Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Eesti on tugevalt tõusnud ingliskeelseid õppekavasid pakkuvate Euroopa riikide tabelis

Mitte ingliskeelsete Euroopa riikide ingliskeelsete õppekavade analüüsis selgus positiivse üllatusena Baltimaade tõus pingerea etteotsa. 28 mitte ingliskeelsete Euroopa riikide seas olid kõik 5 Põhjamaad ja 3 Baltimaad pingerea esimese 12 riigi seas.


ACA (Academic Cooperation Association) trükiste sarjas on ilmunud uuringEnglish-Taught Programmes in European Higher Education. The State of Play in 2014“, mis on valminud 2014. aasta lõpus koostöös GES-i (Gesellschaft für Emipirische Studien) ning StudyPortals BV-ga. Järjekorras kolmanda jätku-uuringu eesmärgiks oli analüüsida mitte ingliskeelsete Euroopa riikide inglise keelseid õppekavasid (edaspidi ETP); kaardistada hetkeolukord, hinnata kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid muutusi ning võimalikke trende võrdluses ACA varasemate 2002. ja 2008. aasta samalaadsete uuringutega. Uuringu valmimist toetas Euroopa Elukestva õppe programm.

Viimase 12 aasta jooksul on olnud ETP-de kasv mitte inglisekeelsetes Euroopa riikides sensatsiooniline; kui 2001. aastal oli Euroopas 725 õppekava, 2007. aastal 2389, siis 2014. aastal juba 8,089, mis oli 6% uuringus osalevate Euroopa riikide kõikidest vastavatest programmidest bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel.Uuringus on kasutatud ETP-de olukorra kirjeldamiseks 3 indikaatorit: ETP-sid pakkuvate kõrgkoolide osakaal, ETP-de osakaal kõikidest õppekavadest ning ETP-del osalevate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast. Alljärgnev tabel annab ülevaate nimetatud 3 indikaatorist regiooniti 2014. ning 2007. aastal.

 

Põhjamaad (DK, FI, IS, NO, SE)Baltimaad (EE, LV, LT)Kesk- Euroopa lääneosa (AT, BE, CH, DE, NL)Kesk- Euroopa idaosa (CZ, HU, PL, SI, SK)Lõuna- Euroopa lääneosa (ES, FR, IT, PT)Lõuna- Euroopa idaosa (BG, CY, GR, CG, RO, TR)Kokku
20072014200720142007201420072014200720142007201420072014
ETP-sid pakkuvate kõrgkoolide osakaal31,560,62538,722,644,519,919,97,617,220,718,318,126,9
ETP-de osakaal 5,919,91,710,349,91,650,52,81,12,12,15,7
ETP-del osalevate üliõpilaste osakaal 2013/14. õa1,75,30,81,71,22,20,410,10,50,80,80,71,3

 

Mitte ingliskeelsete Euroopa riikide kõrgkoolidest pakkus ETP-sid 26,9%, Põhjamaade kõrgkoolidest 60,6%, kõrgeim ETP-de osakaal oli Soomes (83%) ja Rootsis (81%). Eestis oli vastav protsent 2014. aastal 30,4%, Leedus 33,3% ja Lätis 48,8%.

Kõige rohkem oli ETP-sid Hollandis (1 078), järgnesid Saksamaa (1 030) ja Rootsi (822) Prantsusmaa (499) ja Taani (494). Viimases oli uuringus osalevatest riikidest kõrgeim ETP-de osakaal kõikidest vastavatest õppekavadest (38%), Põhjamaades oli see 20%, Euroopa keskmine oli 5,7%, Eestis 9,1%, Leedus 9,9% ja Lätis 11%. Kõige suurem ETP-de kasv on olnud viimase seitsme aasta jooksul Lõuna-Euroopa lääneosas (2007.a 141 ETP, 2014.a 1362 ETP ehk kasv 866%) ja Baltimaades (2007.a 56 ETP, 2014 345 ETP ehk kasv 516%). Uued tulijad Kesk-Euroopa idaosas, ning eriti Baltimaad, eristuvad eelkõige programmide arvukuse märkimisväärse kasvuga, võrdluses eelmise perioodiga. Uuring viitab, et suhteliselt kõrge oli just viimastel aastatel alguse saanud ETP-de osakaal; näiteks, Lõuna-Euroopa lääneosas oli selliseid 37%, Kesk-Euroopa idaosas 35% ja Baltimaades 33%.

Paraku on jäänud väga tagasihoidlikuks ETP-des osalevat üliõpilaste osakaal; 2013/2014. õppeaastal oli uuringus osalevate Euroopa riikides ETP-del õppimas kokku 290 000 üliõpilast, mis oli vaid 1,3% üliõpilaskonnast. Kõige suurem üliõpilaste osakaal oli Taanis, 12%, Põhjamaades tervikuna oli see 5% ning Baltimaades 1,7% (Eestis 1,5%, Leedus 2,2% ja Lätis 1,5).

