Sihtasutus Archimedes Kontakt Otsi

Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas

Maailma suurima välistudengite küsitluse andmetel on Eestis õppimisega rahul 88% välistudengitest. Lisaks sellele, et välistudengid on märk meie ülikoolide kvaliteedist, avaldavad välistudengid ka selgelt mõju sihtriigi majandusele. Välistudengitega majutuse ja igapäevaste elamiskuludega seotud kulutused Eestis ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Välistudengid on Eestiga väga rahul

Sihtasutuse Archimedes värskelt valminud aruandest “International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas” selgub, et maailma suurima välistudengite küsitluse International Student Barometer andmetel on Eestis õppivate välistudengite rahulolu sihtriiki saabumisega seotud teenuste ja tegevustega 91%, õpingutega 86%, eluoluga 88% ja kõrgkoolide tugistruktuuridega 88%. Kokkuvõttev statistika näitab, et 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul.

„Seda saab pidada heaks tulemuseks, arvestades, et 40% kõigist osalenud ülikoolidest on Times Higher Education (THE) või Quacquarelli Symonds (QS) edetabelites kõigist Eesti ülikoolidest kõrgematel positsioonidel (ehk maailma 300 parima seas),“ kommenteeris välisturunduse agentuuri juht ning aruande autor Eero Loonurm.

Lisaks kaheksale Eesti tasemeõppe välistudengeid vastuvõtvale kõrgkoolile osalesid maailma tippülikoolidest küsitluses ka välistudengid, kelle koduülikooliks on Ühendkuningriigi Oxford ja Cambridge, Hollandi Leiden, Amsterdam ja Utrecht ning lisaks ka Austraalia ja Aasia parimad ülikoolid.

„Tudengite välismaale õppima mineku otsuseid mõjutavad väga paljud faktorid. Mõju tulevasele karjäärile, konkreetne õppekava, teenimisvõimalused vilistlasena, võimalused õpingute ajal töötada ja turvalisus on kõik valiku tegemisel olulised – kolmandate riikide tudengitele olulisemad kui Euroopa riikide tudengitele,“ lisas Loonurm.

Tudengid on Eestile tulusad

Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus ning toidule ja olmele umbes 300 eurot kuus. Lisaks võõrustavad välistudengid ka külalisi alates vanematest ja perekonnast lõpetades sõpradega – 67% välistudengitest on võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra. Kõigi välistudengite (nii kraadiõpe kui vahetustudengid) endi (majutus, igapäevased elamiskulud) ning nende külaliste tehtud kulutused ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Eesti kõrgkoolides õpib tasemeõppes 5528 välistudengit, koos vahetustudengitega ulatub välistudengite arv üle 7000. Küsitluses osales 1982 Eestis õppivat välistudengit ning ülemaailmselt võrreldi kokku 179 950 välistudengi kogemust 19 riigis.

Küsitluses osalesid Tartu Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Eestis õppivate välistudengite osalemist uuringus rahastati doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames Euroopa Sotsiaalfondist.

Vaata analüüsi kokkuvõtet:
“International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas”.

 

Teate edastas:
Greta Roosaar
Kommunikatsioonijuht
Sihtasutus Archimedes

Lisainfo:
Eero Loonurm
Välisturunduse agentuuri juht
Sihtasutus Archimedes
Telefon: +372 730 0715

 

