaade 2015. aastal noorsootöös osalenud 7–26-aastaste noorte rahulolust, vaadeldes tegevusi, kus nad osalesid.
Uuringus võeti luubi alla kaheksa noorsootöö valdkonda:
- huvihariduses osalemine
- huvitegevuses osalemine
- avatud noorsootöös osalemine (st noortekeskustes ja -tubades käimine)
- noorteinfo teenuse kasutamine (st Rajaleidja keskuses, teavitus- ja nõustamiskeskustes käimine)
- noortemalevas osalemine
- noortelaagris osalemine
- noorteühingus osalemine
- noorte osaluskogus osalemine
Täismahus uuringuga saad tutvuda siin:
Noorsootööga rahulolu mõõtmiseks küsiti noortelt viiepallisüsteemis ühte üldist kokkuvõtlikku rahulolu hinnangut. Seejuures loeti üldise rahulolu indikaatori (mitu % noortest on noorsootöö tegevusega rahul) arvutamisel rahuloluks hindeid 4 ja 5 (st variandid „pigem rahul” või „väga rahul”). Lisaks keskenduti uuringus neljale spetsiifilisemale teemale, et saada detailsem ülevaade rahulolu aspektidest. Täpsemalt kaardistati, milline on noorte endi hinnangul noorsootöö vastavus nende vajadusele, kasulikkus, füüsiline ja sotsiaalne keskkond. Detsembris (2015) ja jaanuaris (2016) kuue nädala vältel toimunud veebiküsitlusest võeti aktiivselt osa – kokku avaldas arvamust 2859 noort, mis on piisav (arvestades 95% usaldusnivood ja 5% veapiiri), et teha usaldusväärseid järeldusi üldkogumi (st kõikide Eesti noorte) kohta. Ent millised olid uuringu peamised tulemused ja järeldused?
Noored on noorsootööga üldiselt rahul
Uuringus selgus, et 87% noortest olid rahul noorsootöö tegevustega, kus nad 2015. aastal osalesid. Seejuures oli kõige suurem rahulolevate noorte osakaal noortemaleva (95%) ja noorte osaluskogude (90%) puhul ning kõige rohkem väga rahul olevaid noori oli osalenud noortelaagrites ja huvihariduses (vastavalt 65% ja 64%). Veidi madalam rahulolu oli noorteinfo teenusega, mille puhul 32% vastanutest olid väga rahul ja iga teine pigem rahul. Samas tuleb arvestada, et käesolevas uuringus käsitleti noorteinfot selle kitsamas tähenduses ja keskenduti vaid Rajaleidja keskuste ning teavitus- ja nõustamiskeskuste külastajate rahulolu mõõtmisele.
Suuremat tähelepanu tuleks pöörata noormeeste huvidele
Üldjuhul olid tüdrukud noorsootööga veidi enam rahul kui poisid – taoline trend ilmnes kõikide vaadeldud tegevuste osas, välja arvatud noortemalevad ja avatud noorsootöö. Huvihariduse ja -tegevuse tulemusi võrreldi eraldi ka 5 valdkonna kaupa: sport, loodus ja tehnika, kunst, muusika, üldkultuur (nt keeled, teater, tants jne). Ka valdkondade võrdluses ilmnes tüdrukute kõrgem rahulolu peaaegu igal pool. Ainsaks erandiks oli sport, kus poisid olid veidi enam rahulolevad. Seega tasub noorsootöötajatel enamike tegevuste arendamisel edaspidi fookuse alla võtta eelkõige just poiste vajadused ja soovid, et ka nende rahulolu jõuaks samale tasemele nagu tüdrukutel.
Noorsootöö kättesaadavuse probleem
Kuigi üle poolte (u 60%) noortest leidsid, et nende kodu läheduses on piisavalt võimalusi noorsootööst osa võtta, on oluline märkida, et peaaegu iga kümnenda noore hinnangul ei ole tema kodupiirkonnas üldse mingeid võimalusi vaba aega sisukalt veeta. Tähelepanuväärne on ka see, et noorsootöö piisavuse küsimustes varieerusid vastused Eesti eri piirkondade lõikes. Näiteks Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal elavatest noortest leidis vastavalt koguni 17%, 15% ja 14%, et nende kodupiirkonnas ei ole üldse võimalusi vaba aega sisukalt veeta. Samas Eesti viies suuremas tõmbekeskuses (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu) hinnati võimalusi paremaks kui mujal. Lisaks sellele hindasid tõmbekeskuses elavad noored rahulolu noorsootöö tegevustega ka statistiliselt oluliselt kõrgemalt kui teistes piirkondades elavad noored.
Seega on oluline noorsootöö edasisel planeerimisel keskenduda väiksemate võimalustega piirkondades elavatele noortele. Üheks võimalikuks lahenduseks on tõhusamate (transpordi)ühenduste loomine lähivaldade, -linnade või tõmbekeskustega, kus noortele on loodud kvaliteetsed ja mitmekülgsed võimalused vaba aega sisukalt veeta nende soovidele vastavalt. Teiseks tasuks kaaluda võimalusi noorsootöö tegevuse mobiilsemaks muutmiseks, mis võimaldaks viia tegevusi ka väiksemate võimalustega piirkondades elavate noorteni.
Samas võib noorsootöö kättesaadavuse probleemi üheks tahuks olla madal rahulolu noorteinfoga. Nimelt, kui noorteinfo ei vasta noorte vajadustele (sh näiteks info sisu või -kanalite osas), siis on võimalik, et noored ei ole lihtsalt erinevate noorsootöö võimalustega piisavalt hästi kursis ja tegelikkuses leidub ka nende kodupiirkonnas noorsootöö tegevusi, milles osalemisest nad reaalselt huvitatud oleksid.
Noorsootöö on noorte arendamise seisukohalt efektiivne
Peaaegu kõik uuringus osalenud noored (kokku 95%) leidsid, et nad on noorsootöös osaledes väga palju või mõningal määral uusi teadmisi või oskusi omandanud. Seejuures tajuti kõige selgemini uute teadmiste omandamist just huvihariduses osaledes. Uuringust selgus ka, et nooremad osalejad (st 7–11-aastased) õpivad enda hinnangul noorsootöö tegevustes osalemise kaudu rohkem kui vanemad noorukid (st 12–26-aastased). Täpsemalt märkis 64% nooremast ja 56% vanemast vanusegrupist, et nad on väga palju uut õppinud. Arvestades aga sellega, et uudishimu ei ole iseloomulik ainult väikestele lastele, vaid kasvab vanusega (vähemalt vanuses 12‒18; McCrae et al., 2002), on uute asjade õpetamine ka vanema vanusegrupi puhul tähelepanu köitmiseks ja huvi hoidmiseks oluline. Seega tasuks teismelistele noortele suunatud noorsootöös panna suuremat rõhku uute teadmiste ja oskuste omandamisele, õpitu lahtimõtestamisele ning rakendamisvõimaluste väljatoomisele.
Üldine rahulolu on seotud tegevuse huvitavuse ja olulisusega
Noorte üldine rahuloluhinnang oli kõige tugevamini seotud sellega, kui huvitavaks või oluliseks noored antud tegevust pidasid. See tähendab, et rohkem ollakse rahul tegevustega, mida peetakse huvitavaks ja oluliseks. Üldine rahulolu oli väga nõrgalt seotud noorsootöö füüsiliste aspektidega, nagu ligipääsetavus või tegevuskoha ruumide ja -vahendite kvaliteet. Seega, kui tegevus kedagi tugevasti paelub, siis üldjuhul ei ole kehvemad tingimused (näiteks kulunud vahendid või remontimata ruumid) osalemisel takistuseks.
Noorsootöös mitteosalemise põhjused
Noortelt, kes 2015. aasta jooksul üheski noorsootöö tegevuses ei osalenud, küsiti veebiküsitluses ka põhjuseid, miks nad seda teinud ei ole.
12–26-aastased noored pole noorsootöös enda hinnangul osalenud peamiselt seetõttu, et neile huvipakkuvad tegevused kas puuduvad või ei olda nendest teadlikud (kokku 38% põhjendustest). Võrdlemisi sage põhjendus oli ka ajapuudus (30% põhjendustest oli „Pole aega, sest koolis/tööl on suur koormus”). Vabades vastustes toodi kõige sagedamini välja järgmisi põhjendusi: lapsega kodus olemine, tervislikud põhjused ja lemmikloomadega tegelemine vabal ajal. 7–11-aastased noored ei osanud sagedasti seletust anda (veerand kõikidest põhjendusest olid „Ma ei tea”) või põhjendasid noorsootöös mitteosalemist sellega, et neil on koolis palju õppida (19% põhjendustest).
Kokkuvõtteks võib antud uuringu põhjal öelda, et noorsootöötajad on oma tööd edukalt teinud, sest üldjuhul on noored noorsootööga rahul. Kuna hetkel pakutav noorsootöö on kvaliteetne, tulekski edaspidi keskenduda eelkõige sellele, kuidas luua kõikidele noortele võrdsed võimalused noorsootöös osalemiseks ning viia huvitavaid ja harivaid vabaajategevusi ka nende noorteni, kes elavad väiksemate võimalustega piirkondades ja pole seni veel noorsootöös osalenud. Teiseks võiks tähelepanu suunata just noormeeste rahulolule ja keskenduda selliste tegevuste arendamisele, mis vastaksid poiste huvidele ja vajadustele.
Allikas:
McCrae, R. R., Costa, P. T. jun, Terracciano, A., Parker, W. D., Mills, C. J., De Fruyt F., Mervielde, I. (2002) Personality trait development from age 12 to age 18: longitudinal, cross-sectional, and cross-cultural analyses. – Journal of Personality and Social Psychology, 83(6), 1456–1468
Artikkel on kirjutatud 2016. aastal seoses Eesti noorsootööajakirja MIHUS nr. 20 teemaga "Noorte elu".
Artikli autor on Kai-Riin Veromann. Kai-Riin osales uuringus Ernst & Young Balticu analüütikuna.
Olav Kersen
Sihtasutus Archimedes
MIHUS peatoimetaja
e-post: olav.kersen@archimedes.ee
Kommentaar
Ave Kongo
Tartu noorte töömaleva koordinaator
Rõõmustav on teada saada, et noorte rahulolu noortemalevate osas on kõrge. Kuigi vastanute hulgas oli poiste ja tüdrukute hulgas võrdne rahulolu malevatega tuleb siiski tõdeda, et noortemalevas osaleb üldiselt vähem noormehi. Põhjuseid võib olla mitmeid – alternatiivsed ja tulusamad töövõimalused, malev ei paku piisavalt väljakutseid, ühistegevused ei ole köitvad. Arvan, et võimalusel tuleks malevas noormeestele rohkem rõhku pöörata küll. Seda siiski noorsootöö põhimõtteid ehk noorte võrdse kohtlemise printsiipi arvestades ning alaealiste töötamist reguleerivat seadusandlust järgides. Alustada tuleks aga sellest, et uurida malevas juba käinud noormeestelt täpsemalt, kuidas nemad näevad – kas nad tunnevad, et malevas on huvitav ja millest võib olla vajaka.
Üle Eesti on malevas osalemise võimalused üsna erinevad. Ilusti on malevateenusega kaetud mitmed suured keskused nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Põlva jt ning väikesed keskused Saue, Rae, Ülenurme, Otepää jt. Paraku on palju kohalikke omavalitsusi, kus ei ole juba rohkem kui 3 aastat malevat korraldatud ning ei nähta selleks ka vajadust. Enamasti ei ole võimalik nende KOVide elanikuna registreeritud noortel osaleda mõne teise KOVi poolt korraldatud malevas. Seega hetkel ei ole see teenus Eestis noortele võrdselt kättesaadav.
Mitmed noored suvel malevas ei osale. Malevakorraldajana oskan välja tuua mõningaid põhjuseid. Mitmed 15-aastased ja vanemad noored on leidnud võimaluse teha suvel paremini tasustatavat tööd kui malev seda pakkuda suudab. Põhjusena on välja toodud ka seda, et tööd on vaja teha oma pere juures maal / kodus. Osad noored jällegi ei soovi teha töid (hooajatööd põllumajanduses), mida maleval on võimalik pakkuda ning osad ei soovi viibida sellega seoses kodust eemal. Viimase põhjusena saan välja tuua eelpoolmainitud teenuse kättesaadavuse – mitmete noorte kodukohas ei korraldata noortemalevat.
Kommentaar
Kuldar Adel
Osaluskogude koordinaator
Eesti Noorteühenduste Liit
Tänaseks on ligikaudu 210-st omavalitsusest osaluskogu 70-s omavalitsuses. See tähendab, et ligi 140-s kohalikus omavalitsuses ei ole üks kõrgeimat rahulolu pakkuvatest noorsootöö valdkondadest noortele kättesaadav – keegi ei kaasa neid ja nad ei saa otsustusprotsessides osaleda.
Noorte huvi ja aktiivne osalus saab tekkida vaid läbi efektiivse kaasamise. Noorte kaasamise all mõistetakse avaliku võimu tegevust, mille sihiks on anda noortele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda otsuste tegemisel. Avaliku võimu tegevus noore kaasamisel mõjutab noore kasvamist aktiivseks kodanikuks – või vastupidi. Selleks, et noorest saaks aktiivne kodanik, peab tal olema juba varases eas võimalus enda elu puudutavaid otsuseid sobivas vormis mõjutada ning saada sellest tulemuslikke osaluskogemusi.
Eesti Noorteühenduste Liidu seisukoht on, et igas kohalikus omavalitsuses peab olema vastutava ametniku üheks tööülesandeks toetada noorte osalust (mh toetada osaluskogude tegevust ja kontrollida nende tegevuse eesmärgipärasust). Omavalitsused peavad tagama vastutava ametniku pädevuse läbi erialaste koolituste. Säärane pädev ametnik suudab tagada noorele tulemusliku osaluskogemuse ja seeläbi kasvatada aktiivseid kodanikke.
Tagamaks noorte kõrge rahulolu ka peale kohalike omavalitsuste liitumist suuremateks haldusüksusteks, on oluline tagada noorte kaasamine kõigis kohaliku omavalitsuse piirkondades, mitte vaid tõmbekeskus(t)es ja seda on kõige õigem tagama vähemalt üks kindel palgaline töötaja. Kui jalgpallitrenni veab eest treener, siis noori kaasab ja noorte osalust aitab arendada selleks palgatud ja pädev noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses.
Jane Koppel
Haridus- ja sotsiaalosakonna noorsootöö peaspetsialist
Ida-Viru Maavalitsus
Ida-Virumaal on kahtlemata mõned eripärad, mida mujal Eestimaal ei ole – meie rahvas elab enamasti linnades ( Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi, Kiviõli, Narva-Jõesuu) ja on mitme erineva kodukeelega. Linnanoortel on kahtlemata tunduvalt suuremad võimalused huvitegevuseks ja vaba-aja veetmiseks. Meie linnades on uhkeid kultuurikeskuseid, lastele ja noortele kunsti- ja muusikakoole, huvi- ja loomekeskusi. Ka spordiga tegelemiseks on loodud head võimalused. Kõikides linnades ning paljudes valdades töötavad noortekeskused ning ka sinna jagub huvilisi. Ühelt poolt on justkui suur valikuvõimalus, kuid tihti ei leia linnades endale meelepärast tegevust eesti kodukeelega laps või noor, sest nende jaoks napib emakeelseid juhendajaid. Samas ei saa väita, et probleemiga ei tegeleta – kõik omavalitsused on siiralt huvitatud oma laste ja noorte heaolust ning püüavad olukorda parandada. Eesti õppekeelega koolidel on Ida-Virumaal väga oluline missioon kanda, sest nad peavad pakkuma peale koolitööd oma õpilastele nii meelepärast huvitegevust kui ka võimalusi noorsootöös osalemiseks.
Meie maapiirkonnad on aga sama probleemi ees kui kogu Eesti – võimalikud huvitegevuse ja vaba-aja veetmise võimalused on heal juhul vaid vallakeskustes ning kaugemates külades elavatel noortel ei ole (põhiliselt aja- ja transpordiprobleemide tõttu) võimalik meelepärasega tegeleda. Samas on meie noortekeskused , koolimajad ja rahvamajad alati pakkumas noortele erinevaid tegutsemisvõimalusi. Alati on olnud, on ja jääb olema noori, kes ei huvitugi ühistegevustest – nad veedavad oma vaba aega nt arvuti taga istudes ja mis seal salata, enamik neist on noormehed. Kui see on nende jaoks oluline tegevus, las nad siis olla ! Targaks ja ettevõtlikuks saab ju mitut moodi, mitte ainult aktiivselt vaba aega veetes. Rääkida täna infopuudusest ei ole meie arvates tõsiseltvõetav põhjendus – kes otsib, see leiab!
Maakonnas on palju tublisid ja aktiivseid noori, nt Ida-Virumaa noortekogu on oma tegevusega suutnud ühendada nii maa-kui linna, nii eesti kui vene kodukeelega noori. Meie noortekeskused teevad üha tihedamat koostööd ning toimub meeldejäävaid ühisüritusi. Kahjuks ei saa lubada, et lähiajal saab iga laps ja noor oma kodu lähedal tegeleda meelepärasega, aga kõik asjaosalised püüavad oma võimaluste piires olukorda parendada!
Merle Maimjärv-Mirka
noorsootöö valdkonna spetsialist
Lääne-Viru Maavalitsus
ja
Aivi Must
haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
Lääne-Viru Maavalitsus
Kõige pealt juhime tähelepanu, et väide, nagu „peaaegu iga kümnenda noore hinnangul ei ole tema kodupiirkonnas üldse mingeid võimalusi vaba aega sisukalt veeta“, ei ole korrektne. Lääne-Virumaa 13 290 noorest on küsitlusele vastanud 82 noort (0,62%), kui üldse mingeid järeldusi teha, siis korrektne oleks väide, et pea iga kümnes küsitluses osalenud noor ütles, et nende kodupiirkonnas ei ole üldse võimalusi vaba aega sisukalt veeta (nt Lääne-Virumaal selliselt vastanud 17% 82-st on 14 noort).
Ka uuringu läbiviijad viitavad, et kui üldiste järelduste tegemiseks on uuringu vastajate arv piisav (vastas 1,4% noortest), siis kõikides kategooriates ei ole vastuste arv piisavalt suur, et statistiliselt usaldusväärseid järeldusi teha (uuringus lk 12 p1). Kui vaadata vastanute arvu Lääne-Virumaal, siis paraku tuleb tunnistada, et tõsiseltvõetavaid järeldusi selle põhjal teha ei saa. Nt lk 45 5. järeldus väljendab meie maakonna kolme noore arvamust ( ~4% 82-st)!
Väga huvitav oleks siinkohal vaadata ja võrrelda sel aastal omavalitsustes juba läbi viidud või veel viidavaid kvaliteedi uuringuid, kus kvaliteedi kõrvalt tuleb välja ka noorte osalemine erinevates noorsootöö tegevustes. Usun, et nende põhjal saame andmestiku, mille põhjal on ka päriselt võimalik, midagi järeldada.
Olen nõus, et äärealade noortel on tõenäoliselt vähem võimalusi sisukalt vaba aega veeta ja noorsootöös osaleda, kuigi Lääne-Virumaa on noortekeskuste ja -tubadega suhteliselt hästi kaetud. Väikestes kohtades pakub vaba aja veetmise võimalusi kohalik kultuurimaja, selts või kool ise. EHIS-e andmetel on 17-s registreeritud huvikoolis Lääne-Virumaa õpilasi kokku 1994, lisaks huvikoolidele tegutses 2015/2016 õppeaastal 593 huviringi vähemalt 8642 osalejaga.
Aga, et kui sellele uuringu juurde tagasi tulla, siis samast uuringust tuleb ühtlasi ka välja, et noorsootööga maakonnas on väga rahul või pigem rahul 82% vastanutest.
Erasmuslased Terevisioonis: te tulete tagasi tohutu pagasiga!
Täna hommikul rääkisid Terevisioonis oma kogemusest erasmuslased Eero Loonurm ja Sander Raudauk. Vaata videost, millise pagasiga nad tagasi tulid!
Maailma suurim õpirändeprogramm Erasmus+ tähistab tänavu oma 30. sünnipäeva. Laupäeval (6. mail) tähistatakse seda Euroopa Päeva raames Vabaduse väljakul. Tutvu päeva programmiga.
Nordplusiga saame tisleri, koka ja majutusteenindaja koos tegutsema!
Sihtasutus Archimedese värskes aastaraamatus ilmus lugu, kuidas 2016. aasta novembris võõrustas Haapsalu kutsehariduskeskus viie riigi õpilasi, et üheskoos arutleda, kuidas ühiskonnas tolerantsust kasvatada. Eesti kool lööb kaasa Nordplus Juniori projektis "Promote Tolerance - Celebrate Diversity".
[caption id="" align="alignnone" width="663"]
Foto: Laura Vaher, Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilane[/caption]Kutsehariduseskuse välissuhete koordinaatori Heli Heimo sõnul arutlesid Eesti, Soome, Rootsi, Islandi, Taani ja Leedu kutseõpilased Haapsalus puuetega inimeste märkamise ja kogukonda kaasamise teemal.
„See on meil juba neljas kord Nordplus Juniori projektis kaasa lüüa. Nordplus lubab õpilased natuke teise rolli panna. Kui Erasmusega käiakse oma erialast praktikat tegemas ja kõik on väga kutseõppe põhine, siis Nordplusiga saame neid nii-öelda kastist välja vaatama. Saame tisleri, koka ja majutusteenindaja koos tegutsema panna, muidu nad üldiselt ei kohtugi omavahel. ...ja seda kõike huvitavatel teemadel, millega noor inimene võiks kokku puutuda,” räägib Heimo.
Loe artiklit täies mahus ja vaata pilte Archimedese aastaraamatust.
Mida me teame Usbekistanist?
Sihtasutus Archimedes osales Usbekistani tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi Study in Europe partnerina selles aasta juunikuus toimuval haridusmessil, kus tutvustati stipendiume Eestis õppimiseks, meie ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid ning Eesti hariduse ja e-ühiskonna edulugusid. Kesk-Aasia kõige rahvarohkemas riigis näeb Euroopa Liit suurt potentsiaali ning seetõttu otsustati ka korraldada "Study in Europe" haridusmess just Usbekistanis. Mida võiksime teada Usbekistani ja Euroopa Liidu suhetest haridusvaldkonnas?
1) Usbekistan on pea 450,000 km2 suurusega Eestist peaaegu et kümme korda suurema pindalaga riik, kus elab rohkem kui 32 miljonit elanikku. Sisemajanduslik kogutoodang elaniku kohta on üle 2000 USA dollari ning ostujõu pariteedi järgi üle 7000 USA dollari. Usbekistan on madalama keskmise sissetulekuga riik, mille majandus kasvab üle 8% aastas. Suurema osa riigi majandusest moodustavad teenindussektor (45%), tööstussektor (35%) ja põllumajandussektor (20%). Lausa 60% rahvastikust on vanusevahemikus 14-25. Usbekistan on üks kahest riigist maailmas, mis piirneb ainult merepiirita riikidega.
[caption id="attachment_15496" align="alignnone" width="756"]
Usbekistan on pea 450,000 km2 suurusega Eestist ligi kümme korda suurema pindalaga riik. Foto: Study in Europe 2017[/caption]2) Euroopa Liidu ja Usbekistani suhted on arenenud järjekindlalt alates viimase iseseisvumisest 1991. aastal. Esimeseks suuremaks sammuks Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahel võib pidada osapoolte vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis kirjutati alla 21. juunil 1996. aastal ja mis jõustus kolm aastat hiljem 1999. aastal.
Lepingus on tähelepanu all mitmed olulised valdkonnad nagu poliitiline dialoog, kaubavahetus, ettevõtlus ja investeeringud, õigusalane koostöö, majanduskoostöö, demokraatia- ja inimõigustealane koostöö, ebaseadusliku tegevuse ennetamine ning illegaalse immigratsiooni ennetus- ja kontrolltegevused, kultuurialane koostöö ning tehnilise toe valdkonna finantskoostöö.
Lepingu artikkel 51 (Haridus- ja koolitusvaldkond) nägi ette, et osapooled teevad koostööd Usbekistani üldhariduse ja ametialaste kvalifikatsioonide taseme tõstmiseks nii avalikus kui erasektoris. Lisaks lepiti kokku, et koostööd tehakse mitmetes valdkondades nagu kõrgharidus- ja koolitussüsteemide kaasajastamine (selle sees kõrgkoolidiplomite ja kõrgkoolitunnistuste andmise süsteem), avaliku ja erasektori juhtide ja avalike teenistujate koolitamine prioriteetsetes valdkondades, koolitajate ning ajakirjanike koolitamine, Euroopa õpingute valdkonnas õppetöö soodustamine, õpetajate, vilistlaste, tugitöötajate, noorteadlaste, teadlaste ja noorte mobiilsus ning mitmed muud valdkonnad. Koostöölepingus arutati juba siis ka võimalusi, mil viisil saaks Usbekistan osa võtta tollasest Euroopa ühenduste TEMPUS programmist.
3) Usbekistanis on esindatud 11 Euroopa Liidu liikmesriiki. Oma saatkonnaga on esindatud Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ühendkuningriik. Euroopa Liidu esinduse juht on lätlane Eduards Stiprais.
4) Usbekistani kõrgharidussüsteemis tegutseb aktiivselt 64 kõrgkooli, nende seas 19 ülikooli. Sisseastumisprotsent on umbes 10% juures, mis tähendab, et keskmiselt kümnest keskkoolilõpetajast üheksa ei saa Usbekistani ülikoolides edasi õppida.
Rahvusvahelistest piiriülest õpet pakkuvaid ülikoole on kuus ning kõigi filiaalid asuvad pealinnas Taškendis: Moskva Riikliku Ülikooli filiaal, Plehhanovi Majandusülikooli filiaal, Torino Polütehnikumi filiaal, Westminsteri Rahvusvaheline ülikool Taškendis, Singapuri Juhtimisarendusinstituudi (MDIS) filiaal ning Gubkini nimeline Vene Riikliku Nafta ja Gaasi Ülikooli filiaal.
Kõige enam õpib usbeki tudengeid Venemaal (üle 10,000), Kasahstanis (üle 5,000), Ukrainas (üle 2,000) ja Kõrgõzstanis (üle 1,200). Euroopa Liidu riikidest on usbekkide jaoks esikolmikuks Saksamaa, Läti ja Tšehhi ülikoolid, kus aga õppijate arvud võrreldes eelpool nimetatud riikidega on kõigest kolmekohalised.
[caption id="attachment_15490" align="alignnone" width="719"]
Usbekistani tudengid õppimas välismaal. Statistika: British Council, Sihtasutus Archimedes 2017.[/caption]5) Usbekistani valitsus võtab rahvusvahelistumise protsessi tõsiselt ning seda näitab ka riiklik haridussektori arengukava 2013-2017. Kohalikesse ülikoolidesse jõuab vaid iga kümnes tudeng ning seega otsitakse kõikvõimalikke viise pakkuda oma noortele ka rahvusvahelist õpikogemust. Tudengimobiilsuse osas on Usbekistan seotud eelkõige märksõnadega nagu Erasmus+, Fulbright (USA), Chevening (Ühendkuningriik), DAADi (Saksamaa) stipendiumid ning mitmed riikidevahelised stipendiumid (tuntumad Jaapan, Prantsusmaa, Hiina, Hispaania ja Venemaa).
6) Erasmus+ programmi raames on Usbekistani ülikoolid aina enam tegemas koostööd Euroopa ülikoolidega. 22 Usbekistani kõrgkooli osaleb suutlikkuse suurendamise projektides 23 EL kõrgkooliga, mis põhinevad peamiselt programmiriikide ja osalemiskõlblike partnerriikide kõrgkoolide mitmepoolsetel partnerlustel.
Lisaks on sealsed kõrgkoolid hakanud aktiivselt osalema ka kõrgkooli töötajate ja üliõpilaste üleilmse õpirände projektides - 38 Usbeki ülikooli teevad 67 partnerluse raames koostööd 28 Euroopa ülikooliga 13 eri EL riigist.
7) Pärast suuremaid muudatusi riigi poliitilises elus on viimase poole aasta jooksul toimunud väga palju arenguid. Uusimatest arengutest on värskeim teade selle aasta aprillist, mil Maailmapank ja Usbekistani valitsus allkirjastasid üle 40 miljoni USA dollari väärt leppe moderniseerimaks sealset kõrgharidust (rõhk juhtimiskompetentsi tõstmisel ja kvaliteedi parandamisel). Lisaks on Usbeki valitsus aina enam avamas uksi välismaailmale, sest lihtsustatud on ka senini väga keerulist viisataotlusprotseduuri. Riigi külastamine on tehtud lihtsamaks 27 riigi kodanikele. Nimelt on 15 riigi kodanikel õigus külastada riiki turismi eesmärkidel viisavabalt kuni 30 päeva jooksul. Nendeks riikideks on Austria, Austraalia, Suurbritannia, Kanada, Taani, Soome, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Põhja-Korea, Luksemburg, Holland, Singapur, Hispaania ja Šveits. Lisaks on võimalik vähemalt 55aastastel 12 riigi kodanikel külastada Usbekistani samuti viisavabalt - nendeks riikideks on USA, Belgia, Hiina, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Ungari, Indoneesia, Iisrael, Malaisia, Poola, Portugal ja Vietnam.
8) Eestis õpib Usbekistanist hetkel 6 tudengit ja neid on nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Valdkondadest õpivad usbeki tudengid nii ärindust, tehnikaeriala kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.
Usbekistani tudengid õpivad Estonian Business Schoolis, Euroakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis.
Study in Europe mess toimus 11. mail ja sellest võttis osa üle 25 eksponendi 16-st Erasmus+ riigist. Kokku külastas messi ligi 3000 külastajat. Eesti sisenes riiklikul tasandil haridusvaldkonnaga Usbekistani turule esmakordselt ning sihtasutuse peamised eesmärgid on aidata kaasa Euroopa haridust tutvustava haridusmessi korraldustöödele ning tutvustada Eesti ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid, stipendiume, Erasmus+ mobiilsusskeeme ning Eesti ja e-ühiskonna edulugusid. Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud hanke Euroopa kõrghariduse ülemaailmseks turundamiseks võitis kuueliikmeline konsortsium, kuhu kuulub ka sihtasutus Archimedes. Sihtasutus osales Usbekistani tegevustes Study in Europe projekti raames. Lisaks Eestile viivad projekti “Study in Europe” läbi veel teiste seas Ühendkuningriik, Holland, Saksamaa, Prantsusmaa ja Brüsselis resideeruv üle-Euroopaline mõttekoda ACA.
Lisamaterjal ja allikad:
- Usbekistani tudengite õppimine välismaal. Statistika Euroopa Komisjoni esindajatelt.
- Maailmapank: World Bank Supports Improvement of Higher Education in Uzbekistan
- European Union External Action: Study in Europe fair in Tashkent
- Global Partnership for Education. Uzbekistan Education Sector Plan 2013-2017
- Välisministeerium. Kahepoolsed suhted. Usbekistan.
- Radio Free Europe/Radio Liberty. Uzbekistan Introduces Visa-Free Travel For 27 Countries
- Fotod: Study in Europe haridusmess Tashkendis (mai 2017)
- Eesti Päevaleht. Eesti sihtasutus reklaamib Euroopa kõrgharidust
- SA Archimedes. Sihtasutus Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti kõrgharidust Usbekistanis
- Kun.Uz. Фоторепортаж: Тошкентда Study in Europe кўргазмаси
Mobiilsusakende koolitus
Koolitus toimub 22. novembril Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotelis Tallinnas (aadress: Toompuiestee 27), I korruse ruumis Jakobson.
Koolituse käigus tutvustatakse nii mobiilsusakende üldisi põhimõtteid ja erinevaid tüüpe kui erinevate kõrgkoolide praktilist kogemust nende rakendamisel. Koolituse sihtrühmaks on ennekõike õppekavade arendamist ülikooli või teaduskondade tasandil koordineerivaid isikud, rahvusvahelistumises aktiivsed (magistriõppekavade) programmijuhid ja mõjukad õppejõud, kes rahvusvahelistumist ja õpirännet väärtustavad.
Koolituse töökeel on inglise keel. Päevakava leiate siit.
Koolitusel osalejate arv on piiratud, mistõttu ei saa eelnevalt kõigile registreerunutele kohta tagada. Kui soovijaid on rohkem, tehakse hiljem registreerunute vahel valik. Valiku tegemisel lähtume soovist kaasata erinevate kõrgkoolide esindajaid.
Positiivse otsuse korral saadame Teie e-posti aadressile kinnituskirja. Kui keegi registreerunutest loobub, pakutakse osalemisvõimalust järjekorras järgmisele. Juhul kui olete registreerunud ja Teil pole võimalik koolitusel osaleda, palume sellest esimesel võimalusel teatada e-posti aadressile tiina.lipp@archimedes.ee.
Palun ärge jätke teistele võimalust andmata, kui Te ise ei saa osaleda!
REGISTREERUMINE ON LÕPPENUD! Hilise huvi korral kontakteeruge, palun: julia.duh@archimedes.ee, et teada saada võimalikest vabadest kohtadest.
Koolitust rahastatakse Erasmus+ programmi eelarvest.
Konverents „Mitu sammu on terminoloogiatööst kõrgkooliõpikuni?“
Registreerumine konverentsile on lõppenud. Hilise osalemissoovi korral kirjutage, palun: asse.sild@archimedes.ee
Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja: kõrgkooliõpiku autor peab olema pisut hull!
Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Ivo Volt rääkis konverentsil „Mitu sammu on terminitööst kõrgkooliõpikuni“, kuidas käsikirjast saab õpik.
Voldi sõnul algab kõik pisut hullust autorist. „Seda kõige paremas tähenduses. Tahe nii kolossaalse mahuga töö ette võtta väljendab tohutut muret ja hoolivust oma teadusharu ja selle käekäigu suhtes. See on austusväärne omadus,“ sõnas Volt.
