Dora Pluss 1.1 ehk lühiajalise õpirände stipendiumi abil saab osaleda välismaal toimuval seminaril, koolitusel, konverentsil või individuaalsel tööl.
Õpiränne võib kesta kuni 30 päeva ning toetatakse seoses sellega tekkivaid sõidu- ja majutuskulusid ning päevaraha ja ürituse osavõtutasu.
Stipendiaadid valib kõrgkool – taotlusvoorud kõrgkoolis toimuvad enne 10-ndat kuupäeva, kusjuures kõrgkoolil on õigus otsustada, millistel kuudel taotlusvoorud läbi viiakse. Toetuse saanute nimekiri esitatakse SA Archimedesele iga kuu 10. kuupäevaks (välja arvatud 10. juuli).
Aserbaidžaani ülikool ADA University (Baku, Aserbaijan) pakub International Fellowship 2020-2021 õppeaastaks stipendiumi. Bakalaureuse ja magistri õpinguid alustanud tudengitel on võimalus taotleda õppemaksu vabastust semestri kaupa.
Dokumentide esitamine
Taotlusdokumendid tuleb esitada elektrooniliselt veebipõhises taotlussüsteemis ja bakalaureuse õppuritel tuleb läbida ülikooli sisseastumise SEC test.
Dokumentide esitamise tähtaeg on 5. aprill 2020 ja kõige hilisem aeg 1. juuli 2020.
Vaata edasi: http://haridus.archimedes.ee/aserbaidzaani-ulikooli-dokumentide-esitamise-tahtaeg
Noore õpetlase stipendiumi eesmärgiks on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte kõrghariduse tasemel õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolide juures. Rohkem infot Noore õpetlase stipendiumilehekülgedel.
Dora Pluss 1.1 ehk lühiajalise õpirände stipendiumi abil saab osaleda välismaal toimuval seminaril, koolitusel, konverentsil või individuaalsel tööl.
Õpiränne võib kesta kuni 30 päeva ning toetatakse seoses sellega tekkivaid sõidu- ja majutuskulusid ning päevaraha ja ürituse osavõtutasu.
Stipendiaadid valib kõrgkool – taotlusvoorud kõrgkoolis toimuvad enne 10-ndat kuupäeva, kusjuures kõrgkoolil on õigus otsustada, millistel kuudel taotlusvoorud läbi viiakse. Toetuse saanute nimekiri esitatakse SA Archimedesele iga kuu 10. kuupäevaks (välja arvatud 10. juuli).
Dora Pluss 1.2 ehk doktorantide õpirände stipendiumiga toetatakse Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisülikooli või teadusasutusse. Õpiränne võib kesta 1-10 kuud ning toetatakse seoses sellega tekkivaid sõidukulusid ning elamiskulusid.
Stipendiaadid valib kõrgkool – taotlusvoorud igas kõrgkoolis enne 1-st kuupäeva. Kõrgkool esitab toetuse saanute info SA Archimedesele 5 korda aastas, 1. märtsil, 1. juunil, 1. septembril, 1. oktoobril ja 1. detsembril.
Rohkem infot siin.
Stipendiumi eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades.
Erialastipendiumid määratakse bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele kaks korda õppeaastas ja korraga maksimaalselt viieks õppekuuks üks kord aastas – septembris. Stipendiumi taotlemine käib läbi oma kõrgkooli.
Lisainfo: http://haridus.archimedes.ee/erialastipendiumid-nutika-spetsialiseerumise-kasvuvaldkondades
Dora Pluss 1.1 ehk lühiajalise õpirände stipendiumi abil saab osaleda välismaal toimuval seminaril, koolitusel, konverentsil või individuaalsel tööl.
Õpiränne võib kesta kuni 30 päeva ning toetatakse seoses sellega tekkivaid sõidu- ja majutuskulusid ning päevaraha ja ürituse osavõtutasu.
Stipendiaadid valib kõrgkool – taotlusvoorud kõrgkoolis toimuvad enne 10-ndat kuupäeva, kusjuures kõrgkoolil on õigus otsustada, millistel kuudel taotlusvoorud läbi viiakse. Toetuse saanute nimekiri esitatakse SA Archimedesele iga kuu 10. kuupäevaks (välja arvatud 10. juuli).
Dora Pluss 1.2 ehk doktorantide õpirände stipendiumiga toetatakse Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisülikooli või teadusasutusse. Õpiränne võib kesta 1-10 kuud ning toetatakse seoses sellega tekkivaid sõidukulusid ning elamiskulusid.
Stipendiaadid valib kõrgkool – taotlusvoorud igas kõrgkoolis enne 1-st kuupäeva. Kõrgkool esitab toetuse saanute info SA Archimedesele 5 korda aastas, 1. märtsil, 1. juunil, 1. septembril, 1. oktoobril ja 1. detsembril.
Rohkem infot siin.
Eesti teemaliste loengute toetust võib taotleda kõrgharidusega Eesti kodanik või välismaalane, kelle haridus või kogemus tagab pädevuse Eesti-teemaliste loengute pidamiseks väliskõrgkoolis, kus kavandatavate loengute läbiviimise perioodil ei toimu õppekaval põhinevat eesti keele ja kultuuri õpet. Välismaalasest taotleja peab oskama eesti keelt vähemal B1 tasemel, mis võimaldab taotlejal täita ja esitada eestikeelsed dokumendid.
Rohkem infot: http://haridus.archimedes.ee/valisulikoolile-ja-oppejoule
Külalisloengute toetust võivad taotleda väliskõrgkoolid, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Tavapäraselt on taotluse koostajaks ja külalislektori vastuvõtjaks väliskõrgkooli eesti keele õppejõud. Toetuse summad on leitavad toetuse juhendist.
Rohkem infot: http://haridus.archimedes.ee/valisulikoolile-ja-oppejoule