ETP-dest 20% oli bakalaureuseõppe ja 80% magistriõppe programmid. Bakalaureuseõppe programmide osakaal oli keskmisest kõrgem Lõuna-Euroopa idaosas (61%), Kesk-Euroopa idaosas (42%) ja Baltimaades (34%). Vastavalt Euroopas ISCED 2011 haridusevaldkondade klassifikatsioonile oli ETP-dest 35% sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas, 23% loodus- ja täppisteadustes ja 18% tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Teiste valdkondade osakaal jäi alla 10%, kuid StudyPortals’ andmebaasi järgi oli ETP-de valdkondade valik võrdlemisi mitmekesine.

Enamasti osalesid EFT-del nii kodu- kui välisüliõpilased, viimaste keskmine osakaal oli 54%. Kui Baltimaades ja Lõuna-Euroopa läänepoolsetes riikides olid ülekaalus koduüliõpilased, siis Põhjamaades ja Kesk-Euroopa läänepoolsetes riikides osalesid valdavalt välisõpilased. Uuringus osalevatest õppekavadest 5% kinnitasid vaid kodumaiste üliõpilaste osalust ning 10% ainult välismaalaste osalust. Riikide lõikes olid erinevused märkimisväärsed, näiteks Leedus oli koduüliõpilaste osakaal 97%, Lätis 92%, Rumeenias 90% ja Türgis 84%. Vastukaaluks oli mitte EU ja EFTA riikide välisüliõpilaste osakaal Poolas 54%, Belgias 54%, Soomes 54% ning Saksamaal 51%. Magistriõppe programmides oli välisüliõpilaste osakaal suurem, vastavalt 57%.

Kõige tavapärasem sisseastumistingimus ETP-de puhul oli inglise keele testi või taseme nõue, näiteks 85% Põhjamaade ja 80%, Kesk-Euroopa lääneosas kõrgkoolidest olid kehtestanud selle nõude. Seevastu Baltimaade kõrgkoolidest oli inglise keele tasemenõue vaid 41%. Uuringus väidetakse, et ETP-dele juurdepääs oli kõige lihtsam Baltimaades ja Kesk-Euroopa idaosas, sest vastavalt 37% ja 23% kõrgkoolidest ei olnudki kehtestatud vastuvõtutingimusi. Põhjamaades ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa lääneosas oli selliste kõrgkoolide osakaal väga väike, 9-10%.

Kokkuvõtteks, uuringus on koostatud 3 ETP indikaatori liitmisel (koht kõrgkoolide osakaalu pingereas + koht õppekavade osakaal pingereas + koht 2013/14. õa. osalevate üliõpilaste osakaalu pingereas) riikide pingerida, millest annab ülevaate alljärgnev tabel. Nagu varasemateski uuringutes, olid juhtpositsioonil Põhjamaad ning Holland. Lõuna-Euroopa riigid olid pigem pingerea lõpus, välja arvatud Küpros. Erinevused riikide vahel on jäänud, eriti võrdluses põhi ja lõuna.

 

RiigidKoht kõrgkoolide osakaalu pingereasKoht õppekavade osakaal pingereasKoht 2013/14. õa. osalevate üliõpilaste osakaalu pingereas3 keskmine väärtusKoht üldises pingereas
Holland3222,31
Taani71132
Rootsi2443,33
Soome1553,74
Küpros8334,75
Šveits66976
Leedu57138,37
Läti13889,78
Austria91011109
Norra11127109
Island4191211,711
Eesti14111312,712
Ungari12161012,712

 

Märkimisväärne oli, et uuringus osalenud 28 mitte ingliskeelsete Euroopa riikide seas olid kõik 5 Põhjamaad ja 3 Baltimaad pingerea esimese 12 riigi seas. Kui Põhjamaade edu oli ilmnenud juba varasemates uuringutes, siis Baltimaade tõus pingerea etteotsa oli positiivne üllatus. Uuringus tõstetakse korduvalt esile positiivseid arenguid Baltimaades; kui varasemates uuringutes ei mahtunud me pildile, siis nüüd olime tõusnud Põhjamaade kõrvale.

Uuring annab täpsema ülevaate ETP-de argipäevast, õppetasemetest, valdkondadest, kestustest ja vastuvõtutingimustest, taotlejatest, üliõpilastest, inglise keel oskusest, probleemidest, ETP-de mõjust jne. ACA-l on plaanis jätkata ETP-de uuringuga, uus ülevaade peaks valmima hiljemalt aastaks 2020.

Uuring on allalaaditavACA kodulehelt: http://www.aca-secretariat.be/index.php?id=792

Teate koostas:
Karol Sepik
Haridusteabe büroo kommunikatsioonispetsialist
karol.sepik@archimedes.ee

 

 

Viimased uudised