Autori töö tulemusel sünnib käsikiri, mis Voldi sõnul ei saa kunagi valmis. „Trükki saadetav materjal on alati peaaegu nutuse autori käte vahelt ära rebitud. Seejärel viiakse parandusi sisse absoluutselt igas etapis. Kui raamat valmis saab, võtab autor veel trükisooja teose kätte ja leiab sealt kohe esimese vea.“
Tinglikult valmis saanud käsikiri rändab seejärel retsensendi kätte. Retsensent on töö arvustaja, kes on antud ainevaldkonda hästi tundev. „Kui raamatul on 12-13 tipp-kompetentsi valdavat autorit, siis on mõnikord päris keeruline samal tasemel retsensenti leida. Siinkohal tuleb eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi ja sihtasutust Archimedes kiita.“
Seejärel vajab sündiv kõrgkooliõpik toimetajat, kes ühtlustaks materjali kasutuse, viited, peatükkide mahu jms. Siin on Voldi sõnul veel arenguruumi, sest praegu täidab toimetaja rolli üks autoritest, kes teeb vabatahtlikult topelttööd.
Järg on keeletoimetaja käes ehk taas algab keeleinimeste ja spetsialistide lõputu vaidlus. „Paratamatult põrkuvad siin erialakeel ja üldkeel. Tihti koputatakse näpuga ÕS-ile ja teistele sõnaraamatutele, aga ka erialakeel vajab süsteemset arendamist ja suuremat tähelepanu,“ lisas ta.
Kui raamat küljendaja ja kujundaja kätte jõuab, esitatakse mõnikord tõeline väljakutse. Volt tõi näiteid, millist materjali kujundajad autorilt ei oota:
„Mul on 200 pilti, kopeerisin need ühest inglise õpikust. „
„Ma võtsin selle kusagilt internetist.“
Natuke teadlikum versioon – „Ma võtsin selle kusagilt internetist, joonistage ümber.“
"Teistpidi, kui kirjastus üritas ühe raamatu kõikidele piltidele ja joonistele autoriõigusi osta, kasvas summa kolossaalseks," kirjeldas Volt tasakaalu otsimise rasket teed.
[caption id="attachment_15971" align="alignnone" width="640"]
Eelvaade! Sedavõrd värvikas on peatselt trükki mineva semiootikaõpiku kujundus.[/caption]Kogu kirjeldatud töö tulemusena ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi toel on nüüdseks valmis saanud juba 62 eestikeelset kõrgkooliõpikut.
[gallery ids="15963,15964,15960,15961,15959,15957,15955,15954,15953"]
Ajaleht KesKus kirjutab: Erasmusest sai Erasmus+
MASTAAPSELT ÜLE PIIRIDE.
Maailma kõige edukam tudengivahetusprogramm tähistas 2017. aastal oma 30. sünnipäeva ning seega soovis Eesti kultuurileht KesKus selle fenomeni mõjule nii Euroopas kui ka Eestis lähema pilgu heita.
Alates 1987. aastast on tudengivahetusprogramm kasvanud üheks Euroopa Liidu tuleviku tugitalaks ja pakkunud õppimisja praktikavõimalusi ligi kolmele miljonile üliõpilasele üle terve Euroopa – seega, kolm miljonit inimest tunnevad end kodusemalt vähemalt kahes kultuuris.
Keegi ei osanud ette näha, et programm osutub niivõrd edukaks. Selle üheks tõestuseks on fakt, et igasugune õpiränne nii hariduses kui ka noortevaldkonnas on aastateks 2014–2020 koondatud programmi Erasmus+ nime alla.
Kuidas sai Erasmusest Erasmus+
Erasmuse programmi loomine 1980-ndate lõpus tähendas õppekorraldusele suurt muutust. Euroopa Liidu liikmesriikide ülikoolides õppivatel tudengitel avanes võimalus tudeerida terve semester või koguni aasta mõnes teises Euroopa ülikoolis ja kanda kogutud ainepunktid koduülikooli õppekavale üle. Ja seda kõike tasuta, sest innovatsiooniks oli tingimus, et vastuvõttev ülikool õppemaksu koguda ei tohi.
Aastaks 2013 oli Erasmuse kaudu õpikogemuse saanud juba kolm miljonit tudengit. Itaallane oli õppinud Belgias, hispaanlane Rootsis ja hollandlane Soomes. Erasmusest oli kujunenud Euroopa Liidu eduloona niivõrd tugev kaubamärk, et Euroopa Komisjon otsustas igasugust õpirännet, olgu see siis üldhariduses, kutsehariduses, kõrghariduses, täiskasvanuhariduses, noorteprojektides või koguni Euroopa vabatahtlikus teenistuses toetada edaspidi uuest programmist nimega Erasmus+. Programmi raames on võimalik teha õpirännet kokku 33 Euroopa riigis (28 Euroopa Liidu riigis ning lisaks veel viies riigis – Türgis, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja endises Jugoslaavia vabariigis Makedoonias. Sellised rahvusvahelised võimalused nagu ilma õppemaksuta väliskogemuse saamine ja ka stipendiumi või toetuse taotlemine oli muutunud normaalsuseks.
Kas mind huvitab, mida tehakse mujal?
Eestis hakati õpirände võimaluste vastu rohkem huvi tundma aastal 2004, kui ühinesime Euroopa Liiduga. Eestlased soovisid aina rohkem minna välismaale õppima ja praktikale ning ka noorteprojektidesse osalema. Ja ka Euroopa uus põlvkond hakkas huvi tundma väikeriigi Eesti vastu.
Kõigest kümme aastat tagasi oli seis juba selline, et Eestisse tuli Erasmuse programmiga õppima Euroopast 800 tudengit ja Eestist siirdus üliõpilasvahetusse ligi 900 üliõpilast. Rääkimata sadadest kutseõppijatest ning tuhandetest noorteprogrammides osalejatest. Huvitav on asjaolu, et tänaseks on just Eesti kujunenud õpirändurite seas väga populaarseks sihtkohaks. Viimaste mitteametlike andmete kohaselt läheb Eestist aastas välja õppima ligikaudu 1100 üliõpilast, Eestisse aga tuleb igal aastal õppima üle 1600 üliõpilase, mis on 500 inimest ehk pea poole võrra rohkem. Just välistudengid hindavad meie õpikeskkonda erakordselt kõrgelt. Ehk siin ongi see põhjus, miks Eestisse tuleb Erasmuse üliõpilasi rohkem, kui siit välja läheb. Traditsiooniliselt populaarsed on Eesti tudengite jaoks kolm piirkonda: naaberriigid Soome ja Rootsi, Euroopa suuremad majandusriigid Saksamaa ja Prantsusmaa ning Lõuna-Euroopas Hispaania ja Itaalia. Noortevaldkonnast võib tuua välja asjaolu, et viimase kolme aasta jooksul on iga viies Eesti noor läinud vabatahtliku teenistuse raames Prantsusmaale.
Õpirände kasulikkus Eesti haridus- ja noortevaldkonnale
Eesti noortele on andnud Erasmus+ programmi raames võõrsil omandatud oskused ja rahvusvaheline kogemus eelise töökoha leidmisel ning suurendanud ka nende enesekindlust, läbilöögivõimalusi ja konkurentsivõimet. Eelnev lause võib tunduda klišeelik, kuid vast suudame kõik meenutada esmakordset rahvusvahelist kogemust, kus tuli vanemale ja kogenumale Lääne-Euroopa kolleegile alt üles vaadata. Erasmus+ annab ka õppejõududele, haridus- ja noorsootöötajatele võimaluse võrrelda haridussüsteemi ning noortevaldkonna arengut välismaal ja tuua parimad mõtted koju nendele Eesti noortele, kellel pole võimalik mobiilsete programmidega välismaale minna.
Õpirände kasu Eestile
Eesti kui riigi kuvand ja tuntus sõltub sellest, kuidas me Eestit nii praegu kui ka edaspidi tutvustame uuele Euroopa põlvkonnale ehk teisisõnu noortele välismaalastele. Loomulikult levib info kõige paremini samaealiste sihtrühmade vahel – näiteks Eesti noore kaudu, kes läheb lühemaks ajaks välismaale reisima või pikemaks ajaks õppima, praktikale või vabatahtlikuks. Meie ise saame tutvustada oma koduriiki nii hästi kui oskame ja tahame. Aga kõige paremaks tõestuseks selle kohta, et tegemist on meeldiva maaga, on välismaalased, kes Eestisse pikemaks ajaks praktikale, vabatahtlikuks või kõrgkooli õppima tulevad. Kõige rohkem tulebki noori inimesi pikemaks ajaks Eestisse programmi Erasmus+ raames. Erasmus+ mõju on olnud meeletult suur kogu Euroopa ja loomulikult ka Eesti majandusele. Iga välismaalt tulnud vabatahtlik, kutseõppija, tudeng või õppejõud, kes on kaardi pealt Eesti üles leidnud ja meie juurde jõudnud, on kui lotovõit. Kui mujalt riigist tulnud inimesele meeldib meie kodumaa, keel, kultuur, keskkond ja inimesed, on nende puhul tegemist ideaalsete Eesti mitteametlike suursaadikutega ja konsulitega laias maailmas. Mida rohkem välismaalastele Eestis meeldib, seda kasulikum on see ka meie ettevõtjatele ja majandusele ning seeläbi juba ka ühiskonnale.
Kiirmeetodil tehtud analüüsi ja loogika abil võib öelda, et juba mõneks kuuks Eestisse jõudnud üks Euroopa noor on meie majandusele väärt rohkem kui kümme keskmist välisturisti.
| Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on viimase 20 aasta jooksul saanud rahvusvahelise õpirändekogemuse 85 000 Eesti inimest. Kui me kirjutame lahti selle arvu 85 000 – just niipalju on Eesti inimesi, kes on saanud õpirändekogemuse –, tähendab see umbes 15 500 üliõpilast, 7000 kutseõppijat, 26 000 noorteprojektides osalejat, 34 200 haridus- ja noorsootöötajat ja 1600 Euroopa vabatahtlikku. |
| Üleeuroopalise uuringu International Student Barometer viimaste tulemuste kohaselt (2015) on 89% Eestis õppivatest välistudengitest siinse kõrgharidusega rahul. |
| Erasmus+ programmi nii haridus- kui ka noortevaldkonnas viib aastail 2014–2020 ellu Sihtasutus Archimedes. Seitsme aasta jooksul toetab Erasmus+ 14,7 miljardi euroga Euroopa haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna tugevdamist. Ka vanade Euroopa Liidu koostööprogrammide „Euroopa elukestva õppe programm“ ning „Euroopa noored“ riiklikuks bürooks aastatel 2007–2013 Eestis oli Sihtasutus Archimedes. |
Artikkel ilmus ajalehes KesKus 2017. aasta detsembris.
KesKus on mitmekülgne uurivat ajakirjandust esindav väljaanne, kus on tasakaalus ühiskondlikult olulised teemad ja kultuur nii laiemas kui kitsamas mõttes.
SA Archimedes kommunikatsiooniosakonna juhatajat Eero Loonurme intervjueeris ajakirjanik Aliis Tops.
Ajalehe KesKus koduleht: http://kes-kus.ee/
Kaarel Adamberg: Projekti õnnestumisele aitab kaasa tegevusplaani detailne analüüs juba projekti planeerimise etapis
NUTIKAS toetuse eesmärgiks on teadusasutuste ja ettevõtete koostöö. Samuti aitab toetus tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Uurisime Kaarel Adambergilt, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse projektijuhilt, millisele ideele nemad toetust taotlesid ning milliste tulemustega lõppes üks esimesi NUTIKA toetusmeetme projekte.
Millega Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus igapäevaselt tegeleb?
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse bio- ja toidutööstuse protsesse, töötatakse välja uusi tehnoloogiaid ning analüüsimeetodeid, rakendades kaasaegseid süsteemi- ja sünteetilise bioloogia põhimõtteid. Koostööpartneriteks on nii Eesti ettevõtted kui ka suured rahvusvahelised biotehnoloogiafirmad.
Kust kuulsite NUTIKA toetusvõimaluste kohta?
Teadusasutusena hoiame ennast igapäevaselt kursis erinevate rahastusvõimalustega. NUTIKA toetusvõimaluse kohta saime info Archimedese kaudu.
Kuidas leidsite omale projekti partneri?
Tervise Arengu Instituudi (TAI) võimekus planeerida toitumisuuringuid ja oskus analüüsida toitumis- ja terviseandmeid tegi neist parima võimaliku partneri Eestis. Oleme TAI-ga ka varasemalt teiste projektide raames koostööd teinud ja saime olla kindlad, et viime projekti läbi kogenud partneriga.
Teisest küljest võimaldavad Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadmised mikrobioomist ja selle ainevahetusest leida seoseid mikrobioomi ja toitumise vahel, andes toitumisuuringutele lisaväärtuse ning võimaldades saadud teadmisi laiemalt rakendada.
Mis ajendas teid projekti kirjutama ja ellu viima? Kust tuli idee?
Peamine ajend oli võimalus muuta inimeste toitumist ja elukvaliteeti paremaks. Uuring andis infot reaalsete inimeste toitumisharjumuste ja mikrobioomi seoste kohta.
On teada, et paralleelselt toidutehnoloogiate arenguga on paljude toiduainete tugev töötlemine (sh rafineerimine, kuumtöötlemine) kaasa toonud nende toiduainete toiteväärtuse vähenemise. Toit peab varustama meie organismi energia ja toitainetega, samas sisaldama vajalikus koguses kiudaineid, et toetada soole mikrobioota mitmekesisust. Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud toitumise uuring aga näitas, et keskmine kiudainete sisaldus meie toidus on 2-3 korda madalam riiklikest soovitustest. Ei ole juhus, et samal ajal kasvab mitmete heaoluühiskonna haiguste esinemissagedus, mis on suure tõenäosusega seotud ka jämesoole mikrobioota muutustega. Seega on toitumispäeviku ja mikroobikoosluse andmete analüüsi alusel võimalik välja pakkuda personaalseid soovitusi toitumise parandamiseks.
TFTAK on juba turule toonud mikroobikooslusi analüüsiva teenuse, mis põhineb DNA järjestuste sekveneerimisel (www.microbiome.ee). Väljaheiteproovide analüüs Illumina platvormiga annab ülevaate erinevate bakterite osakaalust soole mikrobiootas, sealhulgas põletike või muude haiguslike seisunditega seostuvate bakterite liigid ja hulga ning võimaldab hinnata valkude ja kiudainete tarbimise tasakaalu. Mikrobioomianalüüsi tellivate klientide soov on analüüsi tulemuste põhjal saada ka toitumissoovitusi, kuid tundsime, et mikroobikoosluste analüüsil põhinevad toitumissoovitused võiksid olla põhjalikumad ning kliendile lihtsamalt järgitavad.
Missugused olid projekti eesmärgid?
Antud projekti eesmärgiks oli koguda spetsiifilisi näiteid, kuidas mikrobioomianalüüsi põhjal toitumist muuta. Selleks oli vaja luua arvutusmeetodid ja tarkvara mikrobioomi ja toitumisandmete automaatseks analüüsiks, mis oleksid rakendatavad terviseedenduses (personaalne toitumine ja meditsiin), näiteks toitumisnõustajate töös või kliendil iseenda tulemuste mõistmisel.
Teaduslikust seisukohast oli oluline katseliselt kontrollida seni kasutatavaid, peamiselt teadusuuringutel põhinevaid soovitusi.
Mis valmis projekti tulemusel?
Projekti tulemusel loodi andmebaas toiduainetes sisalduvatest mikroobide poolt fermenteeritavatest polüsahhariididest ja koostati soovitused suurema kiudainete sisaldusega menüüde koostamiseks vastavalt soolemikroobide ainevahetusele (mikroobiandmebaaside alusel). Koostatud soovitusi testiti ja testitakse ka edaspidi erinevates uurimisgruppides (10-20 inimest), analüüsides dieetide mõju seedetrakti mikroobikooslusele ja teistele mõõdetavatele tervisenäitajatele (KMI, lipiidide sisaldus veres). Loodud lahendus võimaldab toitumispäevikute analüüsil arvutada lisaks Nutridata andmebaasi toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldutele ka erinevate kiudainete koguseid dieetides.
Projekti tulemusena saab kiudainevajaduse järgi soovitada inimestele toiduaineid ja selle abil parandada nende tervislikku seisundit (nt normaliseerides kehakaalu või mõjutades ainevahetust). Samuti loodi võrdlusraporti genereerimise vahend mitme (järjestikuse) proovi jaoks (koos graafikutega), mis toob esile bakterite koosluse ning nendega seostatud tervisehinnangute muutused ja muudab analüüsi tulemused kliendi jaoks veelgi paremini kasutatavaks.
Mis valmistas projekti juures raskusi? Missugused olid probleemkohad?
Arvestades Eesti olukorda, on taotlejal kolmelt erinevalt asutuselt (partnerilt) projekti pakkumise saamine keeruline. Toitumiskatsete planeerimine ja läbiviimine on keeruline ettevõtmine.
Missuguseid kogemusi ja õppetunde projekti elluviimine teile andis?
Tänu suure osalejate arvuga tehtud uuringule õppisime paremini mõistma kitsaskohti, mis kaasnevad uuritavatel katses osalemisega, nagu näiteks toitumispäevikute täitmine, juhiste järgmine jms. Selle tulemusel oleme oluliselt täiendanud mikrobioomianalüüsi teenuse ülesehitust ning arendanud raporteid selliselt, et need oleksid osalejatele paremini arusaadavad ja annaksid selgeid juhiseid, kuidas oma menüüd optimeerida ja toiduvalikuid teha.
Saime hea kogemuse proovide logistika korraldamisel, kus osapoolteks oli mitu asutust ja erinevad laborid.
Mis õnnestus projekti juures eriti hästi?
Projekti inimkatse kõik etapid läbiti edukalt, kogusime 95 osalejalt üle 400 mikrobioomi (kokku üle 100 miljoni bakteri 16S rDNA järjestuse) ja üle 100 vereproovi, mille kvaliteediga oleme väga rahul. Ka teiste partneritega (Synlab Eesti, Geenivaramu) sujus koostöö kokkulepitud tähtaegade piires.
Kuidas aitavad teie projekti tulemused n-ö tavainimest?
Projekti tulemusel loodi andmebaas toiduainetes sisalduvatest mikroobide poolt lagundatavatest kiudainetest, koostati vastavalt mikroobide kiudainete tarbimisvõimele (mikroobiandmebaaside alusel) soovitused menüüde rikastamiseks kiudainetega. Lisaks Nutridata programmi toitainete sisalduste (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid) arvutustele saab “Dieedidisainis” arvutada spetsiifiliste kiudainete koguseid menüüdes ja vastavalt seedetrakti mikrobioomi koostisele soovitada inimestele sobivaid toiduaineid, mille tarbimise suurendamisel saab parandada inimeste tervislikku seisundit (nt. langetada kehakaalu või mõjutada ainevahetust). Samuti loodi mitme proovi/ajapunkti võrdlusraport (koos uute graafikutega), mis toob esile bakterite koosluse ning nendega seostatud tervisenäitajate muutused, annab ülevaate koosluse stabiilsusest ajas ning hinnangu muutuse iseloomu ja suuna kohta. Lisaks täiendati ja kohandati bakterite kirjeldusi, et anda lihtsalt mõistatav ülevaade nende funktsioonidest ning seostest tervisenäitajatega. Ühe näitena võib esile tuua konkreetsema alaprojekti tulemuse, kus menüüd optimeerides kaotasid ülekaalulised inimesed (N = 19) ühe kuuga keskmiselt 7,4 kg, keskmine kehamassiindeks langes 2,5 ühikut ning bakterikooslustes toimusid tervistumisele viitavad muutused.
Missugused on teie tulevikuplaanid seoses rakendusuuringu tulemustega?
Rakendusuuringu projekt oli meie töös suureks abiks, saime täiendust oma soolekoosluste andmebaasile, uusi teadmisi ja kogemusi toitumisuuringute läbiviimiseks ning efektiivseks andmete töötlemiseks.
TFTAK jätkab uute mikrobioomiteenuste turule toomist ja kuigi TFTAK ei plaani ise hakata pakkuma personaalset toitumisnõustamist, saavad toitumiskonsultandid (ja ka eraisikud) loodud teenust TFTAK-lt osta. Projekti tulem võimaldab mikrobioomi analüüsi teenust laiemalt tutvustada ja kahtlemata näitavad töö tulemused ja leitud seoste kinnitamine vajadust suuremamahulise jätkuprojekti elluviimiseks.
Mida soovitaksite tulevastele NUTIKA toetuse taotlejatele?
Soovitame kindlasti taotleda, et teostada häid ideid. Projekti õnnestumisele aitab kaasa tegevusplaani detailne analüüs juba projekti planeerimise etapis. Loodame, et NUTIKA toetustega luuakse Eestis palju huvitavaid lahendusi erinevatele probleemidele.
- Projekti nimi: Mikrobioomianalüüsil põhineva toitumisnõustamise meetodite ja algoritmide arendus
- Toetuse saaja: AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
- Uuringu läbiviija: Tervise Arengu Instituut
- Projekti kestus: 01.03.2017-30.11.2017
- Toetus: 70 000 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist
- III taotlusvoor avatakse hiljemalt 31. jaanuaril 2018 ning vooru maht on 15 miljonit eurot
- Uuri NUTIKAS toetusvõimaluste kohta: https://archimedes.ee/nutikas/, http://www.etag.ee/nutikas/
Archimedes 20 seeria Õpetajate Lehes
2017. aasta oli meie jaoks juubelihõnguline – Archimedesel täitus 20. tegevusaasta. Oma sünnipäeva tähistasime sellega, et vedasime eest kogu “Hariduse ala” suvisel Arvamusfestivalil ning ehitasime festivalile koos noorte EKA arhitektidega unikaalse ala „Väliraamatukogu“.
Lisaks kajastasime Eesti parimas haridusväljaandes "Õpetajate Leht" meie peamisi valdkondi läbi Archimedese raudvarade ja valdkonnajuhtide.
Esimene lugu ilmus 2017. aasta oktoobris ning viimane 2018. aasta veebruaris.
Kajastasime nii üldhariduse, kutsehariduse, täiskasvanuhariduse, kõrghariduse ning noortevaldkonna rahvusvahelistumise teemasid. Lisaks said tähelepanu Euroopa Liidu struktuuritoetused, akadeemiline tunnustamine, kõrghariduse kvaliteet ning kõrghariduse rahvusvaheline turundus. Oktoobris alustas lugude seeriaga juhatuse esimees Rait Toompere ning veebruaris lõpetasid meie uus juhatuse liige Hanno Tomberg ning nõukogu esimees Tea Varrak.
Intervjuud valmistasid ette Archimedese kommunikatsiooniosakond ning Õpetajate Lehe toimekas kollektiiv eesotsas ajakirjanik Sirje Tähismaaga.
Head lugemist kõigile!
Rait Toompere ja Archimedese 20 aastat
27. oktoober 2017
http://opleht.ee/2017/10/archimedese-maailm-on-kogu-euroopa-ja-veel-enamgi-2/
Gunnar Vaht ja akadeemiline tunnustamine
3. november 2017
http://opleht.ee/2017/11/diplomite-tunnustamine-peab-muutuma-veelgi-lihtsamaks/
Reet Kost ja noortevaldkonna rahvusvahelistumine
10. november 2017
http://opleht.ee/2017/11/noorsootootaja-on-noorele-tugisammas/
Made Kirtsi ja üldharidus
17. november 2017
http://opleht.ee/2017/11/huvi-viib-oma-kooli-uksest-kaugemale/
Katrin Kiisler ja kõrgharidus
24. november 2017
http://opleht.ee/2017/11/archimedes-20-eesti-kultuuri-saab-kaitsta-ka-rahvusvahelisena/
Kristel Meesak ja struktuuritoetused
1. detsember 2017
http://opleht.ee/2017/12/archimedes-20-eesti-teadlastel-on-baltimaade-parim-varustus/
Heli Mattisen ja hariduse kvaliteet
8. detsember 2017
http://opleht.ee/2017/12/archimedes-20-liigume-kujundava-hindamise-suunas/
Hannelore Juhtsalu ja täiskasvanuhariduse rahvusvahelistumine
12. jaanuar 2018
http://opleht.ee/2018/01/archimedes-20-opiranne-annab-koolitajate-argipaeva-sara/
Marit Kannelmäe-Geerts ja rahvusvaheline noorsootöö igas maakonnas
19. jaanuar 2018
http://opleht.ee/2018/01/archimedes-20-rahvusvaheline-noorsootoo-jouab-igasse-maakonda-ja-varasemast-rohkemate-noorteni/
Kerli Liivak ja kutsehariduse rahvusvahelistumine
26. jaanuar 2018
http://opleht.ee/2018/01/milleks-eesti-kutseharidusele-rahvusvaheline-koostoo/
Raul Ranne ja Merili Reismann ja kõrghariduse rahvusvaheline turundus
2. veebruar 2018
http://opleht.ee/2018/02/archimedes-20-ka-eesti-puhas-ohk-on-valistudengile-muugiargument/
Hanno Tomberg ja targad tooted
9. veebruar 2018
http://opleht.ee/2018/02/archimedes-20-targad-tooted-veavad-eesti-hariduse-tippu/
Tea Varrak ja Eesti edulood
16. veebruar 2018
http://opleht.ee/2018/02/archimedes-20-peame-oskama-oma-edulugusid-margata/
Kraadiõppe välistudengite statistika 2017/2018
Eestis õppida soovivate välistudengite arv on tõusuteel. Enim välistudengeid on Eestis omandamas magistrikraadi. Suure tõusu võrreldes möödunud aastaga on teinud ka doktoriõppes alustavate välistudengite arv.
Tutvu 2017. aasta kraadiõppe välistudengite statistikaga:
- rahvusvaheliste kraadiõppurite arv õppetasemeti
- TOP 10 riigid
- ingliskeelsete õppekavade arv
- populaarsemad õppevaldkonnad
Tartu Kutsehariduskeskuses algas rahvusvahelistumise aasta
Tartu Kutsehariduskeskuses on 2018. aasta nimetatud rahvusvahelistumise aastaks. Teema-aasta eesmärk on tõsta esile kooli rahvusvahelise koostöö sisu ja kvaliteet. Suurt rolli mängib selles Erasmus+ programm ja õpirände harta omamine.
„Avasime rahvusvahelistumise aasta 7. veebruaril toimunud seminariga, kus esinesid ka Sihtasutus Archimedese ja Europassi keskuse esindajad. Seminarist võttis osa üle 250 õpilase. Samal päeval avasime ka õpirändele pühendatud fotonäituse,” meenutab Tartu KHK rahvusvaheliste suhete koordinaator Andrei Atškasov.
Fotokonkursile laekunud piltidega on võimalik tutvuda SIIN.
Aasta jooksul toimub koolis mitmeid teemaga seotud üritusi, Atškasov toob välja neist suurema
Tartu KHK õpperestoran Meliss osaleb Good France prantsuse toidu festivalil ning 20.-22. märtsil pakutakse prantsuse menüüd.
Piloteerime rahvusvahelist kursust lihatehnoloogias. 26. märtsil saabuvad esimesed rahvusvahelisel kursusel osalejad. Kursus on välja töötatud ECVET moodulina, selle läbijad saavad õpitulemuse ning kogutud ainepunktid üle kanda oma kodukooli. Meie õpetajad-praktikud Kristi Luht ja Kamilla Lüdikainen on praktiseerinud lihatöötlemise tehnoloogiat Taani Lihakolledžis. Meil on olemas hästi sisustatud õppetöökoda ja nii sündis mõte käivitada lihatehnoloogia kompetentsikeskus. Lisaks saadame õpilased osalema maikuus toimuvatele rahvusvahelistele lihatehnoloogide võistlustele “Nordic/Baltic Gourmet Butcher competition 2018” Roskildes Taanis.
IKT osakonnas pakume samuti ingliskeelset õpet, sellel aastal külastab kursuseid kokku 5 gruppi välisõpilasi Saksamaalt, Inglismaalt ja Lätist.
Ootame sel aastal rekordiliselt palju välisõpilasi Tartusse. 18. aprillil viime läbi kultuuriürituse kõigile välisõpilastele, kuhu ootame kooli külastavaid õpilasi.
Aprilli keskel toimub ka Erasmus + programmi strateegilise koostööprojekti raames rahvusvaheline noorte tehnikavaldkonna kutseõppurite kokkutulek, kus osaleb 35 õpilast ja 15 juhendavat õpetajat.
Olles Erasmus+ programmi õpirände harta omanikud, saadame välja välisriikidesse õpirändele rekordilise arvu õpilasi ja haridustöötajaid. Õpiränded toimuvad ka teiste rahvusvaheliste projektide raames. Näiteks osalevad turismi erialade õpilased keelelaagrites Soomes ja Saksamaal. Turismiõpilased saavad keeleoskust arendada ka mentorõppe vormis suheldes Tartus õppivate soome tudengitega.
Üha rohkem pöörame tähelepanu õpetajatele suunatud õpirändele ja välismaal stažeerimisele. Esmakordselt sellel aastal on meie õpetajad käinud partnerkoolides õpetamas.
Kooli metoodikakonverentsil “Meistrite päev” (30. aprillil) oleme kutsunud töötubasid läbi viima meie partnerkoolide esindajaid välisriikidest. Samuti viivad läbi õpitubasid meie enda õpetajad, kes jagavad oma kogemusi välisriigis õpetamisest ja Erasmus+ strateegilise koostöö projektides osalemisest.
9. mail tähistame Euroopa päeva.
Sügissemestril ootavad ees rahvusköökide nädal ning kohvikute päev, kus õpilased pakuvad erinevate riikide toite.
Sügisesse jääb ka osalemine Euroskills võistlustel Ungaris ja Euroopa kutseoskuste nädal.
Lisainfo:
Tartu Kutsehariduskeskus
khk.ee
E-post: info@khk.ee
Telefon: 7 361 866
Eesti noored Erasmusest pildis ja sõnas
Kogemusi Erasmus+ programmi emotsioonidest jagasid üliõpilased kõrgkoolidest üle Eesti. Tudengite kogemused alates Eesti Lennuakadeemiast lõpetades Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, alates Tallinna Ülikoolist lõpetades Tartu Ülikooliga.
Õppijate kogemused tulevad Slovakkiast, Hispaaniast, Saksamaalt, Portugalist ja mitmelt poolt mujalt!
Erasmus+ muudab elu, avardab silmaringi!
Eero Loonurme finaalilugu talendipoliitikast Äripäeva konkursil “Edukas Eesti 2018”
Edukas Eesti on Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Silberauto, Eesti Gaasi, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkurss. Äripäev avaldas tänavusel, kuuendal hooajal 52 arvamuslugu, mille finaali ehk kuue parema hulka jõudis ka Archimedese kommunikatsiooniosakonna juhataja Eero Loonurme idee, kuidas arendada Eesti talendipoliitikat. Lugu "Hoidkem Eesti sõpru" on teie ees.
Meie headel naabritel soomlastel on palju sõpru, kuid üks erilisemaid neist on Conan O'Brien. USA telesaatejuht ja koomik, kes viskas pidevalt nalja oma sarnasuse üle Soome presidendi Tarja Haloneninga ning kes regulaarselt kajastas meie põhjanaabrite eluolu – ta lõi Nokia tunnusmeloodiale uued laulusõnad, maitses soomlaste au ja uhkust, Lapin Kulta õlut, avaldas pidevalt Haloneni tegemistele ja töödele toetust ning käis ja külastas Soomet ka isiklikult.
Seda kõike loomulikult kajastas ta oma jutusaates miljonitele televaatajatele. Miljonid, kes enne ei teadnud Soome olemasolust midagi, said regulaarselt uut infot alates Soome ajaloost ja köögist, lõpetades Soome õlle ja Lapimaaga. Nalja kaudu, aga mitte kunagi halvustavas toonis. Selliseid sõpru, kes pidevalt Eestist ja positiivselt miljonitele televaatajatele räägiks, meil ei ole. Kuid tegelikult ei ole meil isegi aimu, kui palju Eestil välismaalastest sõpru üleüldse olla võib.
Kõigi eelduste kohaselt hoiavad Eestit oma südames kõik eestlased, kes välismaal kas elamas, õppimas või töötamas. Võtame ehk iseenesest mõistetavalt, et Eestist kauem ära olevad või olnud inimesed peale südames hoidmise veel ka enamaga panustavad. Aga kuidas on lood välismaalastega?
Tõenäoliselt on paljudel meist olnud kokkupuuteid välismaalastega, kes Eestis pikemalt viibinud, kuid kes siis on Eestist lahkunud. Võib-olla tulevad tagasi, võib-olla mitte. Diplomaadid, ettevõtjad, välistudengid, vabatahtlikud ja paljud teised. Meil puudub süsteem, et hoida ühendust välismaalastega, kes on Eestist lahkunud. Eks me kõik tea isiklikult mitut inimest, kuid miks ei võiks neid kontakte jagada süsteemselt ka teistega, kellel neid kontakte vahest veel enam vaja? Olen veendunud, et Eesti riigi tuntus ning edukus saaksid hoogu juurde sellest, kui oskaksime maksimumi võtta kõigist inimestest, kes Eestit armastavad.
Andmebaas nii avaliku kui ka erasektori heaks
Meil võiks olla andmebaas inimestest, kes tahavad Eestit aidata ka siis, kui nad siin enam ei viibi. Välismaalased ei oska tihtipeale isegi kellelegi end soovitada ega kellelegi oma abi pakkuda. Olgu see inimene valmis aitama vabatahtlikult või valmis tellimuseks. Inimesi, kes on Eestis viibinud näiteks aasta, võib pidada juba poolenisti patrioodiks, kes igaüks oma koduriiki või järgnevale missioonile edasi lähevad. Neid diplomaate ja ettevõtjaid on üle maailma sadades, kuid õigete kontaktide otsimine võtaks keskmisel ettevõtjal aega tunde, kui mitte kauemgi.
