Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Huvitavaid fakte: Erasmuse programm Eestis 1999 – 2012

1981. aastal alustas Euroopa Komisjon nn piloot-üliõpilasvahetusega Euroopas, mis sai eelkäijaks 1987. aastal ellukutsutud programmile Erasmus. Programm sai nime Hollandi filosoofi, teoloogi ja humanistliku õpetaja Erasmus Rotterdamist (1465 -1536) järgi, kes teadmiste ja kogemuste otsingute eesmärgil elas ja töötas erinevates Euroopa paikades. Pärandades oma varanduse Baseli Ülikoolile, sai temast mobiilsustoetuste eelkäija. Sõna ERASMUS saab käsitleda ka akronüümina nimetusele EuRopean Action Scheme for the Mobility of University Students.

Esimesel aastal osales programmis esialgu 11 riiki ligikaudu 3 244 üliõpilasega. 1995. aastal liideti Erasmus koos paljude teiste haridus- ja koolitusprogrammidega ühise lipulaeva Socrates alla, mida 2000. aastal pikendati Socrates II programmiks.

2007. aastal kasvas seni Socrates nime all toiminud programmist välja Elukestva õppe programm (Lifelong Learning Programme).  Sellega seoses toimusid ka Erasmuse kõrghariduse alases allprogrammis uuendused. Senisest suuremat tähelepanu hakati pöörama kõrgkoolide ja ettevõtete vahelisele koostööle. Erasmuse programmi märksõnadeks said uued tegevused: üliõpilaste praktikalähetused, kõrgkooli personali koolituslähetused ning ettevõtetest kõrgkooli koolitama kutsutud personali mobiilsus. 2007-ndaks aastaks jõuti programmis 2 miljoni üliõpilaseni ning 2012. aasta lõpuks on soov jõuda 3 miljoni erasmuslaseni Euroopas. 2012. aasta seisuga osaleb programmis ligikaudu 4 500 kõrghariduseasutust 33 -st Euroopa riigist.

Eesti liitus programmiga 1998. aastal. Esimesed üliõpilased saadeti Erasmuse programmi raames välja esmakordselt 1999/2000 ja esimesed õppejõud 2000/2001. õppeaastal.

Nii väljaminev kui sissetulev üliõpilaste mobiilsus Eestis on aasta-aastalt pidevalt kasvanud. Kui 1999/2000. õppeaastal saadeti välja 183 Erasmuse üliõpilast ja võeti vastu 55 välisüliõpilast, siis 2010/2011. õppeaastal juba vastavalt 1 028 ja 850 (vt joonis 1).

Joonis 1. Erasmuse programmi raames väljaläinud ja sissetulnud üliõpilaste arv ajavahemikul 1999 /2000 – 2011/2012

*2011/2012. õa numbrid on esialgsed

Nii üliõpilaste kui õppejõudude mobiilsuse hüppelist kasvu on sel perioodil soodustanud Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal ja Erasmuse praktikantide mobiilsuse ning kõrgkooli personali koolituslähetuse alltegevuste juurutamine 2007. aastal. 2007/2008. õppeaastal kasvas otseselt uute tegevuste käivitumise tulemusena nii väljaminevate üliõpilaste (kasv 25%) kui õppejõudude/ personali koolituslähetuste arv (kasv 65%).

Valdava osa programmis osalejatest on läbi aegade moodustanud naissoost üliõpilased, nii ka Eestis (nt 2010/2011. õa – 76,4%). Kõiki Erasmuse programmiga liitunud riike arvesse võttes on naiste osakaal olnud ligi 60%. Erasmuse programmi kasutatakse enamjaolt bakalaureuse- ja magistriõppes, tunduvalt vähem doktoriõppes. 2010/2011. õppeaastal olid vastavad protsendid 65,9%, 33,6% ja 0,5%. Keskmine õppeperioodi pikkus viimastel õppeaastatel on jäänud vahemikku 6 – 7 kuud õppijate puhul ja 3 – 4 kuud praktikantide puhul (vt joonis 2).

Joonis 2. Erasmuse õppe- ja praktikaperioodi keskmine pikkus ajavahemikul 2008/2009 – 2010/2011

Keskmiselt sai Eesti erasmuslane 2010/2011. õa iga välisriigis õpitud kuu kohta 470 EUR stipendiumit (sh reisitoetus), stipendiumist ligi 8% moodustas Eesti Vabariigi kaasfinantseering.

Üliõpilaste osalusaktiivsus õppevaldkondade järgi peegeldab Eesti kõrgharidusmaastiku üldpilti – Erasmuse raames teistesse riikidesse õppima on läbi aegade läinud teistest valdkondadest enam humanitaarteaduste, kaunite kunstide ja sotsiaalteaduste üliõpilasi.