20 peamist järeldust

1. 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul. Globaalsel tasandil on välistudengite rahulolu keskmine 88,0%.
2. Välistudengite jaoks kõige olulisem faktor Eestisse tulekul oli “Mõju tuleviku karjäärile”, mida pidas oluliseks 95% vastajatest. Sellele järgnevad “Konkreetne õppekava” ja “Õppimiskulud” (mõlemad 93%).
3. Eestis õppivate välistudengite rahulolu sihtriiki saabumisega seotud teenuste ja tegevustega on 91% (vs globaalne 89%, vs Euroopa 87%), õpingutega 86% (vs globaalne 87%, vs Euroopa 85%), eluoluga 88% (vs globaalne 87%, vs Euroopa 84%), kõrgkoolide tugistruktuuridega 88% (vs globaalne 89%, vs Euroopa 86%). Seda saab pidada heaks tulemuseks, arvestades, et 40% kõigist osalenud ülikoolidest on Times Higher Education (THE) või Quacquarelli Symonds (QS) edetabelites kõigist Eesti ülikoolidest kõrgematel positsioonidel (ehk maailma 300 parima seas).
4. Selgelt joonistub välja, et Eestis õppivatele kolmandate riikide tudengitele on kõik tähtsamad õppima minekut mõjutavad faktorid (mõju tulevasele karjäärile, kõrgkooli maine, konkreetne õppekava, Eesti hariduse maine, teaduse kvaliteet, teenimisvõimalused vilistlasena, võimalused õpingute ajal töötada, turvalisus, elamiskulud, töötamine sihtriigis vilistlasena) olulisemad kui Euroopa tudengitele.
5. Tõeliselt märkimisväärne vahe (pea 50%) tekib Eestisse saabunud välistudengite puhul just küsimuses, kui oluline on sihtriiki õppima mineku puhul võimalus ka sihtriigis vilistlasena töötada (Euroopa tudengitest pidas seda oluliseks 33%, kolmandate riikide tudengitest 81%). Võimalust õpingute ajal töötada peab tuleviku õpingute otsuse tegemisel maailma mastaabis oluliseks 74% tudengitest, ning Eestis 75% tudengitest. Eestis õppivatest välistudengitest peab õpingute ajal töötamist oluliseks 29% Erasmus+ vahetustudengitest ning 78% kraadiõppe tudengitest.
6. Töötamine sihtriigis on kraadiõppe tudengitele oluline argument tulevase sihtkoha valikul. Ka globaalsed näitajad on sarnased. Kui Eestisse saabunud välistudengitest peab võimalust sihtriigis õpingutejärgselt töötada oluliseks 73% tudengitest (kraadiõppe tudengite keskmist viivad just alla Euroopa ja Erasmus+ vahetustudengid), siis globaalses võrdluses peab seda oluliseks 77% kõigis maailma ülikoolides õppivatest tudengitest.
7. Eesti näitab globaalsest keskmisest paremaid tulemusi mitmetes kategooriates nagu selge hindamissüsteem (Eesti 90% vs globaalne 89%), tagasiside tulemuslikkusele (Eesti 86% vs globaalne 85%), laborid (Eesti 94% vs globaalne 92%) ning auditooriumide ja klassiruumide suurus (Eesti 93% vs globaalne 89%).
8. Eesti kõrgkoolid teevad välistudengite heaks kõrgel tasemel kommunikatsioonitegevusi (rahulolu kategoorias „Saabumiseelne info“ Eestil 91% vs globaalne 87%) ning väga kõrge rahulolu on ka kõrgkoolide rahvusvaheliste suhete eest vastutavate üksuste ja töötajate osas (rahulolu kategoorias „Rahvusvaheliste suhete osakond“ Eestil 96% vs globaalne 92%).
9. Maha jääme maailma keskmisest kõige enam küsimustes “Töökogemus”, “Karjäärinõustamine” ning “Konkurentsivõime tööturul”. Konkurentsivõime huvides on need olulised valdkonnad parenduseks, kuna “Mõju tuleviku karjäärile” on peamine faktor välistudengite Eestisse tulekul.
10. Välistudengite rahulolu meie õppejõudude kogemuste ja ekspertiisi osas (ingl k expert lecturers) on väga kõrge 92,2%, kuid rahulolu nende õpetamisega (ingl k good teachers) on 81,2%. Üle 80% rahulolu on kõrge kvaliteedi näitaja, kuid enam kui 10% rahulolu kõikumine näitab, et hinnatakse kõrgelt meie välistudengitele õpetavate õppejõudude akadeemilist taset ja professionaalsust, aga pisut arenguruumi on pedagoogilises osas.