Andmebaasi eesmärgid oleks lihtsad. Et ettevõtja ja ka poliitik saaksid leida eksperte üle laia maailma. Et ettevõtja saaks tutvustada oma ettevõtet või riigimees riiki strateegiliselt olulistes piirkondades. Et pakkuda tööd või praktikavõimalusi töökohtadele, mis ei tunne riigipiire.
Me kulutame praegu metsikult palju aega ja rahalist ressurssi nii üksikisikuna kui ka riigina selleks, et otsida talente igalt poolt üle laia maailma, selle asemel et Eestiga juba sideme saavutanud inimesed ise saaks endast märku anda ning pakkumisteks valmis olla. Kui meil on olemas kontaktid, siis ei ole juba keeruline ka andmebaasi edasi arendada.
Mõtlesin korraks põnevate isiksuste peale, keda mul on rõõm tunda, kes on Eestis pikemalt viibinud ning kelle abi saaksin paluda teemadel, millest ma midagi ei tea. Tean itaallast, kes töötab Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioonil Liibüas. Tean ameeriklast, kes töötab Washingtonis tuumavaldkonna uurimiskeskuses. Tean hispaanlast, kes töötab ühes Hispaania telekanalis. Nad on kõik noored inimesed, kes veetsid Eestis umbes aastakese nii kümme aastat tagasi. Olen kindel, et Eestis on inimesi, kellel oleks neist kontaktidest väga palju kasu, kuid minu käest ju küsida keegi ei oska.
Võidujooks talentide järele
Võidujooks talentide järele on maailma suurimaid trende. Talentide aktiivne kutsumine enda juurde või siis nendega ühenduse hoidmine on maailma arenenumates riikides toimunud juba aastakümneid ning on mitme riigi strateegiline valdkond. Kõige nutikamad riigid mõtlevad pikalt ette ning hoiavad talente endas küljes nii kaua kui võimalik. Ja just nimelt ka siis, kui inimene riigist lahkub. Küsimus on selles, kui kaua meie ette mõtleme.
Hollandlased on eesmärgiks võtnud, et välistudengite riigist lahkudes on oluline, et nad säilitaks riigiga sideme rahvusvahelise kontaktvõrgustiku loomiseks ja et nad oleks potentsiaalsed Hollandi saadikud. Sakslased keskenduvad sellele, et nende välismaalt pärit stipendiaatidega tekiks pärast õpinguid pikaajaline koostöösuhe üle maailma. Eesti on mitu kord väiksem riik ning andmebaas ei peaks piirduma ainult Eestis õppinud inimestega, vaid ka ettevõtjate, vabatahtlike, ametnikega.
Loomulikult on eduka Eesti võtmesõnadeks veel teadus- ja arendustegevused, keskkonnahoid, sotsiaalpoliitika, e-edulood, ligipääs haridusele, hea ettevõtluskeskkond, globaalsed ambitsioonid. Jõuame ka kõige selleni, aga enne võiks otsida üles kõik oma vanad sõbrad ning anda võimaluse tekkida uutel.
Iseasi, kas me leiame miljonitele esineva telesaatejuhi, kes meie presidendiga sarnaseks, kuid heade kontaktide andmebaas oleks esimene samm pikkade sõbrasuhete sisseseadmiseks. Küll jõuame siis ka miljoniteni. Andmebaas Eesti sõpradest ei ole kindlasti mitte ainult kaudne identiteediloome tööriist, vaid vahend, et arendada meie majandust ja ühiskonda. Eesti konkurentsivõime ja ühiskonna heaolu kasvuks tuleb anda võimalus kõigile, kellel selleks soovi.
Artikkel ilmus Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Allikad:
Äripäev. Eduka Eesti esimesed teada. 16. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/16/eduka-eesti-esimesed-teada
Äripäev. Hoidkem Eesti sõpru. Eero Loonurm. 9. märts 2018. https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/03/10/eero-loonurm-hoidkem-eesti-sopru
Äripäev. Eduka Eesti konkursi tulemused. 23. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/23/voitjate-pidu
Äripäev. Arvamusliidrid ootavad riigirahanduse restarti. 23. märts. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/22/arvamusliidrid-ootavad-riigirahanduse-restarti
Õppevisiit Soome mobiilsusakende teemal
Õppevisiit toimub 4-5.juunil 2018 Helsingisse (Hanken School of Economics) ja Tamperesse (University of Tampere).
Õppevisiidi käigus tutvustatakse kahe kõrgkooli praktilist kogemust mobiilsusakende teemal.
Ürituse sihtrühmaks on ennekõike õppekavade arendamist ülikooli või teaduskondade tasandil koordineerivaid isikud, õppekavade juhid, kes plaanivad integreerida mobiilsuse element õppekavasse. Koolituse töökeel on inglise keel.
REGISTREERIMINE ÕPPEVISIIDILE ON LÕPPENUD!
Palun kontakteeruge küsimuste ja ettepanekute korral: julia.duh@archimedes.ee.
Koolitust rahastatakse Erasmus+ programmi eelarvest.
SALTO rahvusvaheline seminar tõi Tallinnasse noorte e-demokraatia eestvedajad kolmekümnest riigist
18.–20. juunil kogunesid Tallinna Kultuurikatlas enam kui 70 eksperti kolmekümnest erinevast riigist, et arutleda, kuidas digitaalsete lahenduste abil noori senisest paremini otsuste tegemisse kaasata.
Käesoleva aasta jaanuarikuus Eestisse SA Archimedes Noorteagentuuri juurde loodud üle-Euroopaline SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskuse korraldamisel toimus rahvusvahelise noorte e-osaluse seminar„eXploring Youth eParticipation“, kus kohtusid e-demokraatia ning noorte e-osaluse platvormide eestvedajad ja arendajad, noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ning noorteliidrid. Seminari käigus juureldi noorte ühiskonnaelus ja otsustes osalemisega seonduvate väljakutsete üle, tutvustati erinevaid digilahendusi ja e-osalusplatvorme ning algatati uusi koostööprojekte platvormide arendajate, noorte ning otsuste tegijate vahel.
[embed]https://www.youtube.com/watch?v=dNLyZBRrKRU[/embed]
„Kuigi noored on sageli uuenduslike lahenduste algatamisel eestvedaja positsioonis, ei ole e-osaluse ning nutika noorsootöö lahendused enamikes Euroopa riikides saanud veel igapäevase noorsootöö osaks,“ tõdes SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator Martti Martinson. Tema sõnul on teadlikkus juba olemasolevatest platvormidest, keskkondadest ja nutirakendustest, mis loodud just noorte demokraatlikesse protsessidesse kaasamise eesmärgil pigem vähene.
E-osaluse projektid võivad olla nii sisult kui ulatuselt väga erinevad: “Näiteks kasutati OPIN platvormi Itaalias, Cremonas rohkem kui tuhande õpilase poolt selleks, et otsustada üliõpilasprojektide eelarvekasutuse üle. Maltal korraldati OPIN abil ideekorje ja debatt valimisea langetamise teemal ning käesoleval aastal langetaski Malta parlament valimisea 16. eluaastani,” sõnas Saksamaa Rahvusvahelise Noorsooteenistuse IJAB projektijuht Evaldas Rupkus.
Seminaril olid esindatud teiste hulgas e-osaluse platvormid CitizenOS, BiPart, Brabbl, OPIN, STEP, WEchange, ja YouthMetre ning selle raames valmib ka avalikult kättesaadav ingliskeelne versioon noorte e-osaluse projektide eduka algatamise ja läbiviimise e-kursusest ehk jbjMOOC!. Seminar oli Euroopa noorte e-osaluse maastikul ka üsna unikaalne, sest kunagi varem ei ole niivõrd rohkearvuliste platvormide arendajad noortevaldkonna praktikute, otsustajate ning noortega ühel sündmusel kohtunud.
[caption id="attachment_16849" align="alignnone" width="300"]
Energilised tutvumisharjutused seminari esimesel päeval[/caption]SALTO noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskus on SA Archimedes Noorteagentuuri juures Eestis paiknev üks kuuest üle-Euroopalisest SALTO noortevaldkonna ressursi- ja kompetentsikeskusest, mille eesmärgiks on Euroopa riikide noorteagentuuride, Euroopa Komisjoni, noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide toetamine ja nõustamine noorte osaluse ja informatsiooni valdkonnas. Keskuse tegevust ning seminari toetati Euroopa Liidu Erasmus+ programmi eelarvest. Keskus korraldas seminari koostöös IJAB Saksamaa Rahvusvahlise Noorsooteenistusega ning Eesti, Läti ja Saksamaa Erasmus+ noorteagentuuridega.
[caption id="attachment_16851" align="alignnone" width="300"]
SALTO PI koordinaator Martti Martinson osalejaid tervitamas[/caption] [caption id="attachment_16850" align="alignnone" width="300"]
Üks seminaril esindatud üheksast e-osaluse platvormist[/caption] [caption id="attachment_16848" align="alignnone" width="300"]
Seminarile olid kutsutud ka osalejad EL naabruspiirkonna riikidest[/caption]
SANA juhataja Reet Kost tervitamas seminarile saabunud külalisi[/caption] [caption id="attachment_16845" align="alignnone" width="300"]
Stefano Stortone Itaaliast arutelu juhtimas[/caption]Archimedese “Hariduse ala” on taaskasutusel Paide linnaruumis
10.-11. augustil 2018 toimub Paides kuues Arvamusfestival, mis toob kokku Eesti inimeste ja ühiskonna jaoks tähendusrikkad teemad.
Archimedese eelmisel ehk 2017. aastal üles ehitatud "Hariduse ala" on leidnud sellel aastal elegantse taaskasutuse Paide keskväljaku linnaruumi kujundamisel. Ala on kasutuses kui Paide linna raamatukogu ning lisaks saab alal pidada male minimatše.
Hariduse ala Paide linnaruumis 2018. aastal. Foto: Eero Loonurm[/caption] [caption id="attachment_16933" align="alignnone" width="701"]
Hariduse ala Paide linnaruumis 2018. aastal. Foto: Eero Loonurm[/caption]Lisaks on jõudnud "Hariduse ala" näidisena eeskujuks lava ehitajatele Arvamusfestivali kodulehe rubriigis "Aruteluala kujundus ja tehniline ehitus".
Ala ehitamist toetasid eelmisel aastal kõige suuremalt peale Sihtasutuse Archimedes ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, programm Erasmus+ ning AS Natural.
Teate koostas:
Eero Loonurm
e-post: eero.loonurm@archimedes.ee
Lisainfo:
Archimedese ja "Hariduse ala" sisu 2017. aastal
2017. aasta festivali esimese päeva fotod
2017. aasta festivali teise päeva fotod
Arvamusfestivali kodulehekülg
Arvamusfestivali uudis “Hariduse ala” 2017 teemadest
“Hariduse ala” Facebooki leht värske infoga
Eesti rekord: iga seitsmes Hiiumaa Ametikooli õpilane käib välismaal õppimas!
Kolmapäeval anti Hiiumaa Ametikoolile ja Tallinna Ehituskoolile pidulikult üle Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Mõlemad koolid paistavad silma väga hea erasmuslaste protsendiga õpilaskonnast ja hiidlased omavad lausa Eesti rekordit!
Hiiumaa Ametikoolis oli möödunud õppeaastal erasmuslasi 14% ehk iga seitsmes õpilane käis välismaal õppimas. Mainitud protsent on parim nii kutse- kui ka kõrgkoolide hulgas!
[caption id="attachment_17157" align="alignnone" width="695"]
Vasakult: Sihtasutus Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere, Hiiumaa Ametikooli arendusjuht Signe Leidt ja direktor Ivo Eesmaa.[/caption]“Aastal 2011 vaatasin, et vaid ühe eriala õppijad käivad meil välispraktikal. Erasmuse võimalustega tutvudes seadsin endale eesmärgiks, et meil võiks olla partnerkool või –asutus igal erialal või vähemalt õppekava rühmal. Tasapisi sammusin seatud eesmärgi suunal ja leidsin partnereid juurde,” meenutab ametikooli arendusjuht Signe Leidt.
Partnerite leidmine käis tema sõnul otsekontakte kasutades ja ka läbirääkimisi pidades vanade partneritega teistest programmidest.
“Kui hakati välismaal praktikal käima, siis esimeste eeskujul soovisid ka järgmised õpilased minna. Nii see soovijate hulk kasvab,” lisab Leidt.
Hiiumaa Ametikooli õpilased käivad peamiselt Norras, Hollandis, Rootsis ja Itaalias. Sihtriik kui selline pole arendusjuhi sõnul siiski kõige olulisem: “Otsisin partnereid selle alusel, et õpirändes käimine toetaks õpilaste õppekava.”
Ta lisab, et õpiränne muudab kutseharidust atraktiivsemaks. “Meie uus eesmärk on rohkem õppijaid vastu võtta. Teame juba partnerite pealt vaadates, kui suur töö see on! Kujundlikult väljendades – kui sa külalised kutsud, siis teed toa korda! Meil on juba päris konkreetsed plaanid, mismoodi enda võimalusi partneritele paremini välja pakkuda,” kirjeldab ta rahvusvahelistumise mõju koolile.
Mis on Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta?
Kutsehariduse õpirände harta omanikuna on koolil võimalus lihtsustatud korras esitada taotlusi kutsehariduse õpirändeks.
Hartade eesmärk on toetada saatvate organisatsioonide õpirände korraldamise suutlikkuse kasvu, jätkates samal ajal õpirände kvaliteedi tunnustamist ning arendamist.
Eesmärk hõlmab ka rahvusvaheliste lähenemisviiside arendamist õpirändes osalevas organisatsioonis, näiteks koostöövõrgustike loomist, võõrkeelte õppimise edendamist ja oma meetoditest ning mõtteviisist kaugemale vaatamist.
Lisaks juba mainitud kutsekoolidele, on omavad hartat Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool, Tartu Kunstikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.
Kutsehariduse õpirände harta kehtib kogu Erasmus+ programmi aja (aastani 2020).
[infogram id="erasmus-kutsehariduse-hartad-eestis-1h0r6rk1xryl4ek?live"]
Infot Eestis õppimise kohta leiab nüüd uhiuuelt veebilehelt
Pikalt kestnud protsess Study in Estonia kodulehe uuendamiseks ning Eesti brändiga kooskõlla viimiseks on jõudnud lõpule ning nüüdsest on infot Eesti kõrghariduse ja siinsete õppimisvõimaluste kohta võimalik leida täiesti uue kujundusega veebilehelt www.studyinestonia.ee.
Uus veebileht valmis koostöös ettevõttega Trinidad Wiseman OÜ.
Uue kodulehe kasutamisel ilmneda võivatest vigadest teada andmiseks või info uuendamiseks võib ühendust võtta Archimedese Välisturunduse agentuuri peaspetsialistiga:
Kristina Piliste (kristina.piliste@archimedes.ee)
Alanud on suur E-jaht
Leia ümbritsevast keskkonnast E või loo see ise ning tee sellest foto!
Osalejate vahel loosime välja edasi-tagasi lennupileti Eestist sinu valitud sihtkohta Euroopas!
Loosimises osalemine on ülilihtne:
- Tee pilt E-tähest
- Mine postita see Facebooki või Instagrami ja tagi oma pildil ära Sihtasutus Archimedes
- Lisa postitusele teemaviide #ErasmusAndMe
- Võida lennupilet unistuste reisile Euroopasse ja tagasi!
Loosis osaled siis, kui su foto on su profiilis avalik. Kui sul on profiil külalistele suletud, siis saada meile oma foto kirjaga Facebookis või Instagramis.
Kampaaniatingimused: kampaania kestab kuni 30.03.2019. Võitja saab endale edasi-tagasi pileti enda poolt välja valitud Euroopa sihtkohta (otselennuga). Reisi aeg peab jääma vahemikku mai 2019 kuni november 2019 ning sihtkoha ja reisi kuupäeva peab teada andma vähemalt 4 nädalat enne väljalendu. Kampaania raames luuakse kõikidest postitustest suur Euroopa kaart, kus kasutame meile saadetud fotosid, et illustreerida seda, kust E-sid leida võib. Igal osalejal on sõltumata postituste arvust loosimises üks hääl.
Vaata kaardilt, kust on E tähti leitud!
Kraadiõppe välistudengite statistika 2018/2019
2018. aastal tõusis välistudengite vastuvõtt varasema aastaga võrreldes 25%. Endiselt on enim välistudengeid Eestis omandamas magistrikraadi, ent välismaalastest doktorantide arv tõusis möödunud aastal esmakordselt üle 500. Välistudengite seas on jätkuvalt populaarsed ärinduse ja õiguse ning humanitaaria ja kunstide õppekavad, ent kolmandale kohale on nüüd tõusnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavad (varasemalt hoidis kolmandat positsiooni tehnika, tootmise ja ehituse valdkond).
Tutvu 2018. aasta kraadiõppe välistudengite statistikaga:
- rahvusvaheliste kraadiõppurite arv õppetasemeti
- TOP 10 riigid
- ingliskeelsete õppekavade arv
- populaarsemad õppevaldkonnad
Tallinna koolid panid eurooplaste silmad särama
16 uudishimulikku õpetajat üle terve Euroopa on 8.-9. aprillil külas Tallinna koolidel, et tutvuda digitehnoloogia loomingulise kasutamisega ainetundides.
Et hariduse rahvusvahelistumise agentuuri korraldatud IKT teemaline Erasmus+ kontaktseminar on igal aastal nii populaarne, et ei mahuta kaugeltki kõiki soovijaid, otsustasime sellel aastal eraldi võõrustada ka õppevisiidi delegatsiooni.
Kahe päeva jooksul külastatakse Tallinna 21. Kooli, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Südalinna Kooli ja Pelgulinna Gümnaasiumi õppeklasse ning käiakse tutvumas ka HITSAga. Samuti saadakse kindlasti omavahel heaks tuttavaks, nii et uute koostööprojektide sündi loodame meiegi.
Muljeid meid külastanud inimestelt:
- Hinnatakse, et koolid on õppevahenditega hästi varustatud. Näiteks iga laps saab tegeleda oma robotiga ning läptopid ja iPadid viiakse ainetundi lapse juurde, mitte õpilased ei liigu digivahendi kasutamiseks ühte suurde arvutiklassi.
- Kõrge hinnangu sai 21. Kooli legolabor. Samuti oli mitme külalise jaoks hämmastav, et juba esimese klassi lapsed kasutavad väga erinevaid nutiseadmeid ning isegi droone, IV klassi õpilased harjutavad aga profilt Exceli kasutamist, väga erinevate ainete õpetajad kasutavad tunni ilmestamiseks virtuaalreaalsusprille (Südalinna Koolis) ning õpetajate jaoks olemas „digitugi“ (Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis).
- Väärtuslikuks peetakse erinevaid pärast kooli toimuvaid huviringe ja vabal ajal mängima õhutavat koolikeskkonda. Suure lõbuga hüppasid täismehedki keksurajal ringi.
- Ohhoo, Südalinna Koolis on nutitelefonid kooli sisenedes keelatud ja neid võib kasutada vaid õpetaja loal koolitunnis info hankimiseks.
- Ja veel, meie koolid räägivad, et uudistavaid delegatsioone kohtab kui mitte just iga päev, siis iga nädal kindlasti ja sestap on ka õpilased valmis perfektses inglise keeles tuure läbi viima.
[gallery columns="5" ids="17936,17935,17934,17933,17932"]
TalTechi ja EMÜ uus nutikas tööstuslabor pani teadlased ja tudengid suurest huvist kihama
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) rajatud nutika teadus- ja arendustegevuse virtuaalne üksus ehk Smart Industry Centre (SmartIC) ühendab Eestiga Euroopa ülikoolide seadmeid ja oskusteavet. Projekti abil soetatud 3D metalliprinter ja kompuutertomograaf võimaldavad virtuaalreaalsuse abil distantsilt toota ja uurida vajalikke materjale.
Nutika tootmise tuumiktaristu SmartIC projektijuhi professor Tauno Otto sõnul tekkis vajadus projekti järele tulenevalt Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseisust, mis vajas suuremat lisaväärtust loovat kõrgtehnoloogilist tootmist.
[caption id="attachment_18031" align="alignright" width="400"]
Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar[/caption]„Me leidsime lahenduse – soetasime TalTechi 3D printerid ja Eesti Maaülikooli kompuutertomograafi ning saame nende ressursse ühendada liitreaalsuse laboris loodud virtuaalsete keskkondadega ehk digitaalsete kaksikutega. See tähendab, et nii Eestis kui ka piiri taga asuvaid asuvaid teadusseadmeid saab juhtida distantsilt ning seeläbi kasutada investeeringuid optimaalsemalt ,“ selgitas Otto.
„Eesti valdavalt väikeste ja keskmiste ettevõtete probleem seisneb selles, et me võime küll osta endale väga hea seadme, kuid oskusteavet sisse osta on liiga kallis. Lähemas tulevikus saab insener virtuaalmaailma siseneda kodukontorist, et pakkuda oma oskuseid,” märkis SmartICi projektijuht.
Tänu tipptehnikale on tõusnud rahvusvaheline huvi. Nii õnnestus TalTechil just tänu soetatud laborile Eestisse meelitada tippteadlasi väljastpoolt Eestit. Näiteks 2018. aasta augustis asus TalTachi laboris tööle Norrast tulnud 3D printimisega tegelev professor.
[caption id="attachment_18030" align="alignright" width="400"]
Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar[/caption]Lisaks norrakatele on koostööst huvitatud paljud teised Euroopa ülikoolid. TalTechi eesmärk on võrgustikku lisada võimalikult palju uusi seadmeid. Nendega oleks võimalik distantsilt teha vajalikke tooteid ja uuringuid, arendada tehnoloogiaseadmete digitaalseid kaksikuid ja edendada tootmise digitaliseerimist.
„Sarnaste seadmete soetamisel on nii teaduslaborites kui tööstuses palju dubleerimist. Me praegu kaardistame koos Saksamaa ja Skandinaavia ülikoolidega tehnoloogiaseadmeid, mis on sarnased ja mida saaks ühendada võrgustikku,” rääkis professor Otto taristute hetkeseisust.
“Ressursside võimalikult optimaalseks kasutamiseks on tarvis kahte tegevust - kaugjuhtimist digitaalsete kaksikute kaudu ning info kogumist tööstusliku asjade interneti abil,” lisas Tauno Otto.
Kuidas taristu töötab?
Laboris on kombineeritud reaalne ja virtuaalne keskkond. Laborite füüsiline keskkond on digitaliseeritud ja arvutist näeb pilti selle digitaalsest kaksikust, mida kuvatakse virtuaalreaalsusprillidesse. Kui panna virtuaalreaalsusprillid ette, saab anda juhiseid, mida seadmega teha: vajutada juhtpaneelide nuppe ja end lähemale või kaugemale suumida. Prillidel on ees kaamera, mille pilt edastatakse vajadusel teadusgrupi liikmetele kasvõi teises linnas asuvasse laborisse.
[caption id="attachment_18035" align="alignleft" width="300"]
Reaalne keskkond kuvatakse VR prillidesse / Foto: Mattias Jõesaar[/caption]„Meie viimane eksperiment oli Itaalia Teaduste Akadeemia Automatiseerimise Instituudiga. Nemad juhtisid oma Itaalia keskusest läbi virtuaalreaalsuse meie TalTechi labori tehnoloogiaseadmeid. Ja see toimis!“ kirjeldas professor Otto laborite igapäevatööd.
Eesti Maaülikoolis asub kompuutertomograaf, millega on võimalik vaadata läbi metalli, et näha selle struktuuri.
„Kui me midagi 3D-prindime, siis me ise oma toote sisse ei näe. Tartus olevad seadmed võimaldavad saata meile 3D prinditud metalltoodete sisestruktuuri analüüsid ja nii saame kihtlisandustehnoloogia jaoks sobivate uute sulamite mudeleid arendada,“ tutvustas Otto.
Taristu juurde loodud teadusgrupis töötab kokku juba 40 inimest ja TalTechi tudengitel on uue tehnoloogia vastu huvi suur. SmartIC taristu abil saavad nad teadusprojektides proovida ning katsetada, millised digitaliseerimise töövahendid vahendid on tööstuses kasutusel.
Need on enamasti nutikad vahendid, mis võimaldavad traditsioonilist inseneritööd ideest prototüübini kiirendada. Optimeeritud ja 3D prinditud ülikerge jahutusradiaator andis näiteks tudengivormeli meeskonnale vajaliku kaalusäästu, võimaldas seda piisava jäikuse tõttu kasutada ühtlasi kerepaneelina ning samas jahutas akumoodulit paremini.
Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) projekt valmib 30. juunil 2019. See maksab kokku ligi 1,68 miljonit eurot, millest ligi 1,6 miljonit eurot rahastas SA Archimedes Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel.
INTERVJUU: Tallinna Teeninduskool võõrustas kutsehariduse eksperte 14 riigist
Tallinnas pidasid eile ja üleeile kõrgetasemelist koosolekut 40 ECVET võrgustiku liiget 14 riigist. Räägime külalisi võõrustanud Tallinna Teeninduskooli direktori Meeli Kaldmaga ECVETist ja hariduse rahvusvahelistumisest.
Sündmusel võttis teiste hulgas sõna Koen Bois d’Enghien (DG EMPL) Euroopa Komisjoni poolt. Osalejaid tervitas ja andis lühiülevaate Eesti kutsehariduse väljakutsetest Haridus-ja Teadusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Teet Tiko. Graziella Grech (National Commission for Further and Higher Education) Maltalt tutvustas sealset kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi kasutuskogemust. Kutsehariduse arvestuspunkti õigusraamistikust Eestis ja selle rakendamisest süsteemi tasandil andis ülevaate Rita Siilivask Haridus-ja Teadusministeeriumist ja ning ECVETi põhimõtete järgimisest õppekavaloomes kõneles Aulika Riisenberg sihtasutusest Innove.
Meeli Kaldma andis omalt poolt ülevaate ECVETi ja VÕTA põhimõtete rakendamisest Tallinna Teeninduskooli õppekavade kavandamisel ja õpirändel.
Mida on kutsehariduse rahvusvahelistumine Tallinna Teeninduskoolile viimasel ajal andnud?
Numbriliselt võime öelda, et igal aastal käib üle 20 õpetaja ja üle 70 õpilase õpirändes. Meil on väga hea ülevaade vähemalt nende maade õppesüsteemidest, kus me oleme kohal käinud. Näeme, et oleme võrdsel tasemel ja meie õppekavade sisu vastab samadele tasemetele nagu teistes koolides.
Iga meie õpirändes käinud töötaja või õpetaja saab enesekindlust juurde, et ta oskab ja teab õigeid asju ja sedagi, kuhu pürgida. Võin lisaks väita, et projektides osalenud õpetajad on tugevasti iseseisvunud. Viimasel aastal on tendents sinnapoole, et need, kes ei ole veel õpirändes käinud, tahavad juba kõik minna.
Rõõmustav on tõdeda, et õpiränne on valdavaks või normiks saanud – õpetaja käib, tuleb tagasi, vahetab kogemusi, viib sisse oma uut metoodikat, saab juurde enesekindlust. Enesekindlus töös on kõige olulisem. Üleriigilises rahuloluküsitluses hindasid meie õpetajad oma tegutsemisvabadust väga kõrgelt ja palju kõrgemalt kui teiste kutsekoolide õpetajad. See on kõnekas fakt.
Kas võib väita, et tänu kooli rahvusvahelisele kogemusele on ka Eesti teenindus- ja toidukultuur kiiremini arenema hakanud?
Jah, see on andnud meile julguse teha rohkem koostöö kokkuleppeid. Näiteks, meil käisid siin Prantsusmaa peakokkade ühenduse liikmed. See annab eriala uhkusele palju juurde. Õpilased näevad, et see eriala ka loeb, on tähtis!
Teenindus on ju üldiselt selline massiline ametikutsete kogum, kuhu on vaja tohutult inimesi ja seda mõnes kohas veel nii palju ei hinnata. Meie üritame näidata et see on töö, mis väärib austust ja harime seeläbi ka klienti.
Millist mõju on avaldanud ECVETi ja VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) meetodite rakendamine?
Oleme osalenud kolmes projektis, kus oleme võrrelnud samalaadseid õppekavu. Nägime, et kui meie saadame teisel õppeaastal näiteks oma kokaõpilase teise riiki praktikale, siis need õpiväljundid, mida ta peab saavutama, on samalaadsed nii Soomes, Saksamaal või Küprosel. See ongi väga oluline, et õpilane ei pea muretsema sellepärast, et ta jääb kuidagi õppekavast maha ja saab pigem rohkem.
See, mida sa ikka omal käel läbi koged (silmaringi pool ja tutvumine rahvusköökidega) ja teed, annab palju suurema teadmise kui näiteks video vaatamine või mõne üksiku eksootilise toidu valmistamine. Ka õpilane saab siinkohal palju enesekindlust juurde.
Teame nüüd sedagi, et meie õppekavad on tasemel. Meil ei ole midagi häbeneda, pigem oleme oma tugevate õppekavade üle uhked. Töötame väljundipõhiselt ehk vaatame seda, kuidas õpilane õpib. See on kõige olulisem.
Võime ECVETi kirjeldada erinevates riikides kuidas tahes, aga pigem räägiksin õpiväljundist. Olulisem on see, et õpilane oskaks seda või toda teha. ECVET on tööriist, et oskusi rahvusvaheliselt võrrelda. Kuidas me seda nimetame, ei oma tähtsust.
Millist tagasisidet on tööandjad (praktika pakkujad) teie õpilaste oskuste ja töökultuuri kohta andnud?
Mul tuleb kohe meelde, et Küprosel on teatud tööandjad, kes väga heal meelel ootavad meie õpilasi. Eesti õpilane on töökas ja tunneb kella. On muidugi üksikuid erandeid, aga üldiselt oodatakse välismaal meie õpilasi tagasi. Meil on selgelt välja kujunenud partnerid, aga otsime neid pidevalt juurde. Igal aastal tuleb paar riiki ja paar kohta juurde.
Eesti tööandjate puhul kehtib sama reegel – mida kindlamat koostööd me teema, seda kindlamalt tunneb end ka tööandja. Tööandja teab, mida nõutakse õppekavas ja oskab sellega arvestada. Paraku tööandjate juures juhendajad tihtilugu vahetuvad ja nii on nendega pidev töö, et uued teaksid, mis õppekavas juhtub ja ollakse tänulikud, et teeme neile tasuta koolitusi. Isegi kriitiliste olukordade lahendamine käib seetõttu meil väga konstruktiivselt.
TalTech viis Eesti Energia kaevanduste kohale mõõtedroonid
Eesti Energia ammutab Eesti ülikoolidelt teadmisi, et muuta kaevandamistööd tõhusamaks ja ohutumaks ning energiatootmine keskkonnasõbralikumaks. Ühistest rakendusuuringutest on välja kasvanud uued põlevkivi rikastamise meetodid ning kaevanduste mõõtmise lahenduses drooni ja käsiskänneri abil.
Kaevandamine on konservatiivne valdkond, kuid Eesti Energia on võtnud endale sihiks avastada lahendusi, kuidas tegevust muuta uudsemaks ja tõhusamaks. Selleks on loodud ideepank Enefit Idea Hub, kus nii Eesti Energia töötajatel kui ka ülikoolide teadlastel on võimalus tuua välja täiesti uute ideedega, mis aitavad ettevõtte eesmärke täita.
Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul ideede arvu üle kurta ei saa. „Kokku on meil tuhatkond ideed läbi käinud, millest 50 on reaalse projektina tööle hakanud. Kui tuhandet poleks läbi töötanud, poleks 50 projekti ka leidnud. Selles osas on suur töö ära tehtud,“ ütles Aleksandrov.
Ideid on seinast seina – näiteks kuidas säästa keskkonda ja kasutada vanu rehve põlevkiviõli tootmiseks või kuidas muuta kaevurite eluohtlik töö ohutumaks, kasutades iseliikuri baasil loodud lahendust kaevanduse lae toestamiseks.
[caption id="attachment_18247" align="aligncenter" width="700"]
Allmaakaevanduse laetoestuse robotiseeritud lahendus / Foto: Eesti Energia[/caption]
Kolme Enefit Idea Hubist tulnud ideed aitas rahastada Sihtasutus Archimedes Euroopa Regionaalarengu Fondi Nutika spetsialiseerumise meetmest.
Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituudi mäenduse osakonnas tehtud rakendusuuringuga leiti võimalusi, kuidas tõhustada markšeiderite ehk mäetööstuse mõõtmise ja mõõdistamise spetsialistide tehtavat tööd kaugseiremeetoditega.
Rakendusuuringu projektijuhi Raul Rootsi sõnul oli markšeideritööde efektiivistamise uuringu üheks eesmärgiks välja töötada põlevkivikaevanduste uuenenud tehnoloogiatesse sobivaim, töökindlaim ja efektiivseim markšeideritööde mõõdistamismetoodika.
Rakendusuuringu üheks väljundiks oli ka põlevkivilao mahtude mõõtmise lihtsustamine. Praegu tuleb lao mõõtmiseks kasutada vähemalt kolme töötajat. „Markšeider peab seda tööd tegema vähemalt korra kuus ja tal kulub selleks koos kahe abilisega peaaegu terve päev. Drooniga suutsime töö ära teha 20 minutiga,“ rääkis Raul Roots.
[caption id="attachment_18249" align="aligncenter" width="700"]
Kaevanduse mõõdistamine drooniga / Foto: Eesti Energia[/caption]TalTechi poolt välja pakutud kerge mobiilse käsiskänneriga saab markšeider jalutada läbi mõõdistatud ja kaevandatud ala ning saab kätte nii mahud kui ka kaevandatud ala tervikute suurused, mis on tähtsad maapinna ülalhoidmiseks.
„TalTechi pakutud seadmed on kiiremad ja täpsemad, sest arvestavad kõiki kumerusi. Mõõtmistulemused joonistuvad hiljem arvutis 3D mudelina välja,“ selgitas Roots skänneri põhimõtet.
[caption id="attachment_18248" align="alignright" width="225"]
Kaevanduse mõõdistamine käsiskänneriga / Foto: Eesti Energia[/caption]TalTechiga alustati koostööd 2018. aasta septembris ning nüüdseks on projekt jõudnud lõpule. „Me ei teeks seda uuringut niisama, vaid võtame saadud lahendused kasutusele, kui ettepanekud seadusandluse täiendamiseks on jõustunud,“ sõnas projektijuht Raul Roots. „See on edukas projekt, mille tulemusel muutub töö hõlpsamaks ja kiiremaks“.
Tallinna Tehnikaülikooliga on seotud ka teine SA Archimedese rahastatud rakendusuuring. Sellega loodi uus laavakombaini järel mäemassi rikastamise meetod, mis suurendab põlevkivi kütteväärtust.
Kõige uuem Nutika toetusmeetmest toetatud Eesti Energia koostööprojekt viiakse läbi koos Tartu Ülikooliga, kes aitab uurida põlevkivi väävlisisalduse ja põlevkivi omaduste omavahelisi seoseid. See projekt lõpeb 2020. aasta veebruaris.
Sihtasutus Archimedese rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ehk NUTIKAS aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadus-arendusasutustelt (TA) ettevõttele vajalikke rakendusuuringuid ja/või tootearendusprojekte. Meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Maailma parima mulla otsingul
Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja idufirma OÜ Click & Grow koostöö maailma parima, loodushoidliku mulla otsingul tõi projekti lõpuks kaasa rohkem küsimusi kui vastuseid.
Nutikaid ja uuenduslikke taimekasvatuspotte ning ürdiaedu arendav Click & Grow seisis kolm aastat tagasi keeruka ülesande ees. Firma soovis arendada edasi oma pottides kasutatavat tasakaalustatud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil. Eesmärk oli asendada senine polümeermaterjal samalaadsete omadustega, ent biolaguneva, loodusliku ja odavama komposiitmaterjaliga.
«Kui tahad oma toodet maailmas müüa, siis peab sel alati olema kõik parim: nii lamp, muld, kastmissüsteem, kooste kui ka kasutusjuhend,» tõi Click & Grow’ arendusjuht Priit Pedastsaar esile projekti käimalükkamise põhjused.
Ka varem TÜ-ga näiteks nii leedlampide spektrite kui ka taimede hingamise mõõtmise asjus koostööd teinud firma võttis ühendust ülikooli materjaliteadlastega ja koos asuti nuputama viise, kuidas luua taimekasvuks parim substraat.
Mõne aja pärast leitigi koostööks sobiv vorm ja rahastus. Selleks sai SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri pakutav nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute meede Nutikas, mis toob kokku Eesti ettevõtted ja teadusasutused. Seejärel võis 176 400 euro suurune tootearendusprojekt alata.
Teadlaste kaasamise väärtus
Pedastsaare sõnul on firma viimase üheksa aasta jooksul rääkinud kõigi Eesti suuremate ülikoolidega, aga seni on see alati olnud võrdlemisi keeruline, projektipõhine ja lühike tegevus.
«Lähed koputad uksele, näed hinnakirja ja tellid. Aga kui targad teadlased mõtlevad sinu tegevuse peale, siis on see väga suur väärtus ja erineb tuntavalt sellest, kui lased teha hinnakirja alusel laboris mõne analüüsi,» kirjeldas Pedastsaar.
Seega andis eelmainitud meede võimaluse teha koostööd paremini, pakkudes ühtlasi rohkem vabadust ja püsivust. Mõni probleem on tootearenduses niivõrd kompleksne, et vajab paar aastat tegelemist, ja just seda Nutikas võimaldaski.
Nii kirjutati algsesse arendusplaani eesmärk töötada välja looduslik ja biolagunev liimaine, mis aitaks hoida kasvusubstraadi komponente koos.
Projektis osalenud TÜ materjaliteaduse teadur Martin Järvekülgrääkis, et koostööpartneritel oli väga selge soov saada tootmisse maailma parim muld, mis kasvataks taimi kõige tõhusamalt. Sooviti, et substraat oleks võimalikult loodushoidlik ning et ka selle tootmine oleks lihtne ja keskkonnasäästlik.
Seejuures tulisamuti arvestada materjali poorsuse ning liimaine hüdrofiilsusega, et turba ja kookose massist substraat saaks piisavalt märguda. Tuli leida võimalikud liimained ning teha neist sobivad ja õige kujuga tükid. Seejärel sai hakata nende sees katsetama taimede kasvamist.
«Katsetasime neid algul ühe taimeliigiga ja selle õnnestudes juba teistega. Seejärel tegime hinnaarvestuse ja hindasime skaleeritavust, et saada valmis potentsiaalselt tööstuslik retsept,» ütles Järvekülg.
Taimed hindasid progressi
Projekti muutis keeruliseks asjaolu, et selle tuum oli elus komponent ehk kasvav taim. Click & Grow’ taimefüsioloog Ann Inger Kari sõnul moodustas suure osa ettevõtmisest taimkatsete tegemine: taimed pidid otsustama, kas neile meeldib arendatav materjal või mitte.
«Hindasime seda näiteks idanemiskiiruse järgi. Jälgisime taimekasvu visuaalselt ja katse lõpus kaalusime taimed, et hinnata nende kasvatatud biomassi hulka,» ütles ta.
Peale selle kasutati projekti käigus mitmesuguseid muudetavaid parameetreid, katsetades nii vee- kui ka katalüsaatorihulgaga.
«Kui esialgses arendusplaanis võis strateegiaid olla umbes kümmekond, siis lõpuks oli läbiproovitud variante paar korda rohkem,» märkis Järvekülg. Seda, et projekti lõpuks kerkis küsimusi tunduvalt rohkem kui vastuseid, möönis ka Pedastsaar, kelle sõnul on seetõttu plaanis projekti jätkata.
Väljatöötatud kasvusubstraadi põhimõte on sarnane sellega, mis oli tootel ka varem: looduslikke kiude hoiab koos liim, et aine ei pudiseks laiali, ent samal ajal imab substraat korralikult vett ning hoiab sobivat niiskust ja õhku, et taim saaks kasvada. Ka on kasvupinnases väetised ja lisaained.
«Mulda on vaja lubjata, et sel oleks õige happesus. Samuti on selles toiteelemendid ja katsetame ka mükoriisadega,» rääkis Pedastsaar.
Uue kasvusubstraadi loomisel võeti üheks sihiks selle biolagunevus, kuna Click & Grow proovib iga etapiga minna üha loodushoidlikumaks. Kari sõnul on see ühest küljest mõistlik ja teisalt moekas. Ka Pedastsaare meelest on vastutustunne planeedi ees oluline, sest taimesõpradena on nad ettevõttes ka loodusesõbrad.
Aga miks sisaldavad firma tooted ja pakendid siiski plasti? Põhjus on äritegemise mastaabis.
«Kui oled väike Eesti ettevõte, ei ole esialgu teisi variante. Muidugi tahaks teha kohe kõik õigesti, aga alguses ei saa, sest see ei vea rahaliselt välja. Omaette küsimus on see, miks ei võta suurettevõtted oma pakenditest plasti välja,» julgustas Pedastsaar teisigi vaatama keskkonnaküsimustega peeglisse.
Koostöö lõi uue kompetentsuse
Kuidas aga hindavad projektis osalenud partnerid koostööd meetme Nutikas käigus, millest on nüüdseks rahastatud üle 40 projekti? Järvekülje hinnangul on praegu teadlastel mure, et ühiskonna reaalsete vajadustega kohandumine on tegelikult väga ebamugav.
«Ei saa tiksuda ja teha rahulikult seda teadust, mida olen siiani teinud, vaid tulebki vaadata, mis on need tegelikud arendusküsimused,» muigas ta. Siiski näeb materjaliteadlane, et teadusesse tuleb juurde üha rohkem noori, kes on huvitatud ühiskonna probleemide lahendamisest.
Omamoodi katsumuseks peab Järvekülg sedagi, et TÜ materjaliteadlaste töörühm võttis täiesti väljastpoolt küsimuse, millele vastamiseks puudus neil enne sisuliselt igasugune kompetentsus. «Küll aga oli meie tiimil tänu varasemale teaduse tegemise taustsüsteemile selge tahtmine teha ära midagi tegelikku ja kasulikku.»
Samuti on teaduri meelest kriitilise tähtsusega see, et meede võimaldas rahastada suunda kolme aasta jooksul pidevalt ja nõnda sai ettevõttele vajaliku pädevuse arendada vähemalt mingi tasemeni välja.
«Meil teadlastena oli võimalik teha lähteülesanne endale selgeks, kohaneda olukorraga ja saada aru, kuidas seesuguseid ülesandeid lahendada. Muidu on ettevõtted paratamatult alati selles lõksus, et Eestis on teadlased olemas, aga tõenäosus, et nad oskavad firma spetsiifilisele küsimusele kohe vastata, on tegelikult väga väike,» ütles Järvekülg.
Materjaliteadlane lisas, et projekt andis teadlastele võimaluse minna täpselt selle poole, kuhu nad olid ka tegelikult huvitatud liikuma.
«Ettevõtjana on see väga tore, et saad alustava firmana palgata endale kolm materjaliteadlast, mis muidu oleks mõeldamatu,» kiitis Pedastsaar.
Tema sõnul pöörduks Click & Grow ikkagi samade inimeste poole juhul, kui ettevõttel oleks vaja saada näiteks materjalist niiskust kätte, sest teadlastel on ligipääs ülikooli taristule ja tutvustele. Nõnda saab ka Eesti teadustulemusi palju lihtsamini kätte ja kasutada. Lisaks aitas projekt kaasa sellele, et firma tutvusringkonnas on nüüd palju rohkem teadlasi.
«Meie ettevõttes on turundajad, klienditoespetsialistid, müügimehed ja aednikud, aga selline luksus nagu oma teadlane, on väikese ettevõtte jaoks üpris haruldane,» lausus Pedastsaar.
Sven Paulus
vabakutseline ajakirjanik
Lugu ilmus esimest korda Tartu Ülikooli ajakirjas UT - https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3217
Eestist on loodud rahvusvaheliselt atraktiivse haridusega riik
[caption id="attachment_18331" align="alignright" width="300"]
Täna kuulub Study in Estonia meeskonda viis inimest. Pildil vasakult Helena Alekand, Kristina Piliste, Eero Loonurm ja Triinu Lillepalu. Fotolt on puudu Anastasiia Starchenko.[/caption]
Archimedese rahvusvahelise agentuuri ja Study in Estonia juht Eero Loonurm räägib sellest, kuidas tekkis Eestisse rahvusvaheline haridusturundus, mis on sellest saanud ja milline saab olema tulevik.
Kuidas loodi Study in Estonia?
Meie tegevused algasid umbes 12-13 aastat tagasi, kui Haridus- ja Teadusministeerium otsustas, et Eesti vajab kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiat. Selle tulemusena kutsuti kokku asjaga seotud valdkondade esindajad, kellele anti ülesanne see luua.
On tõsi, et strateegiad on tihti raskesti hoomatavad ja nendes taga nähakse selle palju bürokraatiat, kuid meie jaoks oli tegemist olulise sammuga – see andis meile võimaluse koostada pikaajaline plaan ja õigustada oma tegevusi strateegiast lähtuvalt.
Süsteemselt alustas Study in Estonia tegevusi 2008. aastal. Alustasime sisuliselt nullist. Meie esimene ülesanne oli panna kokku kogu turunduslik baasmaterjal – riiklikust hariduse brändist kuni sidusrühmade juhtimiseni.
Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis kokku 900 rahvusvahelist üliõpilast. Meie eesmärk oli seda numbrit tõsta ja tänavusel 2018-2019 õppeaastal oli neid kokku üle 5 000. Tagantjärgi võib vist nentida, et tegime õigeid valikuid.
Kuidas te seda tegite?
Väga oluline roll on pühendunud meeskonnal ja seda nii riiklikul tasandil kui ka koostöös ülikoolidega. Kui Study in Estonia alustas, oli meie meeskonnas vaid kaks inimest. See tähendab, et ilma meie-tundeta ja koostööta olnuks eesmärkide saavutamine keeruline ning me nägime, et tuues kõik asjasse puutuvad tegijad kokku, on saavutatud sünergiaga võimalik jõuda heade tulemusteni.
Just koostöös ülikoolidega valisime välja need aspektid, mis võiksid olla parimad ja tõenäolisemad põhjused välisüliõpilaste Eestisse meelitamiseks. Vaadates veelkord tagasi viimase kümne aasta tegevusele, võin öelda, et kõrghariduse turundus Eestis on olnud väga tegus ja inimesed selle ümber on andnud praegustele tulemustele suure panuse.
Me alustasime klassikaliste turunduslike alustaladega – turuanalüüs, sihtgruppide huvide välja selgitamine, enda positsioneerimine, oma tugevuste ja nõrkuste välja selgitamine ja tegevusplaani koostamine. Näiteks pidime tegelema teemaga, et Eestil on maailmas väga vähe saatkondi ja muid riiklike esindusi ning seega pidime arvestama, et potentsiaalse tudengiga kontakti loomisest kuni Eestisse jõudmiseni võib neil kuluda väga palju aega.
Pidime välja valima ka peamised sihtriigid. Sealjuures pidime arvestama nii meie konsulaaralast võimekust, üliõpilasmobiilsust ning potentsiaalsete sihtriikide haridusmaastikku. Selle tõttu valisimegi esimesteks sihtriikideks Soome, Venemaa, Türgi, Hiina, Läti ja Ukraina.
Näiteks Türgis otsisid noored aktiivselt rahvusvaheliste õpingute võimalusi, sest nende enda kõrgharidussüsteemis ületas nõudlus pakkumise (keskkoolilõpetajaid oli rohkem kui kohti ülikoolides). Kuigi nende esimene valik oli Ühendkuningriik, Saksamaa või Ameerika Ühendriigid, tekkis meil küsimus: miks ei võiks me neid kutsuda õppima Eestisse?
Osalesime paljudel värbamise ja B2B messidel, ehitasime üles usaldusväärsed sotsiaal- ja digitaalmeedia kanalid ning alustasime laiapõhjalist koostööd saatkondade ja üliõpilasorganisatsioonidega. Selle kõige kõrvalt tegelesime Eestisisese koostöövõrgustiku arendamisega ja korraldasime ülikoolidele mitmesuguseid seminare ja töötube. Meie eesmärk oli tuua kokku kõik välisüliõpilastest huvitatud pooled ning panna nad tööle ühtse meeskonnana.
Kas teie rahvusvahelisel turundusel on midagi, millest suurte riikide haridusturundus võiks kasu saada või õppida?
Pole vahet, kas oled suurest või väikesest riigist. Igal juhul on mõlemal teineteiselt midagi õppida. Meie näiteks oleme teistelt väga palju õppinud. Erinevad Euroopa agentuurid teevad laiapõhjalist koostööd ka „Study in Europe“ raames, mille kohtumised on osalejate jaoks alati väga inspireerivad.
Kuid, kui tulla tagasi Eesti juurde, siis pean ütlema, et tänu meie heale koostööle kõrgkoolidega, saame saavutada väga palju ja väga kiiresti. Loomulikult ei olnud alustada lihtne, sest esimestel rahvusvahelistel messidel tuli tegelda kõigepealt alustada riigi tutvustamist. Rääkisime, mis on Eesti, kus see asub ning millega seal tegeletakse.
Näiteks pidime ütlema, et „näe, see siin on Eesti: e-hääletmine, puhas loodus, edukad idufirmad, üks vabamaid ajakirjandusi maailmas ja üks arenenumaid avalikke sektoreid IT- ja tehnoloogiamaailmas.“
Tihti pidime ka alustama päris nullist ehk tutvustama seda, et Eesti ikka on demokraatlik riik. Ma ei kujutaks ette, et mõni suurriik seda tegema peaks. Suurriigid saavad tihti toetuda juba olemasolevatele brändidele, ettevõtetele ja rahvusvahelisele tuntusele.
Selliste näidete valguses on meil suurriikidele palju õpetada. Ja me saime seda kõike saavutada vaid heale koostööle kõrgkoolidega.
Millised on Study in Estonia tulevikuplaanid?
Meil on palju plaane. Meie plaanid sünnivad kohtumistel kõrgkoolide turundajatega ja ma pean tunnistama, et ma ei jõua ära oodata, millal toimub järgmine. Nendel kohtumistel paneme me paika oma pikaajalised plaanid. Hetkel on õhus palju põnevaid teemasid, näiteks töö leidmine pärast lõpetamist, vilistlastega seotud tegevused ja ka näiteks eesti keele õpe kraadiõppuritele. Muutumas on see maastik, mida me ootame Eestis kõrgkooli lõpetanud välisriigi kraadiõppuritelt.
Kas Eestisse saavad tööle jääda ka need õppurid, kes tulevad väljast poolt Euroopa Liitu?
Jah, muidugi! Kui nad lõpetavad mõne meie kõrgkooli, antakse neile võimalus viibida Eestis kuni üheksa kuud, et leida endale töö ja tegevus. Tegemist on värske seadusega, mis jõustus vaid mõni aeg tagasi. Koostöös kõrgkoolide ja teiste sihtasutustega nägime aastaid vaeva selle nimel, et luua siin õppinud rahvusvahelistele üliõpilastele paremad tingimused Eestisse jäämiseks. Ma arvan, et praegu on neile loodud siiajäämiseks väga head tingimused.
Aga õppimise ajal?
Rahvusvahelised üliõpilased ei vaja lisaluba Eestis töötamiseks. Kui nad õpivad täiskoormusega mõnes meie kõrgkoolis, võivad nad siin töötada sellises mahus, nagu nende võimalused ja õpingud lubavad.
Meie jaoks on normaalne, et kui eesti üliõpilased saavad õpingute kõrvalt tööd teha, siis miks ei peaks seda saama ka rahvusvahelised üliõpilased?
Üldiselt pean ma välisüliõpilasi kiitma. Sihtasutus Archimedese poolt tehtud uuringust selgus, et ülikooliõpingute katkestamise protsent on rahvusvahelistel üliõpilastel madalam kui Eesti üliõpilastel. See tähendab, et kui nad siia õppima tulevad, siis on nad oma õpingutele väga pühendunud. Tundub, et pikk reis Hiinast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest või teistest riikidest muudab neid kohusetundlikumaks ja seab õpingud suurimaks prioriteediks. Teisalt on see ka arusaadav, sest mida paremini läheb õpingutel, seda lihtsam on hiljem tööd leida.
Eestis elamine pole võrreldes Lääne-Euroopaga nii kallis ja nii on ka meie õppemaksudega – need on taskukohased. See annab üliõpilastele võimaluse rohkem tegeleda õpingutega ja vähem nii-öelda „ellujäämisega“. Mida vähem nad peavad muretsema raha pärast, seda rohkem nad saavad tegeleda kõige olulisema – õppimisega.
Millised on peamised erialad, mida Eestisse õppima tullakse?
Eesti meelitab siia erinevate huvidega üliõpilasi. Ühed tahavad näha meie post-sovieetliku transformatsiooni ja taasiseseisvunud Eestit. Selliste huvidega noored tahavad tihti õppida politoloogiat, rahvusvahelisi suhteid, haldusjuhtimist või haridusvaldkonda.
Teiste jaoks jällegi on oluline siin õppida midagi uut ja viia see tagasi oma koduriiki. Eesti on kuulus oma e-riigi lahenduste poolest ja iga siin õppinu üliõpilane on nautinud meie paberivaba elu või kuulnud sellest, kuidas eestlased saavad valimistel hääletada kasutades ID-kaarti. Teatakse ka meie kõrgeid PISA testi tulemusi, e-residentsust ja hästi toimivat avalikku haldamist.
Kolmandate jaoks on olulised Eesti saavutused infotehnoloogia valdkonnas. Eestist on alguse saanud mitmed rahvusvahelise haardega idufirmad, nagu Transferwise, Pipedrive, Playtech, Bolt (endine Taxify) või Veriff. Lisaks teatakse mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid, mis on siin alguse saanud või siin tegutsevad, nagu Skype, ABB, Ericsson või Swedbank.
Neljandate jaoks mängib rolli jällegi mõne spetsiifilise asja omandamine. Tihti on selleks loomevaldkonnad nagu muusika, filmiõpingud, kunstiõpingud, animatsioon või maastikuarhitektuur. Oleme ka kuulsad semiootikaõpingute poolest. Igal ülikoolil on mõni oma õppekava või valdkond, mille poolest nad tuntud on. Kõik õppekavad, mida me Study in Estoniaga turundame, on rahvusvahelised.
Ja taaskord, kui räägime turundusest, siis põhineb kõik positsioneerimisel. Me teame, et igas maailmas riigis on suurepäraseid ülikoole, seega anname me parima, et Eesti paistaks silma kui üks tõeliselt hea valik õpinguteks.
Tõlgitud inglise keelest
Originaalartikkel: Civinini, C. „How do you create a study destination from scratch? Head of international marketing at Study in Estonia Eero Loonurm tells The PIE how the organisation put the country on the international education map“, The Pie News 2019
Viide: www.thepienews.com/pie-chat/eero-loonurm-head-international-marketing-study-in-estonia/
25 riigi noorsootöötajad tulid Eestisse valeinfoga võitlema
28. augustil algas Tallinnas Erinevate Tubade Klubis SALTO Osaluse ja Info Keskuse korraldatav rahvusvaheline meedia- ja infokirjaoskuse projektilabor. Sündmuse eesmärk on algatada uusi noortele suunatud projekte näiteks küberkiusamise, internetiturvalisuse, propaganda, valeuudiste ja kriitilise mõtlemise teemadel.
Kolm päeva kestva projektilabori vältel esitletakse erinevate riikide edukaid projektinäiteid, töötatakse projektiideedega ning tehakse koostööd meediaekspertidega erinevatest riikidest. Kohapeal on ka Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse mentorid, kes toetavad osalejaid projektide vormistamisel, et neist hiljem edukad projektitaotlused vormida. Osalejaid on nii Euroopast kui ka kaugemalt, näiteks Egiptusest, Indiast, Leedust, Austriast, Türgist, Bulgaariast, Moldovast, Azerbaidšanist, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Lätist ja mujalt.
“Meedia- ja infokirjaoskus tähendab võimekust infot leida, hinnata ja kasutada. Lisaks sellele ka oskust ise sisu luua, kasutades erinevaid kanaleid ja vorme alates videost ja fotost lõpetades otsesuhtlusega,” rääkis SALTO Osaluse ja Info Keskuse koordinaator Meelika Hirmo.
“Mille põhjal me oma otsuseid teeme? Kas poliitreklaami või klikimagneti põhjal? Või usume seda kui meile lubatakse lihtsalt ja palju raha? Kas me usume vandenõuteooriaid? Kas me kontrollime allikaid? Kas teame, kuidas internetis ise targalt käituda või toetada noori, keda on internetis näiteks kiusatud või kes on sattunud seksuaalse väljapressimise ohvriks? Oskame me nendega õigesti raskeid teemasid käsitleda,” küsis Hirmo.
Üks projekti koostööpartneritest on rahvusvahelise uudisteagentuuri Deutsche Welle akadeemia, mille eesmärk on toetada vaba ja professionaalse meedia arengut, sõnavabadust ning kvaliteetset meediaharidust. Eksperdina on kaasatud ka Eesti Politsei esindaja, Balti ajakirjanikke ühendav organisatsioon, meediaeksperdid Tartu ja Tampere ülikoolidest jne.
Baltikumis käsitletakse meedia- ja kirjaoskust liiga ühekülgselt
Deutsche Welle akadeemia esindaja Evaldas Rupkus tõdes, et Baltikumis tegeletakse enamasti välisriigi propagandaga, kuid see on vaid väike osa meedia- ja infokirjaoskusest. “Kui me jätame teised vajalikud oskused ja teemad käsitlemata, tekib nõiaring, kus üldine vähene teadlikkus ei too soovitud tulemust. Võime küll teha projekte ja paljastada propagandat, aga kui inimesed ei tea, kuidas meedia töötab, on nad valeinfo suhtes ikkagi vastuvõtlikud.”
“On näha, et meie piirkonnas on vähe süsteemset lähenemist ja koostööd. Töötatakse liiga palju eraldi, kuid sarnaste teemadega. Täna alanud sündmusega püüame seda muuta. Teemad, mida peaksime rohkem käsitlema on näiteks radikaliseerumine ja ekstremism, aga teemadering on väga lai.” lisas Rupkus.
SALTO Osaluse ja Info Keskus on üks seitsmest üleeuroopalisest noortevaldkonna kompetentsikeskusest, mis toetab Euroopa Komisjoni, Erasmus+ riiklikke noorteagentuure ja teisi noorte osaluse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. SALTO Osaluse ja Info Keskuse põhieesmärk on noorte osaluse kvaliteedi tõstmine. Meedia- ja infokirjaoskus on alates 2018. aastast Sihtasutus Archimedes Noorteagentuuri all tööd alustanud keskuse üks fookusteemasid.
Nordplusi projektijuht: keskkonnaprobleemid ei luba meil oodata põlvkonnavahetust!
Oleme harjunud nägema õppegruppe lasteaedadest ja üldhariduskoolidest, kes koguvad teadmisi vee-elustikust ja prügi sorteerimises jms. Hiiumaa Ametikooli Nordplusi projekt tõi looduse hoidmise teemad ka täiskasvanuharidusse.
2018. aasta suvel alustasid hiidlased Nordplus programmi toel rahvusvahelist koostööprojekti “Täiskasvanuharidus UNESCO Biosfäärialadel - Eesti, Läti, Rootsi koostöövõrgustik”.
“Keskkonnaprobleemid on aga tänaseks niivõrd käega katsutavad, seadused meie endi jaoks nii kiiresti muutumas, et meil ei ole aega oodata põlvkonnavahetust. Eriti tajutav on see elades ja töötades Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialal. Ka täiskasvanuharidus peab võtma muutustele kaasa aitamisel selgema vastutuse,” kirjeldas projekti eestvedaja Jane Üksik Hiiumaa Ametikoolist.
“Leidsime, et kuigi meil on kutseõppes õppekavasid, mis annavad infot siinse looduskeskkonna väärtustest ja toetavad jätkusuutlikku majandamist (aiandus, turism jms), võiksime ellu kutsuda koolitusplatvormi millel oleks rahvusvaheline mõõde. Platvormi mille ühendavaks lüliks on meie Läänemere-äärne elukeskkond,” lisas ta.
[caption id="attachment_18562" align="alignnone" width="800"]
Hiiumaal Suuremõisa lossi köögis toimunud praktilise kokanduse kursusel lähtuti eesmärgist, et kogu tooraine olgu kohalik![/caption]Selleks, et ideid edasi arendada ja kontaktide võrgustikku laiendada andis suurepärase võimaluse Nordplus Adult kaardistusprojektide (mapping projects) programm.
Üksiku sõnul alustasid nad projekti usaldusväärsete partneritega - Hiiumaa Ametikool ja Kuressaare Ametikool Eestist, Litorina Rahvaülikool Rootsist ja MTÜ Põhja-Vidzeme Bisfääriala toetusühing. “Kõiki ühendab töötamine UNESCO biosfääri programmialadel. Igal partner oli kaasatud nii täiskasvanuhariduse vallas kui biosfääri programmiala töös. “
[caption id="attachment_18559" align="alignnone" width="800"]
Valmiera jäätmejaama õppeklassis võis teiste hulgast leida ka Väätsa jäätmehakkija töö tulemuse lugupidavalt purki panduna.[/caption]Kolme partneri haridusasutuste külastused andsid väärtusliku kogemuse ja kontaktide pagasi. “Läti poolelt saime parima kõrghariduse ja biosfääri alade elukeskkonda puudutavate uurimistööde kogemuse. Rootslased andsid parima kogemuse täiskasvanuhariduse sotsiaalsetest väljakutsetest - kuidas integreerida erineva kultuuritaustaga inimesed nii, et ühe väärtusena saaks omaseks ka keskkonnahoid. Eesti partnerid said pakkuda oma tugevat kogemust kutseõppe vallas,” selgitas Üksik.
[caption id="attachment_18557" align="alignnone" width="800"]
Rootsis, Litorina Rahvaülikoolis tutvustati projekti partneritele traditsioonilise paadiehituse kursust.[/caption]“Projekti lõpuseminar "Minu ja minu organisatsiooni roll jätkusuutlikus arengus" oli kujundlikult öeldes peeglisse vaatamise koht. Lõpuseminar oli planeeritava koolitusplatvormi piloot, mille baasilt edasist koostööd kavandada. Nii toome kogukondadele lähemale nende elukeskkonda mõjutavad teadustööd ja elulised praktilised oskused,” loodab projektijuht.
[gallery size="medium" ids="18566,18565,18564,18563,18561,18571,18560,18558,18556"]
Kutseoskuste nädala peasõnum: kutseharidus on arukas valik igale vanusele
Selle aasta Euroopa kutseoskuste nädala tulipunkt oli põhjanaabrite juures Helsingis. Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu eesistujariigi Soome korraldataval neljandal kutseoskuste nädalal julgustati igas vanuses inimesi avastama oma andeid kutsehariduse ja -õppe kaudu.
Peale Helsingis toimunu, on registreeritud enam kui 1000 tegevust ja üritust, mis viiakse läbi aasta jooksul kohalikul, piirkondlikul ja riikide tasandil kogu Euroopas ja mujalgi.
Jõud on koondatud selleks, et tuua esile kutsehariduse eelised, tutvustada võimalusi ning propageerida õppimise viisi, mis võib muuta noorte kui ka vanemate inimeste elu. Oluline osa on kohalike edulugude levitamisel.
[caption id="attachment_18723" align="alignnone" width="730"]
"Meie väikelinna eduloo võti on ettevõtjatele paindlik lähenemine ja kompaktsus - siin on nii õppijaid kui tööandjaid," rääkis Vantaa linna äriarenduse juht Jose Valanta. Vantaa linnas luuakse praegu rohkem uusi töökohti kui Helsingis.[/caption] [caption id="attachment_18729" align="alignnone" width="730"]
Milleks päris nõudega kolistada kui laua saab virtuaalselt katta![/caption]„Selle aasta kampaania põhiteema on „Kutseharidus ja -õpe kõigile – oskused kogu eluks“, sõnas tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.
„Usun, et kutseharidus või –koolitus aitab inimestel igas vanuses rahuldustpakkuvat karjääri alustada ja üles ehitada. Seepärast soovin, et sellest saaks nii noorte kui ka täiskasvanute arvestatav arukas valik.“
[caption id="attachment_18725" align="alignnone" width="730"]
Nii lihtne ongi elukestva õppe ja karjääri planeerimise "ökosüsteem".[/caption]Milline on kutsehariduse praegune olukord Euroopas?
[infogram id="kutseharidus-euroopas-2018-1h7j4dg8z9rv4nr?live"]
2019. aasta auhinnad on jagatud
Igal aastal autasustatakse Euroopa kutseoskuste nädalal väljapaistvaid isikuid, organisatsioone ja algatusi tipptaseme auhinnaga „VET Excellence Award“. Sellega soovitakse näidata, kui kvaliteetne võib olla õppe kvaliteet, tuua esile võitjaid, motiveerida osalejaid ning toetada võrgustike ja uute karjäärivõimaluste arendamist.
Neljapäeva õhtul toimunud autasustamise tulemused leiad SIIT.
Lisainfo
2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädala veebisait
2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädala ürituste kaart
Ürituse Facebooki veebileht: 2019. aasta Euroopa kutseoskuste nädal
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Soome (2019) veebisait
Marianne Thyssen Facebookis ja Twitteris
Teemaviited: #EUVocationalSkills, #DiscoverYourTalent
Õpirännates õpib nii õppur, õpetaja kui koolijuht
15. oktoobril andis sihtasutus Archimedes Tartus toimunud kutsehariduse rahvusvahelistumise päeval üle 2019. aasta Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Tänavu pälvisid need Viljandi Kutseõppekeskus ning Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õpirände harta tähendab suurt tunnustust koolidele, kus on oldud eriliselt edukad Erasmus+ õpirände korraldamises, samuti julgustab see neid edasi arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid. Kokku on Eestis harta omavaid koole nüüd 11. Vestlesime piduliku päeva puhul Viljandi Kutseõppekeskuse direktori Tarmo Loodusega õpirände olulisusest.
Õpiränne kui elukool
„Viljandi Kutseõppekeskuses arvame me väga üheselt, et noori ei tohi vati see kasvatada,“ selgitab Tarmo Loodus. „Neile tuleb tekitada olukordi, kus nad peavad iseennast tõestama, iseendaga hakkama saama. Esimest korda välismaale õpirändesse minemine on kindlasti üks katsumus, mille jooksul tuleb iseendaga toime tulla, reisida, uues kohas kohaneda, iseenda eest seista - see on üks osa elukoolitusest!“
Looduse sõnul on kutseõppekeskuse eesmärk jõuda kolme aasta pärast nii kaugele, et kõik nende lõpetajad põhikoolijärgses kutsekeskhariduses on vähemalt ühe korra olnud välismaal praktikal. „Lisaks Erasmusele ja teistele programmidele saadame ka oma kulude ja kirjadega noori välismaale, toetudes oma sõpruskoolide baasile. Näiteks on meil Turu ametikooliga juba aastakümneid väga head kontaktid olnud ning saadame sinna oma erivajadusega õpilasi, sest seal on just see pool hästi tugev.“
Õpiränne peab ulatuma ka juhtide tasandile
Looduse sõnul on õpiränne midagi, mis viib Eesti hariduse edulugu edasi. Lisaks õppijatele ja õpetajatele näeb Viljandi Kutseõppekeskuse direktor õpirände vajadust ka juhtide puhul. „Maailma nägemine ning silmaringi laiendamine on nii elementaarsed asjad, et iga koolijuht või juhtkond peaks viibima aeg-ajalt paar nädalat ise õpirändel, et näha, mis maailmas sünnib. Tuleb näha nii meist kehvemaid asju kui ka paremaid asju, tulla koju tagasi, teha omad järeldused ning püüda neid rakendada.“
Õpiränne vürtsitab õpet
Õpimeetodid on Looduse sõnul tänapäeval nii kirjuks läinud, et seda kõike kodus istudes või Internetist otsides hoomata ja rakendada ei ole mõistlik ega võimalik. „Kui me toome välismaalt õpetaja meile stažeerima, on maja elevust täis – uus olukord, võõras keel ning uued meetodid. See on nagu selline asi, mis paneb nii-öelda toidule soola juurde, muudab õppe maitsvamaks!“
Viljandi Kutseõppekeskuse sõnul võivad välislektorid innustada ka neid õpilasi, kes varem kahtlesid õpirändesse minemises. „Õpilastes motivatsiooni tekitamine on väga oluline põhjus, miks välisõpetajaid meile tuua. Kindlasti on oluline veel see, et välisõpetajaid muudavad õppe kvaliteeti. Meil on tihti väiksemad kutsekoolid, kus eriala kohta on üks või kaks õpetajat. Kui lisandub kolmas inimene välismaalt ning nad töötavad kolm-neli nädalat üheskoos ning müttavad õpetada, siis arvan, et minu kaks õpetajat arenevad selle aja jooksul pika sammuga edasi. Seega tõuseb kvaliteet, mida oma õpilastele ning hiljem nende läbi ka ettevõtjatele pakume.
Harta kui tunnustus
Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta tähendab Looduse sõnul ennekõike seda, et Viljandi Kutseõppekeskus on tunnustust väärinud. „Ma usun, et tunnustus on väga tähtis, sest meie inimesed on teinud väga head tööd, me oleme õigel teel. Seda on hea tõdeda ja oma inimesi kiita!“
Sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Hanno Tomberg annab Erasmus+ hartat üle Viljandi Kutseõppekeskuse direktorile Tarmo Loodusele / Foto: Morris Peedo
Karjääriteenuste võrgustikukonverents “Julge hüpe tundmatusse” 8-9.01.2020
SA Archimedes, Eesti Töötukassa, SA Innove ja Eesti Karjäärinõustajate Ühing kutsuvad Teid karjääriteenuste võrgustikukonverentsile “Julge hüpe tundmatusse?” 8. jaanuaril 2020. a. Tallinnas.
2018. aasta karjääriteenuste reform jaotas ümber vastutusalad karjääriõppe, -info ja -nõustamise korraldamisel. Konverentsil arutletakse, kuidas muutunud olukorras parimal moel õpilast toetada ning valmistada teda ette astumiseks tööturule ja elukestvaks õppeks. Kutsume osalema õpetajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid, haridusametnikke, ettevõtjaid, kohalike omavalitsuste töötajaid, karjäärispetsialiste ehk kõiki, kel huvi sel teemal kaasa rääkida.
Rahvusvahelist kogemust jagab konverentsil OECD kutsehariduse ja täiskasvanuõppe poliitikanõunik dr. Anthony Mann. Paneelarutelus osalevad Eesti silmapaistvad eksperdid nii poliitikakujundajate kui ka praktikute seast. Osalejatele antakse võimalus karjääriteenuste tulevikuplaanide kujundamisel aktiivselt kaasa rääkida ning luua seoseid oma igapäevatööga karjääriteenuste osutamisel.
Konverentsi jätkuks toimub 9. jaanuaril Tallinnas seminar kõigile karjääriteenuste praktika huvilistele, kel huvi vahetada kogemusi erinevatest lähenemistest, kogemustest või meetoditest kodu- ja välismaalt.
Detailne päevakava ja muud üksikasjad on leitavad siin.
Lisainfo: Margit Rammo, Euroguidance programmi juht
margit.rammo@archimedes.ee tel: 51 83 707
Nordplus programmi konsultatsioonid 2020. aasta taotlusvooruks
[gravityform id="181" title="false" description="true"]
Eesti želatiinipõhine materjal võib vallutada moemaailma
Eesti iduettevõte Gelatex Technologies on suutnud luua nahast odavama ja keskkonnasõbralikuma želatiinipõhise materjali, mida himustavad juba mitmed suured moebrändid. Tartu Ülikooli füüsikute abil loodi edukalt materjali tootmisliini prototüüp, mida on võimalik suurendada masstoodangule vastavaks.
[caption id="attachment_18848" align="alignright" width="400"]
Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar[/caption]Ühes Mustamäel asuvas garaažis käib nokitsemine pealtnäha lihtsakoelise aparaadi kallal. „Seda juppi ära pildista, see on meil intellektuaalomand,“ ütles tootmisjuht Robert Männa naerulsui, kui masinat lähemalt uurida ja jäädvustada.
Garaaž on peakontor iduettevõttele Gelatex Technologies ja selles asuv aparaat on želatiinipõhise materjali tootmisliini prototüüp. Pilootliin valmis tänu Sihtasutuse Archimedes rahastatud Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringule, mida Gelatex viis läbi koos Tartu Ülikooli füüsikutega.
„Masina eesmärk on toota jooksvat kangast. See aparaat on otsast lõpuni enda loodud ning seda on võimalik lihtsasti skaleerida. Minu töö on mõelda, kuidas masina tegevust optimeerida ja tootmist digitaliseerida,“ rääkis Männa.
Gelatexi kaasasutaja Märt-Erik Martens ütles, et ettevõte taotleb praegu Horisont 2020 kaudu rahastust, et prototüübist tõeliselt töötav masin saada. „Kui see nüüd õnnestub, siis järgmise kahe aasta jooksul saame valmis materjalide arendustööd ja üles seada masinapargi, ehk selle prototüübi viiekordne koopia. Nii saame hakata esimesi kliente teenindama. Meie eesmärk on olnud kohe algusest see, et skaleerimine oleks lihtne ja tootmine peaks toimuma mass-skaalal,“ avaldas Martens lähituleviku plaane.
[caption id="attachment_18847" align="aligncenter" width="750"]
Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar[/caption]Gelatexi tehakse želatiinist, mida valmistatakse loomsetest jäätmetest, mis tihtipeale lihtsalt ära põletatakse või visatakse minema. Gelatexi materjal saab alguse želatiini lahustamisest vees. Seejärel kedratakse sellest fiibriline alusmaterjal, mida ristsidestatakse mehaaniliste omaduste ja veekindluse parandamiseks ahjus. Lõpetuseks tehakse materjalile pinnatöötlus.
„Keskkonnasõbralikkuse osas on meil kõige parem toode,“ ütles Gelatexi kaasasutaja Martens kindlalt. Nimelt on maailmas on mitmeid ettevõtteid, mis loovad toksiinirohkele kroompargitud nahale loodust säästvaid alternatiive, kuid osade valmistamisel ei pääseta nafta kasutamisest. „Mõni ettevõte võib luua materjali 50% ulatuses õuntest, kuid sellele tõmmatakse ikka peale naftapõhine viimistlus,“ selgitas ta.
Samuti räägib Gelatexi materjali kasuks see, et selle tootmine ei ole liialt keeruline ja on seetõttu konkurentidest kordades odavam. „Probleem nahaalternatiividega on see, et need on hästi aeglaselt toodetavad ja seetõttu kallid või on toorainet raske saada. Meil on toorainet kõvasti käes, sest meie materjali tootmiseks läheb vaja konte, kõõluseid ja nahkasid, mis muidu lihtsalt ära põletatakse. Puhtalt Eestist pärit toormega saaksime toota kaks miljonit ruutmeetrit materjali aastas,“ rääkis Martens.
[caption id="attachment_18849" align="aligncenter" width="750"]
Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp[/caption]Toote huvilistest puudust ei ole, sest moebrändide kliendid on muutumas üha keskkonnateadlikumaks ja neile on vaja pakkuda loodussõbralikumaid tooteid. „Iga nädal kirjutavad meile disainerid üle maailma ja küsivad toote saadavuse kohta. Samas on meil veel vaja veidi arendustööd teha, enne kui saame müüma hakata, kuid klientide leidmisega probleeme ei ole. Kõige suuremat väärtust suudame pakkuda massimoetootjatele,“ tõdes ettevõtte kaasasutaja.
Idee luua želatiinipõhist materjali tekkis Martensil Tartu Ülikooli materjaliteaduse bakalaureuseõpingute käigus. „Alguses katsetasime lihtsalt laboris, kuidas želatiinipõhist materjali vastupidavamaks teha, et seda mingil moel erinevate toodete valmistamiseks kasutada. Siis veel otsest eesmärki ei olnud,“ meenutas Martens idee alget.
[caption id="attachment_18850" align="alignleft" width="400"]
Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ[/caption]Idee hakkas teoks saama siis, kui Martens kohtus ärinduse taustaga tudengi Mari-Ann Meigo Fonsecaga. Üheskoos mõeldi lisaks tootearendusele välja ka äriarendus. Idee ja algne prototüüp viidi 2016. aastal maailma suurimale roheliste äriideede konkursile Climate Launchpad, mis suudeti ära võita. Sealt saadi juba lõplikult aru, et see idee on arendamist väärt ja nõnda Gelatex loodigi.
Martens ja Meigo Fonseca osalevad praegugi Gelatexiga USA ühe kõige mainekama ärikiirendi Techstarsi juures, mis sel korral on mõeldud materjaliteadusega seotud ettevõtetele. „See on hästi intensiivne. Me pidime oma ideed tutvustama 70-80 inimesele, kes kõik on suurettevõtete juhid ning riskikapitalistid. Seal saime aru, et võime oma ärimudeli muuta veel laiemaks, kui leida rakendusi, kus oma fiibrit kasutada töötlemata kujul,“ rääkis Martens.
Gelatexi kujunemislugu pärineks justkui mõnest Ränioru eduõpikust – garaažis loodud firma, mille toode võib tulevikus jõuda miljonite inimeste kasutusse. Tegemist on ettevõttega, millega Eestit esindavad brändisaadikud saavad tulevikus kiidelda oma esitlusslaididel. Sest kõige muu juures aitab ettevõte täita paljuräägitud kliimaneutraalsuse eesmärke.
Meedia- ja infopädevuse projektilabor: võitluskunstidega vihakõne vastu
Tekst: Mila Corlăteanu (Deutsche Welle Akademie koolitaja, vabakutseline ajakirjanik)
Kuidas hoida ära vihakõnet võitluskunstide abil ja miks on elu nii sarnane internetimänguga? SALTO Noorte Osaluse ja Informatsiooni Ressursikeskus (SALTO PI) 28.-30. augustil Tallinnas meedia- ja infokirjaoskuse projektilabori, kus 27 riigist pärit ajakirjanikud, noortejuhid, koolitajad ja sotsiaalmeedia mõjuisikud töötasid külg külje kõrval, et algatada projekte, mis aitaks suurendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust.
Endises tööstuskvartalis ja Tallinna hipsterite meelispaigas, Telliskivi loomelinnakus, asuva Erinevate Tubade Klubi uksel seisab kiri „Palun võtke enne klubi ruumidesse sisenemist kingad jalast”. „Täpselt nagu meie klassides!“ märgib Elisa Guerzoni. „Üks erinevus siiski on – meie laborites ei istuta mugavalt tugitoolis, vaid tuleb paljajalu üksteisega võidelda!” Justnimelt, ka Elisa projekt koosneb laboritest.
Elisa (vasakult esimene) oma projektimeeskonnaga Tallinnas / Foto: Erakogu[/caption]Elisa on pärit Itaaliast Modenast, kus ta juhib viis aastat tagasi 20 erineva ameti entusiastide poolt asutatud organisatsiooni Il Cassetto dei Sogni. Asutajate hulka kuulus juriste, arste, õpetajaaid ja üks medõdesid jpt. Neid eri elualade inimesi ühendavad kaks asja: nimelt tegelevad nad kõik võitluskunstidega ja töötavad noortega. Elisa jagab meedia- ja infopädevuse projektilaboris kogemusi, mis tulnud aastate jooksul tegeledes õpilastega, kellel on raskusi eakaaslastega suhtlemisel. „Küberruumist on saanud nende ainus suhtluskanal, isegi üksteise kõrval olles saadavad õpilased sõnumeid, nad ei räägi omavahel. Vahel edastavad nad hullumeelseid kuulujutte või halbu nalju koolikaaslaste kohta ja samas puudub neil julgus seda kaaslastele otse näkku öelda. Just seetõttu kutsuvad koolid meid appi. Võitluskunstide abil aitame noortel vabalt rääkida. Me selgitame, et kiusamine lõpeb siis, kui oled ringi keskel, kus on kindlad reeglid, mida tuleb järgida,” ütleb Elisa.
Tagasi päris ellu
Näiteks Capoeira't harrastades ei ole kunagi lubatud oma vastast puutuda, Brasiilia jūjutsu puhul tuleb teise võitlejaga põrandal üksteisele väga lähedal olla. Võitluskunstide abil selgitavad Elisa ja tema kolleegid, mida tähendab kellegi isiklikku ruumi sisenemine ja millised võivad olla selle tagajärjed. „Kui kool meid kutsub, tuleme, et töötada mitu nädalat ühe 20–25 õpilasest koosneva klassiga. Tegeleme rühmas konkreetse probleemiga, nagu näiteks vihakõne või küberkiusamine. Pärast umbes tunniajalist harjutamist istume tavaliselt ringis ja arutame, mis tundeid õpilased kogesid.”
Elisa näeb hiljem sageli oma endiseid õpilasi: „Näen võistlustel neid, keda internetis kiusati, ning tean, et nad said meie laborites enesekindlust juurde. Mul on väga hea meel, et võitluskunstid on noortele suhtlusvahendiks ja aitavad neid tagasi päris ellu.”
[caption id="attachment_18880" align="aligncenter" width="700"]
MIL projektilabor / Foto: Karin-Liis Tambaum[/caption]SALTO PI korraldatud Meedia- ja infopädevuse projektilabor on Elisa meelest suurepärane võimalus laiendada projekti väljapoole Itaaliat. „Koos Belgia, Leedu, Gruusia, Prantsusmaa ja Rumeenia kolleegidega plaanime taotleda Erasmus+ rahastust noortevahetuse korraldamiseks. Meie eesmärgiks on jõustada noori, et nad oleksid vastutustundlikud ja empaatilised digikodanikud, kes on kontaktis oma emotsioonidega ja oskavad nendega toime tulla – nii internetis kui “päris” elus,“ lisab Elisa.
Mänguline meediapädevuse käsitlus
Gabriel Encev on pärit Moldovast, kus meediapädevus lisati hiljuti kooli õppekavasse valikainena. „Pole kahtlustki, et selliste ainete lisamine valikainena on suurepärane, kuid sellest ei piisa,” ütleb Moldova vabaühenduse Noorte Meediakeskus koordinaator. Gabriel loodab formaalse ja mitteformaalse hariduse mõistlikule koostööle ning leiab, et meediapädevust saaks õpetada ka näiteks simulatsioonimängude abil. Näiteks 2018. aastal arendati Noorte Meediakeskuse häkatonil välja mäng „Media Quiz“ („Meediaviktoriin“). Gabriel tuligi Tallinnasse, et esitleda mängu projektilabori laadal.
[caption id="attachment_18879" align="alignright" width="400"]
Media Quiz / Foto: Centrul Media Pentru Tineri[/caption]Gabriel usub, et taolistel rahvusvahelistel kogemuste jagamise sündmustel on mõju ja toob näit: „Me proovisime Saksamaal õppereisil olles alternatiivse reaalsuse mängu „Data Run“ ja nautisime täiel rinnal Berliini Tehnikaülikoolis uurivateks ajakirjanikeks kehastumist.” Sealt innustust saanuna naasis meeskond koju ja arendas oma mängu, mis sobiks Moldova keskkonda. Et sotsiaalmeedia on Moldovas noorte peamine teabeallikas, on viktoriinis palju küsimusi valeinfo allikate, ohutute vestluste ja kriitilise analüüsi kohta.
„Stsenaarium on lihtne: ühele noorte grupile antakse poolteist tundi aega leida QR-koodid ja muud ruumi peidetud vihjed, vastata tuleb mitmetele küsimustele meedia kohta ja selleks tuleb kasutada erinevaid info kontrollimise vahendeid. Lõpuks Peab üles leidma peidetud portfell,” ütles Gabriel. Gabrieli sõnul meeldib noortele väga neid ülesandeid ajaga võidu lahendada. Nii on neil motivatsioon koos töötada ja kujuneda tõeliseks meeskonnaks, otsida salasõnu ja õigeid vastuseid.
Tänaseks on „Media Quizi“ mängitud umbes kümnes koolis ja tagasiside on olnud üksmeelne: õpilased ütlevad, et nad toimetavad nüüd internetis vastutustundlikumalt. „Meil on hea meel, kui õpetajad, kes õpetavad keskkoolis meedia- ja infopädevuse kursust, kutsuvad meid oma õpilastega „Media Quizi“ mängima. See on parim viis õpitud teooria rakendamiseks praktiliste ülesannete abil,” lisas Gabriel.
SALTO-YOUTH Participation & Information Resource Centre ’i (ehk SALTO PI) ülesandeks on arendada uuenduslikku strateegilist lähenemist noorte osalusele Euroopa noorsootöös, tutvustades trende ja parimaid kogemusi. Keskus pakub sisendit ka Euroopa Komisjoni töösse, toetab Erasmus+ riiklikke noorteagentuure 33 programmiriigis ja teeb koostööd teiste noorte osaluse valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega. Suure tähelepanu all on e-osalus, meedia- ja infokirjaoskus ning kriitiline mõtlemine kui demokraatlikus elus osalemise oluline eeldus. Deutsche Welle Akademie osales projektis nõustaja ja partnerorganisatsioonina.
OECD poliitikanõunik: karjäärivalikute tegijate silmaringi tuleb Eestis laiendada
Karjääriteenuste võrgustikukonverentsil “Julge hüpe tundmatusse?” esinenud rahvusvahelise majandusorganisatsiooni OECD poliitikanõunik Anthony Mann ennustab Eesti tööturule murrangulisi muutusi ja soovib näha karjäärinõustamist inimese iga olulise otsuse juures.
Millised väljakutsed ootavad Eesti karjäärispetsialiste ja nõustamist vajavaid noori?
Kas Eesti noortel on õigel ajal ja hea juurdepääs karjääriteenustele? See on esimene väljakutse. Teame oma kahe aasta taguse töö põhjal, et karjääriteenused on Eestis ülioluline. Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab algama juba enne üheksandat klassi, enne seda kui noored peavad otsustama, millisesse kooli nad edasi lähevad. Enne tõeliselt suuri otsuseid (hariduses ja karjäärivalikutes) peab kõigil olema õigus karjääriteenustele.
Eestis on olnud rohkesti sellist mõtteviisi, et kui sa ei soorita oma (lõpu)eksameid piisavalt hästi, siis lähed kutsekooli. Kutsehariduse kvaliteet ja olulisus on vahepeal märgatavalt tõusnud, aga noortel on raske sellega arvestada kui neil pole selleks piisavalt välja arenenud kompetentsi. Enne otsustamise hetke peaksid nad kutsekoole külastama ja kohtuma inimestega, kes erineva erialadega seotud ameteid peavad. Noored peaksid istuma koos karjäärispetsialistiga, et enda huvisid ja võimeid peegeldada. Oluline on laiendadada arusaamist tööturust, keskendudes muu hulgas halvasti mõistetavatele ametitele ja võitlema stereotüüpidega.
Paljudes riikides on seisukoht, et see kõik on koolisisene asi. Tegelikult peaks valitsuse tasandil kindlustama, et noored saaksid juba varasest east tuge, mis aitab neil end ette valmistada elukestvaks õppeks ja astumiseks tööturule..
Teiseks, meie ülevaade aastast 2018 näitab, et Eestis ebasoodsas olukorras olevate noorte ambitsioonid jäävad nende akadeemilistele võimetele alla. Nad ei tea, kuidas teha hariduse valikutes häid otsuseid, et püüelda soovitud ametite poole. Siin oleks karjääriteenused hädavajalikud.
Milliseid riike võib siinkohal eeskujuks tuua?
Tugeva kutseharidussüsteemiga riikides on noorte hulgas vähem segadust valikute osas. Sellistes riikides nagu Šveits ja Saksamaa peavad noored tegema olulisi karjääriotsuseid sageli enne 14-aastaseks saamist. Nendes riikides antakse karjäärinõustamist juba 10 või 11-aastastele. Seal on noortele tagatud ka mitmeid võimalusi tutvuda erinevate erialadega seotud töökohtadega.
Kas Eesti tööturgu ootavad ees tehnoloogia arenguga seotud põhjalikud muutused?
Jah, aga Eesti on tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud ja see lubab teil muutustele adekvaatselt reageerida. Raskem saab olema riikides, kus on palju madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning tootmine põhineb madalatel kuludel. Lihtsat ametit on lihtne õpetada, aga seda on ka lihtne automatiseerida. Näiteks, poodidesse on jõudnud iseteeninduskassad. Seda pole mitte kunagi varem olnud ja selliseid näiteid hakkab pidevalt juurde tulema.
Kui mõelda näiteks juhita autodele, mis tõenäoliselt peagi teedele jõuavad, siis see mõjutab sadu tuhandeid inimesi (bussijuhid, taksojuhid, kullerid jne) ja kõiki riike.
Näeme paljudes töökohtades, et tehnoloogia areng muudab inimeste töö olemust. Varasemalt oli sageli koolitamise eesmärk panna inimesi meelde jätma konkreetseid toimingud. Kui suutsid õpetatu meelde jätta ja oskasid asja ära teha, siis oli selge, et see ongi edaspidi sinu töö. Nüüd on info ja oskuste vajadused pidevas muutumises ja vajavad lahti mõtestamist. Seetõttu omab tähtsust muutustele reageerimine ja ka aktiivne suhtlemine klientide ja töökaaslastega.
Olulisemaks muutub oskus lahendada ebatavalisi probleeme, sest standardsete lahenduste eest hoolitseb üha enam automaatika. Sellised muutused on kiired ja suuresti ettearvamatud. On väga vähe riike, mida tehnoloogia areng eriti ei mõjuta. Tööturu murranguaeg muudab otsuste tegemise tähtsamaks, aga ka raskemaks.
Seega, minu 5-aastast poega ootab karjääriotsuste tegemisel ees põnev aeg…
On oluline, et noored muutuksid varakult kriitilisteks, sest nad pole kunagi varem olnud nii haritud ja kunagi varem pole nad pidanud tegema nii palju otsuseid hariduse osas. Soovime, et sinu viieaastane poeg ja minu üheteistaastane tütar saaksid piisavalt kriitilise mõtlemisvõime analüüsimaks, mida nad hariduses parajasti teevad ja kuidas see on seotud eesmärgiga, mida nad võiksid saavutada täiskasvanueas. Panustada tuleb nende uudishimule, et noor uuriks ja saaks tuttavaks oma tugevate külgede ja tõeliste huvidega.
Kogu mainitud muutuste ja arengu juures tuleb meeles pidada, et näiteks on ikka inimesi, kes müüvad vinüülplaate. Poleks ju tegelikult vaja ka elavat muusikat, kuid meile meeldib seda kuulata. Ka kõik noored on selles mõttes erinevad ja peaksime lihtsalt laiendama nende huve, ootusi ja arusaamu ning võimaldama neil suhelda inimestega, kes töötavad erinevatel aladel. Nii saavad nad oma hoiakuid ja hinnanguid kohandada.
Karjäärispetsialistid suhtlevad üha enam ja süsteemsemalt oma kolleegidega piiri tagant. Kuidas see nende tööd mõjutab?
Karjäärinõustajate töö pole inimkonna ajaloos kunagi varem nii oluline olnud. Nõustamine ja teadlikkuse tõstmine peab olema juures inimese kõikide oluliste karjäärivalikute tegemisel elu lõpuni.
On väga tähtis, et praktikud erinevatest riikidest saaksid kohtuda ning mõtteid vahetada. See paneb muu hulgas karjäärispetsialisti ametit kõrgemalt hindama ja parendab rahvusvahelist teadmistebaasi. Rahvusvahelised kohtumised süvendavad ka arusaamist, et karjääriteenused peavad olema uuringute fookuses võrdselt teiste haridust puudutavate aspektidega.
Eesti kooli Erasmus+ roheprojekt teeb viies riigis väikeseid imesid
Gaia kooli Erasmus+ strateegilise koostöö rohelist eluviisi tutvustava projekti Save the Earth Recycle All suurem osa tegevustest on juba teoks saanud, aga projektijuhi sõnul on see seemneks palju enamale.
Nüüdseks kuus aastat Kadriorus tegutsenud Gaia kool on oma loomisest alates eriline. Hindeid pannakse seal alles alates 6. klassist. Tagasiside õpitöö kohta on maa-, vee-, tule- või õhutasemed. Madal maatase näitab, et on veel ruumi pingutada. Kõrgeim on õhutase, mille saavutanu on kodutööd ja tunnis antud ülesanded õigel ajal ära teinud ning õpitut ka teistele selgitanud.
Maa ja õhu keskel on loodus, mida peab hoidma. Seda teab koolipere suurepäraselt. Kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles möödunud sügisel maailmale rohelist kokkulepet, valmistati Gaia koolis parajasti rohelist ratast. Rattale kirjutati laste isekeskis kokku lepitud eesmärgid rohelise eluviisi järgimiseks ja hoidmiseks tulevasteks aastateks.
“Oleme südameasjaks võtnud luua lastele õpikeskkond, mis neid igati toetaks iseenda avastamisel ja maailma tundmaõppimisel. Loodus ja keskkond on üks Gaia kooli õppesuundadest, väga usinalt õpime õues ja looduses, leiame võimalusi, kuidas koos lastega süveneda rohelisse mõtte- ja eluviisi,” räägib inglise keele õpeta ja projektijuht Raine Lindepuu.
Kooli igapäevaellu kuuluvad koolist väljas õppepäev (kord nädalas) ja iga veerandi lõpus projektinädal. Neil praktika- ja projektipäevadel saavad lapsed loodushoiuga sügavamalt tegeleda.
Koostöö tuli täpselt õigel ajal
Olles juba osaleja Rohelise Kooli programmis ja otsiti kahe aasta eest rohkem võimalusi ja väljundeid, kuidas nii koolielu ennast kui üldist mõttelaadi rohelisemaks muuta. “Täpselt õigel ajal” võttis projektijuhi Rainega eTwinning’u kaudu ühendust Türgis, Izmiris asuva kooli õpetaja, kes otsis partnereid ja võimalusi just keskkonnaprojekti tegemiseks. “Tema idee oli SERA ehk siis meie projekti akronüüm (Save the Earth Recycle All), mis tähendab türgi keeles kasvuhoonegaasi,” sõnab Raine.
Rainele sobis Türgi partneri algne idee ning üsna kiiresti sai sisu Erasmus+ strateegilise koostöö projektiks kokku kirjutatud. Eriti palju polnud vaja midagi leiutada, sest peaaegu kõigi projekti sisse kirjutatud tegevustega oldi Gaia koolis juba vähehaaval tegeldud, midagi alustatud ja mõni asi idee tasandil küpsemas.
Lisaks leiti projektipartnerid Bulgaariast, Hispaaniast ka Itaaliast. Partnerid leiti koos Türgi kooliga eelnevate projektikogemuste ja tutvuste toel ning eTwinningu kaudu. Kuna projektijuht Raine on rahvusvahelisi projekte kirjutanud ja läbi viinud juba mitmeid kordi, siis on tal tekkinud teatud koolide ja aktiivsete inimeste baas. “Alati on mõnel tuttaval koolil või õpetajal keegi kusagilt mujalt koolist, kes avaldab soovi projekti partneriks tulla.”
Roheline eluviis ei saa lõppeda
Nüüdseks on suurem osa projekti kirjutatud tegevustest juba tehtud, kuid… “Alustatud tegevused sünnitavad uusi ideid ja võimalusi ning tegelikult pole ükski tegevus ainult alustatud ja lõpetatud,” sõnab Raine.
Näiteks, vastavalt võimalustele on koolides loodud erinevaid aia vorme – taimed pottides, kastides, aias, puude ümber. Rõhk on söödavatel ja maitsetaimedel. Gaia kool on protsessis, mille tulemusel luuakse nende Saku klassi juurde söödav metsaaed (Edible Forest Garden). Aia tegemine on jätkuv protsess, seda alustati SERA projektiga, kuid see jätkub veel aastaid. Toiduks kasvatavate taimede tutvustamine, seemnete külvamine ja taimede istutamine on samuti pidev protsess igas partnerkoolis.
Kasutades ära õpilaste tohutut huvi toidutegemise vastu on kokku pandud koolis tervislikult toitumise materjal. Selles tutvustavad kõigi projektipartnerite lapsed erinevaid tervisliku toitumise retsepte, mida nad on ka praktiliselt valmis teinud.
Gaia koolis toimunud õppekohtumisel novembris valmis atraktiivne Green Wheel, millel lapsed eesmärgistasid oma tegevused tulevateks aastateks seoses rohelise eluviisi järgimise ja hoidmisega.
Kaardistatud on projektis osalevate koolide ja nende õpilaste kodude prügikäitlemise harjumused, tehtud ettepanekud prügi sorteerimise parandamiseks ja prügi tekkimise vähendamiseks. Gaia koolis on toimiv sorteerimise süsteem.
Kõik on liikumises ja muutumises
Tänu SERA projekti käivitumisele aktiveerus ka Gaia kooli osalemine Rohelise Kooli projektis ning 2019 kevadel saadi Rohelise Lipu uhkeks omanikuks.
Ees ootab veel projekti viimane õppekohtumine Bulgaarias, kus puudutatakse ka majanduslikult vähemate võimalustega laste kaasamise viise ja võimalikkust.
Kavas on korraldada ka kooli kogukonnale kohtumine, kus lapsed tutvustavad projekti käigus läbitud teemasid, kuidas need on rakendunud Gaia koolis ning mismoodi Gaia kogukond saaks edaspidi panustada rohelisse ja jätkusuutlikku eluviisi.
Loomulikult mõtleb projektijuht Raine juba järgmise jätkuprojekti kirjutamisele ning uute partnerite kaasamisele: “Kõik on liikumises ja muutumises. Uued ideed on tihti ka palju laiema haardega, aga tänu projektile on seeme külvatud ning nüüd jääb üle ainult taime kasta ja kasvu imetleda.”
Loe lisaks:
Erasmus+ strateegiline koostöö
Kristjan Jaagu stipendium aitab unistusi täita
Romantiline Pariis on maailma populaarsemaid reisisihtkohti. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri tudeng Joanna Lättemägi otsustas sinna aastaks elama ja õppima suunduda. Kohtun temaga video vahendusel, et teada saada, kuidas selline valik sündis ja millega ta seal tegeleb.
Õpid hetkel Kristjan Jaagu stipendiumi toel Pariisis, mida sa seal teed?
Olen praeguseks hetkeks Eestis läbinud kolm intensiivset õppeaastat viieaastasest integreeritud õppeprogrammist. Otsustasin, et neljanda õpinguaasta võiks läbi teha hoopis Pariisis.
Mis oli peamine põhjus, miks soovisid minna õpirändele?
Esiteks soovisin täita oma unistuse elada Pariisis ja kogeda siinset kultuuri. Tallinna Prantsuse Lütseum süstis minusse juba tükk aega tagasi unistuse, et tahan elada ühe osa oma elust Prantsusmaal. Pariis on maailmalinn ja tänu sellele õpin arhitektuuri kohta väga palju.
Erialases plaanis oli minu jaoks oluline näha arhitektuuriõpet teisest perspektiivist. Eesti on võrreldes Prantsusmaaga palju väiksem nii maa-alalt kui rahvaarvult, mistõttu siin pean võtma arvesse aspekte, millele Eestis pole pidanud mõtlema. Sellele, kui paljude nüanssidega tuleb siinsetes projektides tegeleda, poleks ma Eestis osanud ka kõige keerulisemas kooliprojektis mõelda. Samuti tahtsin panna ennast proovile ja näha, kas saan võõras riigis, keelekeskkonnas ja kultuuris üksi hakkama.
Kuidas õpingud seni on läinud, kas Eestiga võrreldes on õpingutes midagi erinevat?
Siiani on läinud kõik hästi. Raske on EKA’ga võrreldes just see, et pean oma mõtteid, ideid, projekte ja kõike muud väljendama prantsuse keeles. Arhitektuuriõppe süsteem on laias laastus Eestile pigem sarnane. Selles mõttes, et õppetöös toimivad kohustuslikud etapid ikka samamoodi - vaatan linnaplaani ja -skaalat ning veendun, et projekt toimib.
Millega võiks Prantsusmaale õppima-praktikale-töötama minev eestlane arvestada?
Kindlasti peaks arvestama sellega, et inglise keelega hakkama ei saa, vähemalt algtasemel on vaja prantsuse keelt osata. Oluline on näidata, et oled prantslaste kultuurist ja keelest siiralt huvitunud, usun, et just tänu sellele olen saanud sooja vastuvõtu osaliseks. Arvestada võiks ka sellega, et inimeste temperament on teistsugune - näiteks on streikimine siin igapäevane nähtus. Hetkel on siin üleriiklik streik pensionireformi vastu, mis on halvanud transpordi ja minu elu väga keeruliseks teinud. Tänu sellele olen pidanud kasutama kooliminekuks elektrilist tõukerattast, mis venitas minu koolitee mitme tunni pikkuseks. Samuti peab kogu aeg kuklas hoidma, et prantslastel on väga omamoodi kultuur ja traditsioonid. Kui kuskile välja minna, peab ikka meeles hoidma, et minu jaoks intiimne põsemusi on nende jaoks must-do.
Oled välismaal õppimas Kristjan Jaagu stipendiumi toel, mis on Eesti riigi väljaantav stipendium. Kas ja kui, siis miks riik peaks sellist stipendiumi välja andma?
Kristjan Jaagu stipendiumi väljaandmine on tohutult vajalik. Põhjuseid on muidugi mitmeid. Minu jaoks on nendest kõige olulisem, et stipendium annab enesearenguvõimaluse andekale inimesele, kellel rahaliselt ei oleks selleta võimalik end kodu- või välismaal täiendada. Rahalises plaanis on see väga oluline, näiteks Pariisis maksab üksnes üür juba umbes 900 eurot.
Mis on olnud siiani parim mälestus sinu õpirändes?
Minu esimene päev siinses ülikoolis möödus infotundides pingsalt kuulates. Sain kogu jutust umbes 15% aru. See annab ehk tausta, miks minu eredaim mälestus mulle nii hinnaline on. Tegin üksinda oma esimest projekti ning kuna ma õpin prantsusekeelses ülikoolis, siis projekti pidin loomulikult esitlema vastavas keeles – kasutades prantsusekeelseid arhitektuuritermineid, mida ma tegelikult veel ei olnud õppinudki. Viieteistkümne esitleja hulgas olin mina ainuke, kelle emakeel või vähemalt teine keel ei ole prantsuse keel. Pidime oma projekti esitama kolmele professorile. Pärast kõikide projektiesituste kuulamist saime kriitilise tagasiside, kuid kokkuvõte pahvatas meid kõiki. Mina olin kõikide tudengite seast ainuke, kes oli ülesandest õigesti aru saanud. Tänu sellele avanes minu jaoks tee prantslaste „ateljeesse“, päädisin tõsiseltvõetavuse ja sain suure kiituse osaks.
Mida oled enda kohta välismaal elades õppinud?
Viie möödunud õpirände kuu jooksul olen õppinud, et suudan lõpuni viia kõik, mille olen otsustanud ette võtta. Suudan lahendada probleeme, leida sobiv kompromiss või kohanduda vastavalt olukorrale. Tugev tahtejõud ja sisemine motivatsioon aitavad mul pühenduda valitud eesmärgile ja selle nimel maksimaalselt töötada. Ühtlasi olen aina enam veendunud, et alati tuleb usaldada sisetunnet, olgu see halvenenud tervise osas või instinkt liikuda teatud suunas (kooli-)projektis, sest alateadvus aitab teha otsuseid, mis on autentsed, isiklikud ja ausad.
Millised on sinu kolm kõige olulisemat soovitust uutele kandideerijatele?
- Alustuseks, ära karda võtta riske, olenemata kahtlustest või hirmudest, mis võivad sind tagasi hoida. Mugavustsoonis ei saavuta midagi erakordset, selleks tuleb luua endale harjumus teha igapäevaselt ebamugavaid või hirmutavaid otsuseid ja tegusid, mida muidu ei teeks. Vahetusaasta on ilmselt üks tudengielu meeldejäävamaid kogemusi, silmiavav ja elumuutev aasta, mille tulemus on inimene, kes ei heitu nii kergelt esimeste probleemide tekkimisel, vaid suudab need palju taibukamalt seljatada.
- Ole avatud mõtlemisega ja lahtiste silmadega, otsi võimalusi, sest uued väljakutsed, pakkumised, ideed, unistused ja arenguvõimalused tulevad neile, kes on valmis neid ise vastu võtma. Vahetusaasta on mõeldud arenemiseks, mistõttu juba välisõpingute sihtpunkti valides tuleb suurelt unistada ja selle unistuse nimel töötada, sest kunagi ei tea, mis võib päriselt teoks saada. Aastaid tagasi unistasin Pariisis elamisest ja maailmas reisimisest, nüüd olengi vahetusõpilane Pariisis ja mind ootab uuel semestril uue projekti vältel ees workshop Tokyos, tutvumine kohalike arhitektuuribüroode ja vaatamisväärsustega.
- Ära karda eksida ja vigu teha, kogenematust või mingi oskuse puudumist ei pea häbenema! Ei tohi lasta hirmul end kuidagi tagasi hoida. Paljude inimeste unistused jäävad saavutamata, sest nad kardavad vigu teha.
Usun, et kui mina ei oleks suutnud sellest hirmust üle olla, siis poleks ma teinud prantsuse keeles edusamme või leidnud lähedasi sõpru paljudest erinevatest riikidest. Järgmisel korral on mu kogemustepagas sarnases (probleemses) olukorras juba palju suurem, mis võimaldab vanu vigu vältida ja paremini uusi olukordi lahendada.
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille raames antakse stipendiumeid lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks, vahetusõppeks väliskõrgkoolis või -teadusasutuses ja doktori- või magistrikraadi omandamiseks väliskõrgkoolis.
Vaata Kristjan Jaagu stipendiumi kohta lisa siit: http://haridus.archimedes.ee/kristjan-jaagu-stipendiumid
Erasmusega välismaale!
#LOOSIMÄNG:
Miks minna Erasmusega välismaale?
Loosis osalemiseks:
- jälgi Archimedest nii Facebookis kui ka Instagramis;
- vasta küsimusele, miks minna Erasmusega õpirändele Facebooki või Instagrami postituse kommentaarides;
- märgi 3 sõpra, kes oleksid õpirändest huvitatud.
Kõigi vastanute vahel loosime välja lennupiletid KAHELE Itaalia kevadise päikese alla. Kas teadsid, et kõrghariduse valdkonnas pakub Erasmus+ võimalusi nii Euroopa-siseseks kui ka üleilmseks õpirändeks, nende hulgas ka päikseline Itaalia?
Kampaaniatingimused: kampaania kestab kuni 23.02.2020. Võitja saab endale edasi-tagasi piletid kahele Itaaliasse (sihtkohaks Milano, otselennuga). Reisi aeg peab jääma vahemikku aprill 2020 kuni juuli 2020 ning soovitava reisi kuupäeva peab teada andma vähemalt 4 nädalat enne väljalendu. Sihtasutusel Archimedes on õigus kasutada kampaania raames välja toodud vastuseid oma Erasmus+ kommunikatsioonis, sealhulgas sotsiaalmeedias. Igal osalejal on sõltumata postituste arvust loosimises üks hääl. Loosimine toimub kõigi vastanute vahel Facebooki ja Instagrami peale kokku.
Koju tagasi pöördunud teadlased: tähtis on Eestiga sidet hoida
Kristjan Jaagu stipendiumi toel välismaal doktorikraadi saanud arheokeemik Ester Oras (Cambridge’i Ülikool) ja materjaliteadur Glen Kelp (Texase Ülikool Austinis) töötavad mõlemad Tartu Ülikoolis teaduritena. Nad rääkisid, kuidas hakkasid välismaal tegelema täiesti uute valdkondadega ja andsid soovitusi edukaks kandideerimiseks ja tagasipöördumiseks Eestisse.
[caption id="attachment_19381" align="aligncenter" width="750"]
Glen Kelp ja Ester Oras / Autor: Greta Roosaar[/caption]
Millega te igapäevaselt tegelete?
Ester Oras (EO): Mina tegelen igapäevaselt arheoloogiaga, uurin sadade ja tuhandete aastate vanust kultuuripärandit, aga kasutan selleks erinevaid loodusteaduslikke meetodeid. Olen analüütilise keemia vanemteadur ning minu uurimisobjekt on muistne materjal.
Uurin arheoloogilist materjali ja mina selgitan analüütilise keemia meetodite abil välja, näiteks mis ajast on see ese pärineb, millega on tegemist. Nii võib teada saada, mida inimesed tuhandete aastate eest sõid, kust nad pärinevad, kuidas nad rändasid, kuidas oma esemeid valmistasid, milliseid tehnoloogiaid kasutasid.
Glen Kelp (GK): Mina lõpetasin doktorikraadi suhteliselt hiljuti [2018. aastal – toim.] ja jätkan sellega, millega doktoriõppes pooleli jäin – arendan metapindasid sensor rakendusteks. Piiriülene koostöö endise juhendajaga vähiraku sensori kallal käib samuti edasi.
Kuidas te jõudsite ühe eriala juurest teisteni? Glen, sa ju said doktorikraadi füüsikas ja Ester oli varasemalt õppinud ajalugu ning sai doktorikraadi arheoloogias?
GK: Tänapäeva konkurentsis on puhaste traditsiooniliste teadustega raske ellu jääda, tuleb leida valdkondi ühendavaid teemasid. Uurimisgrupis, kuhu läksin, ühendatigi bioloogiat, füüsikat ja meditsiini. Sealt sai alguse biomolekulide sensorite arendamine. Kui enne vaadati asja teoreetiliselt, siis lõpuks jõudsime välja biosensoorika ja vähirakkude tuvastamiseni tehnoloogiateni. Minu tööks on kujundlikus mõttes anda vähiravijatele silmad.
EO: Keskkoolis olid minu lemmikud ajalugu ja keemia. Valisin lõpuks ülikoolis ajaloo ning sealt edasi arheoloogia, kuna see võimaldas minevikule n.ö käed külge panna.
Ma tegin oma doktoritööd ka väga humanitaarsel teemal. Cambridge’is tutvusin arheoloogia ja loodusteadustega tegelevate inimestega ja sain järsku aru, et nende kahe teema vahel on väga hästi võimalik seoseid luua. Varem ei tulnud ma selle pealegi.
Hakkasin end ise rohkem harima ja sellega tegelevate inimestega suhtlema. Kuna keemiahuvi oli keskkooli päevilt olemas, siis see ei olnud midagi ilmvõimatut. Keemia juurde jõudmine on väga hea näide sellest, kuidas välismaal õppimine pole lihtsalt kraadi omandamine või raamatukogu külastus.
Pärast seda tulingi Tartu Ülikooli järeldoktorantuuri analüütilises keemias. Õnneks siinne analüütilise keemia juhtfiguur professor Ivo Leito oli väga avatud sellisele koostööle ja suuresti tänu temale juhtuski see, et tegelen nüüd analüütilise keemiaga.
[caption id="attachment_19387" align="aligncenter" width="750"]
Cambridge'i Ülikool / Allikas: goodfreephotos.com[/caption]
Glen, sa õppisid Kristjan Jaagu stipendiumi toel Texase ülikoolis Austinis. Ester, sina õppisid Cambridge’i ülikoolis. Ühendriigid ja Ühendkuningriik on teadupärast õppimiseks vägagi kulukad sihtkohad. Kas sa oleksite saanud ka ilma stipendiumita seal õppida?
GK: See on kõigile teada, et USA-s ja isegi kõrghariduses on raha A ja O. Ameerikas ei toimu mitte miski, kui raha pole, isegi arsti juures ei saa käia. Ilma Kristjan Jaagu stipendiumita ma sinna minna poleks saanud. Õnneks sain Kristjan Jaagu stipendiumi abil maksta ka õppemaksu. See, milliseid summasid inimesed kõrghariduse eest välja käivad ja kui palju on õpingute lõpuks võlgu, ei suuda siinsed inimesed isegi ette kujutada.
EO: See oli minu elus ikkagi tähtsündmus, et ma sain Cambridge’i ülikooli minekuks stipendiumi. Ma olin kogu aeg alates bakalaureuseõppest õpingute kõrvalt töötanud ja sain aru, et ma ei saa akadeemias teha kõike, mida tahaks.
Kui sain teada, et ma saan Cambridge’i minna ja mulle makstakse kinni elamine ja õppemaks, siis ma tundsin, nagu ma lendan [naerab]! Mis tahes teisel moel oleks see olnud välistatud. See on õudselt vajalik ja äge stipendium, et inimesi toetada! Kuigi just priisata ei saanud, elasin ilusasti ära ja ei olnud probleemi.
Glen, milline on Texase ülikooli tase võrreldes näiteks Tartu Ülikooli doktorantuuriga?
GK: Mis puudutab taset, siis Eestis on väga palju väga kõrgel tasemel tegijaid, aga seal on kõik sellised. Ma pidin läbima üsna palju loengukursuseid esimesel aastal ja see oli üsna karm andmine. Seal oodatakse alati, et oleksid kõige parem. Sinna on kokku tulnud inimesed, kes tahavadki olla parimad. Ma olen alati olnud sisemiselt motiveeritud inimene, aga sain seal teada, mis tunne on olla ka pidevalt väliselt motiveeritud.
Sealne doktorantuur kujunes igapäevaseks töölkäimiseks. See aeg oli ka üllatavalt pikk. Kui alguses vaatasin, et õpe kestab viis aastat, sain koha peal teada, et füüsika doktorantuur lõpetatakse keskmiselt kuue ja poole aastaga. Lõpuks läks mul seitse aastat. Õnneks Archimedes lubas mul seal esialgselt lubatud viie aasta asemel seitse aastat olla. See on küll asi, mida oleks tahtnud enne teada [naerab].
[caption id="attachment_19389" align="aligncenter" width="750"]
Texase Ülikooli peahoone Austinis / Autor: Larry D. Moore[/caption]
Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendium eeldab, et pärast õpingute lõppu naasete Eestisse ja asute tööle välismaal saadud kraadi nõudval erialal? Kui keeruline see nõue teie jaoks oli? Kas õpingute lõpus tekkis tunne, et tahaks ikkagi koha peale jääda?
GK: Kuna ma seda teadsin, siis see oligi plaan. Polnud probleemi tagasi tulla, kuigi USA-s oli minu valdkonnas tööandjate valik palju laiem. Samas ei tähenda lai tööandjate valik, et tööle saamine oleks lihtne. Need, kellega USA-s koos lõpetasin, ei saanud esimese aasta jooksul keegi erialasele tööle.
Mul polnud pärast doktorantuuri Eestis kohe töökoht olemas, kuid hoidsin seitse eemalviibitud aastat siinse juhendajaga kontakti. Hoidsin end Eesti eluga pidevalt kursis ja teadsin, millised on võimalused siinses akadeemilises maailmas. Selle abil leidsin Eestis inimestega ühise keele ja ühise tee. Võimalused arenevad Eestis tunduvalt kiiremini, kui nendes ülikoolides, kus ma USA-s olin, sest seal on need võimalused juba ammu loodud.
EO: Mul oli samamoodi - kuna see tingimus oli juba teada, siis see polnud piirang, vaid andis selge plaani Eestisse tagasi tulla.
Mina tundsin, et keemia ja arheoloogia sidumise valdkonnas annab midagi väga suurt ära teha. See on pulbitsev pott, kus on palju võimalusi end teostada. Seetõttu lõin ka professor Leitoga kontakti väga varakult.
Kuidas te kommenteerite stipendiumiga seotud asjaajamist? Kui keeruline see oli?
EO: Suhtluse poole pealt pean ütlema kiidusõnad - Archimedes on väga vastutulelik ja alati valmis arvestama muutuva elukorraldusega. Ettepanekuid võetakse väga hästi kuulda. Nüüd on ka reeglid leebemaks läinud, mis teeb asja stipendiaatidele veelgi lihtsamaks. Samuti on taotlemine lihtsamaks läinud - vanasti aeti asju paberi peal, täna saab üle veebi taotluse esitada.
Minu jaoks oli veidi keeruline doktorantuuri jaoks järje ajamine, mis kuupäeval sa täpselt midagi tegid. Ma käisin vahepeal välitöödel ja seetõttu ei olnud pidevalt oma koduülikoolis ja seda oli keeruline põhjendada.
GK: Minu jaoks ei olnud asjaajamises midagi keerulist. Algul avalduse kirjutamise ajal olid mõned ebatäpsused, aga need said lahendatud. Vahearuanne oli nagu lühikokkuvõte oma tööle, mida kasutasin edaspidi mujalgi. See pani mõnes mõttes end kokkuvõtteid tegema.
Olen näinud palju aruandlusi ja see oli suhteliselt mõistlik. Mis puudutab täpsete kuupäevade lugemist, siis seda nõudis meilt viisa tõttu niigi USA ametkond ja seda pidi niikuinii tegema. Eesti-poolne aruandlus oli sellega võrreldes ikka lihtne.
Kas ja kuidas tunnetate praegu Eestis töötades välismaise kogemuse mõju?
EO: Minu meelest oli see pääsemine konnatiigi mentaliteedist. Kui mul poleks seda kontaktide võrgustikku ja kogemust, oleksin ilmselt täna siin õnnetu. Praegu olen kursis, mis toimub tipptegijate laborites, olla nendega ühenduses, saada tagasisidet ja koos kirjutada projekte. Ma pole kindel, kas ma üldse oma erialaga täna tegeleksin, kui oleksin Eestisse jäänud.
GK: Mul on raske ennast võrrelda, kuidas ma oleks siis olnud, kui poleks sinna läinud. See oli lihtsalt üks võimalus, mis muutis mind teistsuguseks inimeseks – ma loodan, et paremaks nii endale kui teistele. Ilmselt andis see juurde julguse mõelda laiemalt.
Mida soovitaksite neile, kes praegu kandideerivad Kristjan Jaagu stipendiumile? Kas on midagi, mida oleksite tahtnud ise enne kandideerimist teada?
EO: Esiteks: kui on tahtmine ja soov Eestisse tagasi tulla, tuleks siinse rühmaga kontakti hoida.
Teiseks: märgata, kasutada ja luua ise endale võimalusi. Käige ja kuulake korüfeesid ja tipptegijaid. Seda võimalust meil Eestis tihtipeale pole, sest neid pole meil paratamatult võimalus Eestisse kutsuda.
Kolmandaks: ülekantavad oskused – mina harisin end küll väga palju ajakasutuse, enesekehtestuse, kiirlugemise, projektikirjutamise ja keelte vallas. Nendest on tulevikus hästi palju kasu. Kui vähegi aega ja energiat üle jääb, siis tuleks nendega kindlasti välismaal tegeleda.
Kandideerijale tuletan meelde, et julge hundi rind on rasvane. Oluline on minna sinna, kuhu tahad minna, sest siis on motivatsioon kõrgem. Mõelge varakult doktoritöö sisule ja vormile. Samuti tuleks leida juhendaja, kellega on kohe alguses hea klapp. Kui alguses suhtlus ei suju, siis elu näitab, et seda ei juhtu edaspidigi. Meeskond on väga oluline.
GK: Polegi suurt midagi lisada. Põhiline on see, et võimalusi tuleb kasutada. Pelgalt teadmisest, et võimalus on olemas, ei piisa.
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.
Erasmus+ force majeure juhtumi avaldused
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse force majeure juhtumi avaldus
Erasmus+ kõrghariduse valdkonna force majeure juhtumi avaldus
Tutvu väljaandega „Aasta hariduse ja teaduse heaks“!
Sihtasutusel Archimedes valmis varasemate aastaraamatute järglasena väljaanne „Aasta hariduse ja teaduse heaks“, millega anname põgusa ülevaate oma 2019. aasta tegevustest ja saavutustest.
Väljaanne käsitleb sihtasutuse Archimedes peamisi valdkondi ehk akadeemilist tunnustamist, hariduse rahvusvahelistumist, Euroopa Liidu struktuuritoetusi Eesti kõrgharidusse ja teadusse, kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedikindlustust ning noortevaldkonna rahvusvahelistumist. Võib kõhklemata öelda, et igas nimetatud valdkonnas tähistasime möödunud aastal nii suuri kui väikeseid töövõite.
„Aasta hariduse ja teaduse jaoks“ on sihtasutuse Archimedes aastaraamatu järglane. Aastaraamatut on antud järjepidevalt välja alates 2001. aastast ning tänasel väljaandel on au astuda selle väärika rivi lõppu. Nagu meie sihtasutus, mis liigub pidevas muutumises, on aastaraamatu formaat teisenenud ning proovib aja ja inimestega sammu pidada. Üks asi aga pole muutunud – meie esimene ja kõige tähtsam prioriteet on töötada Eesti hariduse ja teaduse heaks! Mõnusat avastamist!
Meie 2019. aasta kokkuvõtet saab lugeda siin: Aasta hariduse ja teaduse heaks
Varasemaid aastaraamatuid näeb siin: Aastaraamatud ja perioodika
[caption id="attachment_19622" align="alignnone" width="900"]
Sihtasutuse Archimedes kollektiiv märtsis 2020 (fotograaf Aron Urb)[/caption]Study in Estonia alustas välistudengitele suunatud veebiseminaride sarjaga
Käesolev aasta on alanud oluliselt sündmusterohkemalt, kui paljud meist oleks osanud oodata. Ka Study in Estonia tegevused on kehtivast eriolukorrast mõjutatud – nii jäävad näiteks sel kevadel ära Archimedese ja EASi koostöös toimuvad välistudengite ja ettevõtete kontaktsündmused. Välistudengite sisenemist Eesti tööturule jääme aga endiselt toetama, nüüdsest uue veebiseminaride sarjaga.
Esimene Study in Estonia veebiseminar toimus 16. aprillil ning käsitles universaalselt olulist teemat: "How to Nail Your Job Interview". Veebiseminari viis läbi Kätlin Lepp, kes mitmeid aastaid juhtis personalivaldkonda Eesti IT-ettevõttes Fortumo ning kes nüüd hoolitseb personaliga seotud küsimuste eest idufirmas Nevercode. Oma karjääri jooksul on Kätlin istunud teisel pool lauda ligi 2000 tööintervjuul ning värvanud üle 100 inimese 20st erinevast riigist.
Veebiseminaril tõi Kätlin välja mitmeid olulisi aspekte:
- enne kui lähed tööintervjuule teisi veenma, ole ise kindel, et sobid sellele töökohale ja tahad seal ettevõttes töötada;
- ära kasuta copy-paste CV-d erinevatele töökohtadele kandideerimiseks – too iga kord CV-s välja vaid selle konkreetse töökoha jaoks relevantne info ja eemalda ebaoluline;
- kodutöö on oluline – enne kandideerimist või intervjuule minemist vii ennast ettevõtte tegemistega kurssi (Google on sinu sõber);
- sellist asja nagu "eelneva kogemuse puudumine" pole olemas – isegi kui sul puudub reaalne töökogemus, saad välja tuua koolis õpitut, oma oskuste/teadmiste rakendamist grupitööde tegemisel, heategevuslikku tööd, erinevaid muid algatusi;
- küsimustele vastates proovi alati anda konteksti, jutustada lugu – kui räägid oma tugevustest/nõrkustest, siis lisa infot, millistes olukordades oled neid omadusi näidanud ja kuidas (PROBLEM - what was the situation?; ACTION - what did you do to solve it?; RESULT - what changed afterwards?);
- ole ise proaktiivne ja küsi küsimusi – tunne huvi, kuidas sinu tööpäev välja näeks, milliste meeskondadega peamiselt koostööd teeksid, millised on ettevõtte ootused uuele kolleegile;
- ole palgasoovis konkreetne.
Seminaril osales ligi 80 kuulajat nii Eestist kui välismaalt.
Järgmine Study in Estonia veebiseminar toimub juba 7. mail keskendudes seekord hoopis ettevõtlusele ning oma firma loomisele. Veebiseminari pealkirjaga "Take charge! How to Start a Company in Estonia" viivad läbi Krista Kink Tallinna Ettevõtlusametist ja Annely Tank EASist (Work in Estonia).
Veebiseminarile registreerumine: http://studyinestonia.ee/en/calendar/webinar-take-charge-how-start-company-estonia
Rohkem infot:
Kristina Piliste
Välisturunduse brändijuht
Study in Estonia
+372 55923126
kristina.piliste@archimedes.ee
Eesti teadlane: Teadveloleku praktikad võivad aidata eriolukorra ebamugavust leevendada
Maris Vainre on psühholoogiaharidusega teadlane, kes uurib praktikaid, mis aitavad heaolu toetada. Pärast kümneaastast koolipausi läks Maris uuesti õppima. Ta astus Kristjan Jaagu stipendiumi toel Cambridge’i Ülikooli kognitsiooni- ja ajuteaduse üksuse doktorantuuri.
Maris Vainre, Cambridge'i Ülikooli doktorant
Marisele on Cambridge’i Ülikool juba varasemast tuttav – ta on seal üle viie aasta töötanud uurides laste ja noorte vaimse tervise teenuseid ning nende korraldust. Lisaks testis ta mindfulness’i praktikate tõhusust ja sobivust tudengite eksamistressi leevendamisel (selgus, et see töötas hästi). Oma doktoritöös keskendub ta mindfulness’i praktiseerimise seostele tähelepanu, töövõime ja vaimse tervisega. Eestis seesugust eriala õppida ei saa ja nii suunduski Maris stipendiumi toel ühte maailma vanimasse ja prestiižemasse ülikooli. „Mind huvitab see, kuidas me inimestena toimime ja käitume. Uurin, mis aitab meil käituda viisil, mis meid toetab. Sealjuures köidab mind, millised mõttemustrid, harjumused ja keskkonnategurid mõjutavad meie emotsioone, käitumist ja otsuseid.”
Sihtasutus Archimedes annab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja Kristjan Jaagu stipendiume, et võimaldada võimekatel Eesti tudengitel läbida välisülikoolides magistri- ja doktoriõpet.
„Mindfulness tähendab minu jaoks seisundit, mille käigus keskenduda käesolevale hetkele viisil, mis on uudishimulik ja hinnangutevaba.”
Eesti keelde tõlgituna on sõnal mindfulness palju erinevaid vasteid. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid „teadvelolek” ja „ärksus”. „Lihtsalt ja lühidalt selgitades võib öelda, et ajul on n-ö kaks töörežiimi – aeglane ja kiire süsteem. Kiire ehk automaatne režiim hoolitseb tegevuste eest, millele otseselt ei pea keskenduma – näiteks kõndimine, mõni sisseharjunud praktika, nt käiguvahetus autosõidul, või ka harjumuspärane mõttemuster. Aeglane süsteem nõuab rohkem tähelepanu ja pingutust, näiteks millegi uue õppimine või mõne olukorra analüüsimine. Minu jaoks on mindfulness ehk teadvelolek viis, kuidas kiiret süsteemi, automaatpilooti, hetkeks pausile panna. Viis, kuidas teadvustada oma harjumuspäraseid reaktsioone ja käitumismustreid; neid uurida justkui oleksime need äsja avastanud.”
Maris selgitab, et harjumused ja teadvustamata protsessid aitavad meie ajul informatsioonis paremini orienteeruda. Need pole aga igas olukorras kasulikud või võivad meile vahel sootuks kahjulikud olla. Harjumuste tõttu tehakse vahel kiireid järeldusi: sildistatakse või põhinetakse otsuste kujundamisel pinnapealsetel ebaolulistel fakoritel. Vahel võivad sisseharjunud reaktsioonid pikapeale ka vaimset tervist kahjustada. „Väga paljud stressireaktsioonid on seotud automaatsete protsessidega, mida me ei pruugi endale teadvustada. Näiteks mõne oma eksimuse märkamisel võime automaatselt enda peale pahased olla. Kui me seda järjepidevalt teeme, võib see kahandada meie eneseusku ja -kindlust ning see omakorda aegamisi langetada meie meeleolu. Samuti võib mõni ohu- või ebamugavustunne, mis teatud situatsioonis või mõne inimesega seoses tekkis, kanduda üle teistele sarnastele olukordadele. Nii võib pikkamisi kujuneda stress või ärevus, ilma et me selle alguspunkti täielikult teadvustaksime.”
„Teadveloleku praktika annab meile võimaluse aeg maha võtta. Astuda emotsioonidest ja seda tekitanud olukorrast hetkeks välja. Neid uudishimulikult ja hinnangutevabalt uurida. Selline enese distantseerimine võib aidata tunnetega paremini toime tulla.”
Teadveloleku praktikad aitavad olla hetkes ja iseennast mõista
Maris uurib oma doktoritöö raames seda, kuivõrd ja kuidas aitavad teadveloleku praktikad keskendumisvõimet ja heaolu parandada. Teadveloleku praktikaid kasutatakse kogu maailmas mitmete vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Mõned praktikad on ka standardiseeritud ja kujundatud teraapiaks, millega näiteks leevendada stressi või ennetada depressiooni kordumist. Teadvelolekupraktikaid kasutatakse ka Eestis järjest laiemalt. Näiteks, Eestis on juba viis aastat mõnes koolis läbi viidud tähelepanu ja meelerahu harjutuste programmi nimega Vaikuseminutid. Vaikusminutite programmi hiljutised mõju-uuringu tulemused näitasid, et need süsteemsed harjutused aitasid leevendada uuringus osalenud koolinoorte stressi ja kurnatust.
Teadveloleku harjutusi on mitmeid. Vahel on neid praktikaid nimetatud ka vaimseks trenniks. Maris toob välja enda jaoks olulisemad:
- Keha skaneerimise praktika. Istu või lama mugavas asendis. Suuna oma tähelepanu järjepanu erinevatele kehaosadele. Alusta jalgadest ja liigu pea suunas või vastupidi. Märka, mida iga kehaosa tajub (põrandat, tooliäärt) või milliseid signaale saadab (soojus, ebamugavustunne, pinge). Siinjuures pole eesmärk midagi muuta ega anda hinnanguid, vaid täheldada erinevaid sensatsioone, mida keha hetkel tunneb.
- Hinga vabalt, midagi muutmata (see võib alguses tunduda võimatuna!). Pööra tähelepanu erinevatele hingamisteede osadele: uuri, mida tunned ninasõõrmetes, kõris, hingetorus, kopsudes, siis kui värske jahedam õhk neid mööda liigub või kasutatud soe õhk neist väljub. Korda protsessi: iga uus hingeõhk on uus võimalus seda uurida.
- Emotsioonidega kui „külalistega” kohtumise praktika. Kujutle, et emotsioon on kui külaline. Võib-olla on see külaline teretulnud, võib-olla mitte. Vahel võib see külaline saabuda ootamatult, teine kord anda oma tulekust ette teada. Kui hetk on sinu jaoks sobiv, võta külaline vastu ja uuri teda uudishimulikult ja hinnangutevabalt. Selle harjutuse keskne õppetund on märkamine, et külalised tulevad ja lähevad. Nii ka emotsioonid. Mõned jäävad kauemaks, teised vaid hetkeks, aga varem või hiljem asuvad nad kõik minekule.
- Märkamine. Samamoodi hinnangutevabalt ja uudishimulikult võib uurida ka ümbritsevat keskkonda. Kuulata! Mis on need helid, mida tajud? Mis on kõige vaiksem heli? Mis kõige valjem? Märka vaikusehetki helide vahel. Või kui liigud ringi, suuna teadlikult tähelepanu sellele, kuidas jalg maad puudutab, milliseid detaile näed või milliseid lõhnasid su nina kinni püüab.
- Kõiki neid harjutusi tehes võid märgata, et vahel su tähelepanu hajub. See on igati normaalne. Õieti, see ongi tähelepanu ülesanne – seirata kõike, mis võiks antud hetkel meile oluline tunduda ja see siis igaks juhuks teadvusesse juhtida. Kui märkad, et tähelepanu on mujale läinud, siis on see oma tööd hästi teinud ning Sina oled hästi teinud, et seda teadvustasid. Nüüd on Sul võimalus oma tähelepanu uuesti sellele juhtida, mille keskenduda soovid.
Lisaks doktoriõpingutele töötab Maris endiselt osakoormusega Eestis Politikauuringute Keskuses Praxis. Seal toetab ta oma põhitöö kõrval ka Praxise töötajate vaimset tervist. Hiljuti otsustati seal oma kollektiivset heaolu iganädalaselt seirata. „See on andnud meile võimaluse mõista, kuidas meil läheb, kuivõrd lisatuge me vajame ning kas tugi, mida pakume ka olukorda parandab.” Karatiin ja eriolukord kahandavad sageli inimeste heaolu ja võivad tekitada vaimse tervise probleeme. „Isegi, kui meil ei ole võimalust muuta fakti, et elame eriolukorras, milles on palju määramatust, saame teha väikeseid muudatusi, millel võib olla pikemas perspektiivis heaolule oluline kumuleeruv mõju. Teadusuuringud on näidanud, et juba see, kui inimene võtab regulaarselt hetke mõtlemiseks, kuidas tal läheb ja mida ta tunneb, võib heaolu parandada. Niisiis võib seiramine juba iseenesest abiks olla. Muidugi ei jää me ainult sellele lootma ja proovime erinevaid lahendusi, et töötajaid toetada.”
Marise sõnul on oluline jagada inimestele nippe ja tööriistu, kuidas tänase olukorraga toime tulla, nii et hetkestress ei kujuneks krooniliseks stressiks, mis on omakorda riskifaktor depressiooni, ärevushäirete ja paljude teiste vaimse tervise probleemide tekkeks. Meid on maast madalast õpetatud oma füüsilist tervist hoidma – mitte külmetuma, väikest lõikehaava puhastama ja plaasterdama. Aga kuidas ravida „kerget nohu” vaimse tervise puhul? Seda me peamegi õppima.
Eriolukord nõuab harjumist, kuid teadveloleku praktikad võivad ebamugavust leevendada
Maris ütleb, et tema jaoks on samuti eriolukord olnud ebameeldiv, kuid ta on leidnud selles võimaluse praktiseerida mindfulness’i. „Näiteks kui mind tabab ärevus, et ma ei ole juba mitmendat tööpäeva piisavalt produktiivne olnud, siis püüan aja korraks maha võtta ja uurida, millist sõnumit see ärevus endas kannab. Enesekriitika tuletab mulle meelde mu väärtuseid või eesmärke, mille poole püüdlen. Selles mõttes on ta ju tervitatav külaline. Vahel on selline enesematerdamine muidugi ebamõistlik: kas on arukas endalt oodata, et olen endistviisi produktiivne või hea vaimse tervise juures, kui maailmas valitseb globaalne tervise- ja majanduskriis ning seetõttu ka väga palju ebakindlust? Oma emotsioonide uurimine, nende kõrvalt vaatlemine aitab mul end mõista ja ennast ka toetada. Tahan loota, et olen seeläbi enda ja teiste suhtes lahkem ja kaastundlikum.” Samuti ütleb ta, et välismaal elamise kogemus on aidanud tal ehk paremini kohaneda uute olukordade ja situatsioonidega. „Ka suured muutused tasanduvad varem või hiljem igapäevaks. Kui pärast pausi taas Cambridge’i kolisin, tekitas uus elukoht ja üliõpilaselu virr-varr minu jaoks üksjagu stressi: palju oli uut ja harjumatut. Ootasin, et mu ellu tuleks taas „hall argipäev”. Ühel hetkel see muidugi saabus. Ka praegune kriis taandub. Me elame selle järgselt võib-olla uues maailmas, aga me harjume ka sellega.”
Lahkus kui eriolukorras toimetuleku praktika
Marise sõnul võib lahkus aidata kriisist tulenevat emotsionaalset koormust leevendada. Seda tuleb praktiseerida nii enda kui ka kõikide teistega. „On normaalne, et meil on hetkel raskem ning et meil läheb aega, et uue olukorraga kohaneda. Me kõik reageerime erinevalt, meil võivad olla erinevad vajadused ja me alles otsime viise, kuidas toime tulla. Võimalik, et proovime midagi ja avastame, et see ei tööta. Olgem enda ja teistega kannatlikud, sest me anname endast parima, mis me hetkel suudame. Oluline oma vaimset heaolu toetada – olgu selleks mõni teadveloleku praktika, spordi tegemine, kokkamine või midagi muud.”
--------
Kui oled omaenda või mõne oma lähedase või tuttava vaimse tervise pärast mures, otsi abi perearstilt ja lehelt Peaasi.ee. Kui Sinu või kellegi teise elu on ohus, helista 112.
10 veidramat valdkonda, millele spetsialiseeruda Euroopa ülikoolides
Oled sa näiteks mõelnud, et sinust võiks saada „Harry Potteri“ spetsialist või biitlite muusika ekspert? Aga võib-olla oled sa mõelnud Beyoncé või David Beckhami tudeerimise peale? Kui ühel päeval saab jälle minna välismaale (vahetus)üliõpilaseks, siis on hea teada, millised põnevad võimalused laias Euroopas ootavad.
- Viikingite ja vana norra õpingud
Kõige tõenäolisemalt võivad Eestis enda vajalikkust tõestada viikingitespetsialistid. Igal aastal koolitatakse Islandi Ülikoolis paarkümmend viikingitespetsialisti, kes õpivad kahe aasta jooksul vähemalt kahes erinevas ülikoolis. Islandi Ülikooli kõrval on võimalik üks semester õppida Aarhusi, Kopenhaageni või Oslo Ülikoolis. Õpingud on tasuta, kuid kandideerimistasu on umbes 530 eurot. Kuigi õpingutel pole mingit pistmist seriaaliga „Viikingid“, siis tundub õppekava siiski väga põnev – vaata lähemalt SIIT.
- Biitlite muusika
Bändi The Beatles sünnilinnas on Liverpool Hope’i Ülikoolis oli veel mõni aasta tagasi magistrantuuris võimalik õppida erialal The Beatles, levimuusika ja ühiskond. Magistriprogrammi eesmärk oli uurida biitlite muusika olulisust auditooriumi, etniliste kuuluvuste ning tööstuse kujunemisele. Kahe-aastase programmi aastane õppemaks välismaalastele oli 13 600 eurot, kuid saadaval olid erinevad stipendiumid. Kui eriala vastu on huvi, siis tasub ülikoolil silm peal hoida, sest äkki avatakse õpe varsti uuesti. Varasema programmiga on võimalik tutvuda SIIN.
- Rakenduslikud golfikorralduse õpingud
Inglismaal Birminghami Ülikoolis saab bakalaureusetasemel õppida golfiäris tegutsemist. Kolme-aastaste õpingute jooksul saab väga spetsiifilised teadmised sporditeadustest, varustuse tehnoloogiatest, esmased teadmised treeneriks olemisest ning ärijuhtimisest. Euroopa liidu üliõpilaste jaoks on aastane õppetasu 10 600 eurot. Tutvu programmiga lähemalt SIIN.
Kui bakalaureus tehtud, on võimalik magistrantuuris õppida golfitreeneriks.
- Harry Potteri moodul haridusõpingutes
Durhami Ülikooli haridusõpingute eriala ise ei ole kuidagi kummaline, küll aga on eriline valikmoodul Harry Potter ja illusioonide ajastu. Bakalaureuseõppes on võimalik läbida moodul, mille eesmärk on arutleda „Harry Potteri“ fenomeni üle ning diskuteerida selle tähtsuse üle 21. sajandil. Kuigi tänavu moodulit ei õpetatud, siis loodame, et juba järgmisel õppeaastal on taas võimalik õppida „Harry Potterit“. Tutvu ainekavaga SIIN.
Kui Suurbritannia tundub kaugel ja õppida tahaks kohe, siis „Harry Potterit ja tema maailma“ saab tudeerida ka Linné Ülikoolis Rootsis. Ainet õpetatakse 7,5 EAP mahus inglise keeles ja kursus algab tänavu augusti lõpus. Tutvu süllabusega SIIN.
- Erinevate kuulsuste õpingud
Staffordshire’i Ülikoolis oli veel mõni aasta tagasi võimalik sotsioloogia bakalaureuse raames läbida David Beckhami õpingute moodul. Kopenhaageni Ülikoolis on võimalik kultuuriõpingute bakalaureuse raames spetsialiseeruda Beyoncé’le. Õppekava eesmärk on kuninganna B. abil keskenduda soo, rassi ja mustanahaliste eest sesiva feminismi teemadele. Rohkem informatsiooni leiad ülikooli kodulehelt. Oma lemmikkuulsustel on mõistlik silm peal hoida, sest teisel pool ookeani on võimalik studeerida veel mitmete teiste kuulsuste eluolu.
- Surfiteadus ja -tehnoloogia
Surfamise õppimine on rohkem teada ülikoolides Austraalias ja ka Hawaiil, kuid ka Euroopas on ülikoole, kus õpetatakse surfiteaduset. Näiteks Cornwalli Kolledžis on võimalik pärast kahe-aastaseid õpinguid saada rakenduskõrgharidus (ingl foundation degree). Õpingud ei keskendu aga ainult surfamisele, vaid õpitakse näiteks ka meediat ning ökoloogiat ja rannikukeskkonda. Rohkem informatsiooni õppekavast leiad SIIT.
- Püstijalakomöödia moodul humanitaarteadustes
Kenti Ülikoolis on võimalik valikmoodulina õppida püstijalakomöödiat. 15 EAP-d saab siis kui edukalt esitada nii 3000-sõnaline essee kui etendus. Hindamiskriteeriumeid ei ole kirjas, nii et siinkohal puudub teadmine, kas tulemus ja naerupahvakud käivad käsi-käes. Õppekavaga saab lähemalt tutvuda SIIN.
- Virtuaalraha
Küprose Nicosia Ülikool on õppekavaga kaks sammu teistest eespool, hakates esimesena õpetama plokiahelat ning magistrantuuris on võimalik spetsialiseeruda virutaalrahale. Õppekava eesmärk on koolitada krüptoraha eksperte. Alates 2014. aastast on õppekavale registreerunud 600 üliõpilast, kuid lõpetajate arv ei ole siinkohal teada. Tegu on ühe-aastase distantsõppe programmiga, mille kohta saad lähemalt lugeda SIIN.
- Valgusdisain
Eestis on pimedat aega küll rohkem kui Taanis, kuid seal on Aalborgi Ülikoolis avatud valgusdisaini eriala. Tegu ei ole vaid lampide disainimisega või lavakunstiga. Valgusdisaini magistriõpingud keskenduvad just põhjamaisele valgusele ning õpingute eesmärk on anda põhjalikud teadmised valgustehnoloogiast laiemalt. Loe õppe kohta lähemalt SIIT.
- Õuesõppe õpingud
Eestiski on juba õuelasteaedu, kuid ülikoolides saab siiski õppida üldises mõttes koolieelse lasteasutuse õpetajaks. Linköpingi Ülikoolis Rootsis saab aga spetsialiseeruda õuesõppele. Magistriprogramm keskendub kogemuspõhisele õppele, milleks kasutatakse erinevaid meetodeid, kus loodust kasutatakse ressursina teadmiste omandamiseks. Loe ingliskeelse magistriprogrammi kohta rohkem SIIT.
Euroopa päeval, 9. mail tähistatakse rahu Euroopas ja Euroopa ühtsust. Euroopa Liit panustab igal aastal miljardeid eurosid (planeeritav Erasmus+ eelarve aastateks 2021–2027 on 30 miljardit eurot, 2014–2020 oli see 14,7 mld), toetades nii lühi- kui pikemaajalisi õpirändeid nii Euroopa liidu liikmesriikides kui väljaspool liitu. On mitmeid spetsialiste, keda väga erinevatel põhjustel Eestis ei koolitata. Erasmuse õpiränne annab võimaluse valida palju rohkemate erialade vahel, kui seda Eestis saaks teha.
Kui sa ei tea, mis võimalused on õpirändele minna, siis tee vahva test „Milline õpirändur Sa oled?“ ning ehk leiadki vastuse, kuidas välismaale õppima minna.
Koroona mõjutas oluliselt Erasmus+ kaudu välismaal olnuid
12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi valitsus välja eriolukorra ning juba kaks päeva hiljem kutsus välisminister Urmas Reinsalu kõiki eestlasi viivitamatult kodumaale naasma, sest varsti ei pruugi see olla võimalik. Samal ajal viibis Erasmus+ õpirände kaudu välismaal mitmeid õppureid, kes pidid otsustama, kas tulla koju või jääda siiski välismaale.
Rakvere Ametikoolist läks veebruari keskel Saksamaale kuus Erasmus+ praktikanti, kellel oli plaan järgmised kuus nädalat praktiseerida oma erialal Lübeckis. Kui eriolukord välja kuulutati, anti neile kohe võimalus kodumaale naasta. Kolm õpilast otsustasid koheselt Eestisse tagasi tulla, paar päeva hiljem tuli veel üks õpilastest tagasi, kuid kaks õpilast soovisid praktikaaja lõpuni Saksamaale jääda.
Kevin Preis, Rakvere Ametikooli IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala 3. kursuse õpilane
Rakvere Ametikooli IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala 3. kursuse õpilane Kevin Preis toob välja, et esimesed kolm nädalat praktikast oli kõik tavaline: „Ma teadsin küll koroonaviiruse olemasolust, aga kui me läksime, siis see ei olnud veel põhiuudis. Praktika teises pooles hakati aga erinevaid asutusi kinni panema, sealhulgas ka poode. Ka ettevõttes tulid muutused: desinfitseerimisvahendid pandi igale poole, paljud kandsid ka kindaid ja maske, samuti oli paigas plaan, kuidas käitutakse, kui keegi nakatuma peaks.“
Rakvere Ametikooli tisleri eriala 2. kursuse õpilase Aleks Vahersalu sõnul ei tundnud tema, et praktikakohas oleks koroonaviirusega seonduvalt mingeid muudatusi. Ka Kevin kinnitas, et praktikale mindi ikka ühistranspordiga ja ainus erinevus oli see, et bussijuhilt ei saanud enam pileteid osta, kuid neil oli niikuinii kuupilet olemas.
Aleks Vahersalu, Rakvere Ametikooli tisleri eriala 2. kursuse õpilane
Päris probleemideta ei kulgenud siiski ka Kevini ja Aleksi teekond tagasi. Nende lend kodumaale oli broneeritud 28. märtsiks, kuid see reis tühistati. Õnneks said noormehed kohad päev varasemale lennule, nii et praktika lühenes kõigest ühe päeva võrra. Kevin naeris, et see oli parim aeg reisimiseks, sest lennuk oli põhimõtteliselt tühi ja igal reisijal oli oma rida.
Välispraktikat on võimalik teha ka kodumaal
Nii hästi ei läinud aga veebruari lõpus Šotimaale Edinburghi praktikat tegema läinud Tartu Kunstikooli kujundusgraafika eriala värskelt lõpetanud Rasmus Roosil. Noormees läks Edinburghi 28. veebruaril teadmise juures, et on seal järgmised kaks ja pool kuud. Tegelikkuses naasis ta Eestisse juba 28. märtsil, kuid õnneks oli tal võimalik praktikaga siin jätkata.
Rasmus ütleb, et äratulemise hetkel tundis ta, et kõik on pooleli ja oleks tahtnud edasi jääda, aga kui nüüd tagant järele mõelda, siis tal oli selleks ajaks olemas kõik vajalik, et saaks praktikat Eestis jätkata: „Ma oleksin ise olnud valmis Šotimaale jääma, kuid nii praktikakohast kui koolist öeldi, et targem oleks siiski koju tagasi minna, sest tõenäoliselt oleksin ma Šotimaale lõksu jäänud. Mõned päevad tagasi (intervjuu tehti 30. aprillil – toim) tuligi mulle kiri, et minu 10. maiks broneeritud lend on tühistatud.“
Noormees selgitab, et koolipoolne koordinaator aitas neid ka lennuga koju. Šotimaalt enam Tallinnasse lende ei tulnud, nii et neil tuli kõigepealt Londonisse sõita ja sealt said nad juba Helsingi lennule. „Edinburgh’ist Londonisse sõites oli terve vagun meie päralt. Lennujaamas kandis aga kolmandik inimesi kaitseülikondi, prille ning maske. Ka lennukis olime ümbritsetud kaitseülikondades inimestest – ilmselt sellepärast, et Helsingist läks ümberistumisega lend Shanghaisse.“
Koroona kiuste välismaale
Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala vilistlane Anastassia Imatra alustas oma pooleaastast välispraktikat Hollandis juba novembri keskel. Ta kirjeldas, et paaril esimesel kuul oli tal nii koduigatsus kui kultuurišokk, kuid eriolukorra alguseks oli ta kohaliku eluoluga juba nii harjunud, et mõte koju tulemisest ei rõõmustanud teda sugugi ning ta otsustas, vaatamata soovitustele kodumaale naasta, Eindhovenisse jääda: „Ma sain isegi oma praktikaaega pikendada ühe kuu võrra, kuigi esmajärjekorras soovitas kooli koordinaator ikkagi tagasi tulla.“
Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala vilistlane Anastassia Imatra
Praegu Anastassia iga päev kontoris ei käi, kuid kõiki töid ei saa ta distantsilt kodus teha ning peab aeg-ajalt ikkagi stuudios käima. „Minu elu eriolukord väga palju mõjutanud ei ole. Suhtleme kolleegidega lihtsalt väga palju Skype’is. Kodus töötades ei ole ma lihtsalt nii produktiivne kui näiteks kontoris, kuid ma tean, miks ma siin olen ja miks ma neid asju teen, nii et ma ei taha niisama aega raisata.“
Vaade stuudiost, kus Anastassia praktikat teeb
Anastassia ütleb, et hetkel ta ei tea, mis pärast praktikat saab: „Mul oli pilet tagasi ostetud 8. maiks, aga mu lend on tühistatud, nii et ma isegi ei tea, millal ma tagasi tulen. Õnneks on mul üürileping juuni lõpuni.“ Ta selgitas, et praegu otsib ta tööd, aga tööandjad on kõik värbamised peatanud. Kui ta ei peaks juuni lõpuks tööd leidma, siis tuleb Eestisse tagasi juulikuus. „Praegu tuleb lihtsalt kainelt mõelda,“ võtab tüdruk olukorra kokku.
Eindhoven enne eriolukorra kehtestamist Hollandis
Kõik õpilased kiitsid väga oma koolide Erasmus+ koordinaatoreid. Kellelgi ei olnud kordagi tunnet nagu nad oleks ära unustatud ja muresse üksinda jäetud. Kevin tõi välja, et tema Erasmus+ kogemus oli ootamatu, aga kõik läks ikkagi hästi: „Praegu eriolukorra tõttu uusi inimesi ilmselt välispraktikale ei lähe, aga kui see võimalus uuesti tekib, siis võiksid kõik Erasmus+ kogemuse saada.“
Koordinaatorid erasmuslasi tagasi toomas
Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaator Ave Leek selgitab, et kuigi ta on kodukontoriga harjunud, siis tema tavapärane tööpäev ja eriolukorraaegne tööpäev erinevad väga palju: „Kohe eriolukorra alguses oli selge, et koroonaviirus mõjutab mu tööd. Meil oli 13. märtsini üks suur välisprojekt, mille toimumine oli ka koheselt küsimärgi all. Autoga tulnud väliskülalised kiirustasid juba päev varem ära.“
Ave Leek, Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaator
„Meie otsus koolis oli see, et me ei sunni kedagi tagasi tulema. Nii et tegelikkuses tuligi ainult üks õpilane varem koju omal soovil, kuid kahel õpilasel soovitas vastuvõttev organisatsioon tungivalt kodumaale naasta, sest nad kartsid, et neil ei ole võimalik õpilasi endisel moel toetada,“ kirjeldas Tartu Kunstikooli koordinaator. Ta lisas, et praeguseks on vaid üks õpilane jätkuvalt välismaal (Anastassia on Hollandis – toim) ning kõik teised on koju jõudnud. Kõige keerulisem oli õpilane Hispaaniast Bilbaost tagasi tuua, sest lende tühistati korduvalt.
Rakvere Ametikooli rahvusvaheliste projektide juht Katre Lomp sõnas, et sellisel tööl ongi kõik tööpäevad väga erinevad, kuid eriolukord venitas tööpäevad oluliselt pikemaks ning muutis need tunduvalt intensiivsemaks. Ka Rakvere Ametikool ei sundinud otseselt õpilasi tagasi tulema, aga kõigile eriolukorras naasnutele ulatati abikäsi.
Katre Lomp räägib, et tema tööd hakkas koroonaviirus mõjutama juba veebruari lõpus: „Õpetajad olid leidnud endale huvitava erialakoolituse Saksamaal, kuid see jäeti ära. Oma õpilastega tuli hakata tegelema märtsi alguses. Vahepeal tuli õpilastega suhelda ühe päeva jooksul sama palju kui tavaolukorras kogu vahetusperioodil kokku.“
Ave Leek ütleb, et nemad valmistuvad juba vaikselt sügissemestriks ja õpilaste poolt on jätkuvalt huvi Erasmuse praktika vastu. Rakvere Ametikooli rahvusvaheliste projektide juht aga tõdeb, et nemad tahaksid samuti sügiseks valmistuda, aga ükski partner ei julge mingeid kokkuleppeid teha.
Study in Estonia veebiseminar välistudengitele “How to Start a Company in Estonia”
7. mai hommikul toimus teine seminar Study in Estonia veebiseminaride sarjas, mille eesmärgiks on toetada Eestis õppivate välistudengite sisenemist tööturule. Kui eelmise seminari teemaks olid tööintervjuud ja kuidas tööd otsides endast hea mulje jätta, siis seekordne rõhuasetus oli hoopis ettevõtlikkusel ning erinevatel Eestis firma loomise võimalustel.
Veebiseminari pealkirjaga "Take charge! How to Start a Company in Estonia" viisid läbi Krista Kink Tallinna Ettevõtlusametist ja Annely Tank Work in Estonia algatusest. Seminaril andsid nad ülevaate erinevatest ettevõtluse vormidest, kuidas oma äri loomisega alustada, milliste tasude ja maksudega arvestada ning kuhu pöörduda täiendava konsultatsiooni saamiseks.
Veebiseminaril osales ligi 80 kuulajat nii Eestist kui välismaalt. Seminari jooksul esitatud küsimustest selgus, et mitmel osalejal oli juba idee oma firma alustamiseks olemas. Näiteks soovisid tudengid teada, kuidas nad saaksid oma kodumaale iseloomulikke toiduaineid Eestis edasi müüa, kuidas alustada hariduskonsultatsiooni teenuse pakkumisega ning kuidas saaksid nende kodumaal elavad sõbrad või sugulased loodavasse ettevõttesse osanikuna panustada.
Veebiseminari salvestust on võimalik näha Study in Estonia kodulehel.
Järgmine Study in Estonia veebiseminar toimub juba 28. mail ning käsitleb seekord e-residentsust ning erinevaid viise, kuidas välistudengid saavad ka peale õpingute lõppu ja oma koduriiki naasmist Eestiga ühendust hoida. Veebiseminari pealkirjaga "Stay Connected to Estonia After Graduation − How e-Residency Can Help" viivad läbi Lina Nikolajeva ning Mats Kuuskemaa e-Residentsuse meeskonnast.
Veebiseminarile registreerumine: http://studyinestonia.ee/en/calendar/webinar-stay-connected-estonia-after-graduation-how-e-residency-can-help
Suvepäevad: Aloha Archimedes
[sg_popup id="20113" event="click"] » KONTROLLI, KAS OLED REGISTREERUNUD / CHECK YOUR REGISTRATION «[/sg_popup]
(ENG below)
***
Aloha kolleegid!
Üha päikeselisemad ja soojemad päevad viivad mõtted puhkusele. Kahjuks kaugele maale palmi alla meist keegi niipea tõenäoliselt ei satu, ent meil on sulle pakkuda hoopis kodumaisem alternatiiv – Sihtasutus Archimedese 2020 suvepäevad, mis toimuvad 18. ja 19. augustil Ojako Puhkekeskuses, Pärnumaal!
Tänavuste suvepäevade teema – ☼ Hawaii! ☼ – toob troopika koju kätte!
Põgeneme koos (kunst)palmide alla, rüüpame Piña Coladat, kastame varbad päikesesooja basseinivette ja ütleme ühiselt: „Aloha Archimedes!“
Et meie viimased suvepäevad oleksid võimalikult meeldejäävad, planeerime seekord koosviibimist ka veidi suuremalt. Sinu jaoks tähendab see sümboolset osalustasu 7 eurot, mille eest on sind ootamas:
- rikkalik toidulaud (sh Lūʻau stiilis grilliõhtuga)
- kaasahaarav esinemine bändi James Werts World Project poolt
- erinevad lõbusad tegevused maa ja vee peal
- saunad ja bassein
- kvaliteetaeg kolleegidega ;)
Suvepäevade osalustasu palume tasuda ülekandega: EE612200221036304986 KRISTINA PILISTE
Aloha dear colleagues!
These past few sunny days have got us thinking about vacation. Unfortunately, most of us will probably not get to go on a tropical paradise island any time soon, but fear not – we have a domestic alternative! The 2020 Archimedes Foundation Summer Days will take place August 18-19 at the Ojako tourism farm in Pärnumaa.
The theme of this year's summer event – ☼ Hawaii! ☼ – will bring the tropical paradise to you!
So let’s escape under the (fake) palm leaves, sip Piña Coladas, dip our toes in the warm pool water and say together: „Aloha Archimedes!“
The participation fee will be a symbolic 7 euros, which will include:
- a rich selection of food (including a Lūʻau style barbecue)
- an energizing performance by the James Werts World Project
- various fun activities on land and sea
- saunas and pool
- quality time with colleagues ;)
The participation fee should be paid to: EE612200221036304986 KRISTINA PILISTE
Kohtume Hawaiil! See you at Hawaii!
Aloha!
Lisainfo / Additional information:
Triinu Lillepalu
triinu.lillepalu@archimedes.ee
697 9230
Kristina Piliste
kristina.piliste@archimedes.ee
626 8981
Värske töövahend: Abiks kutseõpetaja enesehindamisel
Eesti ECVET ekspertide töögrupp on loonud kutseõpetaja enesehindamise töövahendi, mis aitab hinnata õpetamispädevusi ja teha enda arenguks vajalikke järeldusi!
Testi tulemused jäävad enda teada ja neid saab kasutada enda arengu hindamiseks ja edasise "teekonna" planeerimiseks või miks ka mitte arengumapi koostamiseks, kui ollakse alles teel kutse taotlemise poole.
Testi ennast siin: https://bit.ly/2XFe6Lc
Foto: Anastasiia Kamil (Unsplash)
Kraadiõppe välistudengite statistika 2019/2020
2019/2020 õppeaasta statistika näitab jätkuvalt kraadiõppe välistudengite numbri kasvu, välistudengite osakaal Eesti tudengkonnast on 2019 aasta seisuga 12,2%. Enim välistudengeid on Eestis omandamas magistrikraadi. Välismaalastest doktorantide arv läheneb jõudsalt 600-le. Kõige rohkem välistudengeid saabub Eestisse endiselt naaberriikidest Soomest ja Venemaalt, ent TOP 10 saatjariigi seast on 2019. aastal välja langenud Gruusia, Läti ja USA.
Tutvu 2019. aasta kraadiõppe välistudengite statistikaga:
- kraadiõppe välistudengite arv läbi aastate
- rahvusvaheliste kraadiõppurite arv õppetasemeti
- välistudengite osakaalu muutus Eesti tudengkonna seas
- TOP 10 saatjariigid
- välistudengite osakaal Eesti kõrgkoolides
- populaarsemad õppevaldkonnad
Kuidas on välismaal õppimine kasulik nii indiviidile kui ühiskonnale
Grete Kurik, Westminsteri Ülikooli üliõpilane, Noore õpetlase stipendiumi stipendiaat
Gümnaasiumi lõpp on üks eluhetkedest, mil me kõik seisame silmitsi küsimusega „mis ma nüüd siis oma eluga peale hakkan?“. Vähesed teavad sellele kindlat vastust –, mis on igati mõistetav! Kooli lõpetajad on olukorras, kus nad peavad langetama olulisi otsuseid, sageli teadmata, mis võimalused neil tegelikult on. Selle tulemusena minnakse tegema või õppima midagi, mis „käib kah“ või „tundub okei“. Ma ei vaidle vastu, paljudes olukordades on see mõistlik teguviis.
Samas, mis saab siis, kui inimene küsib endalt hoopis „mida ma PÄRISELT elus teha tahaksin, olenemata oma oskustest, elu olukorrast ja teiste inimeste ootustest?“ ja „kas see tegevus looks maailma väärtust?“. Seesuguste mõtete tulemusena asusin ma mõni aasta tagasi välismaale õppima näitlemist ja seejärel toitumisteadust. Siin artiklis kirjeldan, mida oma „südame järgimine“ ja välismaal õppimine mulle õpetanud on ning kuidas see on kasulik nii mulle endale, ühiskonnale kui ehk ka teile, kes te seda kirjatükki lugeda otsustasite.
Laiem erialade valik
Sageli on gümnaasiumit lõpetavad inimesed harjunud mõttega, et elutee on justkui ette kirjutatud – pärast esimest klassi tuleb teine, siis kolmas ja nii edasi kuni 12. klassini. Pärast seda tuleb valida Tallinna ja Tartu vahel ning siis endale hea ametikoht saada. Nii Tallinn kui Tartu on õppimiseks tõesti suurepärased kohad, kuid kui inimesel on sisimas soov õppida midagi, mida Eestis ei õpetata või mida kusagil mujal paremini teha saaks, siis ei tasu kõhklema jääda. Maailm on lai ja erialade valik on tohutu!
Bakalaureusetasemel on näiteks võimalik õppida kriminoloogiat, muusikaliteatrit, neuroteadust ja palju muud. Mina õpin peagu toitumisteadust eesmärgiga aidata söömishäiretega inimesi viisil, kuidas seda siiani Eestis veel tehtud ei ole. Olen väga rahul, et leidsin võimaluse õppida ülikoolis eriala, mille olemasolust ma varem isegi teadlik ei olnud ja mis mulle nii väga meeldib.
Erinevaid võimalusi tasub uurida, sest kusagil on kõigi jaoks midagi! Lisaks on inimene südamelähedast asja õppides motiveeritum ja õnnelikum ning suudab oma elus rohkem saavutada!
Millise erialaga saad maailmale rohkem anda?
Suure kire ja töökusega on võimalik läbi lüüa igas valdkonnas. Kui inimesel on huvi mitme eriala vastu, on vaja teha raske valik. Kasuks võib tulla mõtlemine selle peale, millise tegevusega just tema suudab kõige rohkem väärtust luua. Maailmale andes annab maailm vastu.
Mina läksin kõigepealt südant kuulates Londonisse näitlemist õppima. See oli väga tore kogemus, millest on mulle kindlasti elus kasu. Ühel hetkel aga taipasin, et suudaksin samuti südamelähedast eriala, toitumisteadust, õppides maailma rohkem väärtust luua. Näitlejad on ühiskonnale hindamatu väärtusega, kuid sain lihtsalt aru, et minu koht on kusagil mujal.
Juhul kui sul on mõne eriala vastu suur kirg ja oled valmis panustama, siis mine julgelt seda õppima! Kui seisad võrdsete valikute ees, tasub mõelda, millega suudad just Sina maailma rohkem väärtust luua.
Võimalus õppida erinevatelt inimestelt
Teistsuguse taustaga inimestega vestlemine on nagu raamatu lugemine. Nad võivad rääkida asju, mille kogemiseni inimene ise ei pruugi kunagi jõuda, või jõuaks alles tüki aja pärast. Seetõttu on välismaal olemine hea võimalus puutuda kokku endast veel erinevamate inimestega kui seda Eestis teha saaks, ehk justkui „lugeda erinevate valdkondade ja kultuuride raamatuid“. Kas või eestlased, kellega Londonis koos elama sattusin tundusid mulle alguses lausa hirmutavalt edukad, targad ja õnnelikud. Seega ma ei julgenud alguses nendega pea et rääkidagi. Aja möödudes hakkasin aga nende käest küsimusi küsima ning muutsin oma harjumusi, mille tulemusena sain ise ka veidi edukamaks, targemaks ja õnnelikumaks.
Lisaks kohtusin ma Indiast pärit tudengiga. Viis, kui sügavalt ta oma elu mõtestab, maailmas ilu näeb ja sellega teisi inspireerib, on julgustanud mindki sama tegema. See on mu elu samuti palju huvitavamaks ja täisväärtuslikumaks muutnud. Veider on mõelda, kus ma siis praegu oleksin, mida teeksin ja kuidas mõtleksin, kui ma poleks välismaale läinud. Kahtlen, et see oleks olnud midagi paremat kui praegune olukord.
Need olid vaid paar näidet, kuidas teises riigis elamise kogemus inimest rikastab ning erinevatest võimalustest teadlikuks teeb. Välismaal õppimine on võimalus esmalt saada aimu, kui palju on maailmas veel teadmata ja nägemata asju ning siis hakata oma silmaringi laiendama.
Hindamatu üleilmne suhtlusvõrgustik
Üks olulisematest väärtustest ülikoolis õppimisel on muidugi sealt saadav suhtlusvõrgustik. Välismaal õppides saab endale nii õpilastest kui õppejõududest tuttavaid väga erinevatest riikidest. Minu ülikoolis on näiteks õpilasi 169st erinevast rahvusest.
Lisaks nendega suhtlemisest saadavale kultuurilisele väärtusele ei tea kunagi, millal võib mõne riigi kohalike tundmine muul viisil kasuks osutuda. Juhul kui mul peaks kunagi näiteks Prantsusmaale asja olema, kas siis tööasjus või vabal ajal, on mul olemas inimene, kes sealseid võimalusi mulle tutvustab ning vajadusel läbirääkimisi pidada aitab.
Ühe ülikooli õppejõu kaudu, kellega suvel juhuslikult ta uksele koputades tuttavaks sain, on mul olnud võimalik juba esimesel ülikooli õppeaastal kaasa teha teadustööd, mis peagi avaldatakse. Kes teab, kuhu see lõpuks välja jõuda võib?
Välismaal õpib Eestit armastama
Sageli tekib nii välismaale minejatel endil kui nende perekonnal ja sõpradel küsimus „kas see tähendab nüüd, et ta on igaveseks läinud?“. On ju tõenäoline, et välismaalt leitakse ahvatleva palgaga töö või elukaaslane, mis panevad Eesti unustama... Selle kohta oskan öelda, et kindlasti on seal ahvatlevaid tööpakkumisi ja toredaid potentsiaalseid elukaaslaseid, kuid suurel hulgal juhtudest ei trumpa see üle armastust, mis eestlastel võõrsil olles oma kodumaa vastu tekib. Välismaal olemine õpetab lisaks teiste kultuuride meeldivuste ja ebameeldivuste märkamisele ka Eestit heas mõttes kriitilise pilguga vaatama. See paneb hindama nii oma kodumaad kui eesti inimesi, rohkem kui kunagi varem.
Kui sageli on Eestis elavatel inimestel igapäevaselt riigilipp seinal? Ei ole väga näinud... Londonis aga kaunistavad sinimustvalged lipud paljude eestlaste elukohti. Lisaks korraldatakse üritusi, et tähistada Eesti Vabariigi aastapäevi, vaadata „Eesti Laulu“ või laulda kooris rahvuslikke laule. Just Inglismaal sai mu lemmikmagustoiduks kama keefiriga...
Eestis elamise eeliste nägemine paneb väga mitmeid välismaal elanud või õppinud inimesi ka mingil hetkel Eestisse naasma. Juhul kui ka Eestisse tagasi ei tulda, õpitakse oma kodumaad väärtustama rohkem kui kunagi varem.
Välismaal õppimine on Eestile kasulik
Lisaks kõigele muule on välismaal õppimine kasulik ka Eestile –, mida rohkem eestlasi erinevates maailma paikades erinevaid erialasid õpib, seda suurem väärtus on see eesti ühiskonnale – suur hulk neist toob ju õpitud teadmised koju. Nii tuuakse Eestisse lahendusi, mida siin riigis veel varem nähtud ega tehtud ei ole. Tantsijad toovad uusi tantsusamme, arhitektid uut sorti planeeringuid, ettevõtjad uusi koostööpartnereid.
Välismaalt saab inspiratsiooni igal juhul, seega seal õppimine on hea esimene samm millegi uuega Eesti ühiskonda panustamiseks!
Kõik on selleks võimelised
Viimaks soovin südamele panna, et kõik on võimelised astuma sammu oma unistuse poole! Võib tunduda, et välismaale saavad õppima minna vaid kõige paremad ja ettevõtlikumad õpilased. Tegelikult kinnitan, et igaüks saab sellega hea tahtmise korral hakkama!
Mina ei saanud esimesel korral matemaatika eksamil palju punkte, ma ei osalenud olümpiaadidel ega lõpetanud medaliga. Paari aasta eest ei julgenud ma teiste inimeste ees inglise keelt rääkida, sest tundsin piinlikkust suure aktsendi ja napi sõnavara tõttu. Õnneks sai mu tahtmine oma südant kuulata ja midagi elus ära teha hirmust võitu. Hakkasin inglise keelt ja matemaatikat õppima ning tegin eksamid uuesti – palju paremini kui varem! Võtsin koti selga ja käisin näitlemiskoolide katsetel ning ülikoolides intervjuudel. Mõned katsed kukkusin läbi, teistel õnnestusin. Sellegipoolest, siin ma olen – esinenud Londonis teatrilaval, õppimas inglise keeles teaduslikku eriala, mida ma armastan ja millest hakkab tulevikus loodetavasti paljudel inimestel kasu olema!
Sageli mõeldakse, et keegi teine saab kindlasti minu unistuste või plaanidega paremini hakkama. On võimalus järele anda ning unistused maha matta või siis lihtsalt minna ja teha. Kõik on selleks võimelised ja see on seda väärt!
Pärast gümnaasiumi välismaale õppima minnes on võimalik kandideerida Noore õpetlase stipendiumile, mis on Eesti ettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes koostöös loodud stipendiumiprogramm. Selle eesmärk on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte kõrghariduse tasemel õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolides. 2020. aastal on taotluste esitamise tähtaeg 7. juuli.
Õpiränne Portugalis: uus hitt-toode suveniiripoodides on mask
Kirsti Sinivee on Multilingua Keelekeskuses rahvusvahelise koostöö projektijuht ning saksa, inglise ja eesti keele õpetaja täiskasvanud õppuritele. Ta käis oma esimeses Erasmus+ programmi õpirändes 2016. aastal, kui oli töövari Saksamaal, kuid tänavu juulis käis ta Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände raames Portugalis kursusel.
Kui Kirsti kevadel mõtteid mõlgutas, et võiks osaleda Portos kursusel „Communicative skills & coaching“, siis ei olnud koroona Portugalis veel pandeemiamõõtmeid võtnud ning ta otsustas Erasmusega õpirändesse minna. Juuliks oli olukord aga drastiliselt muutunud ning juba Portugali lennates oli tal teada, et naastes tuleb tal kaheks nädalaks eneseisolatsiooni jääda.
Tänavune hitt-toode suveniiripoodides on mask.
„Veel vahetult enne minekut mõtlesin ma läbi, kas mul ikka on kaheks nädalaks võimalik karantiini jääda ning kui selle plaani paika sain, siis otsustasin teekonna ette võtta, sest ma tean juba varasemalt kui arendavad ja silmi avavad Erasmus+ projektid on,“ kirjeldab Kirsti kui läbimõeldult ta õpirändama läks.
Siseruumides tuli kanda maski.
Kirsti rõhutab meie vestluse ajal korduvalt, et ta ei taha nüüd öelda, et vaatamata pandeemiale minge kõik õpirändesse, aga kui seda läbimõeldult ning ettevaatlikult teha, järgides siht- ja koduriigi nõudeid, siis tasub Erasmusega end arendada küll. „Ma uurisin juba enne minekut, mis nõuded Portugalis on ning korraldaja ütles, et siin-seal on vaja maski kanda. Reaalsus oli ikkagi midagi muud ning maski tuli kanda igal pool, välja arvatud tänaval ja rannas. Poodides ja ühistranspordis pidi alati mask ees olema, lisaks muidugi distantsi hoidmine ning hügieeninõuded.“
Kursusele tuli planeeritust vähem osalejaid, aga kogemus oli ikkagi väga arendav.
Esialgu oli kursuse grupi suuruseks planeeritud umbes kümme inimest, kuid tegelikult tuli osalejaid kohale neli. Vaatamata sellele oli Kirsti sõnul tegu väga arendava ning hästi korraldatud koolitusega: „Me võtsime sellest maksimumi ning jagasime nii oma kogemusi kui arutlesime kolme erineva riigi – Rumeenia, Portugali ja Eesti – haridussüsteemide erinevusi ja sarnasusi. Samuti oli meil kõigil erinev taust, mis andis väga erinevad perspektiivid.“
Kirsti prantsuse keele õpetajaga Rumeeniast.
Intensiivse kursuse jooksul sai kuulata nii loenguid, osaleda seminarides kui teha grupitöid, oli nii praktilist kui teoreetilist poolt. Kirsti ütleb: „Üks õpirändur rääkis vaid prantsuse keelt, kuid sellele vaatamata oli koostöö väga hea – kasutasime nii kehakeelt kui Google’i tõlkimisäppi, et üksteist mõista. See oli ehe kogemus, kuidas kommunikatsioon on isegi ilma ühise keeleta võimalik!“ Tema sõnul saavutati eriti hea kontakt kursuse lektori Marco Lamasiga ning koos arutati erinevaid võimalusi, kuidas ka edaspidi koostööd teha.
Kursuse juhendaja Marco ettekannet tegemas.
Kirsti selgitab, et Multilingua hindab väga kõrgelt Erasmus+ programmi pakutavaid võimalusi, sest õpetajatele on see üks väheseid koolitusvõimalusi Euroopa tasandil: „Eriti oluline on see just Multilingua puhul, sest tegu on eraettevõttega, millel puudub riiklik rahastus.“ Multilingua kirjutab ka ise igal aasta õpirände projekte ning Erasmus+ kursustel osalemine on nende õppekava osa. Keelekeskuses on ka sel sügisel plaanis kolme eri tüüpi koolitusi välismaa kolleegidele ning huvilisi neile koolitustele jagub, kuid praegu takistab COVID-19 levik kindlate plaanide tegemist.
Erasmus+ õpirändel osalemise puhul on alati lisaks põnevale ja kasulikule koolitusele lisaboonus kogeda kohalikku keelt ja kultuuri. Portugali külastamine oli Kirsti ammune unistus olnud ning täiendkoolituse kõrvalt oli Kirstil piisavalt aega, et Portot uudistada. Kursuse juhendaja Marco käis nendega koos lõunatamas, see andis samuti võimaluse uurida ajaloo ja praeguse eluolu kohta.
Tagasi Eestisse jõudes tuli jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.
Kirsti toob kokkuvõtteks välja, et Erasmus+ koolituse üks oluline tegur on see, et peab mugavustsoonist välja astuma: „Teine keskkond, võõras keel, uued inimesed – kõik see annab nii uusi kontakte ja faktiteadmisi, aga ka võimaluse avastada palju uut iseenda kohta. Ma sain teada, milleks kõigeks ma võimeline olen, aga ka seda, mida endas rohkem edasi arendada.“
Puhkuse ajast Soome õpirändama minek andis võimaluse võõrustada Bellingshausenit
Airi Raamat on Hiiumaa Ametikooli väikesadama spetsialisti eriala vilistlane ning juulis suundus ta oma teisele Erasmus+ õpirändele. Kui möödunud aastal tegi ta kutseõppe õpirände Lõuna-Itaalias, siis tänavu suundus ta pärast lõpetamist oma suvepuhkuse ajal praktikale Lõuna-Soome Kasnäsi sadamasse.
Airi oli Erasmuse programmist kuulnud juba keskkoolis, kuid toona, aastaid tagasi, ei mõelnud ta üldse õpirändamisest. Nüüd aga uute õpingutega alustades, tundus talle, et ta ei saa välismaal praktikat teha, sest peab tööl käima: „Juba õpingute alguses tutvustati meile võimalust minna kuuks ajaks Itaaliasse praktikale, aga ma ei soovinud kogu puhkust välismaal veeta ning esialgu ei kandideerinud. Siis aga otsustasin enne kandideerimistähtaega, et soovin töölt ära tulla ja viimasel hetkel täitsin siiski taotluse. Kui ma selle praktikakoha sain, oli juba uude töökohta kandideerides minu tingimuseks, et ma alustan hiljem, sest soovin kindlasti minna Erasmusega Itaaliasse.“
Tuttav praktika tuttavas kohas
Tänavu Soome praktikale minnes, teadis Airi juba täpselt, mida Erasmus+ õpiränne annab ning miks tasub selles programmis osaleda. Ometi kõhkles ka tema pikalt, kas praeguse koroonapandeemia ajal on mõistlik kuhugi reisida: „Kui Soome piir veel kinni oli, siis jõudsin juba ära öelda, et ma ei lähe praktikale, kuid pärast piiride avanemist pidasin oma soome tuttavatega nõu ning uurisin ka praktikakohast, millised meetmed on koroona vastu võitlemiseks kehtestatud ja pärast põhjalikku analüüsi otsustasin siiski ka seekord praktikale minna.“
Igapäevatöö - tankimine ja aluste aitamine.
Möödunud aasta kogemus Lõuna-Itaalia Tricase muuseum-sadamas oli väga positiivne ning tänu sellele haaraski naine kahe käega võimalusest osaleda Erasmus+ programmis ka tänavu, seekord juba vilistlasena,. Praktika Kasnäsi sadamas kestis kaks nädalat ning Airi teadis seekord hästi, kuhu ta läheb, sest oli varem seal kandis purjetanud.
Nii sel kui möödunud aastal kõige suurem mure majanduslik pool, sest naine ei soovinud oma õpirändele peale maksta. „Soome minnes vaatasin, et majutuskohti ei ole või olid vaid väga kallid suvilad. Esialgu ehmatas see ära küll, kuid ma võtsin sadamakapteniga ühendust ning selgus, et neil on töölistele olemas eraldi elamine. Tegelikult saab stipendiumiga väga kenasti hakkama, kuid tuleb lihtsalt nutikalt majandada,“ tõdeb värske väikesadama eriala vilistlane.
Igapäevatöö - kõige korrashoid.
Igas maailmas sadamas on vähemalt üks eestlane
Tööd oli sadamas palju ning Airi aitas päevas tankida kümneid aluseid, andis joogivett, kogus sadamamaksu ning muidugi aitas ta lahendada ka rohkelt jooksvaid probleeme. Kuigi tal oli ka paar vaba päeva, mis andis võimaluse lähikonnas ringi purjetada, siis kõige põnevam kogemus oli siiski Bellingshauseni vastuvõtmine: „Ühel hommikul tulin kella 8ks tööle ja sadamakapten ütles, et üks suur purjekas tuleb Eestist sisse. Ma uurisin, kas ta aluse nime teab, kuid ta oskas vaid öelda, et kapteni nimi on Priit! Ma uurisin vastu, kas Kuusk ning kui ta kinnitas, et tõesti Priit Kuusk, siis oskasin ma kohe Bellingshausenit oodata!“
Bellingshausenit vastuvõtmas.
Sadamakapteni sõnul pidi vaid paar kuud tagasi Antarktikast naasnud purjekas saabuma kell 13, kuid Airi kontrollis ka marine trafficu lehekülge, kust on näha kus kõik alused üle maailma hetkel ning selle järgi oli pandud saabumisajaks kell 15. „Mul oli küll lõunaaeg juba saabumas, aga ma ei raatsinud riskida sellega, et magan Bellingshauseni saabumise maha ning loobusin lõunast.“ Ja ta tegi õigesti, sest Bellingshausen jõudiski kella 13 paiku ning laevameeskond oli väga üllatunud, kui eesti naine nad sadamas lahkelt vastu võttis. Muidugi kutsuti Airi õhtuks ka purjekale külla.
Pilt Bellingshauseni kaptenisillas.
Õhtusel koosviibimisel jutustas Airi laevakaptenile õhinal, mida ta oma praktikatel on teinud ja näinud, mille peale tõdes Priit Kuusk, kes on ühtlasi ka Saaremaa Merispordi seltsi kommodoor, et ka neil oleks tarvis värsket verd, kes tuleks uute ideede ja mõtetega, et valdkonda edasi arendada ning kutsus naist järgmiseks juba nende juurde Kuressaarde praktiseerima.
Rohkelt uusi kogemusi ning põnevaid tutvuseid
Sadamas töötades oli võimalik tutvuda väga erinevate ja põnevate inimestega ning just nii kohtus ta ka sõpradega, kellega hiljem lähikonnas puhkepäevadel uusi saari avastati. Kuigi Airi naerab, et ta on ka ise väga jutukas, siis võõras päritolu ja sadamas töötamine andsid alustuseks hea jututeema: „Alati oldi väga üllatunud, kui kuuldi, et Eestis on võimalik sellist eriala õppida, sest Soomes ei ole väikelaevajuhtimiseks luba vaja. Üks vanem rootsi härrasmees hakkas mulle aga „Saaremaa valssi“ laulma! Kui ma küsisin, kuidas ta seda oskab, siis kinnitas mees, et kõik ju oskavad seda laulu!“ Airile oli laul aga seda südamelähedasem, et ta on ka Saaremaalt pärit.
Paadisõitu praktiseerimas.
Praktikad välismaal on Airi sõnul andnud väga mitmekülgsed ja laiad kogemused väikesadamate majandamisest, mida Eestisse üle tuua. Kuigi Airi leidis praktikakohad kooli kaudu, siis toob ta välja, et tegelikult on Erasmuse programmiga võimalik õpirändesse minna üle maailma. Seejuures soovitab ta endal olla eelarvamusteta ning avatud meeltega. Täiskasvanuna on õpiränne suurepärane võimalus, et korraks eemale astuda oma tavaelust ja rutiinist ning uued kohad ja inimesed annavad võimaluse näha end hoopis teise pilguga. „Ärge hakake midagi nõudma, vaid minge uude keskkonda ja sulanduge sinna sisse. Vaadake, mis võimalused seal on ja kasutage neid maksimaalselt ära,“ annab Airi lõpuks vihje tulevastele erasmuslastele.
Õpiränne Itaalias: Christian Diori fotosessiooni korraldamisest haipüügini
Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks õppiv Margit Pruul tõestab, et õpiränne ei ole vaid kahekümnendates bakalaureuse taseme üliõpilastele, vaid seda saab teha ka kutseõppes õppiv täiskasvanu ning õpirännata tuleb ka nüüd, kuid ettevaatlikult ning läbimõeldult.
Välismaale minemine, kas tööle, puhkusele või õpirändesse, paneb praegu ilmselt meid kõiki plusse ja miinuseid kirja panema. Juuni lõpus tegi seda ka Hiiumaa Ametikoolis väikesadama spetsialistiks õppiv Margit Pruul, kes alustas juulis Lõuna-Itaalias Tricase muuseum-sadamas Erasmus+ programmi kaudu kuu aja pikkust kutseõppe välispraktikat.
„Kuna praktika on koolis kohustuslik, siis esialgu mõtlesin selle ikka Hiiumaal, kodusadamas teha, kuid kui Erasmus+ variant lauale tuli, siis hakkasin mõtlema, et rahvusvaheliselt hinnatud sadamas on arenguvõimalused suuremad,” selgitab Margit, kuidas tuli mõte välispraktikale minna. „Muidugi ma kahtlesin enne minemist, kas tänases olukorras on välismaale ikka mõistlik õpirändesse minna, aga Erasmus ületas kõiki mu ootusi ja lootusi.”
Margiti otsus õpirändesse minna ei tulnud üldse kergelt: „Jälgisin pidevalt arenguid Itaalias ning läbi Põhja-Itaalia tulles oli ikka hirm. Nii lennukis kui rongis oli kogu aeg mask ees, nii et põhimõtteliselt reisisime nagu kirurgid.” Margit ei võtnud teekonda ette üksinda, vaid reisis koos kursuseõe ja juhendajaga ning neid oli kursusevend juba Tricases ees ootamas.
„Esialgu oli tööd väga palju. Itaalias olid pandeemiast põhjustatud tööseisakud ning praktika esimestel nädalatel me puhastasime, värvisime ja lihvisime kõik muuseumi paadid ja alused üle ning lasime need vette,” kirjeldab Margit praktikakogemust. Muuseum-sadama eripära on aga see, et tegeleda ei tule vaid sadamale tavaliste teemadega, vaid korraldada tuleb näiteks ka konverentse ja üritusi. Nii oli Margitil võimalik näha näiteks Christian Diori järgmise aasta kollektsiooni fotosessiooni ning korraldada toetusavaldusena õhtusöök sisserännanutele. Samuti sai ta korraldada konverentsi Blue Land Day, mis keskendus maailmamere olukorrale, keskkonnateemadele ning pandeemiale.
Margit paadikuuris töötamas.
Margiti kõige erakordsem kogemus juhtus vabal ajal. „Istusin ühel õhtul mere ääres ning jälgisin, kuidas kalurid valmistusid merele minema. Jäin nendega jutustama ning uurisin, mis kala nad püüavad. Nad vastasid, et haikala, aga ma arvasin, et tegu on naljaga, teada-tuntud kalamehejutuga. Lõõpisime seal veidi omavahel ning ma küsisin, kas võin ehk ka nendega merele minna ning ootamatult nad lubasidki. Kui aga esimesed haid tulid, kes paati vinnati ja nad hambaid lõksutasid ning neile kiire lõpp tehti, siis sain aru, et tegu ei olnudki nalja või kalamehejutuga,” kirjeldab Margit uskumatut kogemust.
Margit oli Erasmuse programmiga varem lähedalt kokku puutunud, sest tema vanem laps õppis mõni aeg tagasi ühe aasta vahetusüliõpilasena Poolas ning tänu sellele oli tal programmist hea ettekujutus: „Olin kõrvalt näinud, kuidas stipendiumiga efektiivselt ära majandada ning õnneks sujus kõik ladusalt.” Õpiränduritel ei tulnud ei Itaaliasse jõudes ega Eestisse naastes eneseisolatsiooni jääda, sest haigusjuhte on mõlemas riigis õnneks vähe.
„Tricase on väike koht, mida tuuakse kõikjal maailmas eeskujuks kui positiivset näidet, kuidas asjad on korraldatud ja kultuuri esitletud. Õnneks on muuseum-sadam orienteeritud peamiselt siseturismile ning seal tundsin ma end ehk turvalisemaltki kui Eestis, sest maski kandmine on muutunud elustiiliks, desinfitseerimisvahendid on igal uksel, inimesed hoiavad distantsi ning on väga valvsad. Igal pool arvestatakse uue reaalsusega ning näiteks konverentsi korraldades panime ka meie toolid laiema vahega,” kirjeldab väiksemaid ja suuremaid samme, kuidas Itaalias pandeemiaga võideldakse.
Kuigi pandeemiast tulenev murelikkus on alles, siis ülejäänud kahtlused ja kõhklused, mis Margitil veel kodus olid, ei pädenud: „Ma kahtlesin näiteks, kas mulle on ikka piisavalt rakendust, kas ma saan piisavalt uusi teadmisi, mida kaasa võtta ja ehk Eestissegi üle tuua, aga esimesest päevast alates on tööd palju olnud ning käed tuleb külge panna sinna, kus parasjagu tarvis. Uusi mõtteid ja praktikaid, mida on ka Eesti oludesse võimalik adapteerida, olen ma siit väga palju saanud!”
Margit usub, et elu ei tohi seisma jääda, vaid me peame uues normaalsuses elama õppima ning ikka ennast arendama ja rändama, et uusi ideid kaasa tuua ning mitte kapselduda: „Mulle väga meeldib vaadata, kui hooliv on siinne kogukond ning siin tegutsetakse igakülgselt pandeemia peatamise eest.” Teisalt innustab naine kõiki Erasmuses käima, ükskõik mis vanuses: „Nii kasulik on korraks rattalt maha astuda, vaadata distantsilt oma tegevused ning mõtted üle ja teha korrektuure. See võib olla hirmutav, kuid tegelikult tuled hoopis uute teadmiste ja töötuhinaga tagasi – see kogemus on väga suur väärtus!”
Virtuaalne õpiränne – mis, miks, kellele ja kuidas?
Pool aastat tagasi keerasid riigid koroonapandeemiast tingituna oma piirid kinni ning välismaal olnud õpirändurid pidid kiiresti otsustama, kas jääda või tulla koju. Oli nii üht- kui teistpidi otsustajaid ning neid lugusid oleme jaganud näiteks Delfi Tudengiblogis. Kui kihk õpirännata on suur, siis millised variante Erasmus+ selleks hetkel pakub?
Nüüd on riigipiirid valdavalt lahti, kuid välisreise pikalt ette planeerida on keeruline ning teadmatus õpirännete läbiviimiseks jätkuvalt suur. Hetkel on ajutise pandeemiast tingitud meetmena võimalik lisaks füüsilistele õpirännetele korraldada ka lõimitud õpirändeid (ingl blended mobility), kus on kombineeritud füüsilist ja virtuaalset õpirännet. Viimase variandina on võimalik õpiränne läbi viia ainult virtuaalselt ning siinkohal jagamegi kaht virtuaalse õpirände kogemust.
Liis Raal-Virks on Erasmus+ projekte läbi viinud juba alates 2014. aastast, kuid enne seda tegutses ta aastaid Comeniuse programmiga. Praegu töötab Liis Pärnu ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuhina ning tal on käsil 11 projekti. Intervjuu eTwinningu kasutamisest ning virtuaalse õpirände planeerimisest viime samuti läbi virtuaalselt – WhatsAppi videokõnena.
Liis Raal-Virks (paremal) kolleegidega projektiplaane tegemas.
Kui Liis tegeleb praegu virtuaalse õpirände planeerimisega, siis sihtasutuse Archimedese Euroguidance programmi juht Margit Rammo on jõudnud läbi viia juba kaks virtuaalset õpirännet. Kui enamik teisi riike otsustas karjäärispetsialistidele mõeldud Academia õpiränded ära jätta, siis Eesti programmi juht reageeris kiiresti ning otsustas välisspetsialistidele kuuest erinevast riigist tutvustada Eesti laialdast tehnoloogiakogemust karjäärivaldkonnas. Esimese veebivahendusel õpirände korraldas Margit mai teises pooles ning teine toimus septembri keskel.
E-Academia õppurid virtuaalselt õpirändamas.
Mis on virtuaalne õpiränne ja miks seda korraldada?
Kõik Erasmuse kogemusega õpirändurid kinnitavad nagu ühest suust, et kuigi reisimine on hirmutav, siis me ei saa end täielikult lukku keerata. Oluline on igal juhul jätkata rahvusvahelist kogemuste vahetamist ja enesetäiendamist. Praegu on veebivahendusel õpiränne selleks hea võimalus. Kui õpiränne on õppimine, õpetamine, töövarjuks olemine või praktika väljaspool Eestit, siis virtuaalne õpiränne toimub küll koduriigis, aga välisaspekt ei kao kuhugi, sest õpirändeprojektis osalevad partnerasutused välismaalt, kellega koostöös õpiväljundeid saavutatakse.
Projektijuht Liis Raal-Virks tunnistab, et virtuaalse õpirände korraldamine ei hirmuta teda, sest ta on tänu eTwinningule harjunud projektipartneritega niikuinii pidevalt veebi vahendusel suhtlema. Liis räägib, et lisaks eTwinningule, mis on Euroopa koolide virtuaalne kogukond ja töökeskkond koolitöötajatele, kasutatakse omavahelises suhtluses näiteks ka WhatsAppi. „Kui koos mitu aastat projekte läbi viia, siis lõpuks kasvamegi sõpruskonnaks. Me jagame WhatsAppis pilte oma jõululaudadest, soovime üksteisele õnne sünnipäevaks, informeerime lapse sünnist ja abiellumistest! eTwinningus toimub aga sisuline projektitöö.”
Liis tõdeb, et kuigi eTwinningu kasutamine ei ole alguses lihtne, siis seal on nii palju võimalusi, et tasub osaleda nii haridus- ja noorteameti korraldatavatel koolitustel kui leida endale mõni eTwinningu kasutamise kogemusega õpetaja, kes aitab seda teed käia. „Mina teen Erasmus+ koostööprojekti kõrval paralleelselt eTwinningus projekti, mis võimaldab teha koostööd ka lähetuste vahepeal. See on turvaline keskkond, kus on võimalik julgelt vahetada kogemusi vastavalt projekti teemale. Näiteks koolikiusamise projekti juures kutsusime õpilasi üles jagama oma kogemusi kiusamisega ning meie jaoks oli oluline, et me kuidagi probleemi ei süvendaks, vaid jagaksime ainult toetust. eTwinningus on lihtne teha gruppe, mida näevad vaid osalejad.”
Eesti Euroguidance programmi juht kinnitab, et Euroguidance’i kogukonnas kasutatakse igapäeva suhtluseks samuti erinevaid kanaleid ning tundub, et tänu varasematele soojadele ja tihedatele koostöökogemustele väliskolleegide ja -partneritega on tegevuste üleviimine virtuaalmaailma läinud kergelt.
E-Academia osalejate tagasiside.
Kuna eTwinning on vaid koolidele, siis Margit Rammo jaoks oli esimene küsimus, kuhu kogu virtuaalne õpiränne üldse koondada. „Meie üks partnerasutus oli õnneks Tallinna Tehnikaülikool, kelle Moodle’isse saime koondada kõik õppimiseks vajaliku: õppekorraldusliku info, parimad praktikad erinevatest riikidest, eneseanalüüsi, presentatsioonid, kodutööd ning tagasiside küsimustiku. Virtuaalne suhtlemine toimus kevadel BigBlueButton tehnoloogia vahendusel. Lisaks saime õppuritele aga tutvustada näiteks Kahooti ja Mentimetrit. Jooksev suhtlus toimus kinnises Facebooki grupis.”
Liisi esimene virtuaalne õpiränne toimub detsembris ning praegu on see planeerimisfaasis. „Alustuseks võtan projekti taotluse ette ning vaatan, mis õpitegevused planeeritud olid ning kuidas neid asendada on võimalik. Kuigi Krakowi muuseumisse on ekskursiooni liiga keeruline korraldada, siis linnaga on võimalik Google Maps’is tutvuda, et õpilased oskaksid kõige olulisemad kohad ikka ära tunda. Grupitöid saab Zoomis läbi viia ning presentatsioonide tegemine ja plakatite kujundamine on samuti küllaltki lihtsalt võimalik.”
Kas virtuaalne õpiränne on lihtsama vastupanu teed minek?
Kuigi Margit ja Liis kõlavad mõlemad optimistlikult ning virtuaalse õpirände planeerimine iseenesest ei ole hirmutav, siis on murekohaks tehniline pool. „Esialgu muretsesid ka e-Academia osalejad, mis saab, kui internetiühendus katkeb või kui neid ei ole kuulda või näha, kuid õnneks maikuus suuri tehnilisi probleeme ei esinenud. Septembri keskel lõppenud teises virtuaalse õpirände faasis ei töötanud aga BigBlueButton ning nii pidime oma seminari osa Microsoft Teamsi kolima. Õnneks oli nii osalejate kui partnerite ühine otsus võtta seda ettevõtmist kui üht suurt eksperimenti – olla samaaegselt uudishimulik, leidlik ja kannatlik,” kirjeldas Euroguidance programmi juht tekkinud tehnilisi probleeme.
Margit tõdeb, et uue aja õpirännet ei ole sugugi lihtne kavandada, sest osalejatel on väga erinevad tehnilised teadmised: „Me ei soovinud, et virtuaalsest õpirändest kujuneks mitmepäevane veebikoosolek, nii et meie eesmärk oli kasutada võimalikult palju erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja platvorme, et kõigil oleks põnevust ning see õnnestus tänu meie pikale kogemusele täielikult. Ilmselt on mõistlik edaspidi rahvusvahelises õpirändes kaaluda nn lõimitud lahendusi, kus tegevus toimub osaliselt virtuaalselt.”
Liis toob aga vastukaaluks välja, et Eesti õpetajatel on selge eelis Euroopa kolleegide ees, sest meie tehniline võimekus on igat pidi teistest ees. „Me oleme partneritega koosolekuid läbi viinud, kus esimesed 40 minutit kulub sellele, et ühel pole pilti ees, teine ei kuule midagi ja kolmandal ei tööta mikrofon. Tuleb juba eos arvestada, et see võib juhtuda ka õpirändel, mis viiks töötempot kõvasti alla. Aga praegu lihtsalt on nii,” säilitab kahe Pärnu kooli projektijuht kogu aeg positiivse noodi.
Ühe projektikohtumise lõpetamine Pärnu Kuninga tänava põhikoolis vahvate ja entusiastlike noortega. Uued sõbrad ja kurbus, et üks tore projektinädal on läbi saamas, aga südames on lootus, et ühel päeval kohtutakse taas.
Virtuaalse õpirände eelised
Kuigi võib tunduda, et kui reisida ei saa, siis ei olegi õpirändel mingit mõtet, siis Liis Raal-Virks toob välja virtuaalse õpirände väga suure eelise: „Minu projektitöö kursusel on 40 õpilast, kuid koostööprojekti raames toimuvatel õpirännetel saab osaleda maksimaalselt viis õpilast. Virtuaalne õpiränne tähendab seda, et palju suurem arv õpilasi saab vahetult rahvusvahelisest koostööst osa.”
Margit Rammo toob järgmise eelisena välja keskkonna säästmise: „Õpiränne ja keskkonnasäästlik eluviis ei pea lahus käima. Kuigi uues Erasmuse programmis on plaanis keskkonnale väga palju tähelepanu pöörata, siis virtuaalne õpiränne aitab veel hõlpsamini keskkonnasäästlikku õpirännet praktiseerida. Meie üllatasime seekord õpirändureid muuhulgas Eesti Töötukassa karjäärikeskuse virtuaaltuuriga, mis tõestab, et virtuaalseks õpirändeks on lõputult põnevaid võimalusi.”
Varsti saame käest kinni tantsida
Margit Rammo sõnul oli maikuu virtuaalne õpiränne küll väga tore kogemus, kuid tookord lõpetati siiski lootusega septembrikuus õpiränne reaalselt läbi viia, et välismaa karjäärispetsialistid saaksid töövarjutada ülikoolides ja töötukassas ning osaleda riikide praktikate jagamisel. Paraku otsustati juba suvel, et Academia tuleb taas korraldada veebis. Siiski kinnitasid õpirändurid, et ka virtuaalne õpiränne on mõjus õppimise viis. Õppijad kinnitasid oskuste ja teadmiste arengut ning soovitavad ka oma kolleegidel tulevikus Academia õpirännetes osaleda.
Liis Raal-Virks tunnistab, et praegu tuleb teha kõik endast olenev, et õpiränded ei katkeks, sest ka õpilaste jaoks on rahvusvaheline suhtlemine ja sotsiaalne pool nii oluline. „Eks paneme pöidlad pihku ja loodame, et see koroonaaeg saab varsti läbi ning meil tuleb taas võimalus reisida sõprade juurde, kõndida Krakowi tänavatel, süüa keeksi ja torti ning koos käest kinni tantsida! Küll need ajad ka jälle tulevad, praegu on natukene teistsugune aeg ja ühel päeval on ka seda tore meenutada!” jääb Pärnu ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuht lõpuni välja positiivseks.
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse tulemused
Käesoleva aastaga saab läbi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus - programmiperiood, et uuest aastast alustada uue hoo ning uuenenud prioriteetidega järgmist seitseaastakut!
Lõppeval perioodil toimus palju põnevat ning muutusid ja arenesid mitmed inimesed, kogukonnad ja suured ideed.
Siin võtamegi kokku väikese osa toimunust!
[video width="1920" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/12/archimedes_11.30_R-1.mp4"][/video]
Mida Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus programmid annavad?
[video width="1080" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/11/Õppurid_isiklikuelukiirendi_1080x1080.mp4"][/video]
[video width="1080" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/11/Noored_oskused_1080x1080.mp4"][/video]
[video width="1080" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/11/Õppurid_ligipääs_1080x1080.mp4"][/video]
[video width="1080" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/11/Noored_kohalikkueluedasi_1080x1080.mp4"][/video]
[video width="1080" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/11/Profid_eijätaüksi_1080x1080.mp4"][/video]
[video width="1080" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/11/Noored_kõikonkaasas_1080x1080.mp4"][/video]
[video width="1080" height="1080" mp4="https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2020/11/Profid_kvaliteedimärk_1080x1080.mp4"][/video]
Kogemuslood
Teatavasti on Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmid toonud suuri muutusi väga paljude üksikisikute, organisatsioonide, koolide, gruppide jpt ellu. Allolev videkogu tutvustab Erasmus+ võimalusi läbi kogemuslugude. 2020. aasta on Erasmus+ programmi lõpuaasta ning sihtasutus Archimedes tähistab seda erinevate erasmuslaste lugude, kogemuste ja õppetundide jagamisega. Videote ühisnimetajaks ja ühendavaks teemaks on “Suured muutused”.
https://youtu.be/uyWI72DKmmYArmastatud pianist Johan Randvere läks Erasmusega Milanosse, et kogeda suurlinna kontsertelu. Lisaks klaverile õppis Johan itaalia keelt ning elu selle kõige laiemas mõttes. "Ma olen rikas noor inimene," tundis end Johan erasmuslasena Itaalias.
Elu. Seltskond. Seiklus. Uus keel ja uus kodumaa. Iseseisvaks täiskasvanuks saamine. Vaata videost Johani lugu!
https://youtu.be/qJwr1m_ecvE
Selles videos kohtume tunnustatud Erasmus+ projektijuhi ja täiskasvanute koolitaja Jelena Lohmatovaga.
Jelena südamesoojus ja inspiratsioon lausa kiirgub läbi ekraani (eksole!). Samuti on ta EPALE saadik - ta innustab teisi täiskasvanute koolitajaid selleks, et rahvusvahelise koostööd edendada.
Miks peaks täiskasvanuid õpetaja? Miks seda teha rahvusvaheliselt? Kuidas luua õppiv kogukond? Kust üldse alustada? Just nendele küsimustele leiab vastuse Jelena videost.
Need on vaid paar näidet videosarjast. Lisaks Johani ja Jelena kogemustele on võimalik kohtuda ka
-> Philipiga, kes tutvustab noortevahetuse (m)elu,
-> Elleniga, kes jagab kogemusi oma õpirändeprojektist,
-> Kristjaniga, kes tutvustab strateegilise koostöö projekti telgitaguseid,
-> Lyoshaga, kes räägib Euroopa Keeleõppe tunnuskirjast,
-> Mari-Anniga, kes jutustab oma tudengiõpirändest Portugalis.
Kogu videosari on nähtaval SIIN.
Kõik videod on saadaval ka:
venekeelsete subtiitritega (ERASMUS + обогащает жизнь и развивает сознание!)
ja
ingliskeelsete subtiitritega (ERASMUS+ enriching lives, opening minds!).
Programmi Erasmus+ haridusvaldkonna lühikokkuvõte:
Programmide Erasmus+ noortevaldkonna ja Euroopa Solidaarsuskorpus lühikokkuvõte:
Erasmuse uudiskirjaga liitumine
[gravityform id="202" title="false" description="false"]
Pühadetervitus!