Sihtriikidest olid 2010/2011. õa kõige populaarsemad Soome (12%), Saksamaa ja Hispaania (11,3%), samuti Prantsusmaa (9%). Praktikantide eelistatuimad sihtriigid olid Hispaania (25,7%), Soome (18,2%), Portugal (11,2%) ja Saksamaa (9,1%). Vastavad riigid on läbi aastate olnud üliõpilaste jaoks sihtriikide esikümnes.

Õppejõudude ja personali õpiränne on Eestis olnud väga aktiivne. Väljaminevate ja sissetulevate õppejõudude arv on heas tasakaalus (vt joonis 3)

Joonis 3. Erasmuse programmi raames väljaläinud ja sissetulnud õpejõudude/ personali arv ajavahemikul 2000/2001 – 2010/2011

*2011/2012. õa numbrid on esialgsed

 

Õppejõu keskmine lähetus kestis 2010/2011. õa 5,2 päeva; personali koolituslähetus 6 päeva. Keskmised stipendiumid vastavalt 498 EUR ja 522 EUR ühe lähetuse kohta. Enim osaleb programmis humanitaar- ja sotsiaalteaduste õppejõude.

Õppejõudude lähetuste puhul olid 2010/2011. õa populaarsemateks sihtriikideks Soome (21,9%), Saksamaa (11,6%) ja Leedu (7,4%), samuti Itaalia (6,2%), Suurbritannia, Austria ja Poola (4,6%).  Personali koolituslähetuste puhul on populaarsemateks sihtriikideks Suurbritannia ja Saksamaa (14,1%), Soome ja Hispaania (11,1%); samuti Prantsusmaa (7%), Türgi ja Leedu (5,9%). Võrreldes eelmiste aastatega kasvas õppejõudude ja personali vahetuses sihtriikidena Suurbritannia, Saksamaa ja Leedu tähtsus, kahanes lähetuste arv Lätti, Soome ja Hollandisse.

2012/2013. õa.-l osaleb Erasmuse programmis 24 Eesti kõrgkooli. Erasmuse allprogrammi detsentraliseeritud tegevusteks on Eestile eraldatud kokku 4,2 miljonit eurot, sealhulgas ligikaudu 7% moodustab EV Haridus- ja Teadmusministeeriumi kaasfinantseering. Valdav osa eelarvest (79,9%) on tavapäraselt planeeritud üliõpilaste stipendiumiteks ning õppejõudude ja personali lähetusteks 6,9 %.  Kuna Eesti üliõpilaste osalusaktiivsus programmis on jõudnud keskmiselt seni eesmärgiks seatud tasemele 1,5% (2011/2012. õa oli keskmine osalus kõikides osalevates Eesti kõrgkoolides kokku 1,6%), siis otsustati seada uueks eesmärgiks 2%. Õppeaasta algul tehtud plaanidele vastavalt on käesoleval õppeaastal plaanis välja saata 1  169 üliõpilast (sh 818 õppijat ja 351 praktikanti) ning 325 õppejõudu/ sissetulevat koolitajat ja 201 personali.

Läbi aastate on Euroopa Komisjon Eesti osaluse puhul Erasmus programmis välja toonud järgnevat:

  • hinnanguliselt väga hea tasakaal üliõpilaste ja õppejõudude/ personali vahetuse vahel, seda nii väljamineva kui sissetuleva mobiilsuse osas. Eestist läheb välja keskmiselt 1.5 üliõpilast 1 õppejõu/ personali kohta; (vt. joonis 1 ja joonis 3);
  • hea tasakaal väljamineva ja sissetuleva mobiilsuse vahel, seda nii üliõpilaste kui õppejõudude/personali vahetuse osas (vt. joonis 1 ja joonis 3);
  • hea praktikantide osakaal üliõpilasvahetuses (nt 2007/2008. aastal 6. koht programmis osalevate riikide seas –  märk edukast Erasmuse nn uue tegevuse käivitumisest);
  • hea personali koolituste osakaal – märk edukast Erasmuse nn uue tegevuse käivitumisest;
  • Erasmuse kaudu Eestisse õppima tulnud üliõpilaste aktiivne osalus ettevalmistavatel keelekursustel (EILC) (2010/2011. õa 3. koht osalevate riikide seas – vt joonis 4);
  • Erasmuse üliõpilaste suur osakaal kõrgkooli lõpetajate seas (2010/2011. õa-l 9%, mille alusel paigutub Eesti 6. kohale teiste programmis osalevate Euroopa riikide seas).

Joonis 4. Erasmuse programmi raames EILC keelekursustel osalenute osakaal vastuvõtva riigi lõikes

Viimased uudised