11. Ka tuleb ühe probleemina välja tuua välistudengite vähest kontakti kohalike üliõpilastega (Eestis õppivate välistudengite rahulolu 56%, globaalne 73%, Euroopa 64%) ning rahulolu kõrgkooli poolse ettevalmistusega tulevikuks. Kõigest 61% viimase aasta õppijatest vastas, et õpikogemus on teda valmistanud hästi ette tulevikueesmärkide saavutamiseks. Globaalsest keskmisest jäävad meie kõrgkoolid alla pea 5% ulatuses (Eesti 61% vs globaalne 66%).
12. Eesti on maailma keskmisest tasemest oluliselt üle küsimustes „Majutuse leidmine“ (Eesti 72% vs globaalne 51%), „Majutuse hinnatase“ (Eesti 73% vs globaalne 59%) ning „Elamiskulud“ (Eesti 87% vs globaalne 67%).
13. 82% Eestis õppivatest välistudengitest soovitaks Eestis õppimist, 14% jääb neutraalseks ning 4% ei soovitaks Eestis õppimist.
14. Kõige tugevamat mõju Eestis õppivatele välistudengitele avaldavad otsuse tegemise protsessis kõrgkooli veebileht, sõbrad ja juba Eesti kõrgkoolis õppivad tudengid. Globaalsel tasandil on esikolmikus kõrgkooli veebileht, haridusagendid ja -konsultandid ning seejärel sõbrad.
15. Kõrgkoolidele võib üle kanduda välistudengite rahuolu või rahulolematus ka küsimustes, mida kõrgkoolid ise mõjutada ei saa. Viisaprotsess enne riiki saabumist, võimalused õpingute ajal töötada, ning ligipääs tööturule juba õpingutejärgselt vilistlasena on vaid mõned ISB 2019 näited.
16. Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus. Enam kui 60% Eestis õppivatest välisüliõpilastest kulutab eluasemele vähemalt 200 eurot kuus. Iga kolmas Eestis õppiv välistudeng kulutab vähemalt 300 eurot kuus ning iga viies vähemalt 400 eurot kuus. Eestis õppivate välistudengite kulutused eluasemele terve õppeaasta jooksul algavad 15 miljonist eurost.
17. Keskmiselt kulutab välistudeng igapäevategevustele (toitlustus, siseturism jne) umbes 300 eurot kuus. 47% välistudengitest kulutab vähemalt 300 eurot kuus, ning ligi veerandi (23%) välistudengite kulud on enam kui 400 eurot kuus. Enam kui 500 eurot elamiskuludeks kulutavaid tudengeid on 9% kõigist välistudengitest. Välistudengite kulutused igapäevategevustele õppeaasta jooksul kokku algavad 18 miljonist eurost.
18. 67% välistudengitest on võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra. Enamusel välistudengitest võõrustajatest on käinud külalisi rohkem kui ühe korra. Turismistatistikal põhinevate (keskmine välisturist kulutab Eestis 300 eurot) ja tagasihoidlike arvutuste järgi võib väita, et välistudengite külastajate kulud ühe õppeaasta peale algavad Eestis vähemalt 2 miljonist eurost.
19. Kõigi välistudengite (nii kraadiõpe kui vahetustudengid) endi (majutus, igapäevased elamiskulud) ning nende külaliste tehtud kulutused ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas. Selles arvutuses ei sisaldu Eestisse jõudmise ning Eestist lahkumise transpordikulud.
20. Välistudengid on oluline märk kvaliteetsest haridusest − nad aitavad kaasa nii haridus- ja teaduskvaliteedi arengule kui ka kohalike üliõpilaste globaalsete oskuste arendamisele. Välistudengite panus kaalub kindlasti üles välistudengite õpetamiseks kuluvad Eesti riigi investeeringud. Eestis õppivate välistudengite majandusmõju ja puhastulu hindamiseks on välistudengite eluasemeja elamiskulud, Eesti tööturul osalevate välistudengite tulu- ja sotsiaalmaksud, välistudengite lähedaste ja perekonna külastused Eestisse ning nende makstavad õppemaksud vaid baastase, mis Eesti majandusse panuse annab.

International Student Barometer 2019. 91% välistudengitest on Eesti ülikoolides õnnelikud ja 97% tunneb end Eestis turvaliselt.

Viimased